...PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT
...........................................................................34 Eesmine sääreluulihas EHK m tibialis anterior Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt ja pind , luudevahekile Kinnituskoht : 1.talbluu , 1.pöialuu põhimiku taldmine pind Funktsioon : sirutab jalga ( dorsaalfleksioon ), tõstab selle mediaalset serva (supineerib) Pikk varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum longus Alguskoht : sääreluu lateraalne põnt , pindluu pealt Kinnituskoht : 2.-5. varbalüli selgmine pind Funktsioon : sirutab varbaid ja kogu jalga Kaksik-sääremarjalihas EHK m gastrocnemius Alguskoht: reieluu lateraalne ja mediaalne põndapealis Kinnituskoht: modutavad sääre alumises osas kannakõõluse , kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga , painutab säärt ka põlveliigeses Lest-sääremarjalihas EHK m soleus Alguskoht : pindluu ja sääreluu ülemise osa tagumine pind Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne Ulnaarne Küünarluumine, väikesõrmepoolne Palmaarne Pihkmine Tibiaalne Sääreluumine
Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb piki keha mõlemal pool kolm ookerpunast pikitriipu, kusjuures keskmistel triipudel on mustjate südamikega silmlaigud. Kõige äärmise punase pikitriibu kõhtmisel küljel kulgeb kuldookerjas triip. Kaani kõhtmine külg on määrdunudkollane, seda ilmestab ebaühtlase tihedusega mustjas marmorjas muster. Apteegikaani keha mõlemas otsas on tahapoole laienev paeljas iminapp. See võib isendi
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED
a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse
Pinched Nerve Introduction •31 pairs of spinal nerves •nerve consists of: dorsal root – selgmine närvijuur dorsal root = afferent (toob signaali) ventral root – kõhtmine närvijuur ventral root = efferent (viib signaali) https://www.shutterstock.com/image-vector/drawing-medical-didactic-board-anatomy-hum Causes •Injury •Rheumatoid or wrist arthritis •Stress from repetitive work •Hobbies or sports activities •Obesity https://edition.cnn
Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine
Enamasti jäävad pidama vöötlihaskiudude vahele. · Annelida (rõngussid) nende keha siseõõs on kaetud millega? Enamus on lülilised, lühikesed. · Vihmauss kareda pinnaline, roosakas värvus, sest punane veri kumab läbi naha. Phylum Hemeichordata - Ussilaadsed mereloomad. Hemikordaatide ja kordaatide ühisjooned: mõlemal neeluavad. Hemikordaatidel puudub seljakeelik ja õõnes selgmine närviväät. Lukisussid elavad U-kujulistes urgudes, toituvad detriidist. Neeluavad ainult toidu välja filtreerimiseks. Sulgpeased koloniaalsed, sessiilsed, ühel perekonnal olemas neeluavad. Phylum Chordata keelikloomad, kalalaadsed veeloomad (47% kaasaegsetest loomadest) Keelikloomade 4 põhitunnust: · Seljakeelik lihastoeks olev elastne väät, ülesandeks lihase kokkusurumine
substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest
Rinnalülid (T)12 X (vertebrae thoracica mitm., vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc
Kõne, neelamine Kaksipidine tuum Südame-vereringe-, hingamis- ja Parasümpaatilised seedesüsteem Nende süsteemide kontrollimine Uitnärvi selgmine motoorne tuum XI 11. paar n.accessorius, lisanärv Motoorsed Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas, trapetslihas Pea ja õlgede liigutused Kaksipidine tuum, kraniaalnärvi tuum XII 12. paar n.hypoglossus, keelealune närv Motoorsed Keelesisesed ja keelevälised lihased Keele liigutused Keelealuse närvi tuum
12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis)
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
Kaksik- sääre painutus sääremarjalihase med pea reieluu med põndapealne lat pea reieluu lat põndapealne Sääre lihased Eesmine (3) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk suurvarba- Pindluu mediaalne Suurvarba selgmine Suurvarba tõstmine sirutaja pind pind ja sirutamine Pikk varvastesirutaja Pindluu, sääreluu 2.-5. Varvas Varvaste sirutus lateraalne põnt Eesmine sääreluulihas Sääreluu lateraalne 1. talbluu ja 1. Pöia tõstmine pind pöialuu Sääre lihased Külgmine (2)
pind Pöidla dist. faalanks Pöidla sirutamine Nimetissõrmesirutaj Küünarvarre luude tagumine Nimetissõrme Nimetissõrme a pind dorsaalaponeuroos sirutaja Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne 2.5. Sõrme seljal Sõrmede sirutus põndapealne aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja Õlavarreluu lateraalne Väikesõrme selgmine Väikese sõrme põndapealne pind sirutus Küünarmine Õlavarreluu lateraalne 5. metakarparluu Randme sirutus randmesirutaja põndapealne põhimik
ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne.), kõhtmine pool seotud motoorikaga (püramiidid – somaatiline motoorika, oliivid – vegetatiivne, jne.). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused. Aju üldised süsteemid: a.Limbiline süsteem: Alus – haisteaju, mõned vaheaju osad, mälukeskused, tundekeskused jne. Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha
Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48. Loomade keha sümmeetria. Bilateraalne sümmmeetria e. kahekülgne sümmeetria on sümmeetriatüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. 49. Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Immuunsüsteemi eesmärgiks on kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud.Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e.
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD
Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7
Sünapsi joonis Refelksikaare joonis 56. Seljaaju paiknemine, mõõtmed. Seljaajusegmendi mõiste, arv, jagunemine: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm, Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1-2. Nimmelüli kõrgusel tervikuna. Pärst seljaajust väljumist liituvad selgmine ja kõhtmine juur vastavate lülivaheliste mulkude prk.-s seljaajunärviks e. spinaalnärviks. Seljaajusegmendiks nim. seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri. Seljaaju segmente kokku 31: 8 keala-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innnerveerivad teatud kindlaid skeletilihaseid ja nahapiirkondi.Selajaaju hallaine seespool, valgeaine selle ümber.Seljaaju eesarves motoneuronid ja tagasarves kontaktneuronid. 57
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...
Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites Kude- on ühtse ehituse,arengu,spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Adaptatsioon- võime näha erinevuses valgustusest Akomodatsioon- võime eristada asjad erinevuses kauguses Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine LATERALIS- külgmine SINISTER- vasak DISTALIS- kaugmiseks PROXIMALIS- lähemine DORSALIS- selgmine Normid: Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) pulsisagedus Pulsirõhk- 40-50 mmHg Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem veremaht Hingamissagedus- 12-18 minutis Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml Imiku diurees - 10ml/kg kohta Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit.
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
Seljaaju asub selgroolülide poolt moodustatud luukanalis. Ta on kuni 1,4 cm jämedune ja 40 - 50 cm pikkune. Seljaaju algab kaelapiirkonnas, kus piklikaju läheb sujuvalt üle seljaajuks ning lõpeb selgroo nimmeosas. Seljaajust saavab alguse 31 paari seljaajunärve. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Iga närv algab kahe haruna - selgmise ja kõhtmise juurena, mis omavahel ühinedes moodustavadki närvi. Selgmine juur koosneb kiududest, mis toovad seljaajusse impulsse ja kõhtmine juur kuidudest, mis viivad impulsse seljaajust välja. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid. Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud
· Joonis lk 49 48. Ülemine hüppeliiges (proksimaalne jalaliiges): · liigenduvad luud sääreluu ja kontsluu · liigese pinnad sääreluude alumised otsad ja kontsluuplok(k) · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised kaaskülgmised sidemed ja lehvikukujuline deltaside (???) · liikumine Liikumine kulgeb frontaalselt läbi kontsluu. Ümber frontaaltelje toimu päka (varvaste) tõstmine ehk pöia selgmine painutus ja päka langetamine ehk pöia taldmine painutus. 49. Alumine hüppeliiges (distaalne jalaliiges): Koosne kahest liigesest, mille moodustavad kontsluu-kandluu liiges ja kontsluu-kandluu-lodiluu liiges. · Liigenduvad luud Kontsluu, kandluu Kontsluu, kandluu ja lodiluu · Liigese pinnad · Liigese tüüp ratasliiges keraliiges · abiseadeldised -
tagumine pind küünarvart Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu tikkeljätkest Painutab käsivart, pöörab seda sisse- servalt veidi kõrgemal ja väljapoole Pikk pihulihas Pihukilekõõlus Painutab kätt Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalselt II-V sõrme selgmine Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid põndapealiselt pind harali ajada Käelihased-üldistavalt Alajäse Suur tuharalihas* Niudeluu välimise Reieluu Tõmbab reit taha, pöörab väljapoole, M.GLUTEUS MAXIMUS pinna tagumine osa, tuharaköprus eemaldab; sirutab painutatud keret ristluu tagumine pind
Näitajad Piimküpsus Vahaküpsus Täisküpsus Kõrs alusel kolletub, ülal kollane, v.a. 2-3 üleni kollane roheline ülemist sõlme kollane; algul kolletub tipmine ja Tera värvus rohekas selgmine pool, siis iseloomulik sordile alumine ja lõpuks kõhtmine pool Tera veesisaldus 60..40% 40..20% 20..17% kõva, ei saa vahataoliselt pehme,
Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu lateraalne serv Kodarluu tikkel-jätkest Painutab käsivart; pöörab käsivart sisse- ja veidi kõrgemal väljapoole Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalne Pihukilekõõlus Painutab kätt põndapealis Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne II-V sõrme selgmine pind Sirutab kätt ja II-V sõrme, aitab neid harali põndapealis ajada Käe lihastest üldistavalt käe lihased paiknevad ainult pihkmisel küljel käe luude vahel 3 rühmas: pöiat liigutavad, väikesõrme liigutavad ja keskse grupi lihased, mis liigutavad sõrmi. Käe keskmise rühma lihased on vihmausslihased mm
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 1...
Eksisteerib samuti teine venituse vorm, mis on kaudselt seotud kinesioteraapiaga- venitus tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised: · painutus põlveliigeses · kere painutus tagasi lamades kõhuli
Vasak reiearter Vasak eesmine ja Parem pindluuarter tagumine sääreluuarter 4 Vasak kaararter Vasak selgmine pöiaarter Varbaarterid Õlavarre-peatüvi Aort Parem koda Aordikaar Parem vatsake Vasak koda Ülemine õõnesveen Vasak vatsake Alumine õõnesveen Vasak kopsuarter
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool REFLEKSOLOOGIA Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Tallinn 2009 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E Mis on refleksoloogia? Oxfordi inglise sõnaraamat annab järgmise refleksoloogia seletuse: Jalalaba massaazipunktide töötlemine pinge vähendamiseks ja haiguste ravimiseks. Refleks on tahtmatu või automaatne liigutus vastuseks stimulatsioonile. [3] Need on head, üldised kirjeldused, kuid puudutavad ainult pin...
Vee säilituskude, Lehed taandarenenud, Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Loomadel vees liikumiseks Süstjas kehakuju, Ujumiseks uimed või loivad. Lindudel kujunenud Lendamiseks tiivad, Tühjad toruluud, Veelindudel ujulestad, Mittemärguv sulestik. Paljudel organismidel on varjekuju või värvus. Aastaajalised muutused karvastikus või sulestikus, Liivakarva värvus kõrbeloomadel, Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel, Sarnasus keskkonna fooniga. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, s.t. ei ole täiuslikud
extensor digitorum Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub – läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5. sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funktsioon – sirutab sõrmi ja käelaba. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares Algus – II, IV ja V metakarpaalluult. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks vastavatel sõrmedel ja selgmine aponeuroos ehk sidekirme. Funktsioon – lähendavad sõrmi käelaba keskjoonele, kolmanda sõrme suunas. 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales Algusv – metakarpaalluude vahemikest, naaber metakarpaalluude teineteise poole pööratud pindadelt. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks II, III kahepool ja IV sõrmel ning sidekirme. Funktsioon – eemaldavad sõrmi keskjoonest, sealjuures III sõrm saab liikuda nii pöidla- kui ka väikesõrme suunas.
Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist vagu. Tagumistesse külgvagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised juured, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. 148. Seljaaju siseehitus: spinaalganglion selgmine juur mediaanvagu kontaktneuron hallnide tagumine väät tagumine-külgmine vagu seljaajunärvi selgmine haru hallaine (tagasarv) tundenärvirakud (sensoorne) motoorne neuron külgsarv valgeaine (külgmine väät) eessarv seljaajunärvi kõhtmine haru
Sügavad selja ja kaela lihased Selgroosirgestaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Mediaalne trakt 1.Ristijätked - 1. kõrgemal Lülisamba Lateraalne trakt Ristluu selgmine 1. roided Mõlemapoolselt m. 2.Ristijätkelt - asuvate lülide sirutamine, m. erector spinae: pind, nimmelülide 2. selgroolülide kokkutõmbudes transversospina 3.Ristijätkelt - ogajätked, soodustab 1.m
kandluu lodiluu põhimike vahel liiges Liigese pinnad Lamedad Liigese tüüp Plokkliiges Ratas&keraliiges Amfiartroos Keraliiges Abiseadeldised Kihn, sidemed sidemed Liikumine Ümber frontaaltelje Pöia mediaalse Väike liikuvus, Selgmine ja päka tõstmine ja ja lateraalse pöiale vetruvus taldmine painutus langetamine, vähene serva tõstmine külgliikumine 52. Varbalülide vaheliigesed Plokkliigese. Liikumine ümber frontaaltelje 53. Jala toetuspunktid Seismisel : Tagumine osa kandluuköbru mediaalsel jätkul Eesmine osa pöialuude peadel Käimisel: lisanduvad varbad 54
kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs
moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare. Küünraarteri kõige suuremaks haruks on ühine luudevaheline arter, mis jagunedes eesmiseks ja tagumiseks luudevaheliseks arteriks, varustab vastavaid küünarvarre lihaste rühme. Käel, randme piirkonnas on kodara- ja küünraarteri harude poolt moodustatud pihkmine ja selgmine arteriaalne võrgustik. Käe pihkmisel küljel paiknevad pindmine ja süva pihukaar. Pindmine pihukaar asub pihukilekõõluse all painutajatelihaste kõõluste peal. Ta on moodustatud küünraarterist ja kodaraarteri pindmisest pihuharust. Pihukaarest lähtuvad pihkmised ühised sõrmearterid. Igaüks neist jaguneb kaheks pihkmiseks päris-sõrmearteriks, mis kulgevad piki üksteise poole pööratud naabersõrmede külgi.
· Tagasammas paiknevad sensoorsed neuronid, nendeni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid. · Külgsammas paiknevad sümpaatilise ns-i neuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu 7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme. · Spinaalganglionid on sensoorsed (tunde-) ganglionid, kus paiknevad aferentsete närvirakkude (neuronite) kehad. 8. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes Hallaine eessambas paiknevad motoneuronid (e eferentsed). 9. Seljaaju juhteteed. Valgeaines eristatakse ülenevaid (aferentseid) ja alanevaid (eferentseid) juhteteid.
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...
Liigesõõnsuse üles jääb kaarnajätke (processus coracoideus) ning ümber on abaluukael (collum scapulae). Ülemise serva ja kaarnajätke vahele jääb abaluusälk (incisura scapulae). Abaluu selgmisel poolel on abaluuhari (spina scapulae), mis läheb üle õlanukiks (acromion). Abaluuharjast üleval pool on harjaüline auk (fossa supraspinata) ja allpool on harjaalune auk (fossa infraspinata). Roidmine pind (facies costalis) ja selgmine pind (facies dorsalis). RINNAK (sternum) Ülemine osa on rinnakupide (manubrium sterni), mille ülemisel osal on kägisälk (incisura jugularis) ning sellest lateraalsemal rangluumine sälk (incisura clavicularis). Sellest allpool on roidmine sälk (incisura costalis). Keskmine osa on rinnakukeha (corpus sterni) moodustab rinnakupidemega rinnakunurga (angulus sterni). Alumine osa on mõõkjätke (processus xiphoideus).
Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem). Kõhtmist võib läbida vars, mille ots kinnitub alusele. Lofofoor koja sees on liikumatu, koosneb kahest käsijäsemest (sellest hõimkonna nimi), omaette toesega, paljude pisikeste kombitsatega, mille vahelt ripsmete jõul vett läbi sõelutakse. Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Sammalloomi vaata eest poolt 70
skelett, mis võimaldavad neil aktiivsemalt toitu hankida. Aktiivsemalt toituvad loomad suudavad orienteeruda ruumis ja vältida kiskjaid. Vertebrata - selgroogsed. 3 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS 1.1. Hõimkond Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud. Nende ühine tunnus on see, et mõnel eluetapil on neil seljakeelik, selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem, lõpusepilud, saba, mis ulatub päraku taha, ja lihaste kimbud ümber keha. Keelikloomade hõimkond jaguneb kolmeks alamhõimkonnaks: mantelloomad, süstikkalad ja selgroogsed, neist 2 ei oma selgroogu, kuid neil on selgroogsetega teisi ühiseid jooni. Keelikloomadel on olulisi sarnaseid jooni varases embrüonaalses arengus, nad paigutatakse teissuguste hulka koos okasnahksetega. Keelikloomad varieeruvad oma välimuselt ja
146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147. Seljaaju välisehitus: TV19 kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse
loomariigis esineb siin KNS koondumine ajusse, mis kontrollib ja koordineerib väga paljusid funktsioone. 2. Keerulise eluka närvisüsteem (selgroogsetel) Kõrgematel loomadel närvirakud koondunud kudedesse. Närvirakkude kehad paiknevad seespool, nim hallolluseks. Aksonid ja muud juhteteed paiknevad väljaspool, nim valgeolluseks. Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus,
Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii jt. 15. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris) Ehitus: Hüdra kehaseina ristlõige: kaks epiteelikihti, mesoglöa, epiteellihasrakud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
