33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine
c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe liigid: kohev sidekude (ül siduda ja täita, hoida elundeid paigal), rasvkude (varuainete kogumine, tagab naha elastsuse, elundite paigalhoidmine, mehaaniliste löökide pehmendamine, rasvlahustuvate vitamiinide (B)
Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks
sensoorsest (aferentsest) neuronist, kesknärvisüsteemist, motoorsest (eferentsest) neuronist ja efektorist (talitlev elund või kehaosa). Sellel teel on tavaliselt nn ümberlülitused - sünapsid - kus erutus antakse teatud ülekandeainete (mediaatorite) abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine tavaliselt aeglustub (mediaatoraine difundeerumise aeg!) Närvikeskustes vôib sünapsite abil toimuda · Erutuse summatsioon Ajaline summatsioon: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu esile reflektoorset vastust, see saavutatakse alalävise ärrituse sagedase kordamise korral; Ruumiline summatsioon: kahe vôi enama piirkonna retseptorite ärritamisel alaläviste ärritajatega vallandub refleks;
Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas. Kõik või mitte midagi: mööda närvi ja lihaskiu membraani liikuva AP amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse suurusest. Erutav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalset depolarisatsiooni mediaatori toimel. Pidurdavad postsünaptilised potentsiaalid kujutab endast närviraku membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine toimel. Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Erutus levib järjest edasi, uutes erutuskolletes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja nii saavad alguse uued tasakaalustusvoolud. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab AP tekkimise, AP depolatisatsioonifaasis koe erutuvus kaob, siis erutus järk-järguliselt
vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. 2)Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM Lainena väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes Saltatoorselt suure läbimõõduga, müeliinikihiga närvikiududes Erutuslaine leviku seadused: Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende
2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi? AtsetüülCoA ja koliin koliini atsetüültransferaas -> Ach
sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina. * KNS tekitab Ach üldise erutuvuse tõusu on seotud õppimise ja lühiajalise mäluga. Koliinergilise süsteemi häireid seostatakse mälu nõrgenemisega Alzheimeri korral. Noradrenaliin – on hea enesetunde neuromediaator. Tema sünteesi häireid täheldatakse depressiooni korral. Antidepressandid tõstavad tema taset.
mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest. Pidurduseks kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. Pidurdusolekus rakule on vaja selle tööle hakkamiseks anda tugevam ärritus kui läviärritus. 6. Pidurduse liigid. 1) Pessimaalne – tekib väsimuse tulemusena 2) Otsene – toimub sünapsite kaudu - Presünaptiline pidurdus – väheneb presünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Blokeeritakse erutuse üleminek enne närvirakuni jõudmist. - Postsünaptiline pidurdus – realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani kaaliumi- või klooriioonide läbilaskvuse suurenemise. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. *Latentsi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini.
· Elektrilised impulsid Na ja K ioonide liikumise toimel · Keemilised impulsid närvirakkude vahel olevas ruumis eritub signaal- ehk mediaator- ehk virgatsaineid, mis kas aktiviseerivad impulsi või lõpetavad selle. Nimetatakse sünapsiks. · Valuvaigistid blokeerivad rakkudevahelise erutuse ülekande, seega ei likvideeri valu põhjust, vaid valu tunde. · Alkohol, nikotiin, narkootikumid võtavad mediaatoraine koha üle ning hiljem ei suuda organism ilma selle aseaineta funktsioneerida. · Õppimine toimub närviimpulsside moodustumise alusel. Tingitud refleks. Meeleelundid · Võtavad välis- või sisekeskkonnast infot ning edastavad selle. · Ärritus peab olema piisavalt tugev. · Kohastumine ehk adaptatsioon meeleelund harjub signaali teatud tugevusega ega reageeri sellele enam või ei reageeri nõrgemale signaalile. Ei kohane valumeel.
NORADRENALIIN -kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (norepinefriin) -> suureneb vereringe perifeerne vastupanu -> nii süstoolne kui diastoolne vererõhk tõuseb -sümpaatilistes -südametegevus võib aeglustuda närvilõpmetes vabanev -vereringe minutimaht väheneb mediaatoraine, -oluline organismi toimetulekul stressisituatsiooniga! eelastmeks adrenaliini moodustamisel DOPAMIIN -adrenaliini ja noradrenaliini algvorm 6 SUGUNÄÄRMED MEESTEL TESTOSTEROON -produktsioon kuni puberteedieani minimaalne, siis suureneb ja
ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Transmitterid Transmitteriteks võivad olla atsetüülkoliin, noradrenaliin, serotoniin jt. Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste impulsside kaudu liigub ühest rakust teise aktsioonipotentsiaal. Nii toimivad silelihasrakud, südamelihasrakud. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites nikotiineegiliste kolinoretseptoritega ja efektorelundil (silelihasel ja vöötlihasel) muskariinergilise koliinoretseptoriga. Noradrenalin aga kas alfa või beeta adrenoretseptoritega. Rakkudevaheline kommunikatsioon Keemiline infovahetus põhineb signaalilainetel. Kui rakud paiknevad kõrvuti, siis võivad ühsikutel juhtudel ained tungida läbi rakumembraani otse teise rakku
mediaator e neurotransmitter. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga.Sellele järgneb postsünaptiline osa, mis koosneb postsünaptilisest membraanist ja sellel asetsevatest retseptoritest, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele. Pre ja postsünaptlise membraani vahele jääb sünapsi pilu. Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab. Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile!
eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator e neurotransmitter. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga.Sellele järgneb postsünaptiline osa, mis koosneb postsünaptilisest membraanist ja sellel asetsevatest retseptoritest, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele. Pre- ja postsünaptlise membraani vahele jääb sünapsi- pilu. Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab. Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile! 1
- Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. - Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. - Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM Lainena väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes Saltatoorselt suure läbimõõduga, müeliinikihiga närvikiududes Erutuslaine leviku seadused: Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid
Kord tekkinud erutus võib püsida keskuses ka pärast ärritaja lakkamist, seda kutsutakse järeltoimeks. Erutust on võimalik ringluses hoida neuronite ahelate vahendusel nii, et jõuab lõpuks tagasi sinna kus tekkis. Sellist ringlust nimetatakse reverberatsiooniks. See on oluline mälu mehhanismideks info läbitöötamisel ja säilitamisel. Pidurdusnähud erutuse leviku blokeerimine võimalik tänu pidurdusneuronitele. · Presünaptiline pidurdus väheneb mediaatoraine vabanemine presünapsis ja takerdub erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. · Postsünaptiline pidurdus vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K+ või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise tekib pidurdav postsünapsiline potentsiaal. · Lateraalne pidurdus pidurdus lähtub sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid
neuronitele. NEUROTRANSMITTERID ·Atsetüülkoliin ·Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin, ·Aminohapped: glutamaat, GABA, glütsiin ·Puriinid: adenosiin, ATP, GTP ·Ca50 peptiidi ·CO ja NO ·90% inimese aju sünapsitest kasutavad glutamaati. Teine enam levinud mediaatoron GABA, mida kasutavad 90% ülejäänud sünapsitest. Atsetüülkoliin on motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina. KNS tekitab Ach üldise erutuvuse tõusu, on seotud õppimise ja lühiajalise mäluga. Koliinergilise süsteemi häireid seostatakse mälu nõrgenemisega Alzheimeri haiguse korral. Noradrenaliin on hea enesetunde neuromediaator. Tema sünteesi häireid täheldatakse depressiooni korral. Antidepressandid tõstavad tema taset.
- seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites - presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. Sellele järgneb ● POSTSÜNAPTILINE OSA, mis koosneb - postsünaptilisest membraanist ja sellel asetsevatest - retseptoritest, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele e mediaatorile ● SÜNAPSI-PILU jääb pre- ja postsünaptilise membraani vahele. Erutuse tagajärjel ★ vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine - see läheb sünaptilisse pilusse ja - läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega - ning kutsub esile nende erutuse - siis toimub erutusülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile Pärast erutuse ülekandmist ● mediaator (nt atsetüülkoliin) likvideeritakse/ lammutatakse kiiresti - erutus katkeb ● lagundavat funktsiooni täidab ensüüm koliinesteraas
sensoorsed närvikiud tagumise juure kaudu. Eesmine ja tagumine juur koonduvad seganärviks, mis on ühenduses ka sümpaatikusetüvega. (ERALDI JOONIS) Motoorsed funktsioonid-Kõiki luutikulihaste liigutusi reguleerivad ajutüve ja seljaaju alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin
vallandab närviimpulsi valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi N: ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusel vallandub 8 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo närviimpulss valuaistinguna Alljärgnevalt on toodud mitmete virgatsainete erinevaid funktsioone: Virgatsaine e mediaatoraine Näide vastavast funktsioonist Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus Noradrenaliin Tähelepanu, ärksus Serotoniin Meelelolu, hetkeajede kontrollimine, uni Glutamaat Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõime Gammaaminovõihape Universaalne pidurdusvirgatsaine
filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas. Sünaps on koht, kus närviraku neuriit puutub kokku teise närviraku neuriidiga, närviraku stroomaga või efektorelundiga. Elektrilise sünapsi puhul on ühenduskohad tihedad ning närviimpulss antakse edasi vahetult ning muutmata kujul. Keemilise sünapsi puhul on sünapsi poolte vahel sünapsi pilu, mistõttu närviimpulsi ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm elusad jagunemisvõimelised
Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas. Sünaps on koht, kus närviraku neuriit puutub kokku teise närviraku neuriidiga, närviraku stroomaga või efektorelundiga. Elektrilise sünapsi puhul on ühenduskohad tihedad ning närviimpulss antakse edasi vahetult ning muutmata kujul. Keemilise sünapsi puhul on sünapsi poolte vahel sünapsi pilu, mistõttu närviimpulsi ei kanta edasi vahetult vaid selleks on vajalik kindel mediaatoraine. 30. Taimeraku ehitus ja sele eripära võrreldes loomse rakuga. Taimeraku diferentseerumise eripärad. Taimede mikropaljunduse põhimõte. Kattekude e. dermaalkude (e. epidermis) - selle kaudu toimub vee ja ioonide omastamine juurtes ning gaasivahetus lehtedes ja varres. Selle rakud moodustavad õhulõhed ja karvad. Põhikude toestav kude kus toimub toitainete ümbertöötlemine ja ladustamine. Jaguneb: a) Parenhüüm
Kord tekkinud erutus võib püsida keskuses ka pärast ärritaja lakkamist, seda kutsutakse järeltoimeks. Erutust on võimalik ringluses hoida neuronite ahelate vahendusel nii, et jõuab lõpuks tagasi sinna kus tekkis. Sellist ringlust nimetatakse reverberatsiooniks. See on oluline mälu mehhanismideks info läbitöötamisel ja säilitamisel. Pidurdusnähud – erutuse leviku blokeerimine võimalik tänu pidurdusneuronitele. Presünaptiline pidurdus – väheneb mediaatoraine vabanemine presünapsis ja takerdub erutuse läbiminek. Blokeeritakse erutus enne närvirakuni jõudmist. Postsünaptiline pidurdus – vallanduv mediaatoraine kutsub esile postsünapsimembraanil K + või Cl- ioonide läbilaskvuse suurenemise – tekib pidurdav postsünapsiline potentsiaal. Lateraalne pidurdus – pidurdus lähtub sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 29
neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. 40. Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). 41
ruumiline summeerimine. Neuromuskulaarse sünapsi postsünaptilise membraani (lõpp-plaadi) potentsiaali nim lõpp-plaasi potentsiaaliks. Erinevalt aktsioonipotentsiaalist, mis allub sadustele "kõik või mitte midagi", suureneb postsünaptiline potentsiaal järk-järgult presünaptilisest piirkonnast erineva mediaatori hulga suurenemisel. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast närvivalu membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine (N: gamma-amonivõihappe) toimel.Närvi- ja lihaskoe mingis osas tekkinud aktsioonipotentsiaal kevib konstantse kiirusega mööda kiude mõlemas suunas edasi. Järjest naaberaladele depolaristasiooni esile kutsudes kujutab see protsess endast levivat erutust. Erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on seotud lokaalsete tasakaalustusvoolude tekkega koe erutunud ja mitteerutunud alade vahel. Ärrituspaigas rakumembraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal
süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine
süsihappegaasi, piimhappe, adenosiini ja K+ sisaldus Närvi- ja hormonaalne regulatsioon: domineerib neerude, seedesüsteemi ja puhkevate skeletilihaste arterioolides. Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine
Pidurdus võib olla: üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele; osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Teatud närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või erutuse täielik blokeerimine toimub pidurdusneuronitega. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsi mõjul mediaatoraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator kutsub esile postsünapsimembraani läbilaskvuse suurenemise. Tekib pidurdav postsünaptiline potensiaal. Üheks erutuse levikut piiravaks pidurduse liigiks on lateraalne pidurdus, sel puhul lähtub pidurdus sama sensoorse tee kõrvalasuvatest neuronitest. 23. Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid.
annaabi.ee 
