TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused.
(1936). Eduard Bakis (1900-1970) - esimene Eesti rakenduspsühholoog (postiametnike töökorraldus jne.) Juhan Tork (1889-1980) - doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) kui Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Eesti psühholoogia emigratsioonis: Teodor Künnapas (Rootsi, tajupsühholoogia) Jaak Panksepp (USA, emotsioonide füsioloogia ja neurokeemia) Aita Salasoo (USA, psühholingvistika) Vello Sermat (Canada, sotsiaalpsühholoogia ja inimsuhted) Endel Tulving (Canada, mälu) Jaan Valsiner (USA, arengupsühholoogia) -7-
nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt. Signaaliülekanne on seotud G-valkude, cAMP ja viimastest sõltuvate katioonkanalitega, kuid leitud on ka teiste signaalainete olemasolu. Retseptori aktivatsiooni tulemuseks on membraani depolarsiatsiooni ja AP genereerimine aksonil
saadakse 25 kraadi juures, sensorid lõpetavad impulsside väljasaatmise 43 kraadi juures 3) Alates 30 kraadist alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid 4) 45 kraadi juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. ÜLEJÄÄNUD KÜSIMUSTE VASTUSEID EI LEIDNUD! KUI KEEGI NII TARK ON JA LEIAB/TEAB NEID SIIS ANDKE MULLE KA TEADA! KADRI Organismis on olemas nn. Antinotsitseptiivsed mehhanismid, nende neurokeemia on tihedasti seotud endogeensete opioidide (endorfiinid) ja endokannabinoididega (anadamiid) ning alaneva pidurdussüstemiga. Valude pärssimine valuvaigistitega: mittenarkootilised, nt atsetüülsalitsüülhape, ja narkootilised, nt morfiin, valuvaigistid. On olemas veel lokaalsed ja üldanesteetikumid. Lokaalsed anesteetikumid toimivad konkreetse piirkonna valuretseptoritele ja kiududele, üldanesteetikumid kõrvaldavad teadvuse.
Temp alla 15 kraadi – erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid Külmasensorid alustavad impulsside väljasaatmist 10 kraadist alates, maksimaalne vastus saadakse 25 kraadi juures, sensorid lõpetavad impulsside väljasaatmise 43 kraadi juures Alates 30 kraadist alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid 45 kraadi juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Organismis on olemas nn. Antinotsitseptiivsed mehhanismid, nende neurokeemia on tihedasti seotud endogeensete opioidide (endorfiinid) ja endokannabinoididega (anadamiid) ning alaneva pidurdussüstemiga. Valude pärssimine valuvaigistitega: mittenarkootilised, nt atsetüülsalitsüülhape, ja narkootilised, nt morfiin, valuvaigistid. On olemas veel lokaalsed ja üldanesteetikumid. Lokaalsed anesteetikumid toimivad konkreetse piirkonna valuretseptoritele ja kiududele, üldanesteetikumid kõrvaldavad teadvuse.
Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis
annaabi.ee 
