kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Suurõnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel kasutan juhendi taga olevat tabelit. Suurõnnetuse toimumine on vähe tõenäone, sest viimased viie aasta jooksul ei ole olnud seal tulekahjusid, see tähendab, et vähemalt kord 25 aasta jooksul. Ohud ja õnnetuste stsenaariumid Tulekahju: Nii diisel kui ka bensiin võivad süttida kuumusest, leegist või sädemest. Tulekahju korral võivad tekkida mürgised gaasid.
väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Füsioloogilised om: narkootilise toimega, mürgitusel kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neere; metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid kahjustavad pöördumatult nägemisorganeid. Metanooli 5-10 ml=pimedaks+mürgistus; 30ml= surm; imendub läbi naha, mürgitus ka aurude sissehingamisel. n=m(g)/M(g/mol) CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana
massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad isotoobid, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivsed või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav Neist 12 on radioaktiivsed isotoobid Mõju organismile Sõltuvust tekitav narkootiline aine Inertne, lämmatav gaas Sissehingamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: pearinglus, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotus, surm Mis juhtub liigsel sissehingamisel: - Hingamisnälg, õhupuudus - Vaimse erksuse vähenemine, lihastes kordinatsioonihäired - Aistingud hakkavad hääbuma - Emotsinaale ebastabiilsus, väsimus - Läbumine, iiveldus, oksendamine, krambid, kooma, surm Küsimused! Millal avastati ksenoon? 12. juuli 1898 Mis iseloomustab ksenooni? (12)
Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude süsiniku ahel, seda kergemad nad on ja seda kõrgem on kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on laienemist. Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüd maksa ja kesknärvisüsteemi rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited on USA-s kasutusel freoon CH3CFCl2, mis olevat keskkonnasõbralikum.
(6) Surmav doos suukaudsel manustamisel on 2 kuni 3 grammi(1938) (12). Sisehaiguste raviks keskmine joodi doos päevas on 50-150mg, sageli kasutatakse kuni 500 mg joodi päevas (Haynes, 1990). (6) Sissehingamine Sissehingamisel joodi tööstuslikke aure, jood imendub kopsudest kehasse muundudes jodiidiks. Auru imendumine kopsude kaudu põhjustab mürgitust. (6) Sissehingamine võib põhjustada neelu haavandeid ja köha.(7) Söövitav; sissehingamisel põhjustab samuti alakõhuvalu, kõhulahtisust, palavikku, oksendamist, uimasust ja shokki. Surmav doos umbes 2-4 mg vaba joodi. (16) Nahk Akuutne jood imendub läbi naha ning põhjustab sellega mürgist efekti. Reynolds (1898) on täheldanud, et ainult väikestes kogustes jood on võimeline läbi terve naha imenduma. Imendumine toimub läbi palja naha, mädapaise või suure pinna kahjustamata naha ulatuses. 6
R- ained Meie ei kasutada alltoodud R- grupi ained nagu ülitundlikkust põhjustavad ained Aine või koostisosa kontsentratsioon, mille kohta kehtib hoiatusmärge R 42 ja/või R 43 ei tohi lõpptootes olla üle 0.1 massiprotsendi. R 42 ("Võib sissehingamisel põhjustada ülitundlikkust") ja/või R43 ("Võib nahale sattudes põhjustada ülitundlikkust"). Ohtlikud või mürgised ained või valmistised Ei tohi kasutada koostisaineid (aineid ja valmistisi) tootes, mida liigitatakse koos ühe järgmise hoiatusmärke või mitmest sellisest hoiatusest koosneva liitmärkega: R45 ("Võib põhjustada vähki"), R46 ("Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi"), R49 ("Võib põhjustada sissehingamisel vähki"),
Keemiline oht: Aine laguneb kuumutamisel ja kontaktis tugevate hapetega tekib äädikhappe suits. Olles nõrk alus reageerib tormiliselt tugevate oksüdeerijatega. Ohud tervisele: Võib olla kahjulik sissehingamisel ja allaneelamisel. Võib põhjustada naha ja silmade ärritust. Akuutsed mõjud: Sissehingamisel: Võib põhjustada hingamisteedele ärritust. Sümptomiteks köha, valus kurk, raskenenud hingamine. Allaneelamisel: Võib põhjustada seedetrakti ärritust, sümptomiteks
Hingamiselundkond Rakuhingamine Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes löplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks.
...... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Aniliin on värvusetu õline vedelik mis on mürgine. Aniliini kasutatakse ravimite, lõhkeainete, lakkide jne valmistamisel. See imendub organismi juba suukaudsel sissehingamisel. Looduses aniliini ei leidu. Esmakordselt saadi aminobenseeni ehk aniliini 1826 aastal indigost Otto Unverdorben poolt, kes andis sellele nimetuse kristaliin. Sõna aniliin tuleb ühe taime nimetusest, mille koostises on indigo: Indigoferaanil (tänapäevane nimetus - Indigoferasuffruticosa). Tööstuses hakati aniliini kasutama esmakordselt 1865. aastal, seda kasutati violetse värviaine koostises. Selles referaadis iseloomustan aniliini omadusi, selle
Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses. Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele. Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda. Allaneelamisel ei soovitata oksendamist esile kutsuda, vaid loputada suud ning juua rohkelt vett. Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided. Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel
kergestisüttivaid gaase. Mürgised: ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse. Väga mürgised: ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse Kahjulik: kemikaalid, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse Sööbiv: kemikaalid, mis eluskoega kokkupuutel võivad selle hävitada. Nt põhjustada tugevat söövitust. Ärritav: mittesööbivad ained ja valmistised, mis vahetul, pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga võivad tekitada nahapõletikke, märkimisväärseid ja tõsiseid silmakahjustusi või hingamiselundite ärritust.
· METANAAL MÜRGINE GAAS, KEEMIATÖÖSTUSES, FORMALIIN · ETANAAL TOATEMPERATUURIL KEEB, ÕUNA LÕHNAGA, ÄÄDIKHAPE · BENSALDEHÜÜD MANDLILÕHN, LÕHNA- JA MAITSEAINENA · ATSETOON TERAV LÕHN, HEA LAHUSTI, LAKITÖÖSTUSES · DHA KUNSTLIK PÄEVITUS · · · ALDEHÜÜDIDE JA KETOONIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME · KAHJUSTAVAD KESKNÄRVISÜSTEEMI · ERALDUVAD ORGANISMIST AEGLASELT · FORMALDEHÜÜD SISSEHINGAMISEL, KANTSEROGEENNE, ÄRRITAB SILMI, KRAMBID · ATSETOON SISSEHINGAMISEL, NAHA KAUDU, ÄRRITAB SILMI, HINGAMISTEID · · KOKKUVÕTE · ALKOHOLIDEL ON PALJU KASUTUSALASID NENDE HEADE OMADUSTE TÕTTU · KETOONE JA ALDEHÜÜDE KASUTATAKSE PALJU KEEMIATÖÖTSUSES · LOODUSES VÕIB KOKKU PUUTUDA LÕHNADENA · VÄGA TOKSILISED · · KASUTATUD KIRJANDUS · HTTP://WWW.TLU.EE/~KERTM/G%FCMNAASIUMI%20%F5PPEMATERJALID/ORGAANI LINE%20KEEMIA.PDF · HTTP://DSPACE
LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Bensiin bensiin on aine, millel puudub keemiline valem. bensiini eraldatakse toornaftast temperatuuri tõstmisel. Kasutatakse bensiinimootorite kütteks ja õlide ning rasvade lahustamiseks. Bensiin on mürgine, ärritav, sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Toluool CH3C6H3(NCO)2 Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3
Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad
7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus. Hingamisel kopsumaht vaheldumisi suureneb ja väheneb. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku,roided liiguvad üles ja väljapoole. Samalajal rindkere altppolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole. Kopsud osalevad sisse ja väljahingamisel passiivselt, sest nende endi lihased hingamises ei osale. 9.Milline tähtsus on aevastusel, köhimisel, haigutusel? Aevastamine- Köhimine- Haigutamine- et aju saaks hapniku 10.Millest sõltub hingamise sagedus ja kuidas mõjutab seda treenitus või mittetreenitus?
Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit aktiveeritakse happekatalüüsil. Tugeva happe (H 2SO4 ) toimel karbonüülrühma hapnik protoneerub ja karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakeerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Reagentide ohtlikus: 1. Tolueen : tuleohtlik, kergesti süttiv, toksiline aine. Sissehingamisel: väsimus, segadus, mälukaotus, iiveldus. 2. KMnO4 : oksüdeeriv, kahjustav, keskkonnaohtlik aine. 3. Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5. Etanool: tuleohtlik, süttiv aine. Allaneelamisel mürgine. 6
vajavad üldise kemikaaliohutuse suurendamiseks mõistlike otsuste tegemiseks järgmist teavet: kemikaalide õige kasutus ja esmaabi kemikaali valel kasutusel tekkinud tervisekahjustuste korral ohtlike kemikaalide kasutamise vältimise põhjused, nende kasutamisel võimalikud tagajärjed ja riskid alternatiivid ohtlike kemikaalide kasutamisele hädaabiteenuse olemasolu kemikaalidega õnnetuste (sh mürgistused) korral. Kemikaalide organismi sattumise teed: sissehingamisel imendumisel läbi naha ja silmade allaneelamisel imendumisel läbi platsenta Kuidas kemikaalid toimivad: äge pikaajaline pöörduvad ja pöördumatud protsessid kohalik - gaasid sissehingamisel üldine - metabolismi kaudu Koosmõju Koosmõju 1 + 1 = 2 ei kehti asbest + sigaretisuits trikloroetüleen + stüreen 1 + 1 = 0 antitoot 0 + 1 = 3 isopropanool + süsiniktetrakloriid Piirnormid Toksilise toime ohjamine
Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi
põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kindlaks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Veekeskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismidele. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja-, pinna- ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1µg/l. Veekogude iga-aastase seire tulemused on kinnitanud, et Ida-Virumaal on pinna- ja põhjavesi fenoolidega reostunud. Aastakümnete vältel on suurimad
Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenoolidega ei tegelda. Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Ameerikas on kind- laks tehtud nende kantserogeensus nii sissehingamisel kui ka suukaudsel manustamisel. Vee- keskkonnas oleneb fenoolide kahjulikkus sinna sattuvast kogusest. Eestis leitud fenoolidest on ohtlikumaid dimetüülfenoolid ja resortsiin, mida pole õnneks suurtes kogustes vees leitud. Valdavalt on Eesti veekeskkonnast leitud lihtfenoole ja kresoole. Lihtfenoolid on mürgised sissehingamisel, kokkupuutel nahaga, allaneelamisel ning nad on toksilised ka veeorganismi- dele.
Organismi sattudes oksüdeeritakse järkjärgult aldehüüdid ja ketoonid Karboksüülhapped Süsihappegaas ja vesi Mürgised: Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne Narkootiline toime Suures koguses surmav Ärritavad närvisüsteemi Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult Vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid Metanool Ohtlikuim 30 ml on surmav Imendub läbi naha Mürgine ka aurude sissehingamisel Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TÄNAN KUULAMAST!
(inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007) Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. (inchem, 1994) Toksilisuse andmed kemikaali kohta Äge toksilisus seedetrakti kaudu LD50: 660-1930 mg/kg. (Celanese, 2012) Ägedat mürgistust põhjustav toime sissehingamisel LC50 (4h): 24040 mg/m³ (Celanese, 2012) Põhjustab vererõhu ja südamelöögi sageduse tõusu, kopsuturset ja mõjutab kesknärvisüsteemi. Pärast korduvat manustamist põhjustab kerget hüperkeratoosi mao ülaosas. NOAEL: 125 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Puuduvad mõjud rasestumisele, rasedusele või loote arengule NOAEL: > 400 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Põhjustab adenokartsinoomi ja soomusrakulist kartsinoomi 1,350 mg/m3 (CERI,
nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, sööbiv, kergesti reageeriv, plahvatusohtlik, radioaktiivne, termiliselt ebapüsiv ja keskkonnaohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonnale. Kui inimene puutub kokku ohtlike kemikaalidega, näiteks sissehingamisel õhust, sissesöömisel toidu kaudu, aine sattumisel suhu või otsesel kokkupuutel nahaga, võivad need tervist kahjustada. Tervisekahjustused võivad tekkida eriti juhul, kui ,,ohutu" annus on ületatud ehk kui inimene puutub lühikese aja jooksul kokku suurte koguste ohtlike ainetega või siis, kui kokkupuude toimub väikeste kogustega pika ajaperioodi jooksul. Esimesel juhul on tegu mürgistusega, mis on kergesti ära tuntav, samas teisel juhul ei
Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Propaan Saamine või leidumine Looduslikus gaasis Lahustununa naftas Kasutusalad: Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Ohutegurid propaan on väga tule ja plahvatusohtlik ning sissehingamisel mürgine Isobuteen Valem: (CH3)2C=CH2 Saamine või leidumine Tööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500600 ºC juures. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse isobuteeni mitmesuguste produktide saamiseks. Näiteks reaktsioonil metanooli või etanooliga saadakse bensiini lisanditena kasutatavad metüültertsiaalbutüüleeter (MTBE) või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt
Toomingas on meie metsaservade kaunitar. Kuidas toomingat ära tunda kui tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ära ja vänge lõhn ei lähe kunagi meelest. Luuvili on läikivmust ja mõrkja maitsega, aeg-ajalt mõnus suhu pista. Viljad on head C-vitamiini allikad. Toomingal on võime inimese haigusi enda kanda võtta. Vanasti oli toomingas kõige tähtsam ravimtaimena. Toomingaõite tee auru sissehingamisel saab leevendust peavalule. Tiisikust ja kõhuhaigusi raviti toomingamarjadega. Selle puu oksad olid hoiatavaks vihjeks noorte daamide liiga kergetele elukommetele. Kui tütarlaps maipüha hommikul oma ukse tagant leidis maasse torgatud toomingaoksa, oli tema maine läinud.
Aineklassid Oksiidid: Nimetused: Metallioksiidid kasutatakse o.a.-sid. Kui metall asud1A 2A 3A rühmas siis o.a.-d ei öelda Mittemetalli oksiiditel kasutatakse eesliiteid. 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes) ; ei reageeri veega. Tähtsamad: Al2O3 , ZnO , Cr2O3 Kui on mitu erinevat metalli seotud happejäägiga siis neid üheneid nimetati kompleks ühendiks. Neutraalsed oksiidid hapet...
Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki Sissehingamisel on suurim keha ründenurk Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada kiirust ettevalmistus liigutustel ja maksimaalselt suurendada seda käte ja jalgade sõudmise ajal Liigutuste koordinatsioon Sobivaim on järgmine koordinatsioon.
Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. Vesinikbromiid- tavatingimustel gaasilises olekus, värvitu, terava ja ärritava lõhnaga. Sissehingamisel põhjustab mürgistust. Võib põhjustada naha ja limaskestade ärritust või põletust. Pikaajalisel madala kontsentratsiooniga kokkupuutel võib põhjustada hingamisteede ärritust ja seedetrakti häireid. Tugev söövitaja. Väävelhape- kuna väävelhappe tihedus on suur, siis sellega täidetud nõud on raske. Tugev dehüdreeriv regent, mis söestab orgaanilist ainet. Nahale sattudes muutub nahk halliks ja tekib tugev põletus.
gaasideks ja levida laiemale maa-alale. · Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. · Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid · T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm · T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma · Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus
Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. 14prootonit ja elektroni, ja 7 neutronit. Väliskihis 5 elektroni.Asub teises A rühmas teises perioodis.( ruutskeem : 1s2 2s2 5p3) Lämmastik on mittemetall. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas.Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad. Lämmastikushape-nõrk ja ebapüsiv hap...
Tuumafüüsika seadused erinevad makrofüüsika seadustest. 1. Aatomituum, tuumajõud. Tuumajõud hoiab koos aatomi. See on tugev vastastikmõju, mis on suurem elektrostaatilisest jõust. Tal on väike mõjuraadius ja ei sõltu laengust. 2. Radioaktiivsus on aatomi võime muunduda teise elemendi aatomiks. - kiirgusel (Heeliumi tuum ) on suur mass ja laeng, sellepärast liigub ta aeglaselt ega suuda läbida paberilehte. Sissehingamisel ja toidu kaudu manustamisel on mõju inimesele väga halb. -kiirgus on kiirete elektronide voog, tervist kahjustav. -kiirgusel on suur läbimisvõime, see on lühilaineline elektromagnetiline voog 3. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool isotoobi massist. 4. Tuumakiirgus on ioniseeriv, sellepärast on see organismidele kahjulik 5. Neeldumisdoos näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. Ühikuks on grei (Gy), ka raad 6
SO2 ja Al2O3 Vääveldioksiidi füüsikalised omadused Värvusetu gaas Terava lõhnaga Mürgine gaas Sissehingamisel võib tekitada allergiat Vääveldioksiidi keemilised omadused Reageerib veega Reageerib aluselise oksiidiga Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad g...
• Asbesttsementtooted ja isolatsioonimaterjalid Asbesti kaevandus Ajalugu • Esimesena Soome aladel 2500 eKr savinõude tugevdamiseks • 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib mikroskoopiline tolm, mis sissehingamisel satub organismi. • Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. • Haiguse kulg on pikaajaline. Kaitse • Hingamisteede kaitsemask, ohutusriietus • Ohutu transport jäätmekohta • Loobuda suitsetamisest • Maha matta Tootmine Kasutatud kirjandus • http://www.bbc.co.uk/news/world-10 623725 • http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ ohutegurid/asbest • http://arileht.delfi
seda väiksemad on lihvpaberi terad . Abrasiivainena kasutatakse nii looduslike kui ka tehismaterjale. Tehisabrasiivid on kõvemad ning nende kasutamine on laiemalt levinud. Et saada parem pinna kvaliteet siis tuleks lihvida peeneteralisema materjaliga . Siinkohal tooks ühe näite lihvpingist ja selle tehnilistest admetest : Kahjulikud kemikaalid . – ained ja valmistised mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendunud võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse. Sööbivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutumisel eluskoega võivad selle hävitada Ärritavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- ja limaskestapõletikku
1.2.2.Atsetaniliidi saamine Atsetaniliid saadakse aniliini ja äädikhappe anhüdriidi reageerimisel. Joonis 3: Atsetaniliidi saamise mehhanism3 3 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Acetanilide_preparation_schematics.gif 1.3. Kasutatavad ained ja meetodid 1.3.1.Nitrobenseenist aniliini saamine Reaktiivid: Nitrobenseen 6%-line soolhape Raualaastud (malm) Reagentide ohtlikkus Nitrobenseen Mürgine sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel. Võimalik vähktõve põhjustaja. Tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga. Võimalik sigivuse kahjustamise oht. Soolhape Söövitav, ärritab hingamiselundeid. Raud Väga tuleohtlik. Hoida eemal tuleallikast ja vältida staatilise elektri teket. Füüsikaliste konstantide tabel
Hallutsinogeensed seened: Ajalugu: Juba aastatuhandeid on inimesed kasutanud taimseid hallutsinogeene. Paljudes muistsetes hõimudes ja kultuurides kasutasid preestrid ning prohvetid hallutsinogeenseid seeni, et näha nägemusi ja saavutada religioosset sisekaemust. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Enam levinud hallotsinogeensed seened: Kõige sagedamini kasutatav seen Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Tuntud on ka punane kärbseseen(Amanita Muscari). Tarvitamine: Hallutsinogeenseid seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutamiseks kuivatada. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: · suu kaudu puhtalt või keedetult; · nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); · põlevate taimede suitsu sissehingamisel; · süstimine lihastesse või veeni. ...
öelnud, et on liiga vaikne ja häbelik, kuid peale seda esimenist ei arvanud enam keegi nii. Tal on olnud 13 tuuri, neist viimane aastal 2008. Ta on välja andnud 18 plaati. Osalenud ühes filmis ja neljas seriaalis. Summer suri 17 mai aastal 2012 enda kodus Floridas 63 aasta vanuselt. Tal diagnoositi kopsuvähk, millel polnud seost suitsetamisega. Summer uskus, et kasvaja arenes välja 9/11 New Yorkis kaksiktornide rünnakul tekkinud mürgiste osakeste sissehingamisel. Summerist jäid maha tema abikaasa Bruce Sudano, tütred Mimi,Brooklyn ja Amanda. Tal oli ka kaks lapselast. Vienna(1997) ja Savanna(2000)
perioodis ja VIA rühmas ● Aatommass on 78,96 ● Aatomis on 34 prootonit, 34 elektroni ja 45 neutronit “Tuntuim fullereen C60” Michael Ströck, CC BY-SA 3.0 Füüsikalised omadused ● Pooljuhtiv tahke aine ● Tihedus 4,8 g/cm³ ● Keemistemperatuur: 685°C ● Sulamistemperatuur 170-217°C ● Vees ei lahustu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad ● SeO2 ● SeO3 ● H2SeO3 ● Ag2Se3 ● Na2Se3 ● Se2Cl2 Elemendi tähtsus bioelemendina ● Allaneelamisel või sissehingamisel mürgine. ● Seleeni on vaja kehavõõraste ühendite kahjustamiseks ning raskemetallide imendumise blokeerimiseks, südame normaalse talitluse tagamiseks. ● Aitab säilitada kudede elastsust, osaleb joodi ainevahetuses ning võtab aktiivselt osa kogu organismi ainevahetusest. Kasutusvõimalused ● Põllumajanduses leiab seleen kasutust eelkõige erinevate väetiste- ja söödasegude koosseisus. ● Kasutatakse elektroonikatööstuses.
olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus) sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole, tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole, rinnaõõne ruumala suureneb ja ühk tõmmatakse kopsudesse väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga regul
Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Etanool Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Defineeri Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid
Äädikhape ja äädikhape anhüdriid on tuleohtlik ja saab põhjustada rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi. Na-atsetaat on natuke ohtlik silma- või naha sattumise korral, vaid üldisemalt ohutu. Atsetaniliid on ärritav silmadele ja nahale, söövatav alaneelamisel ja sissehingamisel. 7 Broom on väga söövitav nahale, silmadele, ohtlik alaneelamisel ja sissehingamisel. Kantserogeenne. p-Bromoatsetaniliid on silmadele ja nahale ärritav. Samuti võib söövitada hingamisteed ja vigastada kindlaid elundeid. 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel M Aine [g/mol ρ [g/cm3] st [°C] kt [°C] Lahustuvus ] Aniliin 93,13 1,0217 -6,3 184,13 Vesi Äädikhappe 102,0 1,082 -73,1 139,8 Vesi
oht tervisele GHS01 GHS02 GHS03 GHS05 GHS06 GHS08 GHS09 Tunnussõna Ettevaatust või Hoiatus Ohulaused H272 Võib soodustada põlemist; oksüdeerija H301 Allaneelamisel mürgine H312 Nahale sattumisel kahjulik H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H317 Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H330 Sissehingamisel surmav H334 Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H350 Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H360 Võib kahjustada viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada,
Pneumokonioos ehk kopsutolmustus Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused
Süsihappegaas liigub alveoolidesse. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks vereks. Kopsud mahutavad 5-8 liitrit õhku. Kopsudesse jääb alati õhutagavara, et nad kokku ei langeks. Hingamine Hingamisliigutusi juhib piklikus ajus asuv närvikeskus hingamiskeskus. Signaal edastatakse vajalikesse lihastesse diafragmasse ja roietevahelistesse lihastesse, mille tagajärjel lihased tõmbuvad kokku. Diafragma muutub lamedaks või kumeraks. · Sissehingamisel: roietevahelised lihased tõmbuvad kokku Roided liiguvad ülespoole, vahelihas tõmbub kokku ehk diafragma muutub lamedaks, rindkere põhi laskub allapoole · Väljahingamisel: roietevahelised lihased lõtvuvad ja vahelihas lõtvub ehk diafragma muutub kumeraks
Koostis pakendil 5-15% anioonseid pindaktiivseid aineid <5% mitte ioonsed pindaktiivsed ained Benzisothiazolinone Fenoksüetanool Lõhnaained Hexyl Cinnamal Linalool Benzisothiazolinone mikrobitsiidi ja fungitsiidi toimemehhanismiga kasutatakse säilitusainena on emulsioon värvide , lakkide , liimide , pesuainete, kütuste ja paberi protsessis Fenoksüetanool sisaldab süsinikku , mistõttu on orgaaniline toimib lahustina Molekul on kahjulik sissehingamisel, allaneelamisel või kokkupuutel nahaga selge õlijas vedelik kasutatakse näiteks kosmeetikas, vaktsiinides ja ka säilitusainena Heksüül Cinnamal lisaaine parfüümide ja kosmeetikatööstuses aroomi aine helekollane selge vedelik kuni tahke, mis on vees lahustumatu, kuid lahustub õlides B-klassi allergeen vastavalt DIMDI klassifitseerimist üle soovitatava kontsentratsiooni on ärritav Linalool lõhnastatud hügieenitooted ja
Halogeeniühendid- kas kasulikud või kahjulikud? Halogeeniühendeid on väga erinevat sorti. Mõned vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised. Enamik neist on kas vedelikud või tahked ained. Halogeeniühendite tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab halogeeniühend. Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab `soola moodustajat'. Kõik halogeeniühendid, välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Organismis alluvad nad mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, halvemal juhul surmaga. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja ...
laserites Radoon kiiritusravis, maavärinate prognoosimisel Omadused Värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid Madala sulamis ja keemistemperatuuriga lihtained Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid Raskesti vedelduvad Vee ja orgaaniliste lahustitega moodustavad nad ebapüsivaid sisestusühendeid klatraate Keemiliselt äärmiselt passiivsed Biotoime Väärisgaasi sissehingamisel on narkootiline toime, see on seda mõjusam, mida suurem on väärisgaasi aatommass Elukeskkonna kiirgustausta peamine tekitaja on radoon. Radoon on äärmiselt mürgine, kuid võib üliväikestes kogustes osutuda kasulikuks teatud krooniliste haiguste ravil. Reaktsiooni võrrandid Ksenooni reageerimisel plaatinaheksafluoriidiga saadakse väärisgaaside ühend. Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga Xe(g) + PtF6 XePtF6
b) Nii alkoholid, karboksüülhapped, aldehüüdid kui ketoonid on rohkem või vähem mürgised ühendid c) Alkoholid on narkootilise toimega. Mürgituse korral kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne d) Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult. e) Kõige ohtlikum on metanool Kogus 30 ml on surmav. Imendub ka läbi naha. Mürgitab ka aurude sissehingamisel f) Kõige vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid 3. Eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused: a) Vesiniksidemeid ei moodusta. b) Seetõttu: hüdrofoobsed ained, vees ei lahustu, keemistemperatuurid väga madalad, mida lühem ahel, seda madalam, väga lenduvad. c) On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele, kasutatakse tööstuses ja laborites.
BROOM 1. Broom Kreeka keeles on broomi tähendus haisev, järjekorranumber 35, aatommass 79,904, 7A rühma element, 4.periood, esineb kaheaatomiliselt Br 2, Metallidega reageerides tekitab bromiide( Naatriumbromiid, kaaliumbromiid), aktiivne mittemetall ja tugev oksüdeeria. 2. Füüsikalised omadused Pruunikas aurav vedelik, terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgine põhjustab sissehingamisel hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes tekivad põletushaavad, keemistemp. 58kraadi, külmumistemp. -7kraadi, tihedus 3,1g/cm3 (õhust raskem) 3. Avastuslugu 1. Broomi avastas prantsuse keemik Antoine Jerome Balard aastal 1826. Lähteainena kasutas ta Montpellier' lähedalt soolakutelt korjatud adrut. Tema eesmärk oli tegelikkult adrust eraldada joodi, aga adru sisaldas natuke ka broomi. Ta põletas adru tuhaks, lisas siis vett ning destilleeris broomi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
