Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
FÜSIOLOOGIA  KORDAMISKÜSIMUSED 
 
 
HOMOÖSTAAS , ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 
1.  Füsioloogia  mõiste.  Homöostaasi  mõiste  (C.  Bernard,  W.B.  Cannon).  Homöostaatilise 
kontrolli  mehhanismid .  
Füsioloogia on teadus  bioloogiliste  organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist.  
CLAUDE BERNARD 
“Koordineeritud  füsioloogilised  reaktsioonid,  mis  peavad  tagama  enamiku  püsiseisundit  kehas  on 
sedavõrd   keerulised  ja  iseäralikud  elava  organismi  jaoks,  et  nende  püsiseisundite  käsitlemiseks  on 
kasutusele võetud termin – homoöstaas.  
Bernard   mõistis ,  et  looma   sõltumatus   muutuvatest  välistest  tingimustest  on  seotud  tema  võimega 
säilitada suhteliselt püsivat keskkonda.  
WALTER  CANNON 
Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et 
see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv.  
Cannon  mõistis,  et  võtmeküsimuseks  suhteliselt  stabiilse  sisekeskkonna  säilitamisel  on  keha 
regulatoorsete   mehhanismide   olemasolu.  Ta  võttis  kasutusele  termini  homoöstaas,  et  kirjeldada 
sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist.  
Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri 
suurenemist  ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalusRegulatsioon  peab toimuma kogu organismi 
ulatuses,  sest  hulkrakses  organismis  võivad  olla  parameetrit  suurendavad  ja  vähendavad  tegurid 
ruumiliselt üksteisest eraldunud.  
regulatsioon närvisüsteemi poolt, humoraalne regulatsioon (hormoonide vahendusel), autoregulatsioon.  
Negatiivne tagasiside 
Kui mõnda faktorit on liiga palju või vähe, siis kontrollsüsteemid algatavad negatiivse tagasiside, et 
viia faktor tagasi kindla keskmise väärtuse suunas ja hoida  homoöstaasi .  
Positiivne tagasiside 
Positiivne tagasiside töötab põhimõttel, et kui leiab aset  kõrvalekalle  normist, siis süsteem  talitleb  moel, 
et seda kõrvalekallet veelgi suurendada. Nt sünnitustegevuses emakakaela  venitus .  
Ennetav side 
Ennetav  side  põhjustab  reguleeritavas  süsteemis  muutused,  mis  püüavad  ära  hoida  reguleeritava 
suuruse  nihet  enne,  kui  häiring  on  mõju  avaldanud.  Nt  organism  valmistab  nii  ette  eelseisvaks 
tegevuseks,  ümbritsevate  tingimuste  muutuseks.  Organism  hoiab  ette  ära  reguleeritava  suuruse 
suuremad nihked või siis viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. Nt inimene enne 
külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema.  
Sisemise  mudeliga  ja adaptiivsed süsteemid.  
Adaptiivne kontroll tagab organismi pikaajalise regulatsiooni. Adaptiivsete mehhanismide võimalused 
määravad tervise potentsiaali. 
Nt lihaspingutus vajab intensiivistunud vereringet ja hingamist.  
Suur  osa  kohanemisest  toimub  hormoonide  kaudu.  Hormoonide  eritumist  reguleerib  enamasti 
hüpotalamus, mis osaleb ka soojusregulatisoonis. Lisaks on adaptiivse infovahenduse süsteemiks ka 
autonoomne närvisüsteem.  
Oma   olemuselt   negatiivne  tagasiside,  mis  kujutab  endast  olukorda,  kus  eju  kontrollib  ennetavat 
regulatsiooniringi  ja  impulssi,  mis   saadetakse   perifeeriasse  järgmine  kord  kui  peab  toimuma  teatud 
liigutus.  
 
 

2.  Organismi 
talitluste 
regulatsiooni 
üldised 
põhimõtted. 
Rakkudevaheline  
kommunikatsioon  füsioloogia  kontekstis.  Autokriinne,   parakriinne   ja  endokriinne 
regulatsioon.  Närviülekanne.  Keemilised  ja   elektrilised    sünapsid .  Virgatsained. 
Virgatsainete  retseptorid .  

Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja  kesknärvisüsteem . Organismi talitluse 
regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid 
siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu 
organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest 
eraldatud.  
Ärritaja   toimel   erutus   avaldub  rakul  aktsioonipotentsiaalina,  kui  raku   välispind   omandab  negatiivse, 
raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on  närviimpulss .  
Erutuse  ülekanne   ühelt   närvirakult  teisele  toimub  sünapsi  vahendusel.  Närviraku   jätked ,  aksonid  ja 
dendriidid,  moodustavad  teiste  närvirakkudega  ühendusi  -  sünapseid.  Erutuse  ülekanne  sünapsis 
määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis.  
Erutuse ülekande mehhanismid võivad olla keemilised ja elektrilised.  
Keemiline  sünaps  
Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul  olevast  postsünapsist. 
Nende  vahele  jääb  sünapsipilu.  Presünapsis  on  palju  vesiikuleid,  mis  sisaldavad  transmitterit  ehk 
mediaatorainet. Rakumembraanipidi  leviva  aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest 
transmittes,  tungib  sünapsipilusse,  mis  asub  presünapsi  ja  postsünapri  vahel.   Transmitter   kutsub  nii 
esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse.  
Elektriline sünaps 
Naaberrakkude  membraanidevahelised   ühendused   on  nii   tihedad ,  et  takistus  nende  vahe  ei  erine 
ülejäänud membraani omast. Kui üks  rakk  erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite 
teise rakku ja depolariseerib selle.  
Transmitterid 
Transmitteriteks võivad olla  atsetüülkoliinnoradrenaliinserotoniin  jt.  
Hulkrakse   organismi   rakud   edastavad  üksteisele  infot  elektriliste  impulsside  kaudu.  Elektriliste 
impulsside  kaudu  liigub  ühest  rakust  teise  aktsioonipotentsiaal.  Nii   toimivad   silelihasrakud, 
südamelihasrakud.  
Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites 
nikotiineegiliste  kolinoretseptoritega  ja  efektorelundil  (silelihasel  ja  vöötlihasel)  muskariinergilise 
koliinoretseptoriga. Noradrenalin aga kas alfa või beeta adrenoretseptoritega.  
Rakkudevaheline kommunikatsioon 
Keemiline   infovahetus   põhineb  signaalilainetel.  Kui  rakud  paiknevad  kõrvuti,  siis  võivad  ühsikutel 
juhtudel  ained   tungida   läbi  rakumembraani  otse  teise  rakku.   Rakk   võib  eritada  signaalainet 
ekstratsellulaarruumi, mõjutades sel teel lähimat  naabrit . Nii toimivad närvirakud.  
Endokriinne regulatsioon 
Rakud  sekreteerivad  hosmoone  mis  satuvad  vereringesse  ja  võivad  toimida  üle  kogu  keha 
laialipaiknevatele rakkudele.  
Parakriinne regulatsioon 
Rakud tootavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad vaid vahetus läheduses olevatele rakkudele 
Autokriinne regulatsioon 
Rakk   saadab   signaale  sama  tüüpi  rakkudele,  ehk  raku  poolt  sekreteeritud  signaalmolekulid  võivad 
seonduda tagasi sama raku retseptoritega.  
 
 

3.  Autonoomse  närvisüsteemi  talitluse  põhijooned.  Sümpaatilise  ja  parasümpaatlise 
süsteemi  anatoomiline  ehitus.  Autonoomse  närvisüsteemi  virgatsained  ja  retseptorid. 
Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses.  

Autonoomne närvisüsteem - tahtele allumatu, käitumisest sõltumatud. Kontrollib siseelundite talitlust.  
Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud  süsteemist :  
1.  Sümpaatiline  süsteem - keha  reaktsioon  stressile 
2.  Parasümpaatiline  süsteem - taastab organismi varusid ja homöostaasi 
3.  Enteeriline  närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem  
Kehtib reegel, et igasse elundisse tuleb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude.  
Sümpaatiline närvisüsteem 
Keskused asuvad seljaajus.  
Funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades.  
Parasümpaatiline närvisüsteem 
Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus. 
Aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist.  
Autonoomse  närvisüsteemi  perifeersetes  eferentsetes  teedes  on  2  järjestikust  neuronit: 
preganglionaarne   neuron   (viib  impulsse  kesknärvisüsteemist  välja)  ja  postganglionaarne  neuron, 
millega preganglionaarne neuron moodustab sünapsi.  
joonis 557 
 
 
 
 
 
virgantained ja retseptorid: vaata praktikum 1 
 
LIHASED 

4.  Lihaskoe  põhitüübid.  Erinevate  tüüpi  lihasrakkude   ehituslikud   ja   funktsionaalsed  
iseärasused.  Lihasraku  membraani  bioelektrilised  omadused.  Müoneuraalne  sünaps: 
ülekande mehhanismid.  

LIHASKOE TÜÜP 
Skeletilihased 
Silelihased  
Südamelihased 
Paiknemine  kehas 
Kinnituvad  luudele  
Õõnesorganite seinter,  Südames 
nahas, silmas 
Tuumad 
Palju perifeerselt 
üks  tsentraalne  tuum 
üks tsentraalne tuum 
paiknevaid tuumi 
Tahtele alluvus 
Alluvad  tahtele, 
Tahtele allumatud 
Tahtele allumatu 
samuti mittetahtlikud 
refleksid. 
Vöödilisus 
Ristvöödilisus 
Mittevöödilised 
Ristvöödilisus 
FUNKTSIOON: 
Kõik tahtlikud 
Siseorganite 
Südame 
liigutused 
motoorika  
kontraktsioonid  
Kõikidele elusatele rakkudele on iseloomulik membraani potentsiaali olemasolu, kuid ainult erutuvate 
kudede rakud (närvi- ja  lihasrakud ) on võimelised suuresti  muutma  ioonide juhtivust läbi membraani 
vastusena ärritajale nagu see toimub aktsioonipotentsiaali korral.  
Membraanipotentsiaal tuleneb sellest, et Naatriumit on väljas palju ja Kaaliumit sees palju. (Na/K 
pump ).  3 Na välja, 2 K sisse. Rakumembraani välispinnal on nii positiivne, ja sees negatiivne laeng. 
Rakumembraanist kahel pool tekib membraanipotentsiaal.  
 

Lihasrakud suudavad membraanipotentsiaali levitada mööda rakumembraani potentsiaalimuutust - 
aktsioonipotentsiaali. Sel ajal membraanipotentsiaal väheneb sekundi tuhandikuosa ajaks üheaegselt. 
Rakumembraan depolariseerub, sest suureneb naatriumite suur sissevool rakku. Repolarisatsiooni 
käigus pöördpotentsiaal, ehk hetkeks rakku tekkinud positiivne laeng, kaob. Seda tänu kaaliumite 
suurele sissevoolule.  
Koht, kus  motoorse  neuroni närvikuid saab kokku lihaskiuga -  neuromuskulaarne  ühendus. 
Motoorsest närvikiust vabastatakse atsetüülkoliin, mis viib lihaskiu depolarisatsioonini.  
 
5.   Lihaskontraktsiooni    molekulaarne    mehhanism ,  selle  iseärasused  erinevat  tüüpi 
lihasrakkudes.  Lihaskontraktsiooni  tüübid.  Lihaskontraktsiooni   energeetika .  Lihase 
väsimus . Silelihaste funktsionaalsed iseärasused. Üksik- ja  mitmik -üksus silelihased.  

Silelihased jagunevad: 
1. Mitmik-üksus silelihased - koosnevad iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiududest 
2. üksik-üksus silelihased -  lihaskiud  asetsevad tihedalt üksteise vastas ja on ühendatud 
mulkühendusega. lihaskiud moodustavad  funktsionaalse , samaaegselt kontraheeruva üksuse.  
Lihaskontraktsiooni tüübid: 
1.  Isomeetriline : pikkus ei muutu, aga pinge suureneb. Pinge suureneb lihase võimete  piirini , aga 
lihase pikkus ei muutu.  
– Keha asendit säilitavad lihased  
2.  Isotooniline : pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks. Lihas muudab pikkust ja liigutab 
raskusi. Kui piisav pinge raskuse liigutamiseks on saavutatud, siis pinge jääb suhteliselt püsivaks 
kogu kontraktsiooniperioodiks.  
–  Kontsentriline : lihas ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb  
– Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale)  
3.  Auksotooniline  - toimub nii  kontraktsioon  kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele 
lihaste kontraktsioonidele organismis.  
4. Lihastoonus: lihaste  konstantne  pinge, mis säilib pika aja vältel  
Lihaskontraktsiooni  energiaallikad
ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu  energiakandja , mida saadakse kolmest allikast:  
•  Kreatiin- fosfaat  
Puhkeolekus  säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks  
•  Anaeroobne  hingamine  
Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja  piimhape   
•   Aeroobne  hingamine  
Vajab  hapnikut  ja lammutab glükoosi, et moodustada ATP, süsihappegaasi ja vett. Palju efektiivsem 
võrreldes anaeroobsega.  
ATP allikad ja aeg 
Fosfokreatiin: lühiajaline  pingutus , maksimaalse jõuga 
Anaeroobsed: keskmise kestvusega intensiivne pingutus 
Aeroobne: pikaajaline, väiksema jõuga pingutus 
Libisevate filamentide teooria 
Lihase  lühenemine  toimub  seoses  aktiini  filamendi  libisemisega  müosiini  filamendi  suhtes.  See 
lühendab sakromeeri, ning sakromeeride lühenemine on  vastutav  lihaskontraktsiooni eest.  
titiin - stabiliseerib kontraktiilseid valke ja soodustab oma  elastsusega  lihase algpikkuse taastamist peale 
venitust.  
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lihaskontraktsioon  eri tüüpi lihasrakkudes 
 
Silelihaste funktsionaalsed iseärasused: 
1. Sisaldab samuti aktiini ja müosiini, kuid need ei ole järjestunud filamentideks ega sakromeerideks. 
Silelihased kontsaheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud ning kontraktsioonijõud on vaid 
kolmandik.  
Silelihased ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased 
On silelihaseid, mis ei funktsioneeri ilma närviimpulsite. nt silmas. 
Suurem osa silelihaseid kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Nt sooleseinasilelihased 
kontraheeruvad rütmiliselt.  
Lihasväsimus  
Väsimus eelneb kurnatusele, vältides selle teket.  
Kestva või raske kehalise tää ajal hakkab lihase töövõime  langema . Väsimuse põhjused võivad olla 
erinevad:  lihases  kuhjunud ainevahetuse  produktid  (piimhape),  vähenenud  energiarikaste ainete 
(glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine.  
 
KEHAVEDELIKUD  
6.  Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja 
intratsellulaarne  vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal.  Akvaporiinid .  
Kehavedelikud  kujutavad  endast  väga  erinevatest  komponentidest   koosnevaid   vesilahuseid. 
Kehavedeliku  on  päritolult  näärmete  sekreedid,  mis  sõltuvalt  keemilisest  koostisest  täidavad 
mitmesuguseid ülesandeid.  
Organismi  veri  on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline.  
Kehavedelikud 
jagunevad: 
ekstratsellulaarne(27%) 
koevedelik
intratsellulaarne, 
transtsellulaarne (1,5%),  plasma , tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust.  
Ainete tsirkulatsioon 
Vedelikuruumise sees –  difusioon  
Vedelikuruumide vahel: 
Osmoos  – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi 
rakumembraani 
Difusioon ja  filtratsioon  –  vereplasma  ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel.  
 

Ööpäevane veebilanss 
Organismi saabunud 
Organismist väljunud 
Jook  1,5l 
Uriin 1,5l 
Toit 1
Naha kaudu ( higistamine , perspiratsioon) 0,7l 
Ainevahetus 0,3
Hingamisteed  0,5l 
 
Väljaheide 0,1l 
KOKKU: 2,8l 
KOKKU: 2,8l 
 
Intratsellulaarne vedelik 
Ei ole kompaktne vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana.  
Ekstratsellulaarne vedelik 
4/5  on  koevedelik,  1/5  on  vereplasma.  Lisaks  loetakse  ekstratsellulaarse  vedeliku  hulka  ka 
transtsellulaarne vedelik: eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedeli jt. Transtsellulaarset 
vedelikku on kokku 1-2l.  
Vee liikumist  intra - ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel põhjustab osmoos.  
Akvaporiinid 
Akvaporiinid on proteiinimolekulid, milles on veekanalid, mille kaudu vee molekulid pääsevad kiiresti 
rakkudesse, kust vesi edasi liigub koevedelikku.  
 
VERI. SÜDA 
7.  Vere  üldiseloomustus.   Hematokrit .  Vereplasma  koostis.  Vereplasma   valgud
Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas.  
Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust. Veri koosneb paljudest komponentidest. Veri 
on  oma  komponentide  ajutine  koosekisteerimise  koht.  Vere  koostis  on suhteliselt  stabiilne,  näitajad 
kõiguvad kitsastes piirides.  
Vere koostis 
55% vereplasma 
•  Vesi 
•  Valgud 
•   Aminohappedrasvhappedglükoos  
•   Ioonid  (Na, K, Ca, Cl, H) 
•  Gaasin (O2, CO2) 
45%  vererakud  
•  Erütrotsüüdid 
•   Leukotsüüdid  
•   Vereliistakud  
Hematokrit 
Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%.  
Peenemates  veresoontes  on  väiksem   hematokriit .  Seda  põhjustab  erütrotsüütide   tendents   kulgeda 
veresoone   keskel,  mitte seinte  lähedal.  Hematokriti  kasvuga  suureneb  vere  viskoossus  (vererakkude 
suhe vereplasmaga).  
Vereplasma koostis 
•  90% vesi 
•  8% vereplasma valgud 
•  2%  väga  heterogeensete  madalmolekulaarsete  ühendite  grupp,  millest  paljud  on  organismi 
normaalseks talitluseks väga vajalikud.  
Vereplasma valgud 
 

Süntees toimub peamiselt maksarakkudes.  Erandiks   antikehad , neid toodetakse plasmarakkude poolt.  
1.  Albumiinid 
Homogeenne  valkude grupp.  
Funktsiooniks: Mittespetsiifiline transport (sh  ravimid ), Toitefunktsioon, 80% onkootse rõhu tagamine 
2.   Globuliinid  
Heretogeenne valkude grupp. Jagunevad alfa, beeta ja gamma gloguliinid.  
Funktsiooniks: transport (võrreldes albumiinidega spetsiifilisem, sageli kindla aine jaoks kindel valk), 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #1 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #2 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #3 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #4 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #5 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #6 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #7 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #8 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #9 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #10 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #11 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #12 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #13 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #14 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #15 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #16 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #17 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #18 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #19 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #20 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #21 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #22 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #23 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #24 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #25 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #26 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #27 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #28 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #29 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #30 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #31 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #32 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #33 FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019 #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lizi Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
98
docx
Kordamine füsioloogia eksamiks
67
docx
Füsioloogia kordamisküsimused 2014
36
doc
Füsioloogia eksami küsimused
12
doc
Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
29
doc
Füsioloogia
34
doc
Kordamisküsimuste vastused
39
docx
Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun