Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur
ülemist pilti kontra- liigesed rum spinalium lateraalne rotatsioon -sirutavad kaela ja keret M.quadratus 12.roie, L1-4 crista iliaca -tõstab ja kallutab -nimme- dorsales lumborum vaagnat ristluuliiges nervorum +kere +lülidevahe- spinalium lat.fleksioon ja liigesed sirutus *kosto- *langetab 12.roiet spinaalne liiges Mm
Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt 64. KAELA LIHASED ASTRIKLIHAS TAGUMINE ASTRIKLIHAS: Algab: 3e alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. Roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS: Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. Roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1le roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning kahepoolsel tegevusel painutavad lülisamba kaelaosa PEAPÖÖRAJALIHAS (RINNAKU-RANGLUU- NIBUJÄTKE LIHAS) Algab: kahe peana. Üks neist algab rinnakupidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
tiiblihas kaelanahalihas suunurk, alalõualuu õlanuki, II, III roide tõmbab suunurka külgmisele ja alla; tõstab platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas) trapetslihas kuklamügar, turjaside, rangluu, õlanukk, antagonist suurele rinnalihasele; ülemine: m. trapezius I-XII rinnalüli ogajätke abaluuhari tõstab õlavöödet; keskmine: lähendab abaluud
langetada. Teadmatus sellest, mis edasi saab, teeb nii mõnegi meist murelikuks. Ometigi kuulates enda tuttavaid on see loomulik, et sellised mõtted ja tunded noortel on. Hakkama saamiseks tuleb jääda rahulikuks ja vajadusel nõu küsida. Unistan minna õppima tulevikus arstiteadust. Samas võib see soov ka muutuda, sest minu ümber on nii palju mõjutajaid – inimesed kes mõtlevad teisiti, sotsiaalmeedia kallutab arvamusi ja õhku jääb küsimus, kas mind huvitab see eriala ka kümne aasta pärast? Selle asemel, et mõelda ainult tulevikule, tuleks nautida olevikku. Muidu ei ole meil midagi praegusest hetkest meenutada. Nii palju kui on valikuid, on ka arvamusi. Tuleb ratsionaalselt mõelda ning endale kindlaks jääda, sest unistused panevad meid eesmärkide nimel pingutama. Võimaluste rohkus on meie kõigi jaoks õnn ja privileeg, mida tuleb võtta kui väljakutset
niudeluuhari, IX-XII roie tõstab keret Alumine tagumine Rindkere-nimme Neli alumist roiet Langetab roideid saaglihas sidekirme Selgroosirgestaja Ristluult, niudeluult Koljule, roietele Sirutab keret kokkutõmbel, ERECTOR SPINAE ühepoolsel tegevusel kallutab lülisammmast Transversospinaalne Transverse process Spinous process Selgroo sirutamine, keeramine trakt Pearihmlihas III kaela kuni III rinnalüli Kinnitub kuklaluu Ühepoolsel tegevusel kallutavad ogajätketelt ülemisele autohtoonsed lihased lülisammast ja
kiirusega Tuul on õhu horisentaalne liikumine tekib õhurõhu erinevuste tõttu õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala poole mida suurem on õhurõhkude erinevus, seda suurem on tuule kiirus Gradientjõud - tekib õhurõhu erinevuse tõttu (ehk mõjutab tuule kiirust - mida kõrgem see on seda suurem on tuule kiirus) Coriolise jõud - tekib maakera pöörlemise tõttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhukihtides puhuvad tuuled piki isobaare kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule. maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS!
2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke Selgroosirgestaja Ristluu tagumine pind, Ulatub koljuni, kaela Kallutab lülisammast ja pead taha Lülisambasirgestaja niudeluuhari, rindkere-nimme keskosani, osa lihaskiude lateraalsele, sirutavad lülisammast ja pead sidekirme kinnitub roietele Transversospinaalne trakt Lihased algavad risti-jätketelt Kinnituvad ogajätketele Ühepoolsel tegevusel kallutavad
Tuum-prootonid +(p), neutronid neutraalne(n). Looduslik radioaktiivsus iseeneslik kiirgumine, avas A.Becquerel. Kiirgused -kiirgus posit, He aatomituum, väike läbitungivus, elektromagnetväli kallutab vähe, - kiirgus elektronid, läbib 1mm Al plaati, -kiirgus tugevaim, ei mõjuta magnet-, elektriväli, liigub valguse kiirgusega, suur läbitungimisvõime. Poolestusaeg aeg, mil isotoop kaotab poole radioaktiivsusest. Isotoop element, keemilistelt omadustelt sama, füüsikalistelt erinevad. Radioaktiivse lagunemise seadus N=No*2-t/T (ühik rad.akt. osakest), No=m/M*Na (No-rad.aat. arv ajahetk, T-poolestusaeg, t-aeg). Radioaktiivsete ainete eluiga aeg, mille jooksul pool radioaktiivsusest kaob.
10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12. Teo täideviijaks loetakse isikut, kes paneb teo toime või kasutab selleks kedagi teist(neid võib olla mitu) 13. Osavõtjaks loetakse kihutajat, kes kallutab teist isikut teadlikult toime panema seaduse vastast tegu ja kaasaaitajat, kes tahtlikult osutab toimepanijale ainelist ja moraalset tuge ja abi. 14. Hädakaitse on tegu, millega tõrjutakse enese suunas toimuvat seaduse rikkumist. Hädakaitsega ei tohi rikkuda seda õigust, mida ei rünnata. 15. Hädaseisund on see kui isik kõrvaldab vahetult eelseisvat rünnet. 16. Kohustuse kollisioon on olukord, kus kaks vastukäivat kohustust vabastavad isiku vastutusest.
KOLM PÕRSAKEST Tegelased: Niff-niff A Naff-naff B Nuff-nuff C Hunt A (Tuleb hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Niff-niff !(näitab käega endale) B ( Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Naff-naff! C (Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Nuff-nuff! A,B,C koos: Ja meil on lõbus elu! (moodustavad ringi, võtavad kätest kinni ja liiguvad hüpaksammul) Me ei karda hunti! (pöörduvad väljapoole, viibutavad sõrme) Ei, ei, ei! (ringis hüpaksammuga) Me anname talle peksa! (sõrme viibutades) Jaa, jaa, jaa! A (läheb, jalgu vedades, lava äärele istuma): Oeh, mina väsisin ära! B (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! C (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! A (haarab kätega peast ja vaatab üles) Oi! Minule kukkus leht pähe! B (sama) Oi! Minule kukkus ka leht pähe! C (sama): OI! Minule kukkus ka leht pähe! A (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on külm! B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdis...
Kinnitub: 1. roidele Funkts:fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa PINDMINE KIHT RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas) Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole.
osa on lihaseline, mis algab väheneb ja õhk surutakse kopsust rinnaku mõõkjätke ja 6 välja (väljahingamine). alumise roide sisepinnalt. Ühepoolsel tegevusel kallutab Lihas suundub põiki-üles Rinnaku- pead samale poole, pöörates Algab kahe peana. Üks neist tahapoole, kinnitub rangluu- nägu vastassuunas; kahepoolsel Kaelalihas algab rinnakupidemelt, oimuluu nibujätkele ja
· kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus Algab kahe peaga: · rinnakupideme ülaservalt · rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse. Seljalailihas m. latissimus dorsi Algab: · viielt alumiselt rinnalüli ogajätkelt · niudeluu harjalt · kolmelt alumiselt roidelt Kinnitub: · osaliselt abaluule · lõppkõõlus kinnitub õlavarreluu ülemisele kolmandikule. F: langetab ülestõstetud kätt ja õlavöödet, lähendab keret ülajäsemele, tõmbab õlavöödet taha. Romblihas m. rhomboideus Algab kahe alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätketelt
Tuulekiirus Anemomeeter m/s Õhuniiskus Hügromeeter % Pilvisus Vaatlus, pilvede atlas Pallid Sademete hulk Sademetekoguja mm · Mis takistab õhu liikumist ekvaatorilt otse pooluste poole? Õhu liikumisele avaldab olulist mõju maakera pöörlemine, mille tõttu tekib Coriolise jõud. See kallutab tuuled nende esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. · Kuidas kujundavad kõrgustikud kliimat? Mägedevahelistes orgudes võib talvel kujuneda väga külm ilm, isegi külmem kui kõrgematel nõlvadel. Talvel, kui Päike soojendab vähe, jahtub orgudesse kogunenud õhk. Külm õhk on raskem ja ei tõuse kõrgemale ning võib jääda orgudesse ja nõgudesse pikaks
EESMINE RÜHM (1) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Fikseeritud alajäseme puhul Viimaselt rinnalülilt, kallutab kere ettepoole, Niude - Suur nimmelihas köikidelt nimmelülidelt ja Kinnituvad ühise kõõluse väldib tahapoole kukkumist. nimmelihas lülivaheketastelt abil reieluu pöörlile Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie
juba Margaret Stonborough-Wittgensteini portrees, kus figuuri elegantne kontuur on kontrastis suurte värvipindadega. Klimti küps, isiklik stiil on tabav maalis ,,Juudit" I (1901), kus figuur on asetatud bütsantsi ikoone meenutava rikkalikult kuldse tagaplaani taustale. Klimti hilisemas loomingus hüljatakse maalide tasapinnaline kompositsioon ja eelistatakse spiraalset kompositsiooni. See on ilmne maalis ,,Neitsi" (1913), kus figuurid on asetatud keerisena. See kallutab kahetähenduslikkuse vaimu poole ja märgistab nihet Viini maalis Schiele ekspressionismi suunas. Klimti stiil kombineerib nii looduslikke kui dekoratiivseid elemente. Teda mõjutasid nii prerafaeeliidid kui jaapani kunst. Aitäh!
Kaelanahalihas* pind Suunurk, Õlanuki, II, III roide Liigutab suunurka ja kaelanahka, platysma alalõualuu piirkond soodustab vere äravoolu alumine äär veenidest Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela
Tee trenni-(Kõige kasulikum on hommikune trenn) Inimesed on ühed keerukamad asjad maailmas. Nendest on tihtipeale raske aru saada, aga ometi on võimalik mingite märkide järgi. Toon välja mõned märgid poistest ja tüdrukutest. Poistele! 1. Ta katsub ja mängib oma juustega. 2. Ta limpsab huuli 3. Kiusamine 4. Ta tuleb sulle lähedale 5. Ta räägib sulle endast 6. Ta vastab su külgelöömisele positiivselt 7. Keha hojak on avatud 8. Püüab olla sarnane sinuga ja su ütlemistega 9. Ta kallutab pead ja naeratab 10. Ta vaatab sulle otse silma Tüdrukutele! 1. Kui mees näeb kedagi, kes talle meeldib, hakkab ta ennast sättima. 2. Paneb käed tihtipeale puusa, et suurem välja paista. 3. Kui olete seltskonnas, siis vahetevahel vaatab su tegemisi (tahab kursis olla) 4. Ta tahab sind kasvõi korraks puudutada, näiteks eseme vahetused, möödumisel. 5. Seltskonnas püstiseistes on tal varbad selle poole ,kes teda huvitab. 6
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes Reaktsioonifaas, kiirenduse faas, maksimaalse kallutab viskaja taha, asetades parema jala kiiruse faas, aeglustamise faas, finiš. pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid ? vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane Tugi- ja lennufaasc viskekäe rakendumine viskesse. Stardipakkude asetus rajal ? Millest sõltub tõuke resultaat
Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine – tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Briisid on rannikutuuled Merebriis Tekib päeval Liigub kõrgrõhualalt (meri) madalrõhualale (maa) Vesi soojeneb aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa ja õhk tema kohal soojenevad kiiremini Maabriis Tekib öösel Liigub kõrgrõhualalt (maa) madalrõhualale (meri) Vesi jahtub aeglasemalt ja ka õhk tema kohal Maa jahtub kiiremini ja ka õhk maa kohal
riiki." Kui seda nimekirja lugeda, võib järeldada, et inimene kõnnib väga libedal teel, kus võib väga kergesti libastuda. Loodetavasti see ikkagi nii ei ole. Patustamiseks peab olema põhjus. Põhjuseks on toodud teadmatus, eksimine ja tähelepanematus. Augustinuse järgi on kõik inimesed teinud pattu Aadamas. Selle järgi võiks ju arvata nagu oleks Aadam ainuke süüdlane ja meie ainult süütud kannatajad. Tegelikult on vast inimeses midagi sellist, mis teda kallutab pattu tegema, alates sellest kui esimene inimene pattu tegi. Mulle meeldib võrdlus koopiamasinaga: kui paljundataval originaalil on mingi defekt, siis on see defekt ka kõigil koopiatel. Jumal tegi inimese oma näo järgi. Inimene on Jumala teadliku ja tahtliku loomingu tulemus. 6. Jeesus Kristust Jumalaks nimetada ma ei julge. On ainult üks Jumal ja Jeesus oli tema poeg, kes tegi jumalikke tegusid (käis vee peal, äratas surnuid, muutis vett veiniks). Kindlasti on temas jumalikkust.
miljonit erinevat liiki. Välja on neist surnud 490 miljonit liiki. Seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 miljonit erinevat taime-, seene- ja loomaliiki. Oluline on siinjuures rõhutada sõna «võiks», sest teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 miljonit... Säherdusel taustal ei tundu nii üksikindiviidide kui ka tervete liikide kadumine erilise tragöödiana. Ometi on iga liigi kadumine korvamatu tragöödia, sest ta muudab liikide vahel väljakujunenud suhteid ja kallutab üha enam ja enam tasakaalust välja terveid ökosüsteeme. Kui esimese sajandiga (1600-1700) kadus maamunalt ühtekokku 21 loomaliiki, siis järgmise sajandiga juba 38, edasi aga 84 liiki. Äsja lõppenud sajandi musta nimekirja kanti juba 670 liiki. On ilmselge, et väljasuremise tempo aina kasvas. Ent eelnev moodustab paraku vaid imetillukese osa tegelikust hävingust. Kuna enamik tänapäeval elavaid liike on ikka veel teaduslikult kirjeldamata ja
kriisiperiood on läbitud ning majandus on olnud väikeses kasvus. Samas ei ole täit kindlust majanduse jätkuva kasvu suhtes, kuna prognoosid maailmamajandusele on ebastabiilsed. Kestab ka nn põgenikekriis Euroopas, mis suurendab ebastabiilsust veelgi. Need oleks ohuteguriteks firma arengule pikemas perspektiivis. Positiivseteks mõjuteguriteks on kohalike klientide ostujõu tõus ning tõusuteel on ka teadlikkus tervislikust toitumisest, mis kallutab klienti pigem valima naturaalsemaid tooteid väiketootjatelt kui eelistama suurtootjate masstoodangut. Peamisteks eduteguriteks ettevõtte tegevusalal on innovaatilisus ja paindlikkus toodete väljatöötamise osas, kõrge kvaliteet ning sobivate niššitoodete turuletoomine (gluteeniva- bad tooted). 6 SWOT analüüs Sisemised tugevused täna: Sisemised nõrkused täna:
Nt elatise mittemaksmine Mitteehtne tegevusetusdelikt tegu kirjeldatakse kui tegevust, aga seda pole võimalik toime panna tegevusetusega. Nt abi ja hoolitsust vajavad vanemad 12. Toimepanija §20 Teo toimepanijad on täideviija ja osavõtja. Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtja §22 Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil. Vahetu täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise. 13. Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast Täideviija paneb süüteo toime ise või teist isikut ärakasutades.
Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase. Keskmine pakslihas Tõstab jalga ja sirutab põlve. Kõhu sirglihas Kallutab keha ette Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha Välimine kõhu põiklihas Pöörab keha Kaelalihased Tõstavad ja pööravad pead Õlavarre kakspealihas Painutab küünarvart Õlavarre kolmpealihas Sirutab küünarvart
teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest. Teo toimepanemine Teo paneb toime isik, kes teeb isiklikult või teist isikut ära kasutades. Lisaks toimepanijatele võib kuriteo puhul olla ka osavõtja või kihutaja. Üks osavõtjatest võib olla kaasaaitaja (see, kes tahtlikult osutab ainelist või moraalset abi teo toimepanemisele). Kaasaaitamisena võrdustatakse ka varjamisena. Kihutaja on isik, kes kallutab teist isikut teo toimepanemisele. Süüteokatse Tegu, mis on suunatud õigusvastase teo toimepanekule, kuid tegu jääb teo toimepanijast sõltumatutel asjaoludel sooritamata. Õigusvastasuse välistamine Õigusvastasuseks loetakse tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteo koosseisule on õigusvastane ning ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid. Hädakaitse on tegu, kus isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat rünnet enda või teise isiku õigushüvedele.
tsükloni... · ...tekkele aitavad kaasa · õhumassi soojenemine · ? sooja õhu tõus · ? õhukihi paksuse · suurenemine · ? kõrgemates õhukihtides · õhu laiali voolamine - · divergents · ? madalamates õhukihtides · suureneb õhu vertikaalne · äravool - PVA · ? õhurõhk langeb · ? ümbritevatelt kõrgema · rõhuga aladelt voolab õhk · madalama rõhu poole (Zn · keskme poole) - konvergents · ? Maa pöörlemine kallutab · kõrvale · ? kellaosuti liikumisele · vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · · ... on suured õhukeerised ja · · tekivad, kui õhumass jahtub · kas külmema maa või · veepinna kohal Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · keskosas rõhk kõige gradienttuule kiirusest 3-5 km kõrgem kõrgusel
Mis siis on tume aine? · Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. · Tume aine on aine, mille heledus on nullilähedane ja mis on vaatlustele kättesaadav vaid gravitatsiooni kaudu. · Selle kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Tume aine · Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. · See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. · Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. · Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub.
suhtes.Vasaku jalaga astutakse ette nii, et ta jääb töölaua servast 150...200 mm kaugusele, parem jääb vasakust 200...300 mm eemale, kusjuures jalalabadevaheline nurk on 60...700. Kui viiliga eemaldatakse pakse metallikihte ning teda tuleb lükata suure jõuga, tõstetakse parem jalg vasakust 500...600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt . Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20..
paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole; 5) ühepoolsel kontraktsioonil kallutab vastav M. trapezius pea kas vasakule või paremale. 2. M. latissimus dorsi algus: 5. - 6. rinnalüli Processus spinosus' ed, Fascia thoracolumbalis' e pindmine leste, Crista iliaca Labium externum' i tagumine osa, 4 alumist roiet. kinnitus: eesmiselt Crista tuberculi minoris humeri' l. f-n: 1) "põllepaelasiduja" liigutus - tõmbab õlavarre taha mediaalsele + roteerib sissepoole;
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse iso...
veermikusüsteemi, Dynamic Drive'i ja Dynamic Damping Controli, et pakkuda lõõgastavat sõiduelamust. Adaptiivse vedrustuse abil on võimalik amortisaatoreid individuaalselt seadistada. Tänu Dynamic Drive'ile ja Dynamic Damping Controlile tagavad esi- ja tagasilla aktiivsed stabilisaatorid ülisujuva sõidu ja suurepärase erksuse. 1.7 Sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on vasak ja parem ratas ühendatud jäigalt, mistõttu neist ühe tõus või langus mõjutab teise asendit ja kallutab auto keret. 1.8 Sõltumatu vedrustus Sõltumatu vedrustuse korral puudub ühe silla rataste vahel jäik side. Kumbagi ratast ühendab kerega omaette telik, mis on teistest sõltumatu. Sel juhul ei kandu ühe ratta võnked teekonaratel teisele rattale, kere kaldub vähem ning auto püsib paremini teel. 2.Amortisaatorid 2.1. Amortisaator ja tööpõhimõte Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud
antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Keskajal pidasid pedagoogid hädavajalikuks organiseerida õppimise esimene etapp väga suures ranguses, et distsiplineerida tahet, hävitada uhkus ja omandada Jumala mõistmise, austamise ja järgimise kogemus. Keskaegne mõte on otseselt suunatud praktikale. Õpetada mõtlema tähendas kasvatada igapäevakäitumise hingestatust. Nende õpetuse ja kasvatuse eesmärk tähendab mitte teadmiste paljusust, mis on maine ja madal uudishimu ja kallutab mõtte kõrvale ning sageli juhib hoopis valele teele. Tõeline kasvatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja süvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja Jumala endaga. Hirm Jumala ees puhastas inimest ja kujundas ta ümber. Inimesele "meenus" talle Jumala poolt antud headuse alge. Ta püüdles selle poole, et lahti öelda kirgedest, madalatest tungidest ja kurjadest mõtetest. Järk-järgult sündis kasvatuse protsessis "uus" inimene, kes polnud enam
Weber uuris poliitilist organisatsiooni, hiljem on leitud, et igal tasandil toimuvad tagasilöögid. Mitteformaalsed reeglid Peter Blau uuris, kuidas mitteametlikud suhted organisatsioonis toimivad. Eksiti reeglite vastu räägiti töökaaslastega, mitte ülemusega parem suu kinni hoida; tööasjade arutamine leevendab stressi. --> inimlikud vajadused, millega bürokraatia ei arvesta. Robert K. Merton ebaefektiivne bürokraatia. Jäikus kallutab bürokraatiat ebaefektiivsuse poole palju küsimusi, mis jäävad spetsialiseerumise alalt välja (nt kiirabiarstid); toimib probleemide kollegiaalne eemaleveeretamine olulisemad bürokraatliku organisatsiooni töötajate huvid. Crozier ebaefektiivsuse nõiaring algab sellest, kui töötajate eelistused muutuvad oluliseks selle järgi, et hakatakse tegema erandeid, vastutus liigub kõrgemale (ülemus peavad tegema need
4 Täiskasvanu kõne peab olema rikas, keeleliselt õige, kuna laps õpib kõnet matkides, täiskasvanut väljendades; Lapsega suhtleva täiskasvanu hääl olgu rahulik, tasakaalus, mitte vali, sest kõne toon on lapsele oluliseks märguandeks selle kohta, kuidas täiskasvanu lapsesse suhtub; Ka ruumis peab jälgima, et seal poleks üleliigset müra, sest iga võõra ja intensiivne heli kallutab lapse tähelepanu kuuldavalt kõrvale; Last tuleb julgustada kõnelema, ennast sõnaliselt väljendama; Iga toimingut lapsega saatku täiskasvanu kõne, olgu see riietumine, magamaminek, raamatute vaatamine, mängude mängimine või mis iganes; Lapsele tuleb esitada ka küsimusi, juba aastaselt lapselt võib küsida: "Kus?"; Lapsele tuleb võimaldada mitmesuguseid kogemusi, kus ta saab oma kõneoskust kasutada ja sõnaliselt oma tegevusi kinnitada;
Psühholoogi seisukohast on oluline mõista, kuidas ja millisel määral võivad terviseprobleemid (eriti kroonilised haigused) mõjutada inimese psüühikat ning elu üldiselt. Ja kuidas kord tekkinud somaatiline või psühholoogiline tasakaalutus võib süvendada ja isegi tekitada järgnevaid tervisekahjustusi. Selle teema olulisuses on raske kahelda, füsioloogiakursuse juures on see kahtlemata vajalik. Minu isiklik kokkupuude südamehaigusega kindlasti kallutab mu hinnangut, aga mulle tundub, et ta teeb seda mõistlikumas suunas. Ülevaatliku kursuse puhul piisab antud teema puhul paarist loengust, et anda füsioloogiline ja anatoomiline ülevaad ning lähemalt tutvustada ka piirkonnaga seotuid levinumaid haigusi. Südamehaigused kohanemine ja abitus Südame haigestumise puhul võib langeda inimese üldine elukvaliteet ja tõsisemate kahjustuse puhul ka oodatav eluiga. Varajaste südamesurmade tõttu läheb Eestis igal aastal kaduma ligi
mälumine, kokku tõmbudes neelamine, kallutab pead hääldamine taha, ühepoolselt pöörab pead vastassuunda, ja kallutab samale
Pole võimalik, et neutriinodest on arenenud galaktikate ümber olevad tihendid. Seega peab tume aine koosnema mingitest teistest senitundmatutest osakestest. 5 Projekti COSMOS abil on kaardistatud tume aine suures osas universumis. Kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub.
os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas. Ül: tõsta käsivart horisontaalselt ning samuti ette- ja tahapoole liigutada. Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind
kõhupõikilihas roide välispinnalt välimine serv painutab rindkere üle vaagnaluu, aitab kere pöörata Sisemine Algab niudeharja Eespool kinnitub Langetab roideid, kõhupõikilihas eesmiselt küljelt viimastele painutab rindkere ja selja lailihase roidekõhredele või kallutab seda apeneuroosist ning liitub allpool ja surub kokku kubemega alakeha organeid. Kõhuristilihas Kuue alumise Kõhu valgejoon Aitab keha roide roidekõhre roteerida, ette ja sisepinnalt küljele painutada, aitab tekitada
TV lk 47 ül 3 MÕISTED: Atmosfäär - Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär e õhkkond Ilm - Pidevalt muutuv atmosfääri seisund Ilmastik - Mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas kliima - teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim meteoroloogia –teadus, mis uurib protsesse atmosfääris otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, lühilaineline kiirgus, pikalaineline kiirgus, albeedo – aluspinna peegeldus Coriolisi jõud- kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale Hoovus - suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine seniit- Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö – kui 24 tundi päike ei paista polaarpäev- kui 24 tundi päike ei looju ekvaator – maa keskjoon polaar- ja pöörijooned - kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon)
· Millised olulisemad muutused on toimunud vastutusmehhanismides (kuuluvus, autorlus, surmakujutelmad)? kuuluvus- inimene on muutunud üksikumaks- on väheenenud lähedus ja avatus suhetes, teisalt on suhted muutunud ühekülgsemaks, vähenenud on suhted teistsugusega- loodusobjektidega, surnutega. autorlus- kuuluvus ja sellel põhinev vastutus on suurim kui inimene ei tea alternatiive, alternatiivide olemasolu relativeerib olemasolevaid tõekspidamisi ja kallutab seega kuuluvuse ja autorluse tasakaalu autorluse kasuks- inimene peab ise valima, otsustama, looma. Seda põhjustab geograafilise ja informatiivse avatuse kasv- kokkupuude teistsuguse elulaadi ja uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks. · Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja
Õhutakistus kujutab endast õhumolekulide põrkumist ning hõõrdumist vastu liikuvat keha ning sellest nähtusest tekkiv jõud aeglustab keha liikumist. Mida nurgelisem ja kõrgem on keha, seda suurem osa keha pindalast põrkub liikumise ajal otseselt kokku õhumolekulidega. Rõhu suurenemise põhjuseks sõiduki ees on õhuosakeste kuhjumine. Hõrendus sõiduki taga tekib aga seetõttu, et õhuosakesed kohtuvad alles kaugel auto taga. Hõrendus kallutab ka kaugemalt möödunud õhuosakesi teelt kõrvale, tekitades seega keeriseid. Niisuguste keerisvoolude tõttu keerleb ka sõitva auto järel tolm ja praht tänaval. Õhukeeriste vähendamiseks tuleb parandada sõiduki aerodünaamikat, eemaldades kõik ebavajalikud abivahendid (katuseraamid, katusebox'id jne), samuti peab hoidma suletuna küljeaknad. Kõige rohkem oleneb õhutakistus auto liikumise kiirusest. Kiiruse suurendamisel kaks korda,
tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole. 64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt
missuguneprotsess mingis silindris antud hetkel toimub. Nukkvõlli asendi andur on reeglina Hall´i andur.Hall´i andur. anduri põhiosaks on üliõhuke 1,2 × 1,2 mm pool-juhtplaat, millest juhitakse A B suunas läbi vool. Magnetvälja puudumisel punktide E ja F potentsiaalide vahe on "0". Kui läbi pooljuhtplaadi lasta magnetväli, tekib pooljuhis punktide "E" ja "F" vahel nõrk (umbes 0,001V) pinge, mis kallutab läbi punktide A ja B liikuva voolu jõujooni (vool jääb nõrgemaks). Seda efekti kasutataksegi anduri töös. Nukkvõllile kinnitatud ekraan (1) tekitab magnetvoo, kui ekraani metallosa on kohakuti anduriga. Sellisel juhul on andurit läbiv
Eesmine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 3.-6. Kaelalüli ristijätkelt 1.roidele --II-- Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ehk peapöörajalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 2-peana: Oimuluu nibujätkele ja kuklaluu *ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale *üks rinnakupidemelt ülemisele kuklataguse joone poole, pöörates nägu vastassuunas. (pea *teine rangluu rinnakmiselt otsalt. külgosale. pööramine vasakule ja paremale) Suundub põiki-üles tahapoole. *kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ettepoole, pead tahapoole. (pea
112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3 Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kipmudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel. 1- 4 seljalihased. 1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool sirgestab selga. Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2. Romblihas rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale. 3. Seljalailihas kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded
maapinnalähedase tuule vahel. Näiteks kui kõrgemal liiguvad pilved läänest itta, siis maapinna lähedal võib puhuda hoopis edelatuul. (Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused.) Tuult mõjutavad tegurid: Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef mäestikud takistavad õhu liikumist Maakera pöörlemine tekib Coriolise jõud, mis kallutab tuuled põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule Õhumassid Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur, niiskus). Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Soojenedes õhu suhteline niiskus väheneb, jahtudes aga suureneb kastepunktini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
