Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kiirte" - 421 õppematerjali

kiirte

Kasutaja: kiirte

Faile: 0
thumbnail
10
doc

Kosmilised kiired

Keeruliste magnetvälja konfiguratsioonide korral peaks see tagama osakeste hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi. Galaktika magnetväljad, päikesesüsteem ja Maa segavad kiirte lennuteekonda sedavõrd palju, et me ei suuda leida nende allikaid Galaktikast. Kui teha taevakaart kosmiliste kiirte tugevusest oleks see täiesti ühtlane. Sellepärast peamegi määrama kiirte allika kaudselt.[2] Üks kaudsetest vaatlustest mida me saame teha on kosmiliste kiirte ,,koostis". See võib öelda meile palju kiire allika ja selle teekonna kohta. Kosmiliste kiirte ,,koostis" määratleb millised fraktsioonid kiirtest on prootonid, millised heeliumi tuumad jne...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia ja elukeskkond

CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka tuumaene...

Rekursiooni- ja...
145 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti

Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika...

Kirjandus
337 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rubiinlaser

Kroomisisalduse vähenemisel saadakse roosa rubiin. Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid "on süüdi" laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on "aktiivse keskkonna" loomine, milles suurem osa aatomeid oleks ergastatud seisundis. Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil. See on maona ümber rubiinvarda keeratud. Impulsslambis...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maa ajajoon

100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 ­ 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 ­ 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina). Kuu on Maale väga lähedal (tõusud ookeanides kuni 3...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kordamisküsimused

3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid piltlikkus nõuab üldasendit. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 7. Mis on sirglõigu moondetegur?...

Kujutav geomeetria
636 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Indium

Ühel indiumi sulamil plii, vismuti ja mõnede teiste metallidega on sulamistemperatuur kõigest 46,5°C. Niisugustest sulamitest valmistatud teelusikas ,,sulaks" kohe kuuma tee segamisel. Hamba plombeerimissulamid, mis sisaldavad indiumi, on tunduvalt vastupidavamad. Vähese hulga indiumi lisamine vasesulamitele suurendab viimaste vastupidavust merevee toime suhtes. Mõnede keemiliste ainete võime muuta takistust infrapunaste kiirte mõjul leiab kasutamist soojuspeilingaatorites (esemete asukoha kindlakstegemisel soojuskiirguse järgi). Ainete hulka, millel on kõrge tootlikkus soojuskiirguse suhtes, kuulub indiumantimoniid, mis määrab ka järjest kasvava nõudmise puhta indiumi järele. Indium on hajutatud ja haruldane metall. Indiumi maailmatoodang on ainult mõni tonn aastas. On teada suur arv indiumi radioaktiivseid isotoope. Üks indiumi looduslikest...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Fööniksi koodeks

Fööniksi koodeks Oli varahommik, kell tiksus äsja seitsme peale, kui päike siras juba teavas ja esimesed õienupud avenesid säravate kiirte paistel. Chris unustas jälle kardinaid alla tõmmata ning järjekordselt ärkas ta silmipimestava päikese tõttu kell seitse hommikul. Ta oli sellega harjunud, koolis oli tal samuti ''unustamisega'' suuri probleeme. Ta mäletas eilsest ainult seda, et ta pidi oma sõpradega kell 10 bistroos kokku saama. Eilsest peost põhjustatud peavalu andis talle jubedamal kombel märku, kui ta püsti tõusis ja oma särki haarama hakkas...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Taevakehade uurimine

3 Teleskoobid Teleskoopide tüübid: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". · Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Teleskoope iseloomustavad omadused: · Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse...

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

Dispersiooni tõttu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks. Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D ­ läätse optiline tugevus, f ­ fookuskaugus, D= = + f a k a ­ eseme kaugus, k ­ kujutise kaugus Koondava läätse puhul on optiline tugevus ja fookuskaugus positiivsed, hajutava läätse korral negatiivsed....

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Suhteline murdumisnäitaja ­ n21 Absoluutne murdumisnäitaja ­ n1 sin sin n20 c n n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 = sin sin n10 v n1 Dispersioon ­ on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Spekter ­ on energia jaotus sageduste ( lainepikkuste ) järgi. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Keskkonna absoluutne murdumis näitaja ­ n10 ­ o Langemisnurk ­ Murdumisnurk ­ o Teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Marss

Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. Marsil on kaks kaaslast: suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast...

Informaatika
25 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Pluuto koostis on teadmata, aga tema tihedus (umbes 2 gm/cm3) näitab, et ta koosneb nähtavasti 70% kivimitest ja 30% jää segust sarnanedes palju Triton'le. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku jääga, sisaldades väikese osana (tahket) metaani ja vingugaasi. Pluto pinna tumedate alade koostis on teadmata, kuid seal võivad toimuda kosmiliste kiirte poolt juhitud fotokeemilised reaktsioonid. Vähe teatakse Pluuto atmosfäärist, aga arvatavasti koosneb peamiselt lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja metaani lisandiga. Pinna rõhk on ainult mõni mikrobaar - see on äärmiselt hõre. Pluuto atmosfäär võib eksisteerida gaasina ainult siis, kui Pluuto on oma periheelioni lähedal; enamuse ajast Pluto pika aasta kestel on atmosfääri gaasid külmunud jääks....

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Akommodatsioon on võimalik selle tõttu, et elastne silmalääts saab oma kumerust muuta. Lähedal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Läätse kumeruse muutumisel muutub tema valgusmurdumisvõime, mistõttu vaadeldavatelt esemetelt tulevate kiirte fookus satub alati võrkkestale. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates ( 1 dioptria - dptr - on läätse murdumisvõime, mille fookuskaugus on 1 m). Läätse kumerus muutub vastavalt ripslihase kontraheerumisele või lõõgastumisele. Lihase kontraheerumisel lõtvub side, mille abil lääts on ripskehale kinnitatud, ja lääts muutub kumeramaks. See sünnib lähedal asuvate esemete vaatlemisel. L ü h i- ja k a u g e n ä g e v u s...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Hüdrobioloogia spikker

S e elist võimalu st ei ole aga se s siils et el (substraadile kinnitunud) rannikuläh e d a st e s piirkondad e s kasvavatel organis mid el: näiteks tõusu mõ õ n a piirkonda asu stavatel liikidel, kes on se et õttu mõõ n a ajal UV kiirte e e st täielikult kaitsmata. Ka mad ala s vee s kasvava d elus org a nis mid m õjutatud UV Kohastumised: korallid ( Acropora formosa), mis on toodud suurest sügavusest tõusumõõna tsooni, hukkuvad ilma kunstliku varjuta 1 päevaga, kuigi samas piirkonnas elavad edukalt nende liigikaaslased tänu sümbiontsetele vaguviburvetikatele (zooksantellid) /mõlemale kasulik kooselu ­ sümbioos/; neist on eristatud 3 erinevat aminohapet, mis neelavad...

Hüdrobioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kujutava Geomeetria töö 2

Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? * Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 57. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel? * Sirge ja tema ristprojektsiooni vahelise nurgaga sellel tasapinnal. 58. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. * 1) Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes) * 2) Uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti) * 3) Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel). 59. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)?...

Kujutav geomeetria
624 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun