KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES `PERSONALI JUHTIMINE' 1. Meeskonnatöö ja koostöösuhted organisatsioonis Meeskonnatöö organisatsioonis Et kujundada töökollektiivis meeskonnatunne, kus valitsevad koostöösuhted on vaja: · Eesmärgi püstitamine (igaüks teab, kuhu me liigume ja miks) · Aruta läbi ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda põhieesmärgini · Veendu, et kõik eesmärgid on töötajatele mõistetavad · Märka, et kõik nn. "varjatud alad" (nt. töögrupi eesmärgid on vastuolus töötaja isiklike eesmärkidega, konfliktid alluvate vahel jne) · Kujunda töögrupi liikmetes koostöö-orientatsioon (mina saavutan oma eesmärgi vaid siis kui teised saavutavad oma eesmärgi). Koostöösuhted organisatsioonis Koostöösuhete puhul toimub töökollektiivis: · efektiivne, vastastikku kasulik suhtlemine ja info vahetamine, vastastikune abi ja valmisolek üksteisega oma teadmisi ja oskusi
Töötajad on kõrge professionaalsusega ja iseseisvad. Suhteliselt suur staap abistab professionaale eelkõige tehniliste tööde tegemisel. Sobib komplekssesse keskkonda. Divisjoniline organisatsioon segu kahest eelnevast. Peakorterti staap moodustab katusorganisatsiooni suhteliselt iseseisvatele divisjonidele, kellel on olemas ka oma staabikoosseis. 5. Personalijuhtimise areng Algab 1930. aastatest. Tähtsus tõusis 1950. ja 60. aastatel tänu majanduse elavnemisele. Personalijuhtimisel muutus oluliseks töötajate värbamine ja inimressursside planeerimine. Tuli arvestada makromajanduslike aspektidega. Varasemad ülesanded personalijuhil töötajate valik, treening, arvestuse pidamine ja kollektiivvaidluste lahendamine. Lisandus organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll. Rahvusvaheline strateegoöome personalijuhtimise uuring Cranet. II osa Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad
16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid 17. PEST analüüsi selgitus PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological analysis" ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel: · keskkonna muutlikkuse määr; · keskkonna keerukuse määr. Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. · Muudatused, mis võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, rahareform, sõjad ja valitsuse muudatused. Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude,
• Keskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa „rohelise majanduse“ sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku, mis võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (seadusandlus, standardid, tavad). 18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel: • keskkonna muutlikkuse määr; • keskkonna keerukuse määr. Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. • Muudatused, mis võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, rahareform, sõjad ja valitsuse muudatused.
Kui suur on töötaja mõju või panus protsessi ; kuivõrd protseduuri reegleid täidetakse või rikutakse; kui palju tunnustatakse normidest kinni pidajat ja reeglite täitjat; kas otsused tuginevad tööga seotud kriteeriumitele; kas antakse tagasisidet, kas see on kohane ja õigeaegne. Tunnused: Järjekindlus, erapooletu, täpsus, reeglipärasus, protseduur peab suutma selgelt välja tuua kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, korrigeeritavus, eetilisus, esindatavus. Kommunikatiivne õiglus- juhtide suhtumine oma töötajatesse, kas neid koheldakse lugupidamisega ja kas neid usaldatakse. Kuivõrd õigeaegselt jõuab töötajateni tööks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsioon. Oluline on seejuures ka informatsiooni terviklikkus, kohasus, vastavus ja korrektsus. 28. Juhtimiskogemuse kujunemine
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne:
muutumisega. Arengueeldused sõltuvad majandussüsteemist. Majandussüsteem on hüvede tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Kapitalistlikus majanduses juhivad majandustegevust turujõud ja tootmisvahendid on eraomanduses. Majanduses toimuvad muutused tähendavad juhtide jaoks nii võimalusi kui probleeme. Majanduslik tõus mõjutab nõudlust ettevõtte toodangule või teenustele, soodustab uute ettevõtete asutamist. Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa ebaedu. Majandusliku keskkonna mõju juhtimisele on enamasti prognoosimatu. 1 Inflatsiooni, tööviljakuse, säästude, tööpuuduse tase, energia tarbimine jne. muutuvad pidevalt. Juhid peavad pidevalt jälgima muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi. 2. Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid. Tööga rahulolu on kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu tüüpidest/komponentidest: rahulolu vahetu juhiga,
69. 76. · Strateegilised liitlase 62. Väliskeskkond jaguneb: 70. 77. 17. PEST analüüs - poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs, mis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. 78. 18. Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus 79. Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel: 80. Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti. - Nt, muudatused, mis võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, rahareform, sõjad ja valitsuse muudatused. 81. Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada
Kõik kommentaarid