Facebook Like

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tuleks turustada ?
  • Mis oleks lahendus ?
  • Kuidas saavutada paindlikkust ?
 
Säutsu twitteris
Majanduse alused
  • Võimaliku tootmise piir
    VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb , nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale.
  • Alternatiivkulu printsiip
    See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
  • Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked
    Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus.
  • Turutasakaal- tasakaaluhind ja tasakaalukogus . Maksimum ja miinimumhinnad.
    Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus. Tasakaalukogus - niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Eksisteerib vaid üks hind, mille puhul nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Sellist hinda nimetatakse tasakaaluhinnaks.
  • Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus
    Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase .
  • Kahaneva piirkasulikkuse seadus
    Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb).
  • Täiuslik konkurents
    Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline.
  • Monopol
    Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise.
  • Monopolistlik konkurents
    Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. (Nt Coca Cola ja Pepsi ) Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie toode on kuidagi eriline võrreldes konkurendi tootega , saamegi küsida kõrgemat hinda. Monopolistliku konkurentsiga turgu iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule.
  • Oligopol ja kartellikokkulepe
    Juhul kui turul tegutseb väike arv ettevõtteid võib olla tegemist oligopoliga. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin .
  • Piirkulu ja piirtulu
    Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.
  • Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu
    Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks. Mastaabisääst ilmneb näiteks autotööstuses, kus kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse.
  • Lorenzi kõver ja Gini indeks
    Lorenzikõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes. Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzikõver ; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine . Gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus.
  • Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang
    Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured.
  • Lõpp – ja vahetoodang : lisandunud väärtuse meetod
    Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab
    lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks.
  • Majanduskasv ja majandustsükkel
    Majanduskasv – antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi.
  • Raha mõiste ja funktsioonid
    Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha funktsioonid 1. Arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 2. Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 3. Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
    4. Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
  • Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine
    Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud ( nominaalse ) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Joonised .... Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi
    täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress , tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss.
    Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima.
  • Nominaal- ja reaalintress
    Nominaalintressrahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel.
  • Inflatsioon : liigid, positiivne ja negatiivne mõju
  • Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku . Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise.
    a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel:
    • Inflatsiooni mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused , mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist.
    • Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama.
    • Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu.
    • Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima.

  • Negatiivne mõju avaldub:
    • Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine
    • Sageli elatustase langeb
    • Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt
    • Seotud tööpuudusega
    • Ressursside vale jaotus

  • Maksebilanss
    Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register . Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga
  • Tollimaks
    Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest.
  • Tarbijahinnaindeks , infatsiooni mõõtmine
    Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon (fikseeritul ostukorvil põhinev indeks). THI arvutamine põhineb nn. metoodikal, kus võrraldakse igakuiselt ostukorvi hinda mingi lähtemomendi tasemega. Ostukorv moodustatakse tarbitavate kaupade ja teenuste hindade teatavate kaaludega summeerimisel, kusjuures kaalud määratakse lähtuvalt elanikkonna kulutuste struktuuri uuringutest. Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks , ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast – iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja , tööline jne.) on kindlasti ka tarbija.
  • Tööjõu nõudlus ja pakkumine
    Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad.
  • Tööhõive ja pakkumine
    Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur.
    Ettevõtlus
  • Organisatsiooni ja juhtimise mõiste
    Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud . Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus.
    Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia . Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.
    Juhtimine on- Inimeste tegevuse ja käitumise sihikindel suunamine ning ühtseks hästi. Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi.
  • Eesmärk, eesmärgi seadmine , nõuded eesmärkidel
    Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele – omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:• keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;• omavahel kooskõlas;• mõõdetavad;• saavutatavad;• seotud kindla ajakavaga.
  • Põhilised juhtimisfunktsioonid
    1) Plaanimine - Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine. Juht peab oskama prognoosida ettevõtte tuleviku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane.
    2) Organiseerimine - Ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur.
    3) Valitsemine- Alluvate juhtimine ja juhendamine.
    4) Koordineerimine - Tegevus, millega ühendatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks.
    5) Kontrollimine- Kontrollitakse kehtestatud juhendite , reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile .
    6) Otsustamine- Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel.
    7) Mehitamine- Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine , töötajate arendamine, koolitamine, edutamine .
    8) Suhtlemine - Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja.
    9) Motiveerimine - Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine.
    10) Eestvedamine - Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega.
  • Juhtimise tasandid , tööjaotus
    Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks
  • Strateegilised , taktikalised ja operatiivplaanid
    Pikaajalised (strateegilised) plaanid – 5-10 aasta peale. Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid – kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid – vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi.
  • Äri idee, missioon , visioon
    Äriidee sõnastusest selgub : Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline. Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid.
  • Organisatsiooni skeemid , tööjaotus
    Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a. Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel.
  • Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine
    Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid .
  • Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses
    Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske.
    • Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .
    • Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.
    • Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.
    • Kursi- ja inflatsiooniriskid.
    • Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlust.
    • Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes (streigid jne).
    • Kuritegevus - ebaausad töötajad, vargused , sulidest lepingupartnerid, sissemurdmised, väljapressimised, ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel.
    • Muud vara kaotusega seotud riskidtulekahjud
    • Poliitiline risk - võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses. Poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuse vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine. Suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.
    • Force majeure - mitmesugused erakordsed juhtumid, loodusõnnetused, tulvavesi , tormid .
    • Tööõnnetused
    • Ühiskondliku vastutusega seotud riskid - oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.

  • Ettevõtte asukoha valik, kodu- ja pereettevõte
    Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on: Tooraine asukoht; Turgude lähedus; Tööjõutegurid; Muud tegurid (nt. kliima, maksud , looduskaitsealased nõuded). Loodava väikeettevõtte asukoht: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum.
    Pereettevõte võib olla igasugune äriühing. Tähtis on see, et kogu aktsiad oleksid perekonna omandis .
    • Tavaliselt on pereettevõtted siiski väikesed ja kodukesksed.
    • Tähtsamad ressursid koduettevõtte käivitamiseks on ruumid ning perekond. Peab omama ainult head tahet ja valida õige äriidee.
    • Väikesest kodusest pereettevõttest võib õige strateegia korral välja kujuneda keskmine või suur ettevõte

  • Personalipoliitika , isikkoosseis, värbamine, valik
    Personalipoliitika ehk mehitamispoliitika on oluline tegevuskava tööjõu värbamisel. See koosneb kindlatest alustest, reglitest ja seisukohtadest, mida järgitakse tööjõu hankimisel, kuidas toimub valik ja paigutamine. Isikkoosseisu arvestus võimaldab kindlaks teha, missugused inimesed on organistasioonis olemas. Isikkoosseisu planeerimine on tegevus, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik/ tarvilik arv sobivaid töötajaid. Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega inimesi kandideerima vakantsele ametikohale. Personali valik on tööandja ja töövõtjate vaheline protsess, mille käigus valitakse töökohae kandideerijate hulgast kõige sobivam .
  • Uue ettevõtte rajamine (alustamine)
    Uue ettevõtte loomise eelised on, et uuel firmal ei ole halba kuulsust, ettevõtja saab teha kõik otsused ja valikud ning tal on tegevusvabadus - ei sõltu juba loodud struktuurist. Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike teie ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest , rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest.
  • Äriühingu asutamine
    Äriühingu valimisel peab arvestama mitme asjaoluga: kas ettevõtlus kujuneb põhitegevuseks või on tegemist kõrvaltegevusega; kas eesmärk on luua töö iseendale või hakata tööandjaks teistele; kui suur on äririsk jne. Äriühingu levinumate vormide (osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) asutamiseks vajalikud toimingud on sarnased.
  • Pangaarve avamine , varade hindamine
    Kui äriühing on registreeritud Äriregistris, saab ettevõte kasutada firma nimel olevat pangakontot. Sellel kontol on rahalised sissemaksed, mida enne firma kasutada ei saa, kui on registreeritud. Mitte rahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ettenähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor .
  • Tegutseva ettevõtte ostmine
    Ostmise eelised:
    1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid;
    2) ettevõtte hea maine kandub edasi;
    3) asukoha sobivus on tõestatud;
    4) kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi;
    5) tegevuse planeerimine on lihtsam, sest saab arvestada eelmiste perioodide tulemustega;
    6) klientuur on juba välja kujunenud;
    7) olemas on vajalikud partnerid , hankijad , krediteerijad;
    8) sisseseade ja kauba- või materjalivarud on olemas;
    9) ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga;
    10 ) üks konkurent jääb vähemaks;
    11) olemas on väljakoolitatud personal;
    12) teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal.
    Ostmise puudused:
    1) päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead;
    2) kaubavalik, toodang, tegevuse korraldu jms ei pruugi osbida uue omaniku arvates;
    3) võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine on keeruline ja tekitab pingeid;
    4) klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta;
    5) varude hulgas võib olla aegunud , moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud;
    6) töökorraldust on raske muuta;
    7) ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis;
    8) ettevõte on müügis, sest ei ole end õigustanud;
    9) asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad.
  • Tegutsema asumine frantsiisilepingu alusel
    Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Järgnevalt frantsiisi eelised ja puudused niin frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega.
  • Tegevusala valik, olukorra hinnang tegevusalal
  • Finantseerimisallikad, stardikapital , tasakaalupunkt
  • Ettevõtusvormi valik, äriseadustik
    Äriühingute liigid:
    • Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    • Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    • Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, osakapital 2500 euri.. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
    • Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri.
    • Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.

    Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega:
    vastutuse ulatus;
  • kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus;
  • maksudega seotud kaalutlused;
  • avalikustamise kohustus;
  • ettevõtte juhtimise paindlikkus , sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus;
  • kasumijaotus;
  • ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu);
  • rajamise kergus;
  • nõuded algkapitali suurusele;
  • tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus;
  • litsentside vajadus;
  • maine.
  • Füüsilisest isikust ettevõtja
    FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist.
  • Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine
    OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri.
    AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri.
  • OÜ ja AS-i aruandlus ja kasumi jaotamine, audiitor ja erikontroll, lõpetamine
    OÜ: Kui sa ei maksa mitte kellelegi osaühingu arvelt palka ning sinu käive ei ole ületanud ühe kalendriaasta jooksul 250 000 krooni, siis pead esitama ainult oma eelmise aasta kohta tehtud majandusaastaaruande 30. juuniks äriregistrile avalikuks hoidmiseks.
    AS: Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
    Erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist on õigustatud nõudma osanikud /aktsionärid, kelle osade/ aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist.
    Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi.
    • Osaühing lõpetatakse: osanike otsusel; kohtulahendiga; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist.
    • Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine
    • Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest.
    • Majandustegevuse ülevaates peab näitam, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded.
    • Sundlõpetamine
    • Osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui
      • juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
    • Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik.

    Nii on osaühing võimalik lõpetada osanike otsusega, aktsiaselts aga üldkoosoleku otsusega. Osaühing ja aktsiaselts võidakse lõpetada ka kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust (vastavalt siis alla 2500 või 25 000 euri). Lisaks nendele alustele võib nii seaduse kui ka põhikirjaga näha ette lõpetamise täiendavaid aluseid.
    Lõpetamise otsustamisel osanike või aktsionäride poolt on nõutav 2/3 häälteenamus, kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Juhatus peab osanikele esitama eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate jooksva aasta majandustegevusest. Aktsiaseltsi puhul kehtib selline nõue ainult juhul, kui tegemist on erakorralise üldkoosolekuga. Korralisele üldkoosolekule tuleb aastaaruanne nagunii esitada.
  • Äriühingute võrdlus ja otstarbekus erinevates olukordades
    Täisühing
    Usaldusühing
    Osaühing
    Aktsiaselts
    Tulundusühistu
    Äriühingu tegevuses osaleja nimetus
    täisosanik
    täisosanik/ usaldusosanik
    osanik
    aktsionär
    liige
    Vastutus ühingu kohustuste eest
    täielik (vastutus kogu oma varaga)
    täisosaniku puhul täielik, usaldusosaniku puhul tasumata sissemakse ulatuses
    osanik ei vastuta
    aktsionär ei vastuta
    tasumata osamaksu ulatuses
    Asutamisdokumendid
    ühinguleping
    ühinguleping
    asutamisleping / põhikiri
    asutamisleping / põhikiri
    asutamiskoosoleku protokoll /põhikiri
    Kohustuslik kapitali määr
    pole
    pole
    2500 EUR
    25 000 EUR
    pole / kehtestatakse põhikirjaga
    Väärtpaberid
    pole
    pole
    pole
    aktsiatäht
    pole / erandjuhtudel osatäht
    Kohustuslik nimiväärus, osa või sissemakse suurus
    pole
    pole
    100 EEK
    10 EEK
    pole
    Sissemakse tasumine
    viivitamatult või ühinemislepinguga määratud ajal
    viivitamatult või ühinemislepinguga määratud ajal
    peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist
    peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist
    ühe aasta jooksul vastavalt põhikirjale
    Osa- või sissemakse, osa, aktsia , osamaksu võõrandamine
    sissemaksu ei võõrandata, lahkumisel ühingust makstakse hüvitist
    sissemaksu ei võõrandata, lahkumisel ühingust makstakse hüvitist
    osa võõrandamine osanike vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel on teistel osanikel ostueesõigus. Põhikirjaga võib ette näha ka eelnevast erineva korra. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud
    esitajaaktsia on vabalt võõrandatav. Nimelise aktsia võõrandamine on aktsionäride vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse
    osamaksu saab võõrandada liikmele, kes vastab seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustele
    Juhtimisorganid
    osanikud
    otsustavad
    osanikud
    otsustavad
    Üldjuhul osanikud ja juhatus. Nõukogu peab olema, kui: 1) osakapital on üle 25 000 euri ja juhatuses on vähem kui 3 liiget; 2) nõukogu on ette nähtud põhikirjaga
    aktsionäride üldkoosolek, Nõukogu,
    juhatus
    üldkoosolek (volinike koosolek), juhatus. Nõukogu juhul, kui ühistu osakapital on üle 400 000 krooni
    Hääleõigus
    osanikud
    otsustavad
    osanikud
    otsustavad
    võrdeline osa suurusega
    vastavalt aktsiatele
    igal liikmel üks hääl, olenemata osamaksu suurusest
    Kasumi jaotamise alus
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti
    vastavalt aktsia nimiväärtusele
    liikmed otsustavad, reeglina proportsionaalselt teenuste kasutamisele
    Väljaarvamine ühingust
    täisosaniku
    saab välja arvata
    täis- ja usaldusosaniku saab välja arvata
    osaniku saab välja arvata
    aktsionäri ei saa välja arvata
    liikme saab välja arvata
    Audiitorkontroll
    üldjuhul ei ole kohustuslik, on kohustuslik kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    üldjuhul ei ole kohustuslik. on kohustuslik kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing aktsiaselts või tulundusühistu
    kohustuslik:
    1) osakapital on üle 400000 EEK; 2) audiitori olemasolu on ette nähtud põhikirjaga; 3) eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ületas 1milj. EEK
    kohustuslik
    kohustuslik, kui eelneva majandusaasta netokäive ületas 1 milj. EEK
  • Osaluste ost ja müük
  • Ettevõtuse tugisüsteem
    Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist.
    Turunduse alused
  • Turunduse üldmõiste
    Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus on tegevuste kompleks , mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid , toote arendamist , hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast.
  • Turunduse funktsioonid
    Eristatakse seitset turulõhet, mille ületamise turundus peab tagama:
    • Ruumilõhe- tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse;
    • Ajalõhe- kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse;
    • Koguselõhe- tootjale on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Turundustegevus peab tagama kauba ümberpakkimise ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse;
    • Valikulõhe- üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente tekitades sellega valikumugavuse;
    • Infolõhe- tootjad sageli ei tea kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama süsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus;
    • Väärtuslõhe- kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena;
    • Omandiõiguslõhe- tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise , mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena.

  • Turundus- ja müügikonseptsiooni erinevus
    Müük
    Turundus
    Rõhuasetus tootele
    Rõhuasetus kliendi vajadustele
    Firma teeb toote ja siis kavandab müüki
    Firma määrab klientide vajadused ja selle põhjal toote ja selle turunduse
    Juhtimine orienteeritud müügimahule
    Kasumile
    Müüjate vajadused
    Ostjate soovid
  • Segmenteerimine
    Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus koguturg jaotatakse mõtestatud osadeks ehk segmentideks.
    Tarbijad võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toodete ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühsuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam , hind jms). Tuntumad segmenteerimisnäitajate grupid on: demograafilised, geograafilised ja psühhograafilised näitajad.
  • Positsioneerimine
    Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes. Seega on positsioneerimis tegevuse rõhk asetatudtarbija tootenägemuse kujundamisele. Sagedamini kasutatavad positsioneerimise vahendid on: toode/ teenus, hind, erilised kasutusviisid, tarbijatüübid, teised tooted.
  • Sihtturundus /otseturundus
    Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid ( segmendid ), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud sihtrühmale.
    Sihtturunduses saab eristada nelja põhietappi: turu määratlemine, turu segmenteerimine, sihtgruppide valimine ja toote/teenuse positsioneerimine valitud sihtturule.
  • Massturundus
    Massturundus, mis põhineb masstootmisel ja – turustamisel . Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse.
  • Turundusmeetmestik
    Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. Klassikalisse turundusmeetmestikku kuulub neli osa:
    • Toode (Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?);
    • Hind (Milline hind tuleks määrata?);
    • Turustus (Kus ja kuidas tuleks turustada?);
    • Toetus (Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma).

    Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele.
  • Turu-uuring
    Turundusuuring on turundusotsuse langetamiseks tarviliku info kogumine ja analüüsimine. Uuringu etappideks on infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine , valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks, või teisest infot, mis
    ei ole ekstra kogutud antud uuringu jaoks (firma dokumendid , andmebaasid, internet , era- ja riiklik teave). Esmast infot saadakse küsitluse, vaatluse ja eksperimendi teel.
  • Turg
    Turgu võib käsitleda kui potensiaalsete ja tegelike ostjate kogumina, aga turgu võib ka määratleda ka kui „kohta“ kus ettevõtted realiseerivad oma tooteid ja teenuseid.
    Tarbeturu moodustavad isikud ja pered, kes ostavad tooteid isiklikuks või kollektiivseks tarbimiseks (B2C).
    Organisatsioonituru moodustavad isikud ja organisatsioonid , kes ostavad tooteid kas edasimüümiseks või kellegile tootmiseks (B2B).
    Homogeensele turule minekuks kasutatakse lausturundust e diferentseerimata turundust – rakendatakse ühte meetmestikku kõigi ostjate rahuldamiseks. Võib öelda, et sellised turud eksisteerivad ainult teoorias või siis tugeva defitsiidi tingimustes. Tegelikkuses on turud heterogeensed (koosnevad erinevate vajadustega tarbijatest) ja neid tuleb jaotada osadeks.
  • Tarbija ostukäitumine
    Tarbija ostukäitumise mõistmine on efektiivsete turundusprogrammide väljatöötamiseks hädavajalik. Tarbijakäitumise all mõistetakse kõiki neid tegevusi ja otsuseid, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega.
    Sobiva turundusmeetmestiku väljatöötamine konkreetse sihtturu jaoks nõuab tarbija eelistuste ja ostuotsustusprotsessi mõistmist. On vaja teada, kuidas on võimalik tarbijat otsustusprotsessi mõjutada erinevate turunduslike elementide abil.
  • Reklaam
    Relaam on kindla isiku või organisatsiooni tellitud tasuline toodete, teenuste või organisatsioonide tutvustamine ning esiletõstmine. Reklaam jaotatakse massreklaamiks ja sihtreklaamiks.
    • Massreklaam- mõjutatakse väga suurt hulka potensiaalseid kliente ning selleks kasutatakse reklaamikandjatena ka mitmesuguseid meediakanaleid, nagu nt ajalehed, ajakirjad , raadio, tv
    • Sihtreklaam- väljavalitud sihtiiskule suunatud kas posti teel või mõne spetsiaalse jaotusorganisatsiooni kaudu. Kasutatakse nt reklaamkirjad, prospektid, kataloogid jne.

  • Bränd
    Bränd on kontsepstioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid.
  • Kaubamärk
    Kaubamärk on üldreeglina kas õna, fraas , sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklaamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse, seda juhul kui kaubamärk on registreeritud.
  • Kaubamärgi ja brändi erinevus
    Kaubamärgi alla kuulub ainult nimi, sümbol, kujundus, aga brändi alla lisaks nendele kolmele veel lojaalsus, identiteet , toode, imago , personaalsus, tuntus.
  • Eristumine
    Eristumine on, kui toode/ teenus erineb konkurentide omast ja tarbija jaoks on see ainulaadne.
  • Kliendirahulolu
    Rahulolu tekib siis, kui ost/ teenus vastab kliendi ootustele. Tarbimisel kogetud rahuldus soodustab kinnistumist kaubamärgi/ teenuse püsiostjaks/ kasutajaks.
  • Hind
    Kitsamas mõistes tähendab hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma , mida nõutakse mingisuguse toote/teenuse eest. Laiemas mõistes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise tulenevate kasumite vastu.
    Hinnaotsustusi mõjutavad firma sisesed ja välised tegurid.
    Sisemised tegurid on:
    • Turundus- eesmärgid, strateegiad;
    • Toote omadused ja kulud;
    • Müügiprognoos ja kulud;
    • Tegelik ja plaanitav turuosa;
    • Hinnakujundusmeetodid;
    • Hinnakujundusorganisatsioon.

    Välised tegurid on:
    • Turg ja turunõudlus;
    • Tarbijate ootused;
    • Konkurentide hinnad ning turupakkumine ;
    • Turustuskanali nõuded;
    • Valitsuse tegevus, seadused.

    Hinnaeesmärke käsitletakse kolmes rühmas: müügieesmärgid (käive, turuosa), kuvandieesmärgid (stabiilsus, hea maine) ja kasumieesmärgid (max kasum, tasuv investeering , raha kiire käive).
    Kaasaja turunduses eristatakse järgmisi hinnakujundusmeetodeid:
    • Kulukeskne hinnakujundus - lähtutakse tootmis- või ostukuludest, lisatakse juurdehindlus %;
    • Tarbijakeskne hinnakujundus- lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest.
    • Konkurentsikeskne hinnakujundus- seisneb orienteerumises turuhinnale (kasutatav eriti homogeensete toodete korral).
    • Kombineeritud hinnakujundus- võetakse arvesse omakulud, konkurentide hinnad ja tarbijate hinnataju.

  • Toode
    Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi või soove. Tooteks võivad olla füüsilised objektid (asjad), teenused, kohad, organisatsioonid, ideed, informatsioonid jne. Ostjale müüdavat toodet vaadeldakse kolmel tasandil:
    • Toote tuum- põhiline hüve, mida tarbija ostab;
    • Konkreetne toode- koosneb kauba eriomadustest, disainist, kvaliteedist, margitunnustest ja pakendist;
    • Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavaid lisateenuseid (paigaldamine, järelhooldus, garantii, kättetoimetamine, järelmaksu võimaldamine).

  • Toote elutsükkel
    Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni tootmise lõpetamiseni; käibe ja kasumi arengukõver. Jaguneb viieks faasiks: kujundus-, juurutus -, kasvu-, küpsus- ja langusfaasiks. Iga etapi jaoks saab koostada vajaliku turundusstrateegia. Elutsükli pikkus oleneb tarbijate vajadustest, tehnika ja tehnoloogia arengust, konkurentsist ja firma enda turundustegevusest. Toote arendus on originaalsete toodete ja/või uute brändide loomine ja evitamine firma uurimis - ja arendustöö tulemusel. Toote arendamine koosneb kuuest etapist: ideede otsimine, valimine, analüüsimine ning seejärel toote arendamine, testimine , turustamine.
  • Teenus
    Teenus on läbi aegade defineeritud mitmeti, ent tänaseni ei ole ühtegi ühest ja kõikide poolt tunnustatud definitsiooni. Teenus on tegevus või selle mitmeesemeline tulemus. Teenus on immateriaalne, ei ole ladustatav, ei saa minna otseselt üle kliendi omandusse, on enne müüki raskesti demonstreeritav , osutatakse ja turustatakse üheaegselt, pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita.
  • Konkurents
    Igal hüvisel, mida ettevõtted toodavad ning mida tarbijad soovivad osta, tekib oma turg, kus vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale kujuneb hüvise hind. Mõnel turul on müüjaid palju ning konkurents tihe, teisel turul jälle on vaid mõni või koguni üksainus pakkuja. Olenevalt konkurentsiolukorrast eristatakse nelja erinevat turustruktuuri: täielikku konkurentsi, monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli.
  • SWOT analüüs turunduses
    Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See on laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
    • Sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks unikaalne toode, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal, väga hea finantsseisund , madalad püsikulud ja kogenud ja kompetentne juhtkond . Unikaalse toote näide: Indias Sumatra saarel toodetakse kohvi nimega Kopi Luwak, mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit. Miks nii palju? Sellepärast, et kohvi loomeprotsess on märkimisväärne: oad on poolenisti läbi seeditud saare loomakese luwaki poolt, kes armastab süüa värskelt valminud kohviube. Päris läbi ta neid seedida ei jõua, seetõttu satuvad seemned samale kohvipõllule peagi tagasi. Nišštoote looja kohta mul andmed puuduvad, kuid on toode piisavalt unikaalne, sest kohvi maitse on erakordne: rikkalik, tugeva maitse ning šokolaadi või karamelli varjundiga.
    • Sisemisteks nõrkusteks kehv kvaliteet, suured üldkulud, madala kvalifikatsiooniga personal, kui sinu toode on moraalselt vananenud, toote või kaubamärgi halb maine ja ka näiteks madal krediidivõime.
    • Välised võimalused - riigipoole tugi, uue ostjagrupi tekkimine, konkurentide tagasitõmbumine turult ja kasvav nõudlus välisturul.
    • Ohtudeks, mis tulevad väljast poolt on turu kasvu peatumine, kogenud konkurentide agressiivne turuletulek, kulude kasv seoses muutustega seadusandluses, ostjate eelistuste muutused ja ka muudatused tehnoloogias. SWOT analüüs on ka turundusplaani üheks suureks osaks.

  • Lojaalsus
    Lojaalsus hoiab organisatsioonid koos, innustab loobuma oma tahtest grupi kasuks. Lojaalsus tagab: pidev informatsioon organisatsioonis toimuvast, ladus töökorraldus ja meeskonnatöö, tulemustest sõltuv palk, rahuldust pakkuv töö ja töötingimused, võimalus osaleda otsustamisel, isikliku arengu võimalus jne.
  • Turunduse mikro - ja makrokeskkond
    Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks.
    Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada.
    Makrokeskkonda kuuluvad
    • Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine , elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne.
    • Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase , väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord;
    • Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne;
    • Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas;
    • Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus , äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus-seadus.

    Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid.
    Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks.
    • Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud , võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali).
    • Inimressursid: töötajate koosseis, haridus , kogemused, motiveeritus jne.
    • Füüsilised ressursid: tootmishoone , sisseseade, kontoriruumid , jaotus- ja müügivõimalused.
    • Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust.

    Majandusarvestuse alused
  • Majandusarvestuse olemus, liigid
    Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus.
    Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #1 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #2 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #3 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #4 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #5 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #6 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #7 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #8 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #9 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #10 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #11 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #12 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #13 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #14 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #15 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #16 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #17 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #18 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #19 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #20 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #21 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #22 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #23 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #24 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #25 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #26 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #27 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #28 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #29 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #30 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #31 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #32 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #33 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #34 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #35 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #36 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #37 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #38 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #39 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #40 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #41 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #42 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #43 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #44 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #45 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #46 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #47 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #48 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #49 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #50 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #51 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #52 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #53 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #54 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #55 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #56 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #57 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #58 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #59 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #60 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #61 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #62 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #63 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #64 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #65 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #66 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #67 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #68 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #69 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #70 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #71 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #72 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #73 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #74 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #75 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #76 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #77 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #78 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #79 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #80 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #81 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #82 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #83 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #84 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #85 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #86 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #87 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #88 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #89 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #90 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #91 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #92 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #93 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #94 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #95 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #96 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #97 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #98 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #99 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #100 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #101 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #102 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #103 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #104 Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused #105
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 105 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 102 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sleepo Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Lõpueksam: majanduse baasained (majandusarvestus, majanduse alused, turunduse alused), personalijuhtimise märksõnad (kutse-eetika, personali värbamine ja valik, personalijuhtimine jne.
    Märksõnadele on vastused lisatud, mõned vastused on poolikud või pole üldse.

    majanduse alused , turunduse alused , majandusarvestus , personalitöö ja dokumentatsioon , personalijuhtimine , tööõigus , karjääri planeerimine , kutse-eetika , turundus , organisatsioon , osaühing , nõudlus , inflatsioon , aktsiaselts , ettevõtja , konkurents

    Mõisted

    vtp, turutasakaal, ühe piirkuluks, majanduskasv, arvestusühik, nominaalintress, kodanikkonnast, töö pakkumine, tööhõive, organisatsioon, mõnes ettevõttes, organisatsiooni skeem, ettevõtluskeskkonna komponendid, personalipoliitika, missugused inimesed, isikkoosseisu planeerimine, audiitori ülesanne, juhatuse ametiaeg, võõrandamisel, osakapital, turundus, turu segmenteerimine, turundusmeetmestik, turundusuuring, uuringu etappideks, relaam, laiemas mõistes, toote arendus, mõnel turul, turunduse mikro, konsultandid, standards, raamatupidamiskohuslased, määravaks tingimuseks, pearaamatu puhul, psühhoanalüüs, produkt, innovatsiooniprotsessi etapid, probleemi selgitamine, nõustaja ülesandeks, usaldusväärsus, tegelik mina, esmamulje, hirmutamine, viimaseks mina, madala mina, sotsiaalne taju, stereotüübid, interpersonaalne kommunikatsioon, teoreetikutel, millegi suhtes, ulatuslikkus, konformism, nõustumine, identifitseerimine, internaliseerimine, sotsiaalne logelemine, grupi polarisatsioon, nähtuse seletamiseks, info mõju, võimaluseks, sotsiaalne võrdlemine, ebatavaliselt vaesed, stigma funktsioonid, sotsiaalne stigma, süsteemi õigustamine, hirmu ohjamine, võimudistants, aasia kultuurides, eas, sisuline mõte, kaardistamine, mckinsey 7, visioon, grupinormid, kohesiivsus, väärtushinnangud, antud teoorias, lõppväärtused, juhtimispsühholoogia aineks, administratiivsete, juhtimisstiil, juhtimisstiili tulemus, autokraatne stiil, demokraatlik stiil, juhtimissituatsiooni olemus, ebaõnnestumise põhjuseid, ootuste hägusus, loovus, loovjuhtimine, head juhid, tehnilised oskused, tippjuhtide oskustest, nüüdisaegsetes juhtimiskäsitlustes, eestvedamine, juhtimispsühholoogia aineks, eestvedamine, järgijad, 2 valikut, strateegilised, kaasotsustamine, lab, mõjutamine, sundimine, motiveeritud meeskonnaliige, vastuseis muudatustele, rakendus, tp eesmärgid, hirmule apelleerimine, terviseuskumuse mudelist, enesetõhususe tunne, stress, töötasu, koolituskulude hüvitamine, katseaeg, konkurentsipiirang, osaline tööaeg, öötöö, töö jätkamine, nõusoleks tähendab, organisatsiooni nõudmistega, efektiivne personal, personalipoliitika, ametijuhend, personaliplaneerimine, andmete kogumine, operatiivne planeerimine, personaliarendamine, õppimisvõimalused organisatsioonis, klassikaline määratlus, kujundlik määrtlus, organisatsiooni välis, tulemuspalk, hindamisprotsessi ebaobjektiivsus, kandidaatidele, otsinguprotsessi ettevalmistus, organisatsiooniväline värbamine, tööpakkumiskuulutuse koostamine, personalivaliku olemus, intervjuu, valikumeetodid, valikumeetod, intervjuu, intervjuu läbiviimiseks, valikumeetodid, taustauuringu võimalusteks, otsustamise aluseks, korralduslik pool, karjäär, karjääri juhtimine, organisatsiooni personalipoliitika, karjääri planeerimine, karjääri hindamine, haridussektoris, tööturusektor, erasektor, töömaailmas, karjäärinõustamine, kutsestandard, teadmistele, tööjõud el, puuseks, tegelikus juhtimistöös, loomisperiood, käivitusfaas, kasvufaas, väljakujunemise faas, kolm väljakutset, horiston 1, horisont 2, horisont 3, toimimise aluseks, võtmeks, süsteemne koolitus, poolik süsteemsus, süsteemne koolitus, klassikaline määratlus, kujundlik määratlus, koolitusvajaduse analüüs, koolituseelarve, evolutsiooniline muutus, füüsikalised ohutegurid, radoon, uraanisisaldus, tööjõu turg, tööjõu nõudlus, täistööhõive, amtijuhend, käsunduslepingu puhul, tvl, käsundus, töölepingu muutmine, töökoha hindamine, koolitustaotlus, koolitusleping, puhkuse aega, personalivajaduse prognoosimine, stsenaarium rakendub, paljuski, personalitöötaja vastutuseks, suhtekorraldus, imago kujundamine

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    21
    odt
    Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused
    60
    doc
    Ettevõtluse alused
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    30
    doc
    Loengukonspekt 11 klassidele
    29
    doc
    Turunduse alused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun