Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi.
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse
Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitatakse: otsesed – kõik dispositiivsed (on määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) tunnused on antud täielikult selles õigusnormis; viitavad, sh a) otsene viide – antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite täpsus peab olema vähemalt paragrahvi täpsusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lõike ning/või punkti täpsusega; b) blanketne viide – sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsene
1. Absoluutselt määratletud Täpselt ja ammendavalt on antud poolte õigused ja kohustused. 2. Suhteliselt määratletud Seadusandja kehtestab poolte jaoks käitumise üldised raamid, mille sees pooled võivad oma õigusi ja kohustusi ise täpsustada. 3. Alternatiivsed Subjektidel lubatakse valida kahe või rohkema käitumise vahel. Dispositsiooni iseloomu järgi: 1. Imperatiivsed Subjektile tehakse kohustuseks teatud viisil käituda, ei lubata kõrvale kalduda. 2. Dispositiivsed Annavad suhte subjektidele võimaluse teataval määral kindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi. · Antakse võimalus ise kokku leppida, kui ei jõuta kokkuleppele, siis seadus määrab käitumisvariandi. · Alternatiivne (nii ja nii, kui lepingus ei ole määratud teisiti).
Kogu raamat on jaotatud novellideks, mille järgi on kergem raamatu sisu mõista. „Toomas Nipernaadit“ on hea lugeda, sest iga eelnevat lugu on kerge järgnevaga seostada. Selleks, et ühest loost aru saada, peab loomulikult olema tuttav eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni. Küll aga on teose perieetiaks minu arvates koht, kus Toomasele tuleb naine järgi ning ta taas koju kutsub. Sel hetkel toimub pööre, mis lõpetab teose tegevuse küllaltki kiiresti. Selles raamatus on peripeetia ja konklusioon omavahel väga tihedalt seotud. Üks asi viis teiseni. Peale naise kutset lähebki Nipernaadi küllaltki ruttu koju tagasi, oligi ju tema seekordne reis seljataga ja palju inspiratsiooni ammutatud. Teosest võib leida erinevaid konflikte, mis
Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast
Liigid: subjekti järgi-kes kehtestas (riigikogu, VV),ajalise kehtivuse, territoriaalse kehtivuse ja Täidetava funktsiooni järgi- regulatiivsed(tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad(järgneb karistus). 9. Iga käitumisreegel vastab loogilisele struktuurile: Hüpotees(kui)tingimused õigusnormi kehtivuse kohta(aja, subjekti kohta), Dipositsioon(siis)näitab ära vajaliku käitumise, Sanktsioon(vastasel juhul)näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõute rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 10. Õiguse rakendamine:Tõlgendamine-on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika sisu ehk mõte. Lünga ületamine-Analoogia(ühe või mitme õigusliku alusega õigusnormide rakendamine mitte piisavalt või üldse reguleerimata elulise asjaolu suhtes),Rõhutamine(reguleerimata asjaolud loetakse oma olemuselt hõlmatuks
võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama seast); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused); Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest). (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Lihtne dispositsioon (näidatud on käitumise sisu ilma seda lähemalt tutvustamata);
RUUMILINE kehtivus seadus kehtib nende kuritegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Kehtib ka näiteks Eestis registreeritud lennukile või laevale, sõltumata tema asukohast. TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud.
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7. Milline on õigusnormi loogiline strukutuur, miks just selline? Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas sed aliigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi. Üpoteesi tingimuste määratlemise astme järgi eristatkse määratletud ehk absoluudselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsiion on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt
v Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad v Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga v Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega v Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes v Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus Esimesed gooti stiilis ehitised v Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint- Denis´ abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. See valmis 1144.aastal. v Umbes samal ajal ehitati Noyoni katedraal. Koor oli valmis 1157. aastal, ümmarguste harudega transept 1170
üleriigilisi norme kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides(seadustes, valitsuse määrustes). b. lokaalseid norme kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. c. kohalikke norme Kehtestab KOV organ(nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi(dispositsiooni iseloomu järgi) liigitatakse: a. Imperatiivsed normid kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte osapooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Nt avaliku õiguse normid. b. Suhteliselt määratletud normid sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. (Nt
1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile teatavalt määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.27 Dispositiivseid dispositsiooni kasutatakse laialdaselt eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks.28 3.3. Sanktsioon Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada nende isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.29 Määratletuse astme järgi eristatakse sanktsioone: 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit 2
Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud 7. Kus on välja antud Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte. Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte
21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h, 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d, 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s, halduss,distsipliinis, varalised s. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides
õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus. Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.
käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1.Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. (HÜPOTEES – määrab aja, koha ja subjekti) 2.Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine) (DISPOSITSIOON – näitab kuidas peab käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul) 3.Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel (SANKTSIOON – mõjutusvahend, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramisel hüpoteesi tingimustes) 20. Õigusnormide liigid. 1) Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides) 2) Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigs, tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele
määratletud kasuistlik lihtne hüpotees suhteliselt määratletud abstraktne liithüpotees määratlemata alternatiivne hüpotees Dispositsioon 1 Dispositsioon 2 Dispositsioon 3 Õigusaktis väljendamise viisi Käitumise määratletuse Dispositsiooni õigusliku järgi astme järgi iseloomu järgi Lihtne absoluutselt määratletud imperatiivne Kirjeldav suhteliselt määratletud dispositiivne Sakntsioonide liigid 1 Sakntsioonide liigid 2 Sakntsioonide liigid 3 Rakendatavate vahendite Määratletuse astme järgi Struktuuri järgi iseloomu ja rakendavate
kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. (2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3
(nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi V. Isiksuse areng (process of becoming) integreeriv alge - mina ego, hing proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks, eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions) · keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha) · mina-identiteet (self-identity) - 2 eluaastaks (keel, samasus)
(nomothetic) meetod isiksuses idiograafiline - indiviidi uurimine, juhtumi (case) kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk nomoteetiline - grupi kirjeldamine C personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses kardinaalne dispositsioon (cardinal disposition) kogu käitumise allutamine tsentraalne dispositsion (central disposition) isiksust kõige enam iseloomustavad is.jooned mitte enam kui 5-10 dispositsiooni sekundaarne dispositsioon (secondary disposition) spetsiifilised situatsioonile, sarnane harjumusele, kuid üldisem, sisaldab eelistusi V. Isiksuse areng (process of becoming) integreeriv alge - mina ego, hing proprium (proprium) - kõik isiksuse aspektid, mis teevad ta unikaalseks, eneseteadvus (self-awareness) ja tema funktsioonid (propriate functions) · keha-mina (bodily self) - 1 eluaastaks (oma keha) · mina-identiteet (self-identity) - 2 eluaastaks (keel, samasus)
müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes. Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus. 2) Gootika õitseaeg (umbes XIII ja XIV sajand). Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad. Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik LõunaPrantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt PõhjaPrantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 7. Rahvalaulu värss. Meetrika e. värsiõpetus käsitleb värsisüsteeme, rütmi, riimi, värsi liike ning struktuure. Prosoodia on värsiõpetuse see osa, mis käsitleb silbivältust ja rõhusuhteid värsis. Meetrum e. värsimõõt tähendab värsi rütmilist liigendust, mis baseerub värsijalgadel. Rütm on terviku liigendus meeleliselt tajutavateks osadeks. Rütmiliigenduse aluseks peetakse vastavat dispositsiooni inimese psüühikas, mis vajab rõhulise ja rõhuta vaheldumist. Rütm on niisiis sarnaste ning sarnaselt reastatud osade perioodiline kordumine. Meetrum luules ja takt muusikas märgivad rütmilist liikumist organiseerivate ühikute kindlat kordamist. Rütmiühikute (värsijalgade) perioodiline kordumine värsis moodustab meetrumi. * Üks pikk silp ja lühike silp annavad trohheuse (--V). * Vastupidises järjestuses tekib jamb (v--). * Üks pikk ja kaks lühikest tekitavad daktüli (--vv).
tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. tava- harjumusel põhinev käitumisreegel. Kirjutamata seadused ja kombed. õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. See on sotsiaalne kord, mis reguleerib nimeste omavahelisi suhteid. tavaõigus- ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mis pole kehtima
organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased) ning organisatsioonid (riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud
lepingud. • Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud. 4. Õigusnormi tüüpstruktuur Eristatakse kolme elementi: Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). 6. Õiguse subjekt Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks: üksikisikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased)
Sellised normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest.16 1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 8 ,,Keelatud on töö- ja koolituspakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele, kui selleks ei ole käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud põhjusi." · Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne ehk sisaldab hüpoteesi, mis on allajoonitud musta joonega, ning dispositsiooni. · Õigusnormi hüpotees on keeruline. · Õigusnormi dispositsioon on lihtne. · Õigusnorm on viitelise esitusviisiga. 15 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 104. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 105. 1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 13 lg 1 ,,Kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras
lähemalt, annab selle olulised tunnused. * Jagatakse käitumise määratluse astme järgi. Absoluutselt määratletud määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust Suhteliselt määratletud annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel (alternatiiv). * Jagatakse dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi. Imperatiivne teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul Dispositiivne annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused ·Sanktsioon (riiklik sund, mida rakendatakse õiguste ja kohustuste rikkumisel tingimustes) * Jagatakse rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi.
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud
õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust. Nt müügilepingu poolte õiguste ja kohustuste sätestamine kehtivas võlaõiguses. 2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. Nt, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2
Karistusõigus ei reguleeri inimeste käitumist, pole regulatiivne (§ 113 ei keela tapmist, tapmine on niigi keelatud). Keelud ja volitused tulevad moraalist. Inimene ei pea täpselt aru saama karistusõiguse normidest, aga ta teab niigi, et näiteks tapmine on keelatud. Primaarnorm on „ära tapa“. Karistusõigus opereerib sekundaarnormidega – kuriteo koosseisude kujundamine; kirjeldab tegu ja näeb ette karistuse. 2.2. Dispositsioon ja sanktsioon Meie kursus hõlmab ainult dispositsiooni – karistatava teo kirjeldus. Mitte kunagi ei pääse me ainult seaduses toodud tähistusega, iga mõiste taga on palju dogmaatikat. 2.3. Eriosa normi struktuur: koosseisu ülesehitus ja koosseisude tüübid. Igas paragrahvis sisaldub omaette koosseis. § 113 ei jagune struktuurseteks alaosadeks. § 199 jaguneb lõigeteks, lõiked punktideks. § 121 puhul tuleb öelda, et alternatiiv 1 alusel ja miks. Kuid kokkuvõtvad öeldes, et võetakse vastutusele § 121 alusel.
Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.
Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (näiteks linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppele. 6) Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse
nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed 2) viitavad, s.h.: a) otsused, b) blanketsed. Otsesed: kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objektiosas)on antud täielikult selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis). Viitavad: sätted ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (s.o. antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet koostoimes). Blanketsed: sisuliselt on tegemist viitavaga, kuid sättes endas ei sisaldu otsest viidet sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile (paragrahvile, lõikele, punktile), vaid nt. viide kas a) teisele normatiivaktile, milles see viidatav säte sisaldubvõi b) isegi ainult õigusakti liigile,
Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud. Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed. Või Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud Või Otsesed ja viitavad (otseviitavad ja banketsed) 23. Tutvusta dispositsiooni mõistet ja dispositsioonide liike. Dispositsioon on õiguspärase käitumise esitus Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ja juhtudel Dispositsiooni liigid (lisaks eelnevale)õigustavad, kohustavad, keelavad 24. Tutvusta sanktsiooni mõistet ja sanktsioonide liike.
Antud seaduse raames soovitakse korraldada ka ümbermatmist juhul, kui matmispaik on välistest asjaoludest tulenevalt ebasobiv. 15 arits, R. op. cit., lk 94-95. 13 7. MITTETÄIELIKUD NORMID Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje üksnes koos täielike õigusnormidega, sest nendes ei sisaldu enamasti vajalikke struktuurielemente (hüpotees ja dispositsiooni või sanktsiooni). SHKS sisaldab mittetäielike normidena nii seletavaid, viitavaid kui ka kitsendavaid õigusnorme. ,,Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge." 16 SHKS § 1 lg 1 on deklaratiivne: ,,Käesoleva seadusega määratakse kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik
õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi. · Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Selline käitumis reegel peab vastama 3 küsimusele: · Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile · Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk subjektilt nõutav käitumine · Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.
Eelkõige kahjustatakse kannatanu vaimset heaolu, kuna ta peab hirmu tundma. Võivad ka tekkida kehalised tervisehäired (kõnehäired, peavalud jms). Kuritegu on suunatud inimese tahtevabaduse vastu, kuna hirm sunnib kannatanud oma tahte vastaselt käituma. Deliktitüüp e õigusrikkumise tüüp- ohudelikt Ähvardamine on spetsiifilise teokirjeldusega ja alternatiiv-aktiline teodelikt. Tagajärge ei ole füüsiliselt. Verbaalne vorm. Dispositsiooni lõpuosa on tähtis – kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist on oluline. Ähvardamise koosseisu teoobjekt on isik, kellele on ähvardus mõeldud. Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla inimesed, kes sellest aru saavad, seega imikud, vaimuhaiged ja teadvusetud inimesed jäävad välja. Objektiivne koosseis Spetsiifiline tegu - ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, või olulises
selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis). Normitehnika aspektist peetakse seda parimaks viisiks. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: Halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister. Mõttelise konstruktsiooni kohaselt ümber sõnastatult "Kui [tuleb] kinnitada halduskohtu reglement, siis [kinnitab selle] justiitsminister". Viitavad - antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite täpsus peab olema sel juhul vähemalt paragrahvi täpsusega, normitehniliselt ideaalne aga isegi lõike ning/või punkti täpsusega. 24 Näiteks: KrK § 114 - "Käesoleva koodeksi §-s 113 ettenähtud tegude eest, kui need olid piinava iseloomuga,-
9.Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab ära, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, kohustuslik ja keelatud. Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad), käitumise määratletuse astme järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt
alternatiivne hüpotees Dispositsioon: 1. Õigusaktis väljendamise või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise viisi järgi: lihtne ja kirjeldav, 2. Käitumise määratletuse astme järgi: alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. absoluutselt määratletud ja suhteliselt määratletud. 3. Dispositsiooni Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku õigusliku iseloomu järgi: imperatiivne ja dispositiivne. Sanktsioon: toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST
aidata neid mdu piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks pdluseks. Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi ksimus, miks siis midagi niisugust ldse kasvava plvkonna harimiseks rakendatakse? See toimub hda sunnil. Platoni jrgi ei ole mistuslik hingejagu kuni 20. eluaastani veel piisavalt kps, et teda saaks tema loomu kohaselt harida. Pealegi ei olegi suurel osal hiskonnast ldse mida harida, st piisavat aprioorset dispositsiooni teadmise omandamisele. Seetttu tuleb kasvavat plvkonda harida kunsti abil, mille vastuvtmiseks ollakse juba varases eas vimelised. Selleks tuleb aga kibelolevat kunstiloomingut tsenseerida, lubades kasvatatavail kokku puutuda ksnes klbeliselt hvelise mjuga. Jrgmine haridustskkel hlmab matemaatilisi distsipliine. Sedalaadi haridust antakse ainult nendele, kel paistab domineerivat mistuslik hingejagu. Tootjate kasvatamine ei ole riigi lesanne, nende erialased teadmised antakse edasi
pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele
Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18
10 See osa normis sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale. Dispositsioonid liigitatakse: 1) otsesed: dispositiivsed tunnused (subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) on antud täielikult selles õigusnormis (dispositsioonis). 2) viitavad: antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (siis saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat sätet nende koostoimes). Blanketsed sisuliselt on tegemist viitava normiga, kuid sättes endas ei sisaldu otsest viidet sama või mõne teise õigusakti vastavale õigusnormile, vaid nt:- teisele õigusaktile, milles sisaldub viidatav säte või - isegi ainult õigusakti liigile, milles seonduvad õigusnormid võivad esineda.
liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat
3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6
riigiorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.
3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6
Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon) H-S- on kindlasti karistus seadus Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus: - Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi; - Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg); - Sanktsioon – näitab riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni-nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul (näitab karistust) “Kui laps puudub, siis vanem peab teavitama kooli” H-D struktuur: H- laps puudub D- vanem peab teavitama Hüpotees Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse: -Määratletud hüpotees- konkreetselt määratud -Suhteliselt määratletud hüpotees- määratletakse suhtelised tingimused, mis on vaja tõestada
annaabi.ee 
