Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mitmuses" - 191 õppematerjali

mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga.
thumbnail
1
docx

Eesti keele käänded

Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg...

Eesti keel
70 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tegusõna BE

Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. ­ Is he lazy? She is pretty. ­ Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were...

Inglise keel
70 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käänded eesti keeles

Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta...

Eesti keel
401 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Timpanid

Timpanit mängitakse vilt- või flanellpäiste timpaninuiadega. Sümfooniaorkestris kasutatakse tihti 2-5 timpanit. Timpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid XIX sajandi lõpul. Seda sõna kasutatakse alati mitmuses , sest ühekaupa ei tarvitata ka timpaneid orkestris. Kuni 19.sajandini kasutati kahte timpanit tüüpiliselt läbimõõduga 25 ja 28 tolli. Häälestati nad toonikasse ja dominanti ning mängiti kaasa vaskpillide fanfaarseid käike. Üldiseks häälestamiseks kasutati 6-8 kruvi, mida keerates nahka pingutati või lõdvestati. Sellest muutus heli vastavalt kõrgemaks või madalamaks. Kui partituur nõudis timpanite häälestuse muutmist teose...

Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses , ja laseb aimata, et tee ainsuses on surutis, tee mitmuses vabadus, võimalus (vabadus) valida mitme tee vahel. Minu meelest oligi filmis "Nipernaadi" tegu looga, kus räägiti vabadusest. Seda läbi erinevate tegelaskujude, nii aimatavate kui ka selgelt välja joonistet ja piiritlet kaudu. Vabadus jaguneb teatavasti välimiseks ja sisemiseks. Väliselt ei ole me kunagi päris vabad. Kuid kui tahame, siis...

Kirjandus
612 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Artikkel

Where is Tom? Big Ben is is in London. Erandid, millel on THE: 1. Jõgede, merede, ookeanidega The Baltic Sea, The Thames 2. Mäeahelikud The Alps Kuid mäetippude puhul ei ole. 3. ajalehed The Sun, the Postimees 4. teatrid, kinod The Ekraan, the Vanemuine 5. hotellid, laevad the Ritz, the Titanic 6. The United States the United Kingdom the Republic of Estonia 7. mitmuses olevad perekonnanimed The Browns The Johnsons o ARTIKLI PUUDUMINE: 1. aastaajad, kuud, pühad, nädalapäevad 2. söögiajad 3. school, hospital, bed, college, church 4. keeled 5. mängud 6. mother, father, sister, brother KUI EI LÄHE KUHUGILE ÕIGE ASJA PÄRAST, SIIS- THE o VÄLJENDID ILMA ARTIKLITA: To go to work To go by plane/bus Learn by heart Watch TV...

Inglise keel
150 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Grammatika

Sõnadel,mis lõpevad ­ on ­ ! Jäta meelde! 7 NB! Kui kesksoostsõna lõpeb ­ O, siis mitmuses on ­ A, kui ­ E ,siis on - 6 6. , . Asenda nimisõnad asesõnaga. Vaata tabelit. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. . 7. . Kirjuta sõnad mitmuse vormis. Vali täht. Vaata tabelit. - - või 1. -...

Vene keel
281 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Grammatika edasijõudnule

- ­ - mullikad ­ - kõrvad ­ - linnad ­ - õlad ­ - kaldad NB! ­ - inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses . . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) ­ roheline hernes ­uus male ­ värske kartul ­valge kabe ­ roheline sibul ­lumesõda ­ valge kapsas - peitemäng ­ punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt) ­ maitsev aed- ­suvevaheaeg...

Vene keel
206 allalaadimist
thumbnail
10
doc

õpimapp

! Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. ­ Is he lazy? She is pretty. ­ Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were Must , mustn´t , have to , don´t have to . Modaalverb must väljendab käsku või kohustust . Endast rääkides väljendab must rääkija sisemist veendumust . You must learn this poem by heart . I must go now , it´s late . (Antakse käsk) (Sisemine veendumus) Kui räägitakse kellegi teise poolt antud käsust , reeglitest , olukorrast tingitud asjaoludest siis kasutatakse have to. We have to learn this poem by heart...

Inglise keel
99 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Soome keele käänded

lahjakkai/na tyttöi/nä essiiv ilmaütlev 13. lahjakkai/tta tytöi/ttä abessiiv kaasaütlev** 14. lahjakkai/ne tyttöi/ne/en komitatiiv viisiütlev*** 15. paljai/n käsi/n instruktiiv * ­ Akusatiivil ehk sihitaval9, mis on täissihitise kääne, puudub iseseisev käändelõpp. Sihitav on ainsuses nimetava- või omastavakujuline, mitmuses nimetavakujuline. ** ­ Tegelikult on soome komitatiiv (kaasaütlev) eesti komitatiivi üks vaste. Vormilt on komitatiiv alati mitmuslik, sest sisaldab mitmuse tunnust ­i. Võib aga tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Enamasti selgub tähendus kontekstist. Igapäevases kõnes kasutatakse komitatiivi harva. *** ­ Instruktiiv ehk viisiütlev vastab küsimusele kuidas? Ainsuse viisiütlevat, mis langeb vormilt kokku omastavaga, esineb äärmiselt harva (nt. jala/n ­ jalgsi)...

Soome keel
368 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red.) ), ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info (kui on olemas), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 2: Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Suzanne, C. S., Brenda, G. B. and more than 50 contributors (Eds.) (2004). Brunner and Suddarth`s Textbook of Medical Surgical Nursing...

Eesti keel
231 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bioloogi õpimapp

Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käänded

Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses ­sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka ­ pesasse e pessa, pesa/desse,...

Eesti keel
151 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Sõnaliigid

Numeraalid jagunevad omakorda põhi- (märgivad arvu või hulka) ning järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)...

Eesti keel
127 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Nukkvõll omakorda määrab aga kindlaks kogu õhuvoolu ajastuse muu mootoris toimuva suhtes. Plokikaaned Plokikaaned on jällegi mootori jõudluse seisukohalt väga olulised komponendid. Neid on V8 11 mootoril alati kaks, seepärast on ka sõna kasutusel enamasti mitmuses . Plokikaaned on kinnitatud mootoriploki peale ning neis on iga silindri kohal põlemiskamber, klapid, mis küttesegu vajalikul hetkel silindrisse ja põlemisjäägid sealt välja lasevad ning samuti koht süüteküünla jaoks. Plokikaane küljes on ka osa klapiajamist, mis klappe vajalikul hetkel avab ja sulgeb. Plokikaaned on valmistatud kas malmist või alumiiniumist. Paremaks tuleks lugeda alumiiniumkaasi, eelkõige kuna nad on kergemad ja lihtsamini töödeldavad. Enamusel 60-...

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö. Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel. Kui kellegile anti vabadust juurde, siis kellegilt võeti seda ära, nii ka linnade puhul. Kui vabadusi hakatakse piirama, suureneb sotsiaalne surve ja tekib mäss. 11 Mässud õiguste säilitamiseks, mitte juurde saamiseks. Mässujuhid need, kellel võimalusi rohkem piiratakse, nt rikkamad talupojad jne. Omand ja võim seotud....

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeka kunsti ja arhitektuuri mõisted

TLNas Toompea akt ­ tava ­ dokument, juhtum - kunstis ­ Igasugune alasti keha kujutav teos altar ­ ohverdamis paik amfiteater ­ poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora ­ Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist ­ kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst ­ Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad ­ kaared, võlvif, mitmuses , kaaristu, võlvitu Baas ­ alus, põhi, samba alumine osa Tüves ­ samba keskosa Kapiteel ­ samba ülemine osa Bareljeef ­ skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor ­ kaunistus Disain ­ tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii ­ volditud kangas Eskiis ­ vabakäe joonis, visand Fassaad ­ esikülg Foorum ­ vestlusring, pärit Rooma keisririigist, linnaväljak Fresko ­ seinamaal. Maalitakse kivistumata lubjakrohvile Frontaalne ­ eestvaade, ettepoole suunatud Gobelään ­ piltvaip...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Käskiva kõneviisi moodustamine

pöörde lõpp ei ole rõhuline. - , - - , - , NB! Käskiva kõneviisi mitmuse moodustamiseks tuleb ainsuse vormile lisada mitmuse tunnus ­ .Enesekohaste - lõpuliste tegusõnadele käskiva kõneviisi lõpus on vokaali järel - ja konsonandi järel -, mitmuses ­ . ­ - ­ ­ ­. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna algvorm. . .Käskiv 3. pööre mitmus- nad. kõneviis. . *- parandama - ! ! *- õnnitlema - ! ! *- ette valmistama - ! ! *- vastama - ! !...

Vene keel
156 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Paljunemine

Iga lahknemine on sõltumatu sündmus, ei tea kuhupoole jaguneb iga paari osa eraldi. d) Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse teine alatasand 4. Telofaas a) kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse osaliselt lahti, tekivad tuumaümbrised ja rakk jaguneb kaheks. b) Edaspidi kogu jutt mitmuses : kahes rakus paralleelselt. Siia vahele jääb lühike kontrollperiood. II 1. Profaas a) rakkudes on kahekromatiidilised kromosoomid transportvormis 2. Metafaas a) kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad rakkude keskossa 3. Anafaas a) rakkudes toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine b) poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid 4. Telofaas a) ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti b) moodustuvad tuumad (4 tk) c) rakud jagunevad...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kristlus

Enne seda algas kiriku ajaarvamine rooma linna asutamisdaatumiga ehk aastal 753 eKr. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises religioonis seda ei esine. Kolmainsuse küsimust ei ole kerge mõista, kuid usuajalooliselt on see õpetus tõe paratamatu osa ja osutanud praktiliselt väga väärtuslikuks. VT usklikud tundsid ja õpetasid ainsat jumalat. Kolmainsuse õpetust VT-s ei ole. Jumala nime Elohim tarvitatakse mitmuses ja jumal ise tarvitab ka mitmuslikku asesõna enese kohta. KOLMAINSUSE ÕPETUS UUES TESTAMENDIS Jeesus Kristus . Jeesuse tulles seisid usklikud uute faktide ees, millest ei saanud mööduda vaikides. Jüngrid jõudsid aegsasti otsusele, et Jeesus on jumalik isik. Pärast Jeesuse taevaminemist hakkasid usklikud palves pöörduma tema, kui issanda poole. Eriti väärib tähelepanu, et Jeesuse poole pöördusid palves just juudid, kes olid...

Religioon
115 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun