EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus
docstxt/135116774153.txt
Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg
eines Hasen des Hasen eines Elefanten des Elefanten eines Polizisten des Polizisten Nõrk käändkond Sellesse kändkonda kuuluvad ainult meessoost sõnad, mis tähistavad kas inimesi või teatud loomi; Käändkonna tunnuseks on nimisõna käändelõpp n või en kõikides käänetes v. a. Nominativ; Sellesse käändkonda kuuluvad sõnad tuleb enamasti meelde jätta; KÄÄNAMINE MITMUSES Nominativ die Frauen die Menschen Wer? die Kinder Was? die Tage die Tische die Städte die Fenster die Parks KÄÄNAMINE MITMUSES Akkusativ die Frauen die Menschen Wen? für die Kinder Was? die Tage Wohin? unter die Tische
hope little hope natuke lootust Nii loendatavaid kui ka loendamatuid nimisõnu saab aga ühtviisi tarvitada koos sõnadega a lot (of) / lots (of) palju ja plenty (of) rohkesti, küllalt: a friend a lot of friends palju sõpru water lots of water palju vett Loendatavatel nimisõnadel on ainsuse (the singular) ja mitmuse (the plural) vorm: a girl girls MITMUSE MOODUSTAMINE 1) tavaliselt lisatakse mitmuses ainsuse tüvele lõpp -s a book books a street streets a day days a pupil pupils 2) kui ainsuse tüve lõpus on -s, -ss, -sh, -ch, -x, siis lisatakse mitmuses lõpp -es a bus buses a glass glasses a bush bushes a watch watches a box boxes 3) kui ainsuse vormi lõpul on kaashäälik + y, siis mitmuses y muutub i- ks ja lisandub -es a country countries a factory factories a fly flies a story stories
osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid osastava lõpus on - t, mitmuse osastav Foto, ema, auto, raha. -sid Tuleb tige peni ja uriseb u>e põld,põllu,põldu - põlde Tuleb : Kui ainsuse osastava lõpus on u siis osastava mitmuses on e lõpp tige : Kui ainsuse osastava lõpus on i, siis I>e nelk, nelgi, nelki - nelke osastava mitmuses on e lõpp peni : Kui ainsuse osastava lõpus on i, e>i kask, kase, kaske kaski siis osastava mitmuses on e lõpp ja uriseb: a > u a > u Kana-kanu, õrna õrnu, silda sildu, leiba- Kass kõrtsis ei käi / kui ainsuse osastava leibu lõpus on a ja 1. silbi vokaal on a, õ, i,
Kesksoost nimisõnad ., ., logo ja selgita oma ., valikut Mees-, nais- Nimisõnade Nimisõnad, mis ja kesksoos ning mitmuse esinevad ainult mitmuses olevate moodustamine mitmuses omadussõnade lõpud -/- , -/- see käände tähistab -/-/- üldiselt liikumist. -/-/- -/- ( , , ). ( , , ). (?) (,,). 1. , , . 2. , , 3. , ,
v.a. Ainsuse teine pööre. oleviku ainsuse esimesest pöördest moodustatakse : kõik oleviku teised pöörded tingiva kõneviisi teised pöörded käskiv kõneviisi ainsuse teine pööre tud kesksõna kogu umbisikuline tegumood tav kesksõna Näide # Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele
Plural of nouns Nimisõnade mitmus 1. Ainsusele lisatakse -s sailor sailors 2. y-lõpulised nimisõnad Kui nimisõna lõpus on täishäälik +y, lisandub mitmuses -s boy boys Kui aga nimisõna lõpus on kaashäälik +y, siis y = i +es baby babies 3. Kui nimisõna lõpus on -s, -sh, -ch, -x või -o, siis lisatakse mitmuses -es bus buses potato -potatoes negro negroes kilo - kilos bush bushes tomato tomatoes disco discos piano - pianos watch watches hero - heroes photo photos radio radios 4. Kui nimisõna lõpus on -f või -fe, siis tavaliselt f = v+es wolf wolves thief thieves knife - knives wife wives half halves roof - roofs leaf leaves self selves chief chiefs 5
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima ,
2. The water in the River kunda is (hopefully) not polluted. 3.I like _ sugar. The sugar in this bowl is too yellow. 4.A bowl of sugar. 5. i'd like o have a tee/ a coffee. Pole loendava, aga tähendaa, et tahan tassi kohvi/teed. 2.Loendatavad nimisõnad. KUI LOENDATAVAD NIMISÕNAD KASUTATAKSE JUTUS ESMAKORDSELT JA TEMA ÜLDISEMAS TÄHENDUSES(EHK EI PEETA SILMAS ÜHTKI KONKREETSET EKSEMPLAATI), KASUTATAKSE NEID ARTIKLEID --> AINSUSES LOENDATAV MITMUSES LOENDATAV A, AN, THE THE a-kaashäälikuga algava sõna ees, nt a car Flowers An- täishäälikuga algava sõna eees, nt an Cars apple Erandid- a univerity, an hour, an honour apples Kui räägitakse mingist konkreetsest ja selgelt määratletud loendatavast nimisõnast ainsuses ja mitmuses kasutataske määravat artiklit THE. Nt: This basket is full of _ apples. Pole artiklit The apples in that basket are really rotten.
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK Europe the United States of America = the USA = the US the Republic of Estonia the Estonian Republic
the teistkordne mainimine kindel ese, olend, koht tähistab liiki, sorti, tüüpi ülivõrdes oleva omadussõna ees the sun; the moon; the world; the sky same; right; wrong; following ees järgarvude ees elanike grupid: the young, the old, the rich, the poor muusika instrumentidel mängima: play the piano; the guitar; the flute tantsud: the waltz, the samba jõed, mered; ookeanid; kanalid; väinad; va. järv kõrbed; mäeahelikud mitmuses oleva perekonnanime ees ilmakaared ajaloosündmused tiitlid rahvused teatrite; kinode; hotellide nimed Present Simple tuleviku sündmused, mida ei saa muuta (sõiduplaanid, eksamiajad) Present Continuous be + -ing isiklik kokkulepe tegevuste kohta tulevikus, kus aeg ja koht on kokku lepitud be going to kavatsus oletus, mis põhineb oleviku faktidel
PANEME EI PANE Kui räägime spetsiifilisest Loendamatute ja mitmuses asjast,mida on enne mainitud-the loendatavate nimis kui räägime house, üldiselt- koalas,monkeys Unikaalsete nimis-the sun,the moonNimede ette-Anna KÕIK MÄRJAD KOHAD v.a järved Riikide nimed-Brazil aga The Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles
tekkisid sõnadest paarid, nt Värska koorid ja ansamblid ammutavad loomingut omaenese varavakast, emade-isade pärandist. Ainsuse omastavat esines 28 korral, samas kui mitmuse vormi esines vaid 3 korral. Ainsuse omastava käändevormi puhul oli sõna samamoodi põhisõna rollis (poisi ema ja tema ema). Oli ka väljajättu, nt sõnapaaris ema-isaga jäeti välja kaasaütleva ga-lõpp. Kusjuures kaasaütlevat käänet ennast esines nii ainsuses (5 korral) kui ka mitmuses (2 korral). Nii ainsuse kui ka mitmuse osastavat esines pigem vähe: ainsuse vormi 7 korral, mitmuse vormi 2 korral. Ainsuse käändevormi puhul tuli välja loendamise tähendus, kus mõnel juhul räägiti homoseksuaalsest perest, nt kas lapsel on kaks ema? ja sunnitud kasvama „ebanormaalses“ olukorras, kus neil on kaks isa või ema. Ainsuse alaleütlevat käänet esines 15 korral, nt Ta rääkis loetud rõõmusõnumist
Suurimad erinevused vokaalide hääldamisel: å - hääldub eesti o-na o - hääldub eesti u-na u - hääldub ligikaudselt eesti ü-na 6 NIMISÕNA & ARTIKKEL Rootsi keeles jaotatakse nimisõnad en- ja ett-sõnadeks. Sõna kuulumise en- või ett-sõnade hulka näitab ära vastav artikkel en või ett, mille tähendus on üks. NB! Nimisõna on soovitatav kohe ära õppida koos artikliga. Nimisõnal on järgmised vormid: a) määramata vorm ainsuses ja mitmuses b) määratud vorm ainsuses ja mitmuses Määramata vormi kasutatakse varem mainimata isiku või asja tähistamiseks, määratud vormi aga varem mainitud või tuntud isiku või asja tähistamiseks. NB! Nimisõna mitmuse määramata vormi määrab vastav mitmuse lõpp. Ülejäänud vormide puhul rõhutab nimisõna määramatust/määratust artikkel. Viimane võib olla nii määratud kui määramata või hoopis määratud vaba artikkel.
Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é - peale , , , , , , , kui rõhk on sõna tüvel, pehmelt hääldatavat - Näiteks: , ó, á, é -ó kui rõhk on sõna lõpul, k.a. peale , , , , , , Näiteks: ó, ó, ó, ó, ó, ó MITMUS NB! Mitmuses omadussõna sugu ei eristata. - (N. - ilusad sõnad) - (N. )
..? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud järgmised: M N K Mitmus uued laiad suured väiksed (M) . Lai laup. (N) . Tal on pikka habe. (K) . Mul on ümmargune nägu. (Mitm) . Emal on suured pruunid silmad.
to take a bath vannis käima in a low voice tasase häälega half a minute pool minutit half an hour pool tundi half a mounth pool kuud half a year pool aastat I am in a hurry mul on kiire What a pity! Kui kahju! as a rule harilikult Määrav artikkel Määravat artiklit tarvitatakse ainsuses kui ka mitmuses oleva nimisõnaga. 1) kui jutt on mingist kindlast, vestlejaile teadaolevast esemest või olendist: He has bought a new handbag. Ta on ostnud uue käekoti. The handbag is black. Käekott on musta värvi. 2) kui kõne all olevast esemest või olendist on varem juba juttu olnud või seda on varem kirjeldatud: They are in the garden. Nad on aias. The dog is in the kitchen. Koer on köögis. 3) kui nimisõna ees esineb järgarv või omadussõna ülivõrdes:
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse
Näiteks: two dogs three cats. Kui nimisõna lõpus on s, ss, sh, ch või x tuleb sõna lõppu es Näiteks : four glasses four busses Kui nimisõna lõpus on üksik kaashäälik, millele järgneb y, siis muutub y mitmuse vormis ie- ks ja lisandub s. Näiteks: lady ladies story-stories Kui ühesilbilise nimisõna lõpus on täishäälik ja y, siis lisandub ainult s. Näiteks: boy-boys day-days Paljud nimisõnad, mille lõpus on f või e saavad mitmuses lõpu ves Näiteks: shelf-shelves knife-knives On ka mõned erandid Näiteks: roof-roofs, dwarf-dwarfs või dwarves, chef-chefs. o lõpuga nimisõnade puhul ristatakse kaht gruppi : Reeglipärase mitmusega Näiteks: radio-radios piano-pianos ja es lõpulise mitmusega sõnad. Näiteks: potato-potatoes tomata-tomatoes
1.pöörde lõpp ei ole rõhuline. - , - - , - , NB! Käskiva kõneviisi mitmuse moodustamiseks tuleb ainsuse vormile lisada mitmuse tunnus .Enesekohaste - lõpuliste tegusõnadele käskiva kõneviisi lõpus on vokaali järel - ja konsonandi järel -, mitmuses . - . Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna algvorm. . .Käskiv 3. pööre mitmus- nad. kõneviis. . *- parandama - ! ! *- õnnitlema - ! ! *- ette valmistama - ! ! *- vastama - ! !
akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa Tüves samba keskosa Kapiteel samba ülemine osa Bareljeef skulptuuriliik, madal reljeef Dekoor kaunistus Disain tarbekunst ehk tarbeesemete kujundaminne Draperii volditud kangas Eskiis vabakäe joonis, visand Fassaad esikülg Foorum vestlusring, pärit Rooma keisririigist, linnaväljak Fresko seinamaal. Maalitakse kivistumata lubjakrohvile Frontaalne eestvaade, ettepoole suunatud Gobelään piltvaip
the Baltic (Sea) 2) mäeahelike nimetused: the Alps the Urals 3) ajalehtede nimetused: the Morning Post 4) teatrite ja kinode nimed: The Globe (Theatre) the Cosmos (Cinema) 5) hotellide nimed: the Ritz (Hotel) the Palace 6) laevade nimed: the Titanic 7) riikide ja maade nimed, mis koosnevad üldnimest (näit. state, republic, kingdom) ja seda laiendava(te)st sõna(de)st: the United States of America, the USA the United Kingdom, the UK the Estonian Republik 8) mitmuses olevad perekonnanimed: the Browns Artiklit ei tarvitata: 1. aastaaegade, kuude, nädalapäevade ja pühade nimetustega 2. söögiaegade nimetustega 3. sõnadega school, college, hospital, bed, church, prison, kui neid kasutatakse üldises tähenduses 4. keelte nimetustega 5. mängude nimetustega 6. sõnadega mother, father (kui neid tarvitavad sama perekonna liikmed)
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta...
............................................... ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama käändevorm mitmuses Autol-........................................... Kontorist-.................................. Lauale-................................................ Sipelgapessa-.............................. Sahtlisse-....................................... Pliiatsita-................................... Majani-........................................... Õmblejaks-................................ Autojuhi-........................................
.. Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa · D-võib kaduda või asenduda teise häälikuga
The roses are red. Cats are small animals. Milk is healthy. Ilma artiklita Roses are I like snow. beautiful flowers. Pane tähele! Me saame kasutada mitmuses oleva loendatava sõnaga ka artikli asemel sõna some, mis väljendab: some=a number of/a few/a pair of I have seen some good films. Ma olen näinud paari head filmi. Some friends of yours are asking about you. Mõned sinu sõbrad küsivad sinu järgi. some=mõned, mitte kõik Some teachers are children`s favorite. Mõned õpetajad on laste lemmikud. 1. Umbmäärase artikli kasutamine
.. Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa · D-võib kaduda või asenduda teise häälikuga
Inglis keele grammatika reeglid. Tegusõna BE Tegusõnal Be on olevikus kolm kolm vormi: I am He, she, it is we, you, they are a 1.isik I am young. Ma olen noor. I 2.isik you are strong. Sa oled/Te olete tugev. N 3.isik Hi is clever. Ta (meessoost) on tark. S She is pretty. Ta (naissoost) on ilus. u It is cheap. See on odav. S M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta...
Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases
- päevad - seemned - kassipojad - sukkad - lapsed - - kingitused 4. - - mullikad - kõrvad - linnad - õlad - kaldad NB! - inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe roheline sibul lumesõda valge kapsas - peitemäng punane peet 2. : ( marjad) 2. : (ajamõõt) maitsev aed- suvevaheaeg
(ma olen noor) He, she, it Is He is clever. (Ta on tark) It is cheap(see on odav) She is pretty (ta [naissoost] on ilust) We, you, they Are We are happy(Me oleme õnnelikud) They are rich.( Nad on rikkad) Tegusõnal BE (olema) on olevikus kolm vormi. Lihtminevikus kasutatakse ainsuse vormi was, mitmuses aga vormi were I, he, she, it Was We, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. Ma olin seal Was I there? I was not there. You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was there. Ta oli seal Was he there? He was not there. It was there
Näide Vastab küsimustele Kääne ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav kes? auto autod missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse
ARTICLES- A, AN, THE. A- kasutatakse kaashäälikuga algava sõna ees. AN- kasutatakse reeglina siis, kui sõna algab täishäälikuga või kui hääldus algab täishäälikuga. THE- kasutatakse 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Määravat artiklit ei kasutata 1) mängude nimetustega I pla...
-mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses.
1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud. Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud). Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada). Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse. Kui ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse,
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, ...
Määravat artiklit kasutatakse: 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Väljendeid määrava artikliga: in the morning, in the evening, in the afternoon in the country on the right/ left go to the cinema go to the theatre listen to the radio Määravat artiklit ei kasutata: 1) mängude nimetustega I play football every day. Do ...
KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE NIMISÕNA + NIMISÕNA 1. Liiki ja laadi näitav. Missugune? KOKKU NT: Pildiraamat 2. Kuuluvust näitav. Kelle? Mille? LAHKU NT: Venna raamat 3. Esimene sõna on mitmuses. LAHKU NT: Vigade parandus Erandid: · 2sipli, levinud sõnad. · Noorte - noortekeskus · Naiste - naistepesu · Meeste - meestesokid · Laste lasteaed 4. Tekib uus mõiste. KOKKU NT: Ehtelaegas 5. Lühenenud tüvi või S-lõpuline. KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE
Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad muutused kerkima ühes Portugali kolooniatega, kes vahetult enne 16ndat sajandit praeguse Mosambiigi aladele tungisid. Nad lubasid vallutatud alade valitsejatel küll tegutseda, ent range järelvalve all. Lõpuks, 20. sajandil, kukkus Portugali võim kokku ning Mosambiik sai iseseisvaks. (vt Strategyleader) Muud keelelised näited Enda keele kohta ütlevad tswalased (või vatswad) xitswa. Tswa rahvas mitmuses on vatswa Üks Tswa elanik on mutswa Tswa elanikud on osa suuremast Nguni etnilisest grupist, mille kohta öeldakse Tsonga (Vatsonga). (vt Strategyleader) Kasutatud kirjandus: https://www.eki.ee/knab/lgv/nkbs.htm https://www.ethnologue.com/language/tsc http://www.omniglot.com/writing/tswa.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Tswa_language http://strategyleader.org/profiles/tswa.html
vastuväidet ei esita. Suhted mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, kus uskumused on tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime. Näiteks, et üks pluss üks on kaks. Nende objektide kohta kehtib: üks kord tõene, alati tõene. Sobivus osutub oma olemuslikult juhtimise küsimuseks see on kasulik juhtimine, sest viib valdkondadesse, mis sisaldavad objekte, mis on tähtsad. Tõde käsitletakse mitmuses, juhtimisprotsess, mis realiseeritakse ja millel on ühine omadus, et nad tasuvad end ära. Tõde tehakse kogemuse käigus. Tõdede loomuseks on nende kehtivuse kontrollimine, nende tõendamine. Tõde tuleb alati eelistada valele, kui mõlemad on antud olukorraga seotud; kui nad seda ei ole, on tõde sama vähe sunduslik kui vale. Kui on olemas tõene idee ükskõik millest, siis see ongi tõde ja edasist tõendamist ei ole vaja. 3
1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57] -[58] - - Naissoost nimisõnad -- -, -
-öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad. 2) aluseks olevad hulka näitavad nimi- v määrsõnad hulk, rühm, palju - ainsuslik öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab. 3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses. a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna. c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind. Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis). võib kuuluda üks või mitu täiendit. saab kasutada ainult sihilise tegusõnaga.
TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi.......................... Kohakäänete kordamine Mitu kohakäänet on eesti keeles?.................................................................................................. Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kohakäänded jagunevad:............................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatak...
o ARTIKLI TARVITAMINE PÄRISNIMEDEGA: Tavaliselt ei kasutata isikunimede ja geograafiliste nimedega artiklit. Where is Tom? Big Ben is is in London. Erandid, millel on THE: 1. Jõgede, merede, ookeanidega The Baltic Sea, The Thames 2. Mäeahelikud The Alps Kuid mäetippude puhul ei ole. 3. ajalehed The Sun, the Postimees 4. teatrid, kinod The Ekraan, the Vanemuine 5. hotellid, laevad the Ritz, the Titanic 6. The United States the United Kingdom the Republic of Estonia 7. mitmuses olevad perekonnanimed The Browns The Johnsons o ARTIKLI PUUDUMINE: 1. aastaajad, kuud, pühad, nädalapäevad 2. söögiajad 3. school, hospital, bed, college, church 4. keeled 5. mängud 6. mother, father, sister, brother KUI EI LÄHE KUHUGILE ÕIGE ASJA PÄRAST, SIIS- THE o VÄLJENDID ILMA ARTIKLITA: To go to work To go by plane/bus Learn by heart Watch TV
käituda nii nimi- kui ka omadussõnade laadselt. Ma panin siia ühe raamatu. Võta see (asenimisõna) homme kaasa. Kas sa oled seda (aseomadussõna) raamatut juba lugenud? Asesõna liigid kontekstis kasutamise järgi Isikulised Enesekohased Vastastikused Näitavad Küsivad-siduvad Umbmäärased Isikulised asesõnad personaalpronoomenid esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või kedagi kolmandat märkivat nimisõna ainsuses mitmuses mina (ma) meie (me) sina (sa) teie (te) tema (ta) nemad (nad) Enesekohased asesõnad refleksiivpronoomenid näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, või rõhutavad asjaolu, et tegevuse subjektiks on just nimetatu, mitte keegi teine ise: enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda, omaenese ~ omaenda verbi laiend: Poiss tagus endale rusikaga vastu rinda.
Galeegi keel Neit-Eerik Nestor Moonika Põldvee Tartu 2017 Galeegi keel Kõnelejaid: 2 340 000 (2012) Räägitakse Pürenee poolsaare loodeosas (Galicia), Lõuna-Ameerikas (Argentiina, Uruguay), mujal Euroopas (nt Hispaanias, Prantsusmaal) Väga sarnane portugali keelega, vastastikku arusaadavad Galicias ametlik keel; põhikoolis ja gümnaasiumis õppimine kohustuslik Galeegi keel Peamiselt ladina keelel põhinev; roomlaste sissetung Galiciasse 137-136 ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portug...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
