T=TR-TC T=ettevõtte kasumTR=ettevõtte kogutuluTR=P*Qreal TP=koguproduktTC(kogukulu) TC=TVC+TFC ATP=keskmine koguprodukt(kogutoodan/selleks kulunud töö)ATP=TP/L L=tööjõudMP=piirprodukt(lisaprodukt) TFC=püsikulu(fikseeritud kulu)TVC=muutuvkulud(oleneb toodangust) A(kasumtooteühiku kohta)=P-ATC A=T/Q ATC(keskmine kogukulu)=üheToodanguühiku tootmiseks kuluv kulu)ATC=TC/TP AVC(keskmine muutuvkulu)=TVC/TPAFC(keskmine püsikulu)=TFC/TPMC(piirkulu, mis tehakse ühe täiendava toote valmistamiseks)=TC/TP ATR=keskmine kogutulu =TR/TP MR(piirtulu)= TR/ Qreal
APPLE INC. VALDKONNAD : · ARVUTITARKVARA · ARVUTIRIISTVARA · TARBEELEKTROONIKA · TARKVARA ELEKTRONTURUSTUS · ASUTATUD : 1976 AASTAL · ASUTAJAD : STEVE JOBS STEVE WOZNIAK RONALD WAYNE 2015. AASTAL KOGUTULU JÕUDIS PEAAEGU 234 MLD GEOGRAAFIA VÕRK 2016 AASTA SEISUGA APPLE AVAS 488 KAUPLUST 20 RIIKIDES : · AMEERIKA ÜHENDRIIGIDES (268) · SUURBRITANNIAS (39) · HIINAS (36) · KANADAS (29) · AUSTRAALIAS (22) .... EKSPERTIDE SÕNUL APPLE-I PEAMINE KONKURENT ON SAMSUNG... AITÄH TÄHELEPANU EEST!
E-seminar 03
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne
Ül. 1: Ettevõte toodab toodet A ja toodet B. Toote A omahind on 800 kr/tk ja müügihind 1000 kr/tk, toote B omahind on 1700 kr/tk ja müügihind 2000 kr. Kui kulutada reklaamiks 150000 kr, oleks võimalik suurendada läbimüüki 1000000 kr. võrra. Toode A B _____________________________________________________________ Omahind /tulu 800 kr./t 1700 kr./t Müügihind /tulu 1000 kr./t 2000 kr./t 1) Suurendada kogutulu 1000000 krooni võrra. 2) Kui palju toota 1000000 1000000 1000 = 1000 tk. 2000 =500 tk. 3) Kuluarvutus 800 x 1000 = 800000 kr. 500 x 1700 = 850000 kr. 4) Reklaami peale kulub 150000 kr. 5) Kogukulu 800000 kr.+150000 kr.=950000 kr. 850000 kr.+150000 kr.=1000000 kr. 6) Kasum=kogutulu (läbimüük) kogukulu 1000000 kr 950000 kr.= 50000 kr. 1000000 kr 1000000 kr.= 0 kr.
jooksul. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Turunõudmine Tarbija hinnavaru- tarbija ülejääk, mis iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbimiskulutused. Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. W W . W W · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis.
Q1 Q2 p1 p2 E = : = (Q1 + Q2) : 2 (p1 + p2) : 2 Q1 Q2 p1 p2 = : Q1 + Q2 p1 + p2 Kogutulu ja elastsuse seos KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma
Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1,6 ja hind alaneb c) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1 ja hind tõuseb d) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 0,4 ja hind tõuseb 5. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu (AVC) on 2 ja tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on a) 1100 kogukulu=VC+FC=1250
b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega Lisa: Kirjeldage tasakaalutulu arvutamist sisse- ja väljavoogu abil. Kirjutage valem! (10p)
P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MR=MC ja p>minimaalne ATC 19. Kui oligopolil on murtud nõudluskõver ja firma toodangu nõudlus on suhteliselt elastne turuhinnast kõrgema hinna korral ja suhteliselt mitteelastne turuhinnast madalama hinna korral, siis: Hinna tõus suurendab firma kogukulu ja hinna alandamine vähendab tema kogutulu Nii hinna tõus kui alanemine vähendab firma kogutulu Nii hinna tõus kui alanemine suurendab firma kogutulu Hinna alanemine suurendab firma kogutulu ja hinna tõus vähendab firma kogutulu 20. Kui kaks oligopolist konkurenti saavad vältida suurt kahjumit, alandades hinda 60-lt 56-le , siis vastavalt mänguteooria mudelile: Alandavad mõlemad hinda Ei alanda kumbki hinda Kehtestab üks hinnaks 60, teine 56
2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu suurendada, sest kuigi nõutavad kogused vähenevad, on tõusnud hinna mõju kogutulule suurem; järelikult on mitteelastse nõudluse korral hind ja kogutulu seotud samasuunaliselt (võrdeliselt, positiivselt), hinna tõstmisel kogutulu suureneb ja hinna langetamisel väheneb; Elastse nõudluse korral on hinna ja kogutulu seos aga vastassuunaline (negatiivne), seega kui tahame kogutulu suurendada, tuleks hinda alandada; 3
E= = = 5,57 > 1 Elastne nõudlus 12 - 14 2 17,5 2 (12 + 14) : 2 13 Toode B: 43- 40 3 (43+ 40) : 2 41,5 313 Mitteelastne E= = = 0,47 < 1 12-14 2 41,5 2 nõudlus (12+14) : 2 13 Tulemus ei sõltu sellest, kas hind tõuseb või langeb. Sellisel teel leitud elastsust nimetatakse ka joonelastsuseks. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Elastus võimaldab hinnata kogutulu (TR total return) muutust: TR = q p Hind tõuseb: kui nõudlus on elastne, kaasneb kogutulu vähenemine; kui nõudlus on mitteelastne, kaasneb kogutulu suurenemine. Hind langeb: kui nõudlus on elastne, kaasneb kogutulu suurenemine; kui nõudlus on mitteelastne, kaasneb kogutulu vähenemine. 6 10.02.2014
b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S=
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S=
ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga ED =0 täielikult mitteelastne hind muutub, aga kogused jäävad samaks Tavaelus on koefitsendi väärtus ED>0 Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpppunkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsus ja kogutulu TR (total return) kogutulu, võrdub müüdud hüvise koguse ja hüvise hinna korrutisega. TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab. Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks. Kui nõudlus on mitteelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui
Nõudluse hinnaelastsus (ε>1) Nõudluse hinnaelastsus (ε<1) Täielikult elastne/mitteelastne nõudlus Nõudluse hinnaelastsus ◦ Nõudluse hinnaelastsuse mõju tootja kogutulule − Kui |ε|>1, siis hinna tõstmine vähendab kogutulu. − Kui |ε|=1, siis hinna tõstmine ei muuda kogutulu. − Kui |ε|<1, siis hinna tõstmine suurendab kogutulu. Nõudluse hinnaelastsus (näide) Nõudluse hinnaelastsus − Mis juhtub kogutuluga, kui tõsta hinda 1% võrra? ◦ Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
asenduskaupade hulk . Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse
Tüüpiline monopoli nõudluskõver. Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult
QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM
NÕUDLUS Iga ühiskond peab vastama küsimustele Mida? Kuidas? Kellele? Tavamajandus vastuseid otsitakse tavadest. NÕUDLUS Käsumajandus loodetakse valitsusele. Turumajandus vastuseid annavad turuhinnad. Hinnataset kujundavad nõudlus NÕUDLUS ja pakkumine. Hindadel on kaks funktsiooni: 1. Normiv efekt normivad piiratud ressursside kasutamist, kui midagi napib, siis jaotatakse neid kaupu või teenuseid hinna järgi (oksjon) NÕUDLUS 2. Motiveeriv funktsioon hinna tõus toob juurde tootjaid, hinna langus peletab (vähendatakse toodangut) NÕUDLUS NÕUDLUS tarbija soov ja võime os...
AC MR MR MR q q q Q Joonista ettevõtte kogutulu Joonista ettevõtte kogutulu Tähista ettevõtte kasum (TR) kõver (TR) kõver MIKROÖKONOOMIKA Iga õige vastus annab ühe punkti. Kokku 12 punkti X p P
AC MR MR MR q q q Q Joonista ettevõtte kogutulu Joonista ettevõtte kogutulu Tähista ettevõtte kasum (TR) kõver (TR) kõver MIKROÖKONOOMIKA Iga õige vastus annab ühe punkti. Kokku 12 punkti Х X p P
Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid
Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne - -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + -> asenduskaubad, väärtus positiivne - -> täiendkaubad, väärtus negatiivne 4. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos (lk 63) Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Kogutulu TR = p x q, ehk hinna ja koguse korrutis. Vastavalt nõudlusseadusele hinna langedes nõutav kogus kasvab. Kui tarbijad on tundlikud hinnalanguse suhtes, siis hinna muutuse % < koguse muutuse % ja tulemuseks on kogutulu TR kasv. Mittetundlike tarbijate puhul on olukord vastupidine
* inflatsiooni ja tööpuuduse vahelist seost d. inflatsiooni ja SKP vahelist seost 51. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8 kroonini toob kaasa a. nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra b. nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra c. * nõutava koguse kasvu 25 % võrra d. nõutava koguse kasvu 250 % võrra 52. Firma tõstab oma kauba müügihinda 10%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 20% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu tõusis 10%; b. firma kogutulu langes 10% c. * firma kogutulu langes 12% d. firma kogutulu langes 20%. 53. Milliseid kaupu nimetatakse normaalseteks kaupadeks? a. kaubad, mille vastu tunnevad huvi psüühiliselt terved, e. nn. normaalsed inimesed b. * kaubad, mille nõudlus langeb koos sissetulekute langusega c. kaubad, mis on kantud Tarbijakaitseameti poolt normaalsete kaupade loetellu d. kaubad, mille nõudlus suureneb sissetulekute langemisega 54
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes
muutust, mis sõltub hinna suhte- e r d a ei d k ä (ja ela a epä lisest muutusest va sts sen ra- stu em du Annab vastuse 2 küsimusele pid on s. i) 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb? 3 võimalikku varianti: MITTEELASTNE ÜHIKELASTNE ELASTNE 1) kogus ei muutu 1) kogus muutub 1) kogus muutub samapalju kui hind olulisel määral 2) tulu muutub 2) tulu jääb samaks 2) tulu muutub hin- koos hinnaga, nale vastupidises
Kui tarbijate sisse tulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule,siis on tegemist normaalkaubaga Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab- tarbijatesissetuleku vähenemine Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna-tekib kauba puudijääk Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on seda kaupa valmistavate töötajate palga langus Nisu pakkumise kasvu ei põhjusta nisu hinna tõus 3. Elastsus Kui kauba nõudlus on ühikelastne,siis kogutulu ei muutu,kui kauba hind muutub · Õige Täiendkaupade nõudluse ristelastsuskoefitsent on nullist suurem · Vale.koefitsent on nullist väiksem Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lieaarse nõudluskõvera kõigis punktides ühesuurune · Vale.nõudluson tavaliselt elastne kõrgemate hinnade korral ja mitteelastne madalamate hindade korral Kui kauba nõudluse hinnaelastsuskoefitsendi absoluutväärtus on 1,5,on tema nõudlus mitteelastne
(täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem
muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne. · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid
Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Näiteks, kui coca cola hind tõuseb, asendatakse see teise karastusjoogiga. Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Test Mis on asenduskaubad: 1. Laud ja tool 2. Jäätis ja külm vesi 3. Auto ja ratas Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus · NÕUDLUSELASTSUS näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. Näitab tundlikkust hinnamuutuse suhtes. · Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu = hind x müüdud kogus. · Hinnatõus · Kogutulu suureneb - jäik nõudlus · Kogutulu väheneb - elastne nõudlus · Hinnalangus · Kogutulu suureneb - elastne nõudlus · Kogutulu väheneb - jäik nõudlus Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus · Kui hinnamõju on suur - elastne nõudlus. · Kui hinnamõju on väike - jäik nõudlus. · Nõudluselastsus on erinevatel kaupadel ja teenustel erinev järgmistel põhjustel: 1. asenduskaupade olemasolu - kui asenduskaupu on rohkem,
toimub toodangu ja teenuste turul. LM aga kajastab mõisteid „likviidsus“ ja „raha“ ning LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat. IS-LM mudeli loojaks peetakse Nobeli majanduspreemia laureaati John R.Hicks 2. Nn IS-LM mudelis on taskaalutulu tase määratud plaanitud kulutustega PE ja Y tegelike kogukulutuste lõikepunktiga. 3. Vastavalt Keynesi majandusteooriale suureneb kogutulu rohkem kui suurenesid kogukulutused tänu multiplikaator efektile, kusjuures taoline efekt on omane kõigile eksogeensetele muutujatele. Avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 1/(1-MPC)=1/MPS pöördväärtus. Maksumultiplikaator on aga arvutatav seosena - (MPC)/(1-MPC)=MPC/MPS 4. IS kõver väljendab intressimäära ja kogutulu vahelist kahanevat võrdelist seost. Intressimäära ja kogutulu
Alternatiivhüvis valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Maksimum- ja miinimumhind seadusega kehtestatud hind. 3. Elastsus Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg.
väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne Elastsuskoefitsent muutub nõudluskõvera igas punktis Kogutulu (TR) on rahasumma mida firma saab oma toodangu müügist. Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvistele tehtavate kulutuste
vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM MAJANDUSKASUM = KOGUTULUD TR (OTSESED
o Madalamate hindade korral, nõudlus on mitteelastne, sest kogused on suured ja tarbijad ei ole hinnatundlikud. · · hi · nõut · Elastsuskoefitsie nd av kogus nt · 10 · 0 · ----- · 8 · 2 · -9 · 6 · 4 · -2,333 · 4 · 6 · -1 · 2 · 8 · -0,429 · 0 · 10 · -0,11111 · · Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
b. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse kõrgema hinnaga c. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd sama kaubakoguse kõrgema hinnaga d. tarbijad paremas olukorras, kuna nad ostavad nüüd suurema kaubakoguse madalama hinnaga e. tootjad paremas olukorras, kuna nad müüvad nüüd suurema kaubakoguse sama hinnaga - Kasumilävepunkt (BEP) saavutatakse väljundi koguse juures, mil: a. Keskmine tulu võrdub keskmise muutuvkuluga b. Kogutulu võrdub piirkuluga c. Kogutulu võrdub hinnaga d. Kogutulu võrdub piirkuluga e. Keskmine tulu võrdub keskmise kogukuluga. Keynesi järgi: a. tuleb likvideerida eraomandus b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c
3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on a) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute kasv b) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute vähenemine
M E H R 0 A B C D Kogus Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D;vale vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; õige c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; vale d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse;
a) nii vahe kui ka lõpphüviste turuväärtust b) toodetud lõpphüviste turuväärtust c) vahetoodete turuväärtust d) sisemajanduse puhasprodukti ja investeeringute turuväärtust 22. Säästud võrduvad nulliga : a) punktis, kus tarbimiskulutuste joon lõikub horisontaalteljega b) punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega c) juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2
a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga
Question 15 (1 point) Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. * avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile Question 17 (1 point) Milles seisneb raha ajadimensioon? a. raha on valmistatud väga tugevast materjalist ja peab ajahambale vastu b. ajaloolased saavad vanade müntide uurimise teel palju informatsiooni c. * raha on seoseks majandustegevuse erinevate ajahetkede vahel d. vananenud ja käibelt kõrvaldatud raha ei saa enam hiljem pankades vahetada Question 18 (1 point)
inflatsiooni. Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär (%) inflatsiooni % Vt. joonis 11.4 Planeeritud investeeringud on autonoomsed. Plaanitud investeeringud ei tarvitse võrduda tegelike investeeringutega. Kui tegelik SKP on väiksem kui plaanitud kulutused, siis varud kuhjuvad ja osa toodangust jääb müümata. Kui tegelik SKP on suurem plaanitud kulutustest, hakkavad varud plaanimatult vähenema, sest jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi. LOENG 12 RAHVUSLIKU KOGUTULU MÄÄRAMINE 1. Avaliku sektori kulutused Eesmärk uurida kogukulutuste komponentide muutuste mõju tegelikule kogutulule ja toodangule. Eelmises mudelis oli C ja I (kodumaised tarbijad ja investeerijad), nüüd tuuakse juurde avalik sektor G ja netoeksport X-M. G sisaldab teenuste ja kaupade ostu, ei sisalda turusiirdeid. Kolmesektorilises majanduses on esindatud: E=C+Id+G, kui G ei ole null, sest siis Y=C+Id+G Yd=sissetulek-TA+TTR, kus TA tulumaks, TR tulusiirded
Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
tootmisvõimalusi vaid ainult meie eelistusi toodetavate koguste osas. Kui oletada, et alkoholi tarbimist piirava poliitika tulemusena õnnestub piirata tarbimist koguseni Q* tähendab see, et kõik punktid paremal pool seda kogust ei kuulu meie valikute hulka ja valime punkti tootmisvõimaluste piiril, mis jääb vasakule Kogusest Q*. 10 7) Tabel iseloomustab kogutulu ja kogukulu: Kogus (Q) 0 1 2 3 4 5 6 7 Kogukulu (TC) 8 9 10 11 13 19 27 37 Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () Piirtulu (MR) Piirkulu (MC) a) Leia kasum iga koguse juures. Kui palju peaks see ettevõte tootma, et kasum oleks maksimaalne. Leia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
