kohta (EPS). Koguvõimendust võib seega vaadelda kui püsivkulude koosmõju ettevõtte äritegevuse- ja finantsstruktuurile. DTL intervallhinnang EPS muutus 46,7 DTL= = =4,67 müügi muutus 10 DTL on suurem kui 1, mis viitab nii püsivate tegevuskulude kui ka püsivate finantskulude olemasolule. Üldiselt: mida suurem on DTL, seda suurem on finantsvõimendus ja seda suurem ka finantsrisk. DTL punkthinnang Q∗( P−VC ) 700−420 DTL= = =4,67 PD 700−420−200−20−0 Q∗( P−VC ) −FC−I −[ ] 1−t DTL, DOL ja DFL suhet iseloomustab järgmine võrdus: DTL=DOL∗DFL=3,50∗1,33=4,6 19. Ettevõtte äririski ja finantsriski olemus, mõõtmise metoodika Äririsk- ettevõtte ärikasumi(EBIT) varieeruvus
Sarnaselt DOL-le saab ka DFL arvutada kahele erineval moel: esiteks DFL punkthinnangu kaudu, ning teiseks intervallhinnangu kaudu. Finantsvõimendus esineb ettevõtetel, mis kasutavad laenukapitali või mõnda muud finantseerimisviisi, millega kaasnevad püsivad finantskulud. DFL intervallhinnang DFL on suurem kui 1, mis näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Üldiselt: mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk. DFL punkthinnang DFL on sama oodatava EBITi taseme juures. Siiski DFL väheneb, kui ettevõttel läheb oodatust paremini ning suureneb kui ettevõttel läheb oodatust halvemini. 19. koguvõimendus ja selle hindamise meetodid Koguvõimendus (DTL) tuleneb äritegevuse- ja finantspüsivkulude esinemise kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäives ettevõtte tulule aktsia kohta (EPS). Koguvõimendust võib seega vaadelda kui püsivkulude koosmõju
Praegu on reisimine usasse kallim, Inglismaal nael on nõrgenenud ja ostujõud inglismaal on meil suurem. ?? 31. Erinevad hoiuse liigid (teha võrdlus) 32. Projekti tähendus finantsjuhtimises Saab paika panna eelarve: - Investeeringud - Tulud - Kulud - Rahavood Tasuvuse erinevad mõõdikud: - NPV raha - PI indeks - IRR protsent - MIRR protsent - PB aeg - Qbp klientide arv Riskianalüüs: - Äririsk - Finantsrisk - Kogurisk Finantsjuhtimises on teistmoodi see, et käsitletakse ka tavaprojektile järgenvaid tegevusi. Finantsjuhtimises vaadatakse igat aastat ja hinnatakse ka jätkutegevusi. 33. Nüüdispuhasväärtus (NPV) - Sisuliselt on tegemist lisandväärtusega, mis jääb omanikele, kui kõik kulud on ära makstud ja sealhulgas arvestatud ka juba selle osaga, mida omanikud nõudsid Kui NPV>0, siis võib projekti vastu võtta 34
TEINE VARIANT 1. Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib ...
CSd+e 1,500 EBIT* 1,800 EBIT 2,830 Pangalaen 15,000 Laenu hind 6% Projekti riskianalüüsi mõõdikud DOL - äririsk 3.96 DFL - finantsrisk 1.47 DTL - projekti kogu risk 5.80 Äririsk: Kogused (Q) 268 300 360
EsimeNE VARIANT 1. Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)taga...
3.Pensionäride ja noorte võimalus lisateenistuseks,töökasvatus 4.Osa majapidamisest muutub tulutoovaks 5.Maksude vähendmine,saab klassifitseerida ärikuludeks 13.Ettevõtlusega kaasnevad riskid (5) 1.Tururisk (järsud muutused,stabiilsus) 2.Juhtimisrisk (tulude vähenemine) 3.Krediidi- ja finantsrisk (laenud,intressid) 4.Inflatsioonirisk (kaubad kallin,sissetulek väheneb) 5.Kinnisvararisk (väärtuste langus) 14.Ettevõtte asukoha valik (5) 1.Tooraine asukoht (kaevandused,transpordi kulukus) 2.Turgude lähedus (kauplused,toidukohad,pangad,hotellid) 3.Tööjõutegurid (maksumus,kättesaadavus,tootlikkus) 4
reaalselt kasutatakse. Pilvetehnoloogiaga ei pea hoidma osa infotöötlusseadmete ressurssi (kõvaketta maht, protsessori jõudlus ja mälu) vabana juhuks kui peaks esinema vajadus lisaressursi järele. Kõik see vähendab ning lihtsustab ettevõtja kulusid, investeeringuid ja protsesse, mis on seotud andmete töötlemise, säilitamise ja vastavate süsteemide toega. · Andmetele ja tarkvarale ligipääs igalt poolt Ohud ja riskid · Finantsrisk - Kuigi üheks pilvetehnoloogia suuremaks müügiargumendiks on vähenevad kulud, võivad need halva planeerimise puhul hoopis suureneda. Pilvetehnoloogia puhul toimub hinnastamine tavaliselt mahupõhiselt, kus perioodi lõpus esitatakse arve tarbitud teenuste kohta. Seega ei ole reaalsed kulud teada enne kui perioodi lõpus. Lisaks võivad teenusepakkujad nõuda lepingu lõpetamise puhul lisatasusid, mis teevad lepingu lõpetamise väga kulukaks.
29. Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. Risk on rahalise kaotuse määr, mis leitakse võimaliku sündmuse tõenäosuse ja sellega kaasneva kulu korrutisena. Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas.
17 Ainult antud investeeringuga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Seotud konkreetse projektiga ehk konkreetse investeeringuga. NT: ostes mõne ettevõtte aktsiaid ja ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud kogu majanduse kriisiga. Põhjusteks võivad olla streik, juhtide ebakompetentsus, vale turu valik. Neid riske saab juhtida hajutamise kaudu e. Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid tekivad seoses üldiste majandusmuutustega. Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid.
Riski liigid Iga investeering allub riskile, kuid erinevate riski liikide puhul on mõju ernev. Põhilised riskiliigid on toodud allpool. 1. Äririsk on seotud ettevõtte- investeerimisobjekti üldise iseloomuga, selle ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse toorainete hindade, tehnoloogia jne muutmisega. 2. Likviidsusrisk on seotud investeerimisobjekti hinna kahanemise võimalusega. 3. Finantsrisk on oht,et ettevõtte investeermisobjekt ei ole tulevikus võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust. 4. Tururisk tähendab investeermisobjekti turuhinna võimalikku muutumist seoses kogu turul toimuvate muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis vüib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha-jakapitaliturul. Intressirisk puudutab fikseeritud tulu andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara
Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk. DFL punkthinnang DFL=EBIT/EBIT-Intress DFL on sama oodatava EBITi taseme juures. DFL väheneb kui ettevõttel läheb oodatust paremini, DFL suureneb, siis läheb ettevõttel oodatust halvemini. 19) Koguvõimendus ja selle hindamise meetodid DTL Avaldub ettevõtte müügitulu suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS). Tuleneb äritegevuse- finantspüsikulude esinemise kombineeritud efektist, võimendades muutusi müügikäibes ettevõtte tulule aktsia kohta (EPS)
1. Millistest komponentidest koosneb kasum finantsinvesteeringult? 22 Loetle finantsinvesteeringute riskid;ÄFLITI Süsteemiväline risk – on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. äririsk – investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; finantsrisk – kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;
Annab õiguse midagi teha , toota või teenida. Maailmas on palju samaseid ettevõtteid, mis kõik ei kuulu otseselt ühele inimesele, aga üks inimene omab nime, mida kasutatakse nende ettevõtete juures. 4. Ettevõtte riskid (12 punkti) Turu risk järsud turusituatsiooni muutused, tarbija eelistuste muutumine või ostujõu langus. Juhtimise risk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Krediidi- ja finantsrisk laenutingimuste muutumine, tagatisvara väärtuste järsk langus või häving. Kinnisvara risk hoonete ja seadmete oodatust kiirem amortiseerumine, väärtuste langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis.
Annab õiguse midagi teha , toota või teenida. Maailmas on palju samaseid ettevõtteid, mis kõik ei kuulu otseselt ühele inimesele, aga üks inimene omab nime, mida kasutatakse nende ettevõtete juures. 4. Ettevõtte riskid (12 punkti) Turu risk järsud turusituatsiooni muutused, tarbija eelistuste muutumine või ostujõu langus. Juhtimise risk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Krediidi- ja finantsrisk laenutingimuste muutumine, tagatisvara väärtuste järsk langus või häving. Kinnisvara risk hoonete ja seadmete oodatust kiirem amortiseerumine, väärtuste langus. Personali risk vajalikke oskustega töötajate puudus, konfliktid töösuhetes. Kuritegevus ebaausad töötajad, vargused, huligaanidest kliendid. Poliitiline risk muutused seaduseandluses (nt. maksudes), poliitiline ebastabiilsus riigis.
OÜ MATKARAJA GIID Äriplaan Juhendaja: 1 Sisukord: Lühikokkuvõte............................................................................................................................3 Üldandmed:.................................................................................................................................3 Missioon ja eesmärgid.................................................................................................................3 Teenuse kirjeldus.........................................................................................................................3 SWOT analüüs............................................................................................................................4 Turg.............................................................................................................................................5 Konku...
suuremal või väiksemal määral seotud riskidega. Alljärgnevalt selgitatakse järgnevaid finantsinvesteeringute riske: Süsteemiväline risk on seotud konkreetse investeeringuga. Näiteks ettevõtte, millesse investeeriti (soetati aktsiaid), pankrotistub. Üldjuhul ei ole see seotud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Selle riski allikateks võivad olla juhtimisvead, ebaõige turundus- või müügistrateegia. Süsteemivälise riski alla kuuluvad äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. _ äririsk investeerimisobjekti üldise iseloomuga ja konkreetse ettevõtte tegevust mõjutavad ja tegevusele iseloomulike probleemidega risk. Selle riski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogiate jne muutustega; _ finantsrisk kui investeerimisobjektilt saadud rahavood ei ole tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb;
Rahvusvaheline turundus Toodete rahvusvahelise turustamise vajadust põhjustavad tegurid · maailmaturu potentsiaal, mis võimaldab ületada koduturu ostuvõime piiratuse; · võimalus rakendada ettevõtte kasutamata tootmisvõimsusi; · mastaabisäästu saavutamine tootmises müües välisturule suures koguses oma kaupu, saab suurendada tootmismahtu ja vähendada toote ühiku valmistamiseks vajalikke kulutusi; · välisturgudelt võib saada häid ideid oma toote või teenuse täiustamiseks või hoopis uute toodete arendamiseks. Mõned kodumaise ja rahvusvaheline turunduse erinevused Kodumaine turundus Rahvusvaheline turundus üks keel ja rahvus erinevad keeled ja kultuurid suhteliselt ühtne turg erinevad turud andmed tarbijate kohta kättesaadavad ja andmete kogumine tarbijate kohta kogumine lihtne ...
f. Dokumentatsioon/arhiivindusriskid dokumentide liikumise ja säilitamise ning selleks loodud protseduuridega seonduvad riskid; g. Infovahetuse riskid asutuse sise- või välissuhtlusega seotud riskid, mis mõjutavad negatiivselt asutuse tajumist kolmandate osapoolte poolt ehk reputatsiooni avalikkuse silmis; h. Tervisekaitse ja töökeskkonna riskid töökeskkonna ja tervisekaitsenõuetega seonduvad riskid. (4 lk15) 3. Finantsrisk risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua (tõsiseid) rahalisi kaotusi. Finantsriskid on need riskid, mis on seotud intressi ja valuutakursi muutustega, klientide maksevõimega ja vastavusega finantsreeglitele, seadustele.(6,lk15) 4. Vararisk- risk, mis on seotud looduslike katastroofidega, vara kahjudega ja äritegevuse katkemisega. (6,lk15) 1.3. Riskide suuruse hindamine
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Ettevõtlus. Äriga alustamine. Tähtsad on ostjad- hõlbus juurdepääs ning võimalus kaupa osta. Suurte rahvusvaheliste ettevõtetega sõltub poliitilisest olukorrast ja seadusandluse arengust. Turismiärid sõltuvad vaatamisväärtustest. Tervise-ja puhkuseärid linnast eemale, vee äärde, head transporditingimused jm. Frantsiis- kaubamärgid, nimi ja sümboolika. Selle alusel tegutseb mitmeid kette(hotelliketid, toitlustusketid, bensiinijaamas jne). Nt on Hiltoni hotelliketis tuhandeid hotelle maailmas, aga see ei tähenda, et needk õik temale kuuluks. Frantsiis annab ka õiguse midagi teha, tooa või teenindada. Nt Coca-cola, mis samastub karastusjookide tootmisega. Coca-cola varustab finantsiisivõtjaid kontsentreeritud siirupiga. Riskid: Tururisk- järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine või äralangemine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed tooted/ teenused, odavamad h...
ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Eristatakse kõrget ja madalat aktiivsust. Kõrge osalusega on tarbija tavaliselt siis, kui ost on tema jaoks tähtis ja toote valimine küllaltki keerukas. Tarbija riskitunne, mis sõltub tarbijast, tootest ja omatavast infost, väljendub ostuotsuse võimalikus negatiivses tagajärjes ja selle ilmnemise tõenäosuse tajumises. Eristatakse järgmisi osturiske (tarbijariske): 1) funktsionaalne risk 2) finantsrisk 3) füüsiline risk 4) sotsiaalne risk 5) psühholoogiline risk Osturiske saab vähendada või kõrvaldada, kui turundaja kasutab ekspertide ja asjatundjate kinnitusi, põhjalikke ja täpseid kasutamisjuhendeid, garantiisid jms. Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse ostuotsustusprotsessi kolme põhitüüpi: 1) ulatuslik otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid, ost on oluline ja tajutav risk suur (näit. maja, auto)
aktiivne ja töötlemine passiivne ja juhuslik Osalus suureneb ka ostetava toote hinna põhjalik tõustes ja võimalike osturiskide ost ei sõltu hoiakust kasvades. Eristatakse järgmisi osturiske ost sõltub hoiakust ja ega elustiilist (Evans et al, 1997: 213): elustiilist funktsionaalne risk tekib seoses kartusega, et toode ei suuda täita oma funktsiooni; finantsrisk seondub kartusega, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele; füüsiline risk tekib seoses hirmuga, et toode võib osutuda kasutajale kahjulikuks või ohtlikuks; sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 17. Segmenteerimine ja positsioneerimine, oska kirjeldada
Riski liigid Iga investeering allub riskidele, kuid erinevate riski liikide puhul saame hinnata nende erinevat mõju. Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms)
Riski liigid Iga investeering allub riskidele, kuid erinevate riski liikide puhul saame hinnata nende erinevat mõju. Peamisteks riski liikideks on: 1. Äririsk, mis on seotud ettevõtte kui investeeringu objekti üldise iseloomuga, sellele ettevõttele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms)
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi...
kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele. Füüsiline risk: kartus, et toode on kahjulik. Sotsiaalne risk: kartus, et toode ei saa teiste heakskiitu. Psühholoogiline risk: kartus, et toode ei rahulda vajadusi. 24. Ostuosalusest sõltuvad tarbija käitumised. Kompleksne- ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena. Dissonantsi vähendav ostukäitumine- ostuosaluse tase on kõrge, aga ei suudeta alternatiivseid variante eristada
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioo...
27.riskide liigid: 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Kursi- ja inflatsiooniriskid. 5. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlust. 6. Personalirisk suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Näiteks kui investeerida ettevõttesse ja ettevõte hiljem pankrotistub ei pea see tulenema majanduse üldisest kriisist. Süsteemiväliste riskide allikaks võivad olla streigid, juhtide ebakompetentsus, 17 turu vale valik jne. Neid riske on võimalik juhtida hajutamise teel ja süsteemivälised riskid on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule vaid sõltub üldisest majandusseise muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, majandustegevuse aktiivsus, maksu- ja rahapoliitika jne. Sellesse kategooriasse kuuluvad: · intressirisk · tururisk · ostuvõimerisk Väärtpaberite hindamine
stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Selle eelised ja puudused: Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 14. Surmaoru mõiste. Paljud ettevõtted ,,surevad" enne, kui neil õnnestub saavutada piisav ja püsiv tulude maht. Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele)
14 Tururisk: järsud turusituatsiooni muutused - tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus, konkurendid ja teised samalaadsed teenused, odavamad hinnad, uued mudelid ja tehnoloogiad. Tururiski maandamiseks läheme tarbija muutuvate vajadustega kaasa ning muudame turuhinda vastavalt konkurentide pakkumisele. Võtame üle uued tehnoloogiad ja oleme kaasaegsed. Vajadusel kasutame uute vahendite finantseerimiseks pangalaenu. Krediidi- ja finantsrisk: laenutingimuste halvenemine, ei saada hakkama laenu tagasimaksmisega. Kliendid ei tasu saadud kaupade eest õigeaegselt või teevad seda hilinemisega. Krediidiriski maandamiseks laen ning jaotatakse tagasimaksed võimalikult pika perioodi peale, et tagasimakse summad oleksid võimetekohased ning parematel aegadel maksta suuremaid osamakseid. Kliendi makseraskuste tekkimise vältimiseks tuleb kliendil maksta arve enne teenuse saamist.
Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Eelised ja puudused Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 14. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. , , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14
Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Eelised ja puudused Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 14. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. , , , , , , , . . 15. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). 14
28:Riskid investeerimisel Mida pikem on arvestusperiood seda suurem on riskiteguri mõju. Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid
Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Eelised ja puudused Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. 16. Surmaoru mõiste (Death Valley Curve) - kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4
8 säilitada selline likviidsustase, millest piisab ettevõtte tähtajaliste kohustuste õigeaegseks täitmiseks. 12. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu kindlust, eriti pikaajalistelt väärtpaberitelt. Investeerija intressiriskina peetakse silmas finantsaktivatelt saadava tulu ebakindlust, mille tingib intressimäärade muutumine, eriti pikaajaliste väärtpaberite hinna muutumine. 13. Finantsrisk tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. Likviidsus tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. 14. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda väiksem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. Mida suuremad on investeeringud käibevaradesse, seda suurem on muude tingimuste korral ettevõtte likviidsus. 15. Faktooringulepinguga ei kohustu otseselt üks isik (faktooringu klient, nt kaupade
19. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm. See kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt
8.Tulemuste läbivaatamine ühiku hind, I-hoidmiskulu, mis on väljendatud protsendina tooteühiku hinnast P. ettevõtte seisukohalt tuleks hinnata kui olulised on järgmised riskid: tururisk, 3.4.Aegridade analüüs ja prognoosimine. Aegread koosnevad andmetest, mis 5)Tõenäosusmudelid, mis arvestavad nõudluse muutumist tarne ajal. 6)Tõenäosusmudel, mis juhtimisrisk, krediidi- ja finantsrisk, inflatsiooni risk, kinnisvararisk, iseloomustavad nähtuste ajalist muutumist. Neid jaotatakse moment- ja arvestab tarnejaja muutumist. Nõudlus tarne ajal ei muutu kuid muutub tarneaeg d-konst. personalirisk, kuritegevus, pollitiline risk, mitmesugused erakordsed sündmused loodusõnnetused, tulekahjud, tööõnnetused. Võimalused riski kontrollida: riski
omanikule võetud laenu pealt: 1) perioodilisi intressimakseid (garanteeritud protsent nominaalväärtusest) ning 2) kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal). Äririsk ühendab endas ettevõtte madalat konkurentsivõimet ja võimetust saavutada stabiilset tulude kasvu. Äririsk on risk, mida ettevõtte aktsionärid peavad kandma, kui ettevõtet finantseeritakse üksnes omakapitalist. Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk). Risk on raha kaotamise tõenäosus majandusürituses, kuid tänu riskile me võime teenida ka suurema riskipreemia mida suurem risk, seda suurem on oodatav tulusus. Eelisaktsia on hübriidväärtpaber (võlakiri+lihtaktsia). Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust
DOLi tõlgendamine. Toodete koguse üheprotsendiline muutus toob endaga kaasa EBITi DOLi ulatuses protsendilise muutuse. Finantsvõimendi (degree of financial leverage DFL) näitab kasumi tundlikkust EBITi muutumise suhtes aktsia kohta. Sisuliselt analüüsitakse, kuidas muutub EPS seoses EBITi muutusega. Finantsvõimendiga mõõdetakse projekti finantsriski. Finantsrisk tuleneb projekti finantseerimisotsustest. Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on finantsvõimendi ja finantsrisk. Mida vähem ettevõtte tegevus varieerub, seda suuremat laenukapitali osatähtsust võib lubada. Väga muutlikus ärikeskkonnas võib juba keskmine laenukapitali osatähtsus viia pankrotini. Finantsvõimendi tuletamisel lähtutakse järgmisest eeldusest: (8.55) I = 0. Antud eeldus tähendab, et intressikulud ei tohi muutuda. Muutus peab tulema EBITis. Kõigepealt tuleb leida protsentuaalne muutus EPSis: EBIT % EPS = EBIT - I =
Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimustega ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjustab muutusi investeerijate suhtumises ajasse ehk üha hinnatumaks muutuvad projektid, mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) laenuprotsent 2) hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika. Investeeringute rahaallikad on:
See tähendab, et põhivara kasutatakse natukene efektiivsemalt, kui varusid. Kuigi kokkuvõttes on näha, et üldiselt on nii varade- kui ka põhivarade käibekordaja madal, mis näitab juhtkonna ebaefektiivset varude ja põhivara kasutust. 17 Võõrkapitali kasutamise analüüs Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja suurenedes kasvab ettevõtte finantsrisk. Empiiriliste uurimustulemuste kohaselt võlakordaja kasvades dividendide väljamaksed vähenevad. Joonis 9. Võlakordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Võlakordaja 110% 105% 100% Võlakordaja 95% 90% 85% 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Joonis 8 võlakordaja näitab, kui suurt osa firma varast finantseeritakse laenude abil,
tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema.) 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.) 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Inflatsioonirisk. 5. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. 6
22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping. Inglise keeles termin “Bootstrapping” – olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms. Seda tehakse enamasti seetõttu, et muud ei jää üle. Positiivne: säilib täielik kontroll otsustuste üle. Negatiivne: suurem finantsrisk. Ei pruugi jätkuda kapitali, et kasvada otstarbekas tempos. Kasutusel üldmõistena ilma välise abita hakkamasaamise kohta. Vahel tähistab absurdselt ebareaalset ülesannet. 23. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Komponent Vastatav küsimus Missioon Kellele, mida ja kuidas me pakume? Põhiväärtuse Milliseid väärtusi oma tegevuses jälgime? d Visioon Milliseks tahame kujuneda pikemaajalises perspektiivis?
materjalide ja operatsioonide asendamine, väljaõpe). 2. Kanda risk kellelegi üle (nt kindlustus, alltöövõtjad, pank). 3. Mõnikord tuleb riskiga lihtsalt arvestada (nt moejoone muutumine). · Tururisk - järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. · Juhtimisrisk - tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. · Krediidi- ja finantsrisk - risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Ka oht, et ettevõtte kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. · Inflatsioonirisk · Kinnisvararisk - hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus. · Personalirisk - suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega
1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks. 3. Krediidi- ja finantsrisk risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega. 4. Kursi- ja inflatsiooniriskid. 5. Kinnisvararisk hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlust. 6. Personalirisk suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega
hägusemaks, ebakindlamaks, siis intressimäära tõus aeglustub ning püüab säilitada peamiselt likviidsusootuse, mis tähendab seda, et klient suudaks katta vähemalt kõik oma tehingutega seotud kulutused. Seega likviidsuseelistuse pooldajad nõuavad suurema likviidsuse loovutamise eest alati mingit tasu. Mida pikemaks ajaks likviidsusest loobutakse, seda kõrgemaid intresse soovitakse teenida. Lisaks kaasneb pikemaajaliste finantsinstrumentidega ka tururisk ehk üldine finantsrisk, mille eest tahetakse täiendavat tulu. Intressikõver võib olla ka negatiivne ehk langev, mis tähendab seda, et lühiajalised intressimäärad on kõrgemad võrreldes pikajalistega. Selline kõver lähtub eelkõige ootusest, et inflatsioonitase langeb ja seetõttu kaugemas perspektiivis eeldatakse madalamaid intressitasemeid. Normaalses majanduskeskkonnas on negatiivne intressiküver suhteliselt haruldane või lühiajaliselt toimiv. Seega positiivne kõber aga omasem, kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
