Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend: ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks.
bilansi ja selgitada majandustulemust. Kahekorde kirjendamine: Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teine konto kreeditis. 1. Sisenmise kontolli võimalus. 2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus. Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: 1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus. Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad,
Vigade parandamine Korrektuuri võte tõmban selgelt ÜHE joonega maha vale summa või lausendi. Tekst selle all peab olema loetav. Lisada tuleb juurde kuupäev ja allkiri. Täiendavat lausendit saab kasutada sis kui summa on ettenähtust väiksem. teeb uue lausendi. Vahe arvutatakse välja, uus lausend tehase vahe väärtuses. Storneerimine kasut. Sis kui summa on ettenähtust suurem. Või kui ma tahan terve selle kirjendi tühistadada. Kasti sees summa lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Seda nim storno summaks. Punasega kirjutatud summad lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut
Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul 500 eurot ning 1,5 aasta pärast 1500 eurot. Lausend on järgmine: D nõuded ostjate vastu 500 D pikaajalised nõuded ostjate vastu 1500 K arvestatud käibemaks 333 K müügitulu 1667 Analüütiline arvestus toimub ostjate viisi eraldi. Igal ajahetkel peab olema võimalik kindlaks teha kui suur on ettevõte nõue iga ostja vastu. Nõuete analüüsiks peavad raamatupidamise andmed võimaldama kindlaks nõude pikkust lähtuvalt maksetähtajast
Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis koostatakse lausend: D Garantiikohustus K Kaup/materjal/kassa/pangakonto Garantiikohustuse moodustamine: D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte. Näiteks: on tegemist kohtuprotsessiga, mille tulemusena tõenäoliselt rahuldatakse firma vastu esitatud hagi.
Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine
kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline tehingute kajastamine ajalises järjekorras. Süstemaatiline tehingute rühmitamine tehingute sisu järgi. 19. Vigade parandamine Korrektuuri võte kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi
Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot.
need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit. Kirjendamine peab alati olema vormilt ühesugune see tähendab, et esimesena näidatakse debiteeritav konto ja seejärel krediteeritav konto. Kõigis
EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L
10111 Kassa Varad 10121 Lemmikpank Varad 21311 Tarnijatele tasumata arved Võlad 22211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 30131 Tulud teenuste müügist Tulud 40611 Rendikulu Kulud 9 Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordse kirjendamise põhimõttel kantakse üks majandustehing vähemalt ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. Kui majandustehing põhjustab muudatusi rohkem kui kahel kirjel, tuleb jälgida, et debiteeritavad summad oleks võrdsed krediteeritavate summadega.
raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Vigade parandamine – Korrektuuri võte – kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend – sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) – sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning
a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida
raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Näiteülesanne 13: Järgnevate majandustehingute kohta on juba koostatud lausendid. Teha paranduslausendid(kirjendid). Majandustehingud ja lausendid: 1. Aktsepteeriti materjalide ostuarve 400 000.- (raha tasumata). Tehtud lausend: D Materjal K Võlad tarnijatele 40 000.- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 2. Toodud pangast kassasse raha 14 000.-. Tehtud lausend: D Arvelduskonto K Kassa 14 000.- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 3. Laekus ostjatelt võla katteks 100 000.-. Tehtud lausend: D Arvelduskonto K Võlg tarnijatele 100 000.- Paranduslausend:
Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid
sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10) 11 3 NÄITED KOHUSTISTE JA ERALDISTE ARVESTAMISE KOHTA 1. Kohustis Ettevõte ostis põhivara. Tarnija esitas arve ja andis põhivara üle. Arvel on kajastatud: Seade 1 tk 20 000.- Käibemaks 20% 4 000.- KOKKU 24 000.- Saabunud arve kohta koostatakse lausend: D Põhivara 20 000.- D Käibemaks 4 000.- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.-
sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10) 11 3 NÄITED KOHUSTISTE JA ERALDISTE ARVESTAMISE KOHTA 1. Kohustis Ettevõte ostis põhivara. Tarnija esitas arve ja andis põhivara üle. Arvel on kajastatud: Seade 1 tk 20 000.- Käibemaks 20% 4 000.- KOKKU 24 000.- Saabunud arve kohta koostatakse lausend: D Põhivara 20 000.- D Käibemaks 4 000.- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.-
lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. (4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. ALGDOKUMENT: Raamatupidamise dokument mille alusel majandustehing kantakse raamatupidamis registrisse toimunud majandustehingute ülevaadete saamiseks tuleb nad süstematiseerida, registreerida ja säilitada, aruannete analüüsimiseks. (tuuakse mulle) 1)ALGDOKUMENT 2) LAUSEND- näidatakse ära millega tegu. 3) TEHAKSE KLANNE PEARAAMATUSSE 4) RAAMATUPIDAMIS ARUANNE(kuude või aasta kaupa) Kui mul on AKTIVIA MUUTUS nt. Klient tasus arve panka. Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima. PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e
Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Lausend valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina
ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 15. Rekvisiidid - dokumendi kohustuslik sisu- või vormielement Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise
kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti nõuetesse leebemalt kui täht-tähelt suhtuda, ei hakka nad praegu kindlasti otsustama, et nemad parandusi ei luba. Raamatupidamislausend Lausendeid vajame me selleks, et iga majandustehingut iseloomustada vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (Raamatupidamise seaduse § 6). Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on vajalik täita viis nõuet lausendile: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu lühikirjeldus 5
(käibemaksukohustuslastel koos käibemaksuga) ja konto kreeditisse kirjendatakse ostjate poolt arvete tasumisena laekunud summad. Konto deebetsaldo näitab, et ostja tellimus on täidetud, kuid raha selle eest on veel laekumata. Bilansis näidatakse ostjate võlgnevus aktiva poolel käibevarade koosseisus bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Analüütilist arvestust peetakse iga ostja ja iga arve osas. Raamatupidamislausendid: Ostjale arve esitamisel koostatakse käibemaksukohustuslase poolt lausend D: Nõuded ostjate vastu (kogu müügiarve summa) K: Tulud (müügihind ilma käibemaksuta) K: Käibemaks (käibemaks) Ostja poolt arve tasumine arvelduskontole (ostjale on eelnevalt arve esitatatud ja tulu ning müügikäibemaks arvele võetud D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu Ostja poolt arve tasumine kassasse (ostjale on eelnevalt arve näol nõue esitatud, tulu ja müügikäibemaks arvele võetud, nüüd nõue tasutakse) D: Kassa K: Nõuded ostjate vastu 5
TM 20% = 647,71 - 10,36 - 12,95 - 170 = 454,40 *20% = 90,88 Neto 647,71 - 10,36 - 12,95 – 90,88 = 533,52 Ettevõtte kulud: Töötasu 647,71 Sotsiaalmaks 33% 213,74 brutopalgast (bruto*0,33) Töötuskindlustusmaksekulu 0,8% brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, P vahetus), mõju kasumile (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile) Bilansi- Mõju kasumile, Lausend muudatus 1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole D: Arvelduskonto 3
Tulumaksumäär – füüsilise isiku ja FIE tulult 21% juriidilise isiku puhul 21/79. Tööandja kohustuseks on töötajale tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamine iga kuu ning selle ülekandmine MTA-le väljamaksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks. Erisoodustus – on igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus. Näide: Tööandja hüvitab töötaja SPA tuusiku, mille arvel on teenus 200.- km.40 .- kokku 240 Arve saamisel tehakse lausend D:Üldhalduskulud 240; K:Tarnijate tasumata arved 240 Arve tasutakse D:Tarnijate tasumata arved 240; K:A/a 240 Erisoodustuse tm arvestamine D:Üldhalduskulud 240:79x21=63,80 K:Erisood. tm. 63,80 Erisood. sotsm arvestamine D:Üldhalduskulud 240+63,80=303,80, 303,80x0,33=100,25 K:SM 100,25 firma kulud kokku 240+63,80+100,25=404,05 Sotsiaalmaks – on riiklik ja isikustatud maks. Näide Töötasu 700 ja tulemustasu 100 SM arutab firma 800x0,33=264 D:Kulud-sotsmaksu kulu 264; K: Sotsmaks 264
4) ettevõtte senine kogemus, et kõik arved ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K ebatõenäoliselt laekuvad arved Selle lausendiga suurendatakse kulusid, kuid "ostjatelt laekumata arvete" kontot ei vähendata. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud arvete summa kajastatakse eraldi kontol "ebatõenäoliselt laekuvad arved". Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend: D- arvelduskonto D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved K- kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest Nõuded tuleb arvata lootusetuteks ja bilansist välja kanda, kui nõude laekumine on ebarealistlik ja ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Näiteks: 8 kui võlgnikul ei jätkunud vara pankroti või likvideerimise korral kõigi nõuete rahuldamiseks võlgnikku ei leita
Pangaväljavõtted säilitatakse kuu kaupa. 11 Ostureskontros sisestatakse arved laekumise järjekorras ja nummerdatakse. Määratakse koheselt ära raamatupidamiskonto, kuhu tuleb kulu, arvestades käibemaksu tingimusi. Ostureskontros sisestatud arved kajastatakse raamatupidamises saabumise kuupäevaga ja kõik ostud kirjendatakse raamatupidamises vastavalt arvete sisestamisel määratud raamatupidamiskontodele. Raamatupidamise lausend koostatakse alg- ja koondandmete põhjal. Lausend peab sisaldama dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorra numbri, tehingu kuupäeva, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja summad. Kulude täpsema liigenduse kululiikide sees määrab tegevjuhtkond tulenevalt vajadusest adekvaatsete kuluandmete järele ning esitatavas aruandluses nõutavast täpsusastmest. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel
analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks.
Algvaru 20 tk 70 kr/tk Ostud 80 tk 80 kr/tk Lõppvaru maksumus kaalutud keskmisel meetodil on: a) 7 800.-; b) 6 240.-; c) 4 680.-; d) 3 120.-. 30. Äriühingu brutokasum oli 800 000.-, soetatud varud 520 000.-, varude algjääk 140 000.- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema: a) 1 320 000.-; b) 1 300 000.-; c) 1 340 000.-; d) 1 460 000.-; e) Mitte ükski eeltoodust. 31. Lausend D Võlad töövõtjale 73 000 K Maksuvõlad 73 000 kajastab: a) Maksuametile kanti üle maksuvõlg 73 000.- üksikisiku tulumaksu osas; b) Töötaja(te)le kirjutati maksudeklaratsiooni täitmiseks maksuametis 73 000.-; c) Töötajate palkadelt peeti kinni tulumaksu 73 000.-; d) Töötajate palkadelt peeti kinni järelmaks 73 000.- 32. 6 000 lihtaktsia (nimiväärtus 30.-) emiteerimisel müügihinnaga 80.- aktsia, tehakse
erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust. Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend: D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Juhul, kui selle põhivara kohaleveoks ja paigaldamiseks tehakse veel täiendavaid väljaminekuid, võetakse põhivara kuni kasutuselevõtmiseni arvele kontol Põhivara soetused: D Põhivara soetused D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kohaleveo ja montaazi arved kirjendatakse: D Põhivara soetused D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kui põhivara on paigaldatud tööks vajalikku keskkonda, siis võetakse see arvele
Või: · Konto 10121 Lemmikpank Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebetkäive Kreeditkäive algsaldo algsaldo lõppsaldo lõppsaldo Raamatupidamislausend Kirjendamine Kui kontod selged, tuleb edasi liikuda lausendite juurde. Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. See tähendab, et toimunud majandustehing suunatakse korraga kahele kontole, samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse. Miks? Sest iga majandustehing põhjustab muudatusi vähemalt kahel bilansikirjel, suurendades või vähendades neid
vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62.Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. 63. 64. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE 65
Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Laused valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina.
Brutokasumi meetod Varud perioodi algulsoetusmaksumuses 64 000, müügihinnas 83 000, soetataksejuurdesoetusmaksumuses 108 000, müügihinnas 131 000. kokkukauparealiseerimiseks: Soetushinnaskokku: 64 000 Müügihinnas: 83 000 108 000 131 000 172 000 214 000 Brutokasuminorm = Täiendarv = Kuu müügimahtjaehinnas oli 102 400 Milline on kaubakulu (soetusmaksumuses)? Koostage kauba kuludesse kandmise lausend 6. Varude hindamise meetodid - lahendusega 1. Pidev meetod Ettevõttes 01.01. kauba saldo 346 758 1. 05.01 Laekus kaup 165 000 + km 33 000, kokku võlg tarnijale 198 000 2. 20.01 Müüdi kaupa müügihinnas 79 200 + km. 16 632, kokku nõue ostjale 95 040 3. 20.01 Kantikuludessemüüdudkaubasoetusmaksumus 55 200 4. 29.01 Tagastatitarnijalekaupsoetusmaksumuses 5000 + km.1000 5. 31.01 Tasutiarvelduskontolttarnijalekaubaeest
lppsaldo 11 kreeditpoolel: vähenemine PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne.
Lähetusaruande vormistamiseks kasutatakse programmi Excel. Aruande alusel tehakse hiljem aruandvale isikule väljamakse. Kulu tõendavad dokumendid köidetakse lähetusaruande juurde. Töölähetuse eest tasutakse EV Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärade piires. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud. Kanded pearaamatus: 1. Lähetuses tehtud kulude lausend lähetusaruande alusel: D 5610 Lähetuskulud K 1350 Aruandvad isikud 2. Lähetuskulude tasumine aruandvale isikule kassast: D 1350 Aruandvad isikud K 1010 Kassa 5. VARUDE ARVESTUS Kahjuks ei puutunud ma oma praktika perioodil laoarvestusega väga kokku, kuna laoarvestust peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt
analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks.
Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites tehingu toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Iga kirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumendi alusel koostatud koonddokument. Kõik dokumendid tuleb vormistada korrektselt ja nad peavad sisaldama kõiki kohustuslikke rekvisiite vastavalt kehtivatele maksuseadustele. Iga alg- või koonddokumendi alusel koostatakse lausend, millele antakse kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number, märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad, majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat
(info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles. Kirjend(lausend), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma) Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit. Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit. Kontoplaan ... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon).
puhkusetasude summa. Summat vähendatakse ette saadud puhkusetasu summaga (juhul kui keegi on avansina puhkust rohkem kättesaanud). Aastabilansis näidatakse kogu saamata puhkusekohustuse summa koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Puhkusekohustuse summa juurdekasv, võrreldes aasta algbilansis näidatud puhkusekohustuse summaga, kirjendatakse vastavale kulukontole, krediteerides puhkusekohustuse kontot, summa vähenemisel tehakse vastupidine lausend. 6.12. Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete arvestus Ostjatele ja muudelt deebitoridelt laekumata arveid hinnatakse lähtudes tõenäoliselt leakuvatest summadest. Ebatõenäoliselt laekuvad arved kantakse kuludesse. Arved on ebatõenäolislt laekuvad siis, kui: - deebitorile on pankrot või likideerimine välja kuulutatud, - võlgniku vastu on 14
Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mis algab 1. jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamise dokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokumentide ja koonddokumentide alusel koostatud lausend registreeritakse kronoloogilises- ja süstemaatilises registris. Raamatupidamisõiendid koostatakse sisemiste ja paranduskannete tegemiseks ning amortisatsiooni arvestuseks. Raamatupidamisdokumentidel ei ole lubatud teha õienditeta parandusi. Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:
2.Kaalutlus Milline iseloom on nimetatud kontodel? Aktivakonto Aktivakonto 3. Kaalutlus Kas on tegemist varade sissetuleku või Sissetulek Väljaminek väljaminekuga? (suurenemine) (vähenemine) 4. Kaalutlus Missugusel konto poolel kajastatakse varade Deebetis Kreeditis sissetulek ja väljaminek? Lausend Deebet: konto “Kassa” 1850.- Kreedit: konto “Arvelduskonto” 1850.- Niisugust kontodevahelist seost, mis tekib majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Et kahekordse kirjendamise tõttu kajastatakse iga majandustehing võrdses summas deebetis ja kreeditis, siis peab kõikide kontode deebetkäivete kokkuvõte võrduma kõikide kontode kreeditkäivete kokkuvõttega.
võlgnevuse vähenemine on kreeditis. Saldo näitab ostjate tegelikku võlgnevust. Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol ,,nõuded ostjate vastu " oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus. Näiteks: müüdi ostjatele kaupa 5000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18% Ostja tasub kauba eest 14 päeva jooksul 5000x 18% = 900 seega, kauba maksumus kokku on 5900 .- Lausend raamatupidamises D ostjate tasumata arved 5900.- K müügitulu 5000.- K käibemaks 900.- Ostja tasub nimetatud summa D pank K ostjate tasumata arved 5900.- TARNIJATE TASUMATA ARVED Need on lühiajalised kohustused kaubahangete või osutatud teenuste eest, mille summa peab olema kooskõlas tarnijate järgi peetava arvestusega. Kuigi tarnijale tasutakse laekunud arvete alusel, kajastatakse majandustehinguid raamatupidamises tekkepõhiselt, seega siis kui tehing
omakapitalis (RTJ 11 § 78). 2.4.1. Vähemusosalusega asutamine Aktsiaseltsid ,,E" ja ,,EE" asutavad 01.12.20X1 aktsiaseltsi ,,T". Ettevõte ,,E" investeerib ,,T"-sse 20 480 eurot omandades 80% ,,T" aktsiaid, seega on ettevõtte ,,EE" osalus ettevõttes ,,T" 20%. Ettevõte ,,E" on emaettevõte ja ,,T" on tütarettevõte. Koostatakse järgmised raamatupidamislausendid kõigi kolme ettevõtte raamatupidamisregistrites. Lausend emaettevõtte ,,E" raamatupidamises: Deebet: ............................................................................................... Kreedit: ............................................................................................... Lausend tütarettevõtte ,,T" raamatupidamises: Deebet: ............................................................................................... Kreedit: ............................................................................................
kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod vastavalt iga toimunud tehingu sisule, mis tähendab seda, et iga toimunud majandustehingu kohta koostatakse selle kontodele kandmise eeskiri e raamatupidamislausend. Raamatupidamislausendiks e lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Vastavalt EV raamatupidamise seadusele vormistatakse raamatupidamislausend alg- või koonddokumendil, kusjuures lausend peab sisaldama: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 85
Punktides 68 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu)
Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). 3.4.1 Muud nõuded Muude nõuetena arvestatakse kõik lühiajalised nõuded tütar- , ema- ja sidusettevõtjate vastu, kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlga, mis on tekkinud aktsiate ostmisel.
kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs: Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks: D 1333 Aruandev isik (Muu) 12 K 1010 Kassa Lähetuses tehtud kulude lausend avansiaruande lähetusaruande alusel: D 5610 Lähetuskulud K 1333 Aruandev isik (Muu) Juhul kui lähetuskulud osutusid väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud vahe ulatuses sularaha kassasse: D 1010 Kassa K 1333 Aruandev isik (Muu). 4.3 Sularahatsekkide arvestus Ettevõte peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud
Kuna nimetatud hüvitist makstakse töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamiseks, poleks vale seda kajastada kontol palgakulu, sellise soovituse annab ka Äripäeva Raamatupidamise käsiraamat. Samas märgitakse ära, et parema ülevaate saamiseks võiks siiski teha palgakulude alamkonto. Ka audiitor Marina Lillo on oma majandusajakirjas "Raamatupidamise Uudised" avaldatud artiklis seda meelt, et ravikindlustuskulude paremaks jälgimiseks tuleks luua eraldi konto (7 lk 30). Lausend haigushüvitise maksmisel võiks olla järgmine: Deebet haigushüvitise kulu; Kreedit võlad töövõtjatele Nii nagu töötasult tuleb ka haigushüvitiselt tööandjal kinni pidada ja Maksuametile tasuda seadusega ettenähtud maksud. Haigushüvitiselt peetakse kinni ainult tulumaks. Sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega ei maksustata tööandja haigushüvitist kuni 100 % töötaja keskmisest töötasust (8 lk 17)
Kahekordne kirjendamine võimaldab avada majanduslike tehingute sisu, näidata iga tehingu kahte erinevat külge, nende vastastikuseid seoseid. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol. Näiteks materjalide ostuoperatsioonid kahekordne kirjendamine näitab ühelt poolt materjalide saabumist ettevõttesse, teiselt poolt aga tarnijatele selle eest makstud raha väljaminekut ettevõttest. Valmistoodangu realiseerimine jne. Majandustehingute kirjendamine Kirjend e. lausend e. konteering e. kanne nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist. Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeerivuseks. Majandustehingute kirjendamise võimalustest: 1. Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse (lihtlausend ingl. simple entry) 2. Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse (liitlausend ingl. compound entry). 3
raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseis. 19. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 20. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 21. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 22. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks
annaabi.ee 
