Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon.
Abistamine, koostöö, ühiselu Sugulaste abistamine Abistamine sõltub sugulussuhtest Vanem võib end lapse nimel isegi ohverdada Teiste lähisugulaste abistamine Lähisugulaste abistamine peaks olema proportsioonis sugulusastmega Kuid lisaks geneetilistele eeldustele on vaja arvesse võtta ka mingeid muid aspekte... Elukäigulised piirangud Abistatakse isendeid, kes asuvad alles oma elukäigu alguses ja on veel väikesed ja abitud Abistatava jääksigimisväärtus Sigimisvõimaluste nappus Abistamist soodustav ökoloogiline tegur Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu...
otsuste ja tulemuste eest, Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 50.Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 51.Selgitage kaasava juhtimise olemust. Sõnastage näide Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui
Üksikisikule võidakse avaldada survet, et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise puhul ei julge inimene öelda seda, mida ta arvab. Püütakse probleeme lihtsustada, tekitada ühehäälsuse illusiooni, kasutatakse kindlakskujunenud ja muutumatuid mõisteid. Põhjused: usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada. kaitseseisund,soov kaitsta meeskonda negatiivse inormatsiooni eest. Negatiivsed tagajärjed grupimõtlemise juures: Grupp kitsendab oma arutamist ainult mõne alternatiiviga. Grupp ei ole suuteline mõtlema ümber neid alternatiive, mis olid esialgselt vastuvõetud suurema osa poolt.
konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. o Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. o Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 29.Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30.Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. 31.Selgitage inimese sisemise kontrollikeskme erinevust välisest kontrollikeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on
noore inimese edasine elu täielikult temaga tegelema hakkavate politseitöötajate professionaalsusest. Kui noor inimene saadetakse kergekäeliselt vangalsse „paranema”, võivad tagajärjed olla hoopis vastupidised. Kuriteoennetuse Sihtasutuse nõukogu esimees ja Harju maavalitsuse alaealiste komisjoni esimees Janno Rässa on oma artiklis „SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISELT NOORSOO KURITEGEVUSEST. GRUPIMÕJUD JA KONFORMISM DELIKVENTIDEL NING NOORTEVANGLA SISEELU” maininud, et vanglad ei vähenda kuritegevust: neid võib laiendada, juurde ehitada ja ümber ehitada, ent kuritegude ja kurjategijate arv kas jääb stabiilseks või koguni tõuseb. Vangistus põhjustab retsidiivsust: seal korra juba olnud on üsna tõenäoliselt peatselt tagasi. Vangla lihtsalt toodab kurjategijaid. Niisiis ei saagi kindlalt väita, et politseisse teatamine iga kord on õigem kui mitte teatamine.
suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 39. Miks on tähtis teada grupimõtlemise põhimõtet? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 40. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; Usk grupi moraali; Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; Tugev surve grupiliikmetele;
c. Normaliseerumine erinevuste aktsepteerimine, kompromisside loomine d. Toimimine/tegutsemine rollide ning ühise koostöö tähtsuse tunnetamine e. Edasisiirdumine/küpsemine tegevuse lõpetamise tunnuste ilmnemine. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? See on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Konformism ehk mugandamine on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Nt: kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamistest, püüab elada, mõelda ja toimida nii nagu kõik teised. 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? a. Otsustamine vastutuse puudumisel b. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi c. Vähemuse otsustamine d. Otsustamine enamuse reeglite järgi e
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Dissonantsi teadlik tekitamine on üks viis hoiakuid muuta. Idee: Vastuolu hoiakute vahel või vastuolu teadvuse ja käitumise vahel inimene ei talu ja selleks hakkab inimene tegema samme selle nimel, et seda dissonantsi maandada. Hoiaku muutmine: assimilatsioon Musafer Sherif: · Igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on nõus hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria. · Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine. Situatsioon, kus inimene satub surveolukorda. · Üks hoiaku muutmise viise on panna inimene hoiaku vastaselt käituma. Hoiakute mõõtmine Otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) · Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid. (nt küsitlusel) Oht: hoiaku ja normi konflikt (nt ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) · Kaudne . IAT(Implicit Assosciation Test, Geenwald 1998)
Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Konformism on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 43. E. Shein´i järgi 6 peamist põhimõtet grupis otsustamisel: Otsustamine vastutuse puudumisel Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi
Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Liigne üksmeel, milles välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. olukord inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? o Otsustamine vastutuse puudumisel
Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Liigne üksmeel, milles välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamistest, püüab elada, mõelda ja toimida nii nagu teised. 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? o Otsustamine vastutuse puudumisel
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Bandura- kui inimest oma eesmärkide saavutamise frustreeritakse, reageerivad eri viisidel. J.BERRY: vähemusgruppide identiteedikonflikti stsenaariumid. G.Le Bon- massipsühholoogia, domineerib emotsioon ja kaob iskliku vastuse tunne. Csikszentmihaly-Inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta olemas on. Cialdini: ...
Sotsiaalpsühholoogia Roll roll on normatiivselt heakskiidetud käitumisviis. Rollikonflikt rolinõudmised lähevad vastuollu. Staatus inimese koht sots.süsteemis. Rol kui staatuse dünaamiline aspekt. Tänapäeval on rollid omandatud, feodaalühiskonnas oli ka sünnipäraseid rolle. Ühel momendil saab inimene olla ainult 1 rollis. Rollivaba käitumine? Magamine, söömine, jne. Rollli kolm aspekti · Roll kui ootuste süsteem selle isiku suhtes, kes seda kohta täidav · Rol kui sellel kohal asuva inimese ettekujutuste süsteem · Blabla Rollid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Rolli internaliseerimine . sellle omaksvõtmine. 7 astet · Zimbardo vanglaeksperiment rollide internaliseerimise kohta näiyas, et see protsess on üllatavalt kiire. Üliõpilased kuu aega olid raha eest vangid ja vangivalvurid. Tuli katkestada 2 nädala lõpul, sest vangid polnud nõus enam jätkama. Vangivalvurid elasid liialt sisse. I...
prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja · käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus. Organisatsioonikäitumine, personali valik ja juhtimine. · Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine.
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
*Sünergia *Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. *Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine *Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nimetatakse lõpptulemusele orienteerituseks. 29. Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed kaotada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 30. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik - stabiilne introvert (passiivne, hooliv, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne) Sangviinik - stabiilne ekstravert (sotsiaalne, vastutulelik, jutukas, vastuvõtlik, muretu, elav, juhtiv)
- oma teenete esiletõstmine - soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine - pidevad väikesed torked - isikliku antipaatia avalik näitamine - ebasiirus, silmakirjalikkus, taktitunde puudumine Grupiliikmete mõjutamine Grupiotsustamise tulemused - reaalset riski ei tunnetata - infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt - ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele Grupi mõtlemise tulemused (kuidas kujuneb) - konformism - grupi kõrge kohesiivsus - grupi eraldatus - stress - direktiivne juhtimine - andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus Juhtimine Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine
Sotsiaalne võrk on inimsuhete kogum, mille raames vahetatakse tundeid ning aidatakse üksteist. Sotsiaalsed võrgud erinevad kultuuriti. nende tähtsus seisneb võrgust saadava info hulgas ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega. Stereotüüp uskumus sellest, millised on teatud grupi inimeste isiklikud omadused. Stereotüübid
nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON) Tabel: Väärtustatud eesmärgid: + konformism, innovatsioon, +- mäss, - ritualism, retritism Tunnustatud vahendid: + konformism, ritualism, +- mäss, - innovatsioon, retritism Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 10. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele SOTSIAALNE KONTROLL - ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline (mitte kardinaalne) liikumine. Nt ütled vanaemale et taimtoidulisus on jama asi. Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Konformism, järelandlikkus, allumine inimene sattub surveolukorda. Hoiakute mõõtmine 2 lähenemist: H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) kuidas suhtud mingisse asja? Nt keskkerakonda Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998)
ühiskonnaga, kus puudub võimalus indiviidi eneserealiseerimiseks. Liiga kõrge kuritegevuse tase viitab stabiilsuse puudumisele ühiskond laguneb, solidaarsustunne kaob. · Arendab ja tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet: ühiskonna seaduskuulekas osa ühendab oma jõud vastandades ennast kurjategijatele. Selle vastandamise kaudu areneb kollektiivne arusaam aususest ja korralikkusest ning hirm olla karistatud ja ühiskonnas tõrjutud. Konformism saavutatakse karistuse kaudu. Seega, on olemas teatav normaalne kuritegevuse tase, millest allapoole jõudes hakkaks kuritegevuse vastane võitlus vähendama ühiskonna arenguvõimalusi, kuid see ei tähenda, et kuritegevuse vastast võitlust poleks üleüldse vaja. Lihtsalt põhieesmärk ei tohiks olla laias mõttes kuritegevuse absoluutne likvideerimine (Ginter & Kaugia 1998: 256). Kuritegu ja seda heastav karistus
avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja
.. Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine... Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Hoiaku muutmine:assimilatsioon Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane ... Uus info ja vaikne muutumine Hoiaku muutumine välise surve tõttu: konformism, järeleandlikkus, allumine Hoiakute mõõtmine H otsesed ja kaudsed mõõdikud (implicit and explicit measures) Otsene inimene väljendab teadlikult oma hoiakuid, näit küsitlusel. Oht: H ja normi konflikt (ei sobi väljendada eelarvamusi, negatiivset suhtumist) Kaudne IAT (Implicit Assosciation Test, Greenwald, 1998). Positiivsete- negatiivsete omadussõnade omistamine uuritavatele subjektidele (näit
Satanismi ajalugu 1 Saatana kuju tekkimise pöhjused, ajalugu. Saatan ja Iisrael "Saatan" on sündinud Israeliitide religioossest maailmapildist. Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad on seda ainult Jumala armust, mida tuleb pidevalt vöita, omada, aga igaveseks ei saa. Jumala valik on äraseletamatu, seepärast ripub Iisrael pidevalt Jumala küljes ja hoolitseb selle eest, et see side ei katkeks. Ja see tähendab eelköige seda, et hoolitsetakse aj...
a) Vahetalitaja roll.(esindaja,liider,sidepidaja) b) Informaatori roll(info koguja,info levitaja,suhleja). c) Otsustaja roll(muutja,kordaseadja,ressurside jagaja,läbirääkija) 31. Grupimõtlemine. On olukord,kus meeskond minetab kriitilise suhtumise oma otsustesse ning vastutuse otsuse tagajärgede eest.Põhjuseks võib olla: a) usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. b) puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. c) konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. d) üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada. e) kaitseseisund,soov kaitsta meeskondanegatiivse inormatsiooni eest. 32. Juhtimisfunktsioonid. Planeerimine,Organiseerimine,Eestvedamine ja Kontroll. 33. Humanistlik e. Käitumuslik koolkond. Tekkis vastuseks teaduslikule juhtimisele.Rajaja Hugo Münsterberg.Põhilsed ideed:
Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Ta ei väitnud, et ta tegelikes org-des alati nii töötab. Bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi: • Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ja tulemuseks. • Spetsialiseerumine. • Selge hierarhia. • Isikupäratus organisatsiooni liikmete ja klientide suhtes ja oskuste olulisus ülesannete täitmisel. • Isikliku ja avaliku/ametliku lahusus. • Karjääriredeli olemasolu. # Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. Bürokraatia elemendid Weberi järgi: Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks. Spetsialiseerumine. Tööjaotus selge ja formaalne Käsutamisõigus. Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad. Kaebamisõigus oma ülemusele. Sundimisvahendid.
missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid?) --> tagasi Eesmärkide juures (kas meil on ikka head eesmärgid? 15. Milline on bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi? Miks sageli tegelikkus ei vasta sellele mudelile? Palun tooge näiteid ja seletage neid, kasutades mõisteid nagu "konformism", in-grupp, "oligarhia raudne seadus" jt. Näide. Konformism on õige tõhusam töötamis viis inimestegrupile, sest sellega tagab väärtustatud eesmärgid ning samuti ka tunnustatuse. In.- grupp, kes sellega tegeleb leiab et bürokraatia on tõhusaim vorm ning selleks, et gruppi sisse saada peab ennast tõestama- tõestamine oma korda tagab selle et kõik hilisem saaks hiljem tasutud. Bürokraatia kui ratsionaalseim ja tõhusaim organisatsiooni vorm. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina
Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Edasisiirdumine, küpsemine tegevustes ilmnevad lõpetamise tunnused 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? kriitiline suhtumine otsustesse jäetakse kõrvale ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis (grupi iga liige püüab kohandada oma arvamust selliseks, mida ta usub olevad grupi arvamus) 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Mugandumine sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Allumine grupi survele, mille tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest ja loobutakse oma tõekspidamistest. Nt ei julge inimene vastu astuda grupi arvamusele, seejuures siis nt ei julge töökollektiivis välja pakkuda enda ideid või tuua välja mõned kitsaskohad. 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel?
Legitiimne võim - tuleneb ühe poole nõustumisest asjaoluga, et teine omab tänu kas siis oma positsioonile või rollile õigust talle öelda mida teha ja mida mitte. See on ka üks kõige efektiivsemaid võimu omamise viise. Kui mõjutava inimese staatus on kõrgem kui mõjutataval, siis on tema mõjuvõim väga suur. Personaalne võim - st et B tahab A-le meele järgi olla, kuna A talle meeldib, A karisma on selline. 37. KONFORMISM Konformism on käitumise või mingi veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena. Grupi poolt tuleneb teatav surve, mis nagu ühtlustab grupi liikmete arvamusi. Erinevalt kuuletumisest, on konformismi puhul surve kaudne, kuna siin inimene tajub survet, otsest nõudmist aga ei ole. On kahte sorti konformismi: a)Normatiivne: me tahame säilitada head mainet grupi seas. b) Informatiivne - kui olukord on mingis mõttes kahemõtteline, võime me teistelt saada teavet selle
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
ikka teeb!" · Sotsiaalne looderdamine tekib tavaliselt lihtsate ülesannete sooritamisel, kuna nõuab vähem pingutamist · Kui ollakse kindlad,et üksikisiku panust ei mõõdeta .Teiste kulul liugulaskjad on need, kes kasutavad liikmelisusest tulenevaid hüvesid aga ei anna grupile tagasi nii palju kui nad grupist saavad. Probleemi saab leevendada, kui moodustada väiksemaid gruppe. Liiga lihtne ülesanne soodustab looderdamist. b) Konformism tähendab allumist grupi survele, käitumise muutmist, loobumist oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmist grupi survel. Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste üksmeele,mis on positiivne kuna liiga suur ideede hulk takistab ülesande täitmist. Konformismi võib jälgida hääletamise juures avalik hääletamine võib mõjutada tulemusi. Konformism tekib, kuna · Usaldatakse teiste arvamusi - arvatakse, et need on õiged ("enamus ei eksi").
mitme idee vahel, luua uus alternatiiv. Pro-Contra (poolt-vastu meetod) vastastikku argumenteerimine, kuni üksmeele saavutamiseni 635 meetod igaüks 6 osalejast paneb kirja 3 võimalust 5 minuti jooksul, paber antakse 5x edasi. Grupi mõtlemise põhjused: 1. usk, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida 2. puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel 3. konformism - oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. 4. üksmeelsuse illusioon soov meeskonda tasakaalustada ja ühtsust säilitada 5. kaitseseisund soov kaitsta meeskonda negatiivse info eest. Ohud grupis: 1. Võitmatuse tunne 2. eneseõigustamine 3. usk meeskonna moraali 4. stereotüübid 5. grupisurve teisiti mõtlejate suhtes 6
(mehed, noored, spetsialistid) Kvaasirühm- kavandamata, spontaanselt tekkinud, ebapüsiv ühendus Rühma iseloomustab: *liikmeskond, *struktuur, *osalus, samastumine, grupiteadvus, *eesmärk Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne Suured- ratsionaalsus, eesmärgistatud tegevus. Alati sekundaarne Marginaalsed- asuvad kahe kultuuri vahel, grupiliikmed samastavad ennast mõlema rühmaga Referent- reaalne või kujutletav rühm, millega inimene võrdleb ennast või kuhu tahab kuuluda, mille normide ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste
Kohanemine, hoiakud ja eelarvamused, diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine, etnokeskus, eetilised küsimused sotsiaalspühholoogias ja väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Millised võivad olla uuringute puhul eksperimentaatori mõjud ja mis on nõudmiste iseloom? Mis mõjutab enesehinnangu kujunemist? Milles seisneb omistuste tegemise teooria? Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast
kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest; b) võimu ja sissetuleku erinevustega elukutsete puhul; c) võimu omajate eelistega oma sihtide saavutamisel; d) elukutse prestiizi kujunemisega a + b + c alusel. SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. A: 246-254 / AU: 248-255/ HMS: 118-121 I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS
sadade meest eees." Moe kaudu toimub asjade samasugune devalveerumine nagu raha puhul: kui on liiga palju, siis väärtus kukub. Vrd Campbelli moodne ja traditsiooniline hedonism - saame rahulduse ja kohe hülgame. Simmeli probleemi tõstatamine - mood on ainult ülemklassidele omane. Alamklassid hakkavad ka seda tahtma ja ülemklass peab selle hülgama. Huvitav: ebamoodsalt riides käimine on samasugune konformism nagu moekalt riides käimine, ainult miinusmärgiga. Paralleel sellise antikonformistliku konformsusega: ,,Klubi-vihkajate klubi on loogiliselt võimatu kkui psühholoogiliselt täiesti arusaadav fenomen" Hebdige (1988): elustiil on teatav tarbimise viis. Suhtumine tarbimisse, mille abil inimesed näitavad oma individuaalsust ja stiilitunnetust läbi teatavate toodete. Autode, puhkusereiside, riietuse jne läbi näitab inimene teatud grupile, et ta on stiilne, tal on stiil.
- Toimimine, tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. - Edasisiirdumine, küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 161. 3. Mis on grupimõtlemine? - on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 4. Mida tähendab konformism? 162. (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. 163. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid: - Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon; - Usk grupi moraali; - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse; - Tugev surve grupiliikmetele; - Tulemuste üksmeelsuse illusioon - Kaitseseisund. 164. 5
Demokraatlikes riikides: eliiti kontrollivad seadused. 15. väärteadvus – Karl Marx. Valitseva klassi ideed domineerivad, teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda vale arusaam maailmast ja iseendast. 21. Legitiimsus Tähendab juriidiliselt seda, kui võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Legitiimsus tähistas algselt ametlikult abielus olnud vanemate lapsi. 22. Konformism enda normide või väärtuste mugandamine nii et need ühtiks grupi omadega. inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp 23. Stratifikatsioon kihistumine; struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele. 24. Sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ehk
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
mis defineerivad antud positsioonil oleva inimese õigused ja kohustused. Kui inimene vastab sellele positsioonile esitatud nõudmistele, omandab ta autoriteedi koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. 3.Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile. Karismaatilisteks liidriteks on olnud nii Kristus, Napoleon, Caesar, Hitler jt. 22. Konformism - kalduvus mõelda ja käituda mingi gruppi mallide kohaselt 23. Stratifikatsioon- e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiž, vanus, rahvus jne) 24. Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või tervete rühmade liikumine ühes ühiskonnakihist teise 25. Gini koefitsient - on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 26
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
1) moodustumine, kujunemine 2) tormemine, ründamine 3) normaliseerumine 4) toimimine, talitlemine 5) edasisiirdumine, küpsemine Teabe levik: - Tsentraliseeritud - saadakse ja jagatakse infot kesksest punktist. - Detsentraliseeritud - kõik grupi liikmed võivad üksteisega suhelda võrdselt positsioonilt. - Grupimõtlemine - määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine ostusesse ja sellle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. - Konformism - allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamisest olukorra sunni või oma seisukoha muutmine grupi survel. Grupimõtlemise tunnused aitavad organisatsioonikäitumises ära tunda situatsioone, milles grupi liikmed võivad minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest: - Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon - arendab grupiliikmeis põhjendamatut optimismi ja innustab määra riskima. - Usk grupi moraali - usutakse, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida.
lahendamisel ning elujärje kiiret paranemisr Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarne 1. riigi sekkumine majandusellu 2. võimu koondamine ühe inimese või rühma kätte 3. reformid eelne seadustiku baasil 4. võimu haaramine toimub riigipöörde või revolutsiooni teel 5. sõjaväe oluline roll 6. väline konformism NT: Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Hispaania jt... Totalitaarne 1. riigi ulatuslik sekkumine majandusse 2. ühe partei süsteem 3. isikukultus 4. hirmuvalitsemine ehk terror 5. valitsev, lubatud ideoloogia 6. riigi kontroll inimese meelsuse üle 7. eelneva seadustiku hävitamine 8. sõjaks valmistumine 9. võitlus sise- ja välisvaenlastega NT: NSVL, Itaalia, Saksamaa
4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
paratamatult konflikti satuvad. 3. kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse tegemisest tulevat vastutust enda peale võtta. Otsustamine on kerge juhul, kui eesmärgid on selged, keskkonnamuutused hästi aimatavad, vajalik teave käepärast ja otsustaja on asjatundja. 28. Grupismõtlemine Grupimõtlemine on tendents minetada kriitiline suhtumine otsusesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Grupimõtlemise algtingimusteks on: o Konformism o Grupi kõrge kohesiivsus o Grupi eraldatus o Andmete kogumise ja hindamise puudulikkus o Direktiivne juhtimine o Stress. Grupimõtlemist isellomustavad järgmised asjaolud: o Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon tekitab liigset optimismi, innustab võtma ülearuseid riske kuna vastutus jaguneb o Usk grupi moraali kui on palju otsustajaid siis pole võimalik eksida o Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse
Ritualist mugavdub ja võtab eesmärkide saavutamatust kui paratamatust Taanduja eemaldub alkoholismi ja narkootikumidesse Mässaja otsib võimalusi sotsiaalsete muutuste elluviimiseks Hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (R. Merton) VÄÄRTUSTATUD TUNNUSTATUD EESMÄRGID VAHENDID KONFORMISM + + INNOVATSIOON + - RITUALISM - + RETRITISM - - MÄSS -+ -+
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
