inimesega erinevalt. Kui väikelapsed õpivad rääkima oma esimesi sõnu, siis seda ei saa kohe nimetada suhtlemiseks, sest laps väljendab ainult oma soove ja emotsioone rääkides. Kui aga laps õpib juba suhtlema, kasutades sõnu, kujuneb välja ka suhtlemisviisid: endast vanemate ja prioriteetsemate räägitakse rohkem alandlikumalt ja oma eakaaslastega julgemalt ja kehtestavamalt. Elu jooksul me muutume kõik. Tekivad uued unistused ja sihid ning muutub keskkond, sõbrad ja suhtlemisstiil. Osa meist õpib kohe, et on hea lihtne teiste kulul elada, ning muutuvad egoistideks. Tihti on nende jutus agressiivsustki. Nad tavaliselt saavadki kõike, sest suudavad oma jutuga veenda paljusid inimesi, kuid kas me ka usaldame neid? Õnneks enamus inimesi mõistavad enda eest seista ja väljendada oma seisukohta kui vaja. Nad on head vestluskaaslased, sest oskavad argumenteerida, kuid kuulavad mõlemad osapooled ära. Ka langemine vahepeal veidi madalamale
sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. 6. Ennast kiitlev suhtlemisstiil – räägitakse ainult endast ja kui hea ollakse samas teisi ei panda üldse tähele ega tunnustata. Partnerisse suhtumist ja oma vajaduste arvestamisest lähtudes võime rääkida ka : Alluvast käitumisest- võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi, ignoreeritakse omi. Agressiivsest käitumisest- oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine.
suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil - seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil - need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil - ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil - inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet
rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi saavutamine, vastastikune sõltuvus ja koostöö; Sotsiaalne interaktsioon isikute vastastikune mõjutamine. Suhtlemisstiilid: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimel
stiili vastavalt kujunenud olukorrale ja on suhteliselt paindlikud. Madala tagasisidemärkamisega inimesed ei taju sageli norme, mida neilt oodatakse, ei muuda oma käitumist ning on suhteliselt madala enesehinnanguga. Erinevates suhtlemissituatsioonides püüavad leida analoogiaid eelnenud olukordadedele. Nende tunnuste (avatuse ja tagasiside) omavahelisel kombineerimisel on võimalik kirjeldadaviit suhtlemisstiili: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimel. Seda
kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. Partnerisse suhtumist ja oma vajaduste arvestamisest lähtudes võime rääkida ka : · Alluvast käitumisest- võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi, ignoreeritakse omi. · Agressiivsest käitumisest- oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine.
sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. Partnerisse suhtumist ja oma vajaduste arvestamisest lähtudes võime rääkida ka : Alluvast käitumisest- võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi, ignoreeritakse omi. Agressiivsest käitumisest- oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine. Kehtestav käitumine- säilitatakse enesest lugupidamine,
Konfliktses olukorras tuleb mõista konflikti olemust ja ka vajadusel tunnistada oma süüd. Soov leida sobiv lahendus ja valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile- vajadusel kuulata, vajadusel seista enese eest. Olen küllaltki avatud suhtleja ja ka suhtluses hindan tagasisidet, mis on hea suhtluse aluseks, kus avatus on põhiliseks suhtlemisstiili tunnuseks. Meeldiv on suhelda aga inimestega, kellel on ennast teostav suhtlemisstiil, maksimaalse avatusega ja ka maksimaalse tagasiside arvesse võtmisega. Raske on suhelda inimestega, kellel on ennast salgav suhtlemisstiil, olles vähe avatud ja võttes tagasisidet vähesel määral arvesse ning ennast näitava suhtlemisstiiliga inimestega, kes on äärmiselt avatud aga tagasisidet võtab vähesel määral arvesse. Minu üheks suhtlemisbarjääriks on vahel halb emotsioon, mis aeg-ajalt mind jalust niidab. Enamikel suureks barjääriks on ka erinev haridustase,
See tähendab, et ei lasta ühel kõike ära teha või ei peeta ühte vähem vajalikuks kui teisi. Meeskonnal peab olema võistlus himu või tahe saavutada edukus alal mida nad teevad. Ühesõnaga ei tohi võta seda tegevust ükskõikselt. Meeskonna töö üks mõte on ka see et panna inimesed koos tööle. Mida tähendab esmamulje Esmamuljet mõjutavad paljud tegurid : · Riietus · Kehahoiak · Kehakeel (liigutused mida sa teed ja kuidas sa neid teed ) · Suhtlemisstiil · Näoilme Esmamulje tähendab seda kuidas sa suudad endale inimesele tutvustada ja millise suhtumise sa inimeses tekitad. Kuidas kujundada endast positiivne esmamulje See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel. Muidugi eks see oleneb ka sellest kes mida loodab leida esmamuljest .
Kehakeel Kehakeel ehk mitteverbaalsel suhtlemisel:see hõlmab puudutamist, füüsilist distantsi ja ruumi, poosi, zeste, näoilmet ja eriti pilku. Enamasti ei ole kehakeel teadlik õppimine, kuigi mõnel juhul võib olla. Kõigil kultuuridel on välja arenenud puudutamisrituaalid, mida sooritatakse kohtumise alguses ja lõpus. Meie kehakeel muutub, kui üritame kasutada pettust. Suhtlemisstiilid Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Suhtlemisstiilid on erinevad ka kultuuride vahel, Nt vaikse ooekani saartel on ebaviisakas vaadata teisele liiga palju silma. Muljete kujundamine Meie üldine kalduvus on omistada see, mida teises inimeses näeme, pigem neile kui keskkonnale. Kõige tavalisem eelarvamus on isiku eelarvamus, mida vahel nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooni
laiali • Täidesaatevvõim läheb kolmele konsulile • Esimene konsul on Napoleon • 1802- Napoleon kuulutatakse eluaegseks konsuliks • 1804- Napoleon kroonitakse keisriks • Revolutsiooni lõpp Prantsuse revolutsiooni tähtsus, tagajärjed. • Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati • Valgustusideede levik • Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud • Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus • Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) • „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus • Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) • Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud • Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed
tutvusringkonnas rääkida ei julge. Lapsel on tähtis see, et ta teab kui ta vanematele mingist murest või probleemist räägib siis ema või isa teda ära kuulab ja on alati abivalmis. Põlvkondade vahelisi suhted on enamasti väga pealiskaudsed. Noor näeb vanemat põlvkonda kui võõrast inimest, sest nende maailmavaated erinevad palju. Infoühiskonna pealetungiga on tänapäeva noorte mõttemaailm väga suurelt muutunud ja tänapäeva teismelise suhtlemisstiil on teistsugusem kui vanemate põlvkonade oma. Tänapäeval noored suhtlevad suures osas läbi interneti ning verbaalne suhtlemisoskus on taandarenenud võrreldes eelnevate põlvkondadega. Samas tänapäeva noored võtavad uuendusi ja uusi asju avaramate kätega vastu kui vanem põlvkond. Eelpool arutletud suhted noorematel vanemate põlvkondadega on tänapäeval küllaltki keerulised. Kõik inimesed ning nende iseloomud on erinevad ja sellest on tingitud ka erisugused suhted
Eriti puudutab see väljend kindlasti Araabiamaade kultuure, kus on kultuur tõepoolest lausa otseselt silmaga nähtav burkasid kandvad naised. Lisaks, võivad Araabiamaades reisivad Euroopast pärit naised tunda tugevalt seda, et suheldes eelistatakse alati rääkida meessoost isikuga ning naistega välditakse silmsidet. Kindlasti ei tunneta need Araabia mehed ise, et käituksid oma kultuurile väga omaselt, nende jaoks on see lihtsalt igapäevane omane käitus- ja suhtlemisstiil. Küll aga tajuvad seda väga tugevasti Euroopast pärit naisturistid, kuid tuleb mõista, et see on omane kultuurile ning isiklikult ei tasu sellise asja peale solvuda. II väljend: ,,Kultuuri tuleks kirjeldada kui armastust täiuslikkuse vastu. See on täiuslikkuse õppimine." Taaskord minu arvates äärmiselt tabav ning sisukas väljend. Kultuur on miski, mida inimene suudab omandada pika aja vältel ning selleks peab olema soov uues keskkonnas kohalduda. Võõrasse riiki
Tänapäeval on see kahjuks süvenev probleem Lastel on hirme, mida täiskasvanud sageli ei mõista. Praeguses Eestis sünnib suur osa hirme turvalisuse puudumisest, ebakindlusest tuleviku ees. Ühiskonnas toimuv ei pruugi otseselt lapsi mõjutada, kuid igapäevaelu probleemid ja kindlustunde puudumine põhjustab ebaturvalisust lapsevanematele, mis omakorda mõjutab ka peres kasvavaid lapsi. Laste kaitsetus väljastpoolt tuleva suhtes paneb eelkõige esmase kaitsja rolli vanematele. Pere suhtlemisstiil hirmudest ülesaamiseks peaks olema toetav. Täiskasvanu oma elukogemustega ja teadmistega peaks suutma olla lapse hirmude ja ärevuse kõrval. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendamata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. Lapsed on meie tulevik, nad sõltuvad täielikult meist, vanemaist. Tean seda väga hästi, sest olen seda oma lapsepõlves kogenud. On hirme, mis kanduvad hiljem
KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. 1. Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma...
Seega võib tagasisidet käsitada kui üht suhtlemise kontrolli allikat. Tagsiside partnerilt võib olla kõrgeks (tugevaks) (on paindlik) või madalaks (nõrgaks) (on muutumatu ja madala enesehinnguga) kätumise kontrolli mõjutajaks. Nende tunnuste omavahelisel kombineerimisel on võimalik kirjeldada viit suhtlemisstiili: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, isoleerib ennast, on endasse tõmbunud. Kinnised, sissepoole pööratud inimesed suhtlevad sageli selles laadis. Nad on teistele suhtliselt suletud ning avaldavad oma mõtteid vähe. Ennast kaitsev suhtlemisstiil kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimes. Seda
• Kuulamine kui tegevus; • Kehtestamine kui oskus väljendada selgelt oma soove ja vajadusi; • Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõ istmist ja vajadusel oma sü ü tunnistamist; • Koostö ö partneriga – soov leida mõ lemaid pooli rahuldav lahendus; • Oskus valida õ ige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja , siis seista enda eest. 82. Suhtlemisstiilid 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) - kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võ tab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev (II) - kujuneb madala avatuse ja kõ rge tagasiside arvestamise koostoimes. 3. Ennast näitav (III) - suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võ etakse arvesse vähesel määral. 4
protsess. Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse töökoha taotlejate kohta sellist infot, mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivaimad kandidaadid 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid. Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev (II) kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3. Ennast näitav (III) ...suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav (IV) ..
jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk.
tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L Ristuvad transaktisoonid pöördumine selle minatasandi poole, millele teine ei ole. Konfliktide tekkimise risk. LV LV Nt
2. Slängi ja zestide kasutamine 3. Teenindajate välimus 4. Ettevõtte sümboolika ja selle kasutamine 5. Teenindusruumi sisustus ja väljapanekud 6. Teenindusstiil 7. Reklaam 8. Muu nähtav tegur keskkonnas Organisatsioonikultuuri tasandid tasandid võimaldavad selgitada, kuivõrd konkreetsed ja abstraktsed on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid. Esimese tasandi, jälgitava kultuuri moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid (mööbel, töövahendid), riietumis- ja suhtlemisstiil. Kuigi need on vahetult tajutavad objektid, võib nende lahtimõtestamine olla keerukas. See on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajad, kliendid, töötajad. Teise tasandi moodustavad jagatud väärtused ehk sellised väärtused, mida organisatsioonis aksepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne.
andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt. Kui olen omavanuste seltskonnas käitun ma suhteliselt ennastkehtestavalt, vanemate seltskonnas alistuvalt. Agressiivset käitumist on minust vähe, kuigi tuleb ka seda ette. Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne:
kasutamisega luuakse pehmelt olukord, kus kõik on nähtavad ja kuuldavad. Selline õpperuumi ühine ,,vallutamine" nõuab õpetajalt tarka toimimist ning loomulikult ei tohi mööbeldamisega" liiale minna osalejatel peab olema piisavalt võimalusi süveneda ja kohaneda. (Valgmaa & Nõmm, 2008, 39.) Sotsiaalne õpikeskkond. Õhkkonda koolitusel mõjutavad inimeste rahvus, vanus, sugu, haridus ja suhtumine koolitusse (motivatsioon), samuti iga üksikosaleja isiksuseomadused ning suhtlemisstiil. Seetõttu ei ole sotsiaalne keskkond erinevates koolitusgruppides kunagi päris sarnane. Koolituse tulemuslikkuse seisukohalt on üldiselt eelis mitmekesisemate kogemuste ja mõtteviisiga gruppidel, kus on nii mehi kui ka naisi ning erinevate vanusegruppide ja rahvuste esindajaid. Samas, kui koolitatavate erinevused haridustaseme ja keeleoskuse osas või ka õppimisega seotud hoiakute osas on väga suured, takistab see grupi kui terviku arengut. (Lõhmus jt. 2011, 68.)
väljendavad ennast teistele raskesti arusaadavalt. Sellised probleemid tekitavad sageli raskusi suhetes. Lähtudes kommunikatsiooniteooriast hangib sotsiaaltöötaja informatsiooni, kasutades küsimusi, suheldes kliendiga julgustaval viisil, vajadusel sõnastab küsimusi kliendile arusaadavateks. Annab tagasisidet näidates, et ta aktsepteerib kliendi, püüab jääda neutraalseks. Tagasisides annab selgitusi miks töötaja just nii toimib. Suhtlemisstiil peab olema kliendile vastuvõetav. Kommunikatsioonimudeli eeliseks on asjaolu, et see on vähemasti üldjoontes suhteliselt kergesti mõistetav ja laialt kasutatav ning toetub pikaajalisele ja täpsele uurimistööle. Ta sobitub paljude teiste sotsiaaltöö praktika teooriatega ( M. Payne, 1995, lk. 138). Kommunikatsiooniteooria mõisted kasutatakse koos psühholoogia või sotsioloogia praktika teooriatega. Kommunikatsiooniteooria eeliseks on see, et ta sobib kokku paljude teiste
tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada. Transaktsioon sotsiaalse suhtlemise ühik (Berne, 1980) Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L
Jõukad indialased lähevad enamasti välismaale edasi õppima ning paljud tulevad tagasi Indiasse ja perefirmadesse tööle. Britid jätsid maha erisuguse pärandi, nii head kui ka halba; India infrastruktuuri, kaasa arvatud koolid ja riigiametid, on püsima jäänud, andes riigile inglise keelt oskavat, haritud tööjõudu. See on mõjuv põhjus India vastu mitte usku kaotada. Indialastel on omapärane ja ainulaadne kultuur, mis erineb tunduvalt ida-aasia kultuuridest. Indialaste suhtlemisstiil on sõnaohtram kui hiinlastel, jaapanlastel või korealastel ja nad armastavad keskustelu sama palju kui enamik romaani rahvaid. Olemuselt multiaktiivsed indialased on loonud ühiskonna, kus privaatsust ei hinnata kuigi kõrgelt ega aeta seda ka kõigest väest taga. Indialased ei püüa oma tundeid eriti varjata- rõõmu, pettumust ja kurvastust näidatakse häbenematult. Nende väärtushinnangud seonduvad tugeva perekonnaga, samuti lojaalsusega, mis on sageli seotud nende ametitega
Suhtlemine on organisatsiooni liikmetele vajalik inimlike vajaduste rahuldamiseks. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimes: 1. Kuulamisvilumused 2. Kehtestamise vilumused 3. Konfliktidega toimetuleku oskused 4. Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused Suhtlemisstiilid Inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil: Avatus suhtlemises. Tagasiside märkamine. Viis suhtlemisstiili 1 Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil - kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2 Ennast kaitsev - kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3 Ennast näitav - suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4 Ennast teostav - suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning
Rahvuskoguks, millega ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke.14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev
(lk 20) Konfliktide põhjustamine hindamisel. Õpetaja peab arvestama, et tema on hindamisel konfliktide tekitja. Fakt, et õpetaja üldse hindab on konfliktide põhjustajateks õppe-ja kasvatusprotsessis. Siin on ilmselgelt psühholoogilised põhjused. Kellelegi ei meeldi , kui talle antakse negatiivseid hinnaguid, eriti avalikult. Seoses hinnaguliste suhetega üksteissesse tekivad konfliktid. Sellega seoses tekivad suhtlemisstiilid: - Hinnagulis-nõudev suhtlemisstiil. - Tõlgendav suhtlemistiil - Toetav ja rahustav suhtlemistiil - Uuriv suhtlemisviis. - Ümbersõnastav suhtlemisviis. (lk 21-24) Hindamisega käib kaasas õigluse ja ebaõigluse fenomen, mida teatkse kui suure ja väikese kala fenomenina. Mida rohkem inimene sõltub teistest, seda rohkem ebaõiglasem maailm tundub. See on paradoks, millega peab arvestama. (lk 25-26) Väikese ja suure kala fenomeni lahendamiseks on kaks teed. Esimene on ennetav, tuleb viia
Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783
56.MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 57.SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 58.ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 3. Kirjeldage suhtlemisstiile. 59.kirjeldatakse kahe tunnuse abil: - Avatus suhtlemises. - Tagasiside märkamine. 60.Viis suhtlusstiili: - Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) ...kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. - Ennast kaitsev (II) ...kujunebmadala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. - Ennast näitav (III) ... suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. - Ennast teostav (IV) ... suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt
554. ·Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; 555. ·Koostöö partneriga soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus; 556. ·Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja , siis seista enda eest. 557. 558. 112. Suhtlemisstiilid Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) tekib siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähe arvesse. Ennast kaitsev (II) - kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. Ennast näitav (III) - suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Ennast teostav (IV) - suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt
Käitumisstiilid Domineeriv ja aktiivneD D Kuidas Sa kaldud käituma? Oled üldiselt tugeva tahtejõuga isik, kes pürgib pidevalt uute eesmärkide poole. Olles enesekindel ja sõltumatu nii mõtetes kui tegudes, meeldib Sulle otsida omapoolseid lahendusi mistahes probleemidele. Sa kaldud käituma sirgjooneliselt ja otsekoheselt. Oled tavaliselt iseseisev ja julge. Kõige paremini tunned Sa end keskkonnas, mis pakub Sulle pidevalt uusi tegevusi, võimalusi ja vaheldust. Sulle meeldivad uued väljakutsed ja Sa ei karda riskida. Sa naudid, kui saad olukorda kontrolli all hoida ja Sulle võib tunduda, et kui Sa ei ole olukorra peremees, ei lähe asjad hästi. Oled iseteadlik ja tulemustele orienteeritud. Sulle ei meeldi takistustele ja teiste vastuväidetele alla anda. Tavaliselt on Sul energiat ja julgust rohkem kui teistel, mistõttu võib teiste aeglane otsustamine ja tegutsemine Sind kärsituks muuta. Sulle meeldib saavutada eesmärke kiiresti tegutsed...
mõistmist 4 filtrit, läbi mille partnerid oma keskkonda ja informatsiooni valivad ja kategoriseerivad. Filtrid/mõjurid on: · kultuurilised /väärtushinnangud,normid · sotsiokultuurilised /rollid, rolliootused, grupikuuluvus · psühhokultuurilised /hoiakud, stereotüübid · situatiivsed /füüsiline keskkond 10 KULTUURI MÕJU ILMNEMIST LÄBIRÄÄKIMISTELE 1. Läbirääkimiste eesmärk (leping või suhe) 2. Suhtumine läbirääkimisprotsessi (win/win või win/loose) 3. Suhtlemisstiil (formaalne või mitte) 4. Kommunikatsioonistiil (otsene või kaudne) 5. Ajatundlikkus (kõrge või madal) 6. Emotsionaalsus (kõrge või madal) 7. Kokkuleppe vorm (spetsiifiline või üldine) 8. Kokkuleppele jõudmise protsess (bottom-up või top-down) 9. Läbirääkimismeeskonna korraldus (üks liider või konsensus) 10. Riskivalmidus (kõrge või madal) LÄBIRÄÄKIMISKÄITUMISED · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav ENESEKEHTESTAMINE
aega, kui üldse. Sheila vaimne võimekus oli tegelikult kiiduväärt. Sheila oli lihtsalt õpetamata, seetõttu oligi agressiivne ja ründav käitumine ainus viis enda rahuolematust väljendada. Tõrge- trotslik olek paistis silma igas tegevuses. Ilmselt kannatas Sheila posttraumaatilist stresshäiret, põhjustatuna sellest, et ema ta hülgas. Trauma korduv uuesti läbielamine, pidev stress ja normist erinev suhtlemisstiil, hirmud ning agressiivne käitumine viitavad kõik sellele. Kas nõustud minuga? Lisaks selgus raamatu teises pooles, et lisaks kõigele läbielatule oli Sheila kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Teatavasti ei ole seksuaalsel väärkohtlemisel mingeid kindlaid, ainult kuritarvitamisele iseloomulikke sümptomeid. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stresshäire, depressioon, enesehävituslik käitumine,
• Konfliktses olukorras toimetulek, mis tähendab konflikti olemuse mõistmist ja vajadusel oma süü tunnistamist; • Koostöö partneriga – soov leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus; • Oskus valida õige käitumisviis vastavalt situatsioonile, st kui vaja, siis kuulata, kui vaja , siis seista enda eest. 112. Suhtlemisstiilid Inimestevahelist suhtlemist kirjeldatakse kahe tunnuse abil: 1. Avatus suhtlemises. 2. Tagasiside märkamine. Viis suhtlemisstiili : 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. 2. Ennast kaitsev (II) kujuneb madala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. 3. Ennast näitav (III) … suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 4. Ennast teostav (IV) ... suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. 5
Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. 38. Personali värbamine ja valik Organisatsioonisisene Organisatsiooniväline 39. Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemisstiilid: Enast salgav suhtlemisstiil vähe avatud ja võtab vastu vähe tagasisidet Enast kaitsev madal avatus ja kõrge tagasiside Ennast näitav äärmiselt avatud, aga tagasisidet ei arvesta Ennast teostav maksimaalselt avatud ja tagasisidega arvestav Endaga kokkuleppiv keskmiselt avatud ja tagasisidega arvestav 40. Suhtlemisbarjäärid emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus.
Suhtlemine 1) Keele keskkond asutuses? Keele keskkond Valga noortekeskuses on vene, eesti ja läti keelne. Kuna Valga on piirilinn lätiga, siis keskuses käivad ka läti noored. 2) Keele keskkonnaga kohanemine. Vahest tekivad keele barjäärid. Noored on keelelistes gruppides. Kui on vaja abi või toimuvad mingid rühmatööd, turniirid, võistlused, saadakse ikkagi üksteisest aru. 3) Noorsootöötajate suhtlemisstiilidest. Noorsootöötajate suhtlemisstiil Valga noortekeskuses on vaba. Tervitatakse ning suheldakse noortega kui sõpradega, see loob kogu asutuses väga sõbralikku, avatud ja vaba keskkonna. Töötajad uurivad noorte sisenedes alati kuidas neil läinud on, millega noor tegelenud on, kuidas on koolis läinud ja mis hindeid saanud ning suhtleb noortega erinevatel teemadel. 4) Kas suhtlemine on vastastikune? Valga noortekeskuses on suhtlemine vastastikune. On näha, et noored usaldavad
organisatsioon oma igapäevases tegevuses lähtub. Määrab Kuidas peab tööd tegemaMis on lubatud ja mis keelatudMilline on õige või vale käitumine Ühtlustab seeläbi töötajate käitumist, muudab org-i tegevuse stabiilsemaks ning vähendab formaalse juhtimise ja kontrolli vajadust · 10. Organisatsioonikultuuri tasandid Esimese tasandi, jälgitava kultuuri moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid (mööbel, töövahendid), riietumis-ja suhtlemisstiil. Kuigi need on vahetult tajutavad objektid, võib nende lahtimõtestamine olla keerukas. See on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajad, kliendid, töötajad. · Teise tasandi moodustavad jagatud väärtused ehk sellised väärtused, mida organisatsioonis aksepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus,
Organisatsiooni imago 6.4.1 Korporatiivne identiteet - visuaalsete märguannete summa, mille põhjal avalikkus eristab ühte organisatsiooni teistest. Tähtsaim sümbol on logo. Lisaks sildid, märgid ehitiste sees ja väljas; tooted; ehitiste arhitektuur; sisekujundus; transpordivahendid; pakendid; vormirõivad. Korporatiivse identiteedi osad on ka organisatsiooni käitumine, moraal, väärtused ning suhtlemisstiil jne. Visuaalne identiteet - osa korporatiivsest identiteedist. Firma teadvustamiseks tuleb võtta aktiivselt kasutusse tema märk, nimi ja muud sümbolelemendid ning viia need pidevalt tarbija ja avalikkuse teadvusesse. Audioidentiteet - mõjutab sihtgruppe raadioreklaamide, tunnusmuusika, firma ruumides kasutatava helifooni või ka telefoni ümbersuunamise ajal kostva helitausta abil. Organisatsioonikultuur Imago muutmine 6.4.2
fookusintervjuu, milles rakendatakse mõlema eelneva intervjuu printsiipe; intervjueerija võib olla direktiivne või mittedirektiivne. Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel juhtudel siiski väga keerukaks tegevuseks. Kommunikatsioon Organisatsioonis Intervjueerimisel pole kindlaid ja ainuõigeteks peetavaid reegleid, sest see on koostöösituatsioon, milles etendavad osa suhtlemisstiil ja -kogemused. Lisaks inimeste tavapärasele suhtlusoskusele, tuleb kasuks siiski ka mitmete soovituste teadlik järgimine. Mõnes ametivestluses on võtmeküsimuseks argumenteerimisoskus ja väidete mõjusus. Väitluses võib olla juhuseid, mil suurepäraselt läbi kaalutletud argumendid ei vii õnnestumiseni, sest antud olukorras polnud nad õigesti valitud vai järjestatud. Argumendid on nagu töövahendid, mida inimesed kasutavad. Kuna inimesed pole täiuslikud, siis võib
konstruktivistlik k-inõustamine on keskendunud isikuga seotud piirangud) nõustatava aktiivsele kaasamisele, peegeldub see K-valikuid piiravad; In ise (sisemised barjäärid); ka kasutatavates meetodites. Skeemide loomine, Tööturu olukord; In olukord (tervis, maj. olukord, joonistamine, kujutlusharjutused, liikumine – pereliikmete olukord vms); In maine, positsioon; In need on nõustamisvestluse olulised osad.Väga teatud om (võimekus, suhtlemisstiil jne) oluliseks peetakse nõustamisel metafoore ja K-planeerimise viisid- Oportunistlik; sümboleid, mille abil on võimalik kirjeldada Eneseanalüüsist lähtuv; Uuriv olukorda, kogemusi, ambitsioone ja emotsioone Tüüpilised küsimused k-nõustajale- Mida ma ning seeläbi leida neile tähendus in elu peaksin tegema, et võimalikult kiiresti ja kindlalt kontekstis.Testide läbiviimine ja eksperthinnangute edu saavutada
ja lihtne tegevuste kogum, mida järgides on võimalik ebameeldivustega toime tulla ja seejuures säilitada oma identiteet. Org kultuuri analüüsides on otstarbekas eristada selle ilmingutes kolme peamist tasandit. Need tasandid võimaldavad selgitada, kuivõrd konkreetsed või abstraktsed on org kultuuri avaldumisvormid. Esimese, järgitava kultrrui moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid( mööbel, töövahendid), riietumis- ja suhtlemisstiil. Teise tasandi moodustavad jagatud väärtused ehk sellised väärtused, mida org aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne. Kolmandaks ja kõige abstraktsemaks avaldumistasandiks on peamised ühiselt jagatud arusaamad ja tõekspidamised.
väga eraldatud tsoonidega ja sõpradega jagatakse vähe Suhtumine aega Mineviku/oleviku/tuleviku vahekord (nt vene kultuur elab rohkem minevikus kui olevikus ja tulevikus) Ajaline horisont: millal algas minevik ja kui kaua kestab tulevik Scheini organisatsioonikutuuri skeem Tehiselemendid – nende elemente on võimalik organisatsioonis sisendes näha, kuulda ja tunda (sisekujundus, toodang, tehnoloogia, riietumis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid jne) Omaksvõetud väärtused – väärtused ja normid (strateegiad, eesmärgid, filosoofiad, põhimõtted), mida organisatsioonis heaks kiidetakse Baasarusaamad – kasutuses olevad teooriad, mis tulenevad ühisest õppimisprotsessist. Aja jooksul muutuvad nad endasestmõistetavateks Goffe&Jones mudel Sotsiaalsus – kogukonna liikmete siiras sõprustunne Solidaarsus – võime teha efektiivset koostööd ühtsete eesmärkide nimel
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
olemas 20. Organisatsioonikultuuri tegurid Organisatsioonikultuuri mõjutavad järgmised tegurid: · Individuaalne initsiatiiv · Riski aktsepteerimine · Suund · Integreerumine · Juhtkonna toetus alluvatele · Kontroll · Identiteet · Hüvituste süsteem · Konflikti tolerants · Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Jälgitav kultuuritasand: sisekujundus, mööbel, riietumise- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid, jne; · Jagatud väärtused: väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse; 36 · Baasarusaamad: käibetõed mida ei vaidlustata. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Tegelikkuses tuleb juhinduda nn Kuldsest reeglist: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: · kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; · kuidas töötajad suhtuvad
ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · Jälgitav kultuuritasand tehiskeskkond: keskkonna füüsilised elemendid, mida inimene näeb, kuuleb, tunneb. Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. · Baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). NÄITEKS: organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised
Tavaliselt jätab isand orja omadisse väiksed säästud, kuid tegelikult kuulub kõik orja käsutuses olev tema isandale. 2) Orja ja peremehe suhe Isanda ja orja suhe põhineb isanda soovil orjast maksimaalselt kasu lõigata. Linnas, kus isanda kokkupuude orjadega on tihedam kui maal, kuulub ori familiase keskele. Isanda seisukohalt aitavad "tunded" saavutada paremaid tulemusi kui füüsiline sund, ent siiski koheldi orja nagu orja-ihunuhtlus jms oli vajalik. Leebe suhtlemisstiil sai isandal olla vaid nende orjadega, kes täitsid spetsiifilisi ülesandeid ning kelle ustavus oli nendes küsimustes tähtis. Isand üritas familiat ühtekuuluvana hoida. Isanda leebuse tagamõte oli tagada orjade ühtehoidmise juhul, kui nende ülesanded sõltusid liiga palju isanda isiklikest vajadustest, et neid sunnimeetmetega korraldada saaks. Isand ei unustanud kunagi milline roll oli tal ja milline orjal. Emotsionaalsed
Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks. Selle isiksuseomaduse puhul võiks mõningaid paralleele tõmmata väljendusoskuse ja enesekindlusega, aga ka pealehakkamise ja individuaalse säraga. Erinevates valdkondades vajaminev suhtlemisoskus varieerub vastavalt töö valdkonnale. Näiteks diplomaadi suhtlemisstiil nõuab omi reeglid ja oma etiketti, samas kui müüja ametis oleva inimese puhul vaevalt need nõudmised vajalikuks osutuvad. Suhtlemisjulgus areneb igal töökohal vastavalt selle ameti spetsiifikale ning uute teadmiste ja oskuste omandamise käigus. Öeldakse, et hea suhtleja on alati avatud ja oskab välja tulla igast olukorrast. 9 Suhtlemisjulgust kui isiksuseomadust saab näha ka julgusena kohtuda iga päev uute
Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
