vähenemine või kohustuste suurenemine Kuluobjekt - objekt millele kulusid arvestatakse: toode, teenus, tegevus, protsess, üksus, tootmisliin, projekt, töötaja, klient, regioon põhikulud: põhimaterjal, põhitööliste palk. 2 Tootmise lisakulud: mittepõhimaterjalikulu, tootmistsehi üleval pidamisega seotud kulud, masinate ja seadmetega seotud kulud, mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne kulu. Kulud finantsaruannetes kajastamise järgi Jätkuvad kulud bilansis Lõplikud kulud kasumiaruandes
Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust. Funktsionaalse arvestuse korral jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud: 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud TOOTMISETTEVÕTTE KULUD TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega. TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS
Põrandate puhastamine Akende puhastamine Tööpindade puhastamine Seinte puhastamine Analüüs DOSEERIMINE Mis on doseerimine? Puhastuslahuse valmistamine etteantud doseerimisjuhendi järgi. Mida tugevam on aine, seda täpsemini peab doseerima. ÜLEDOSEERINGU KAHJULIKKUS puhastus omaduste kahjulikkus tekib liigne vaht nõuab loputust pinnale jäävad jäägid pinnad saavad kahju töötaja nahk saab kahjustada lisakulud kahjustatud keskkond KLASSIS PRAKTILISELT LÄBI TEGEMINE Kõigepealt pidime arvutama palju on vaja võtta puhastusainet ja vett. Kui olime selle välja arvutanud, siis otsisime klassist kõik vajalikud asjad doseerimiseks. Seejärel mõõtsime vajalikud kogused ja tegime valmis lahuse. PÕRANDATE PUHASTAMINE PUHASTUS MEETODID Kuiv: · Pühkimine · Harjamine Märg: · Kergelt niisutatud pühkimine · Niiske pühkimine
1.3 piirkulu; 1.4 perioodikulud kui toodeti 50 ja müüdi 45 kummutit; 1.5 turustuskulud tööpäeva kohta (ülesande algandmete põhjal), kui tööpäevi on kuus 20; 1.6 jätkuvad kulud ja lõplikud kulud, kui toodeti 45 kummutit ja müüdi 40 kummutit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! 1.1. Esmaskulud: 800 kr / kummut (materjal 600 kr/kummut + tööliste töötasu 200 kr/kummut) Muutuvad tootmise lisakulud: 343 kr/tk (6650 kr + 8500 kr + 2000 kr) / 50 tk) Püsivad tootmise lisakulud: 238 kr/tk ((5000 kr + 4850 kr + 4400 kr) / 60 tk) (600 kr/tk + (10000 kr / 60 tk) + 100 kr/tk toote tootmisomahind kui toodetakse 60 kummutit: 1 447 kr/ kummut + 343 kr/tk + 238 kr/tk) 1.2 Konverteerimiskulud: 438 kr/kummut
Otsus: tasub parandada, sest kasum on 12 000 võrra suurem Ülesanne 9 Ettevõte toodab toodet M, millele on vaja detaile N, O ja P. Praegu toodetakse kõiki detaile ise. Detaili P toodetakse kuus 20 000 tk. Tuli pakkumine tarnijalt osta detail P sisse hinnaga 2.50 /tk. Toote P tootmiskulud ühiku kohta siiani on järgmised: - materjal 1.00 - töötasu 1.20 - tootmise muutuvad lisakulud 0.20 - tootmise püsivad lisakulud 0.20 Kas tasub pakkumine vastu võtta ja osta detail P sisse? Teha ise P Osta sisse P Diferentsiaal Detaili 2,60 2,50 0,10 omahind/ostuhind Püsivad lisakulud 0 0,20 (0,20) Kulud kokku 2,60 2,70 (0,10) Otsus: ei tasu ost, ühiku kohta tuleb kulub 0,10 kallim.
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varad...
muutuvkuludega (mida rohkem toodame, seda rohkem tuleb kulutada tööjõu peale); torujuhe toornafta transpordiks kliendile – tegemist on müügitegevusega (tugifunktsioon), pole seotud tootmisega. --- ÜLESANNE: Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised: Põhimaterjal 12 eurot Põhitööliste palk 3 eurot Tootmise muutuvad lisakulud 4 eurot Tootmise püsivad lisakulud 2 eurot Halduskulud 2 eurot Müüjate komisjonitasu 5 eurot ARVUTA: Tootekulud: 12+3+4+2=21 (põhimaterjal+palk+lisakulud) Otsesed tootekulud: 12+3+4=19 Otsekulud: 12+3+4+5=24 Esmaskulud: 12+3=15 Konverteerimiskulud: 3+4+2=9 (palk+lisakulud) Muutuvkulud: 12+3+4+5=24 Turunduskulud: 5 (komisjonitasu) 12 3. KULUDE KÄITUMINE
Reisikalkulatsioon Ühe 7 päevase pakettreisi eelarve näide 1. Leping lennukompaniiga (60 kohase lennuki hind 155 000 krooni), 2584 krooni inimese kohta, kui kõik kohad välja müüa. 90% täituvuse puhul 2870. 2. Lennujaamamaksud ja muud lisakulud kokku 550 krooni. 3. Hotellilepingu järgi kahese toa hind 140 eurot. (üks inimene 70 eurot) x 7 = 490 eurot e. 7668.5 krooni. 4. Transfeerikulud 525 eurot. (90% täituvuse puhul/54 reisijat 152 krooni in. kohta) 5. 2 reisisaatjat (3000 krooni x 7 x 2 = 42 000, ühe in. kohta 778 krooni. Buss 500 Eurot Reisisaatja-giid 100 eurot Grupis 30 reisijat. Arvututa müügihind Tegevuskulude kate 5% (igapäevatöö, turundus, kataloog, broneerimissüsteemid,
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui kulukäituri maht muutub, siis Vali üks: a. Muutuvad nii püsivad ku ka muutuvad ühikukulud b. Ühiku muutuvkulud jäävad samaks, kuid muutuvad püsikulud ühiku kohta c. Nii püsivad kui ka muutuvad ühikukulud jäävad samaks d. Püsikulud ühiku kohta ei muutu, kuid ühiku muutuvkulud muutuvad Küsimus 2 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud b. Korrektsed on a ja c c. Põhimaterjal ja töötlemiskulud d. Korrektsed on b ja c . e. Esmakulud ja põhitööliste palk Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Rahakäibe aruande koostamiseks b. Varude jäägi kindlaksmääratud c. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Küsimuse tekst
1.TURG koht, kus tehakse vabatahtlikke vahetusi (kauplused, telefon, kataloog, internet). 2.Inimesed tegelevad turumajanduses tootmisega, et teenida kasumit, näiteks vabatahtliku vahetuse käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusr...
18. (2 p)Kaubaliikide paljususe korral kasumiläve ega KMK analüüsi ei saa kasutada, juhul kui ei ole välja selgitatud et: a) ettevõttel on kõrge tegevusvõimendus b) toodangu struktuur on püsiv c) stabiilne müügi ohutusvaru d) madal tegevusvõimenduse tase e) ei ükski 19. (2p)Järgnevas vastab tõele? a) Toote kulu = esmakulud + konverteerimiskulud b) Esmakulud alati võrduvad konverteerimiskuludega c) Konverteerimiskulud = otsene töö + tootmise lisakulud d) Kulum arvestab otsekulusid e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21
2.2 Tehnilise hooldamise ja remondi maht 3. EKSPLUATATSIOONIMATERJALIDE KULU ARVESTUS 3.1 Kütusekulu arvutus 3.2 Määrdematerjalide kulu arvutus 4. TÖÖJÕU JA PALGA ARVUTUS 4.1 Efektiivse tööaja fond 4.2 Tööjõu arvutus 4.3 Palga arvutus 5. VEOKULUDE JA OMAHINNA ARVUTUS 5.1 Ekspluatatsioonimaterjalide omahinna arvutus 5.2 Veeremi hoolduse ja jooksva remondi kulud 5.3 Muutuvkulud kokku 5.4 Veeremi amortisatsioon 5.5 Bussijuhtide palk koos sotsiaalmaksuga 5.6 Lisakulud 5.7 Püsikulud kokku 5.8 Kogukulud 5.9 Vedude omahinna arvutus 6. FINANTSNÄITAJATE ARVUTUS 6.1 Ühe sõitjakilomeetri hind 6.2 Realiseerimise brutokäive 6.3 Realiseerimise netokäive 6.4 Tegevuskasum 6.5 Puhaskasum 6.6 Aktivate rentaablus KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Mersedes benz Sprinter 2.2 CDI andmed: Väljalaskeaasta: 2001 Hind: 500000 EEK Käigukast: manuaal Kütusekulu: ca. 12l / 100km Rehvide arv: 6 Kohtade arv: 19 kohta Mootoriõli: 9.5l Transmissiooniõli: 1.2l Jahutusvedelik: 10l
Põhimaterjalikulu 160 500 Abitööliste ja teenindava personali palgakulu 84 000 Põhitööjõukulu 500 Masinate ja seadmete rentimine 50 000 Kokku 161 000 TLK kokku 181 000 Kulujaotusbaasina on materjalikulu. Siis arvutame tootmise lisakulude määra. Tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud põhikulud Tootmise lisakulude määr = 181 000 / 160 500 = 1,13 kr Tellimuse maksumus: Otsekulud + Kaudkulud = Kogukulu ehk 161 000 + 5 650 = 166 650 Ühe pastaka tootmisomahind = 166 650 / 5 000 = 33,33 kr Ülesanne 2 Predetermined overhead rate Department 1: Overhead cost / Direct labor hours = 250 000 / 100 000 = 2,5 kr/h Department 2: Overhead cost / Machine hours = 162 000 / 30 000 = 5,4 kr/h Applied overhead for all jobs during 2007
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Esmakulud ja põhitööliste palk b. Põhimaterjal ja töötlemiskulud c. Korrektsed on a ja c d. Korrektsed on b ja c . e. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED Murrangud Inimeste hukkumine maakoores (ülangud, Kodutuks jäämine alangud) Tulekahjud Hiidlained, tsunamid Avariid Purustused Majanduse Rusuvoolud, varingud seiskumine Lisakulud kahjude likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest · Ettevalmistatusest · Infrastruktuuri tasemest Kuidas vähendada tagajärgi? http://www.stopdisastersgame.org/en/playgame.html · Ennustamine · Ei ehita murrangulõhede lähedusse · Ehitistel tugevad konstruktsioonid · Tugevdatud vundamendid
rändurikepiga külastajad jalutasid Siguldat ümbritsevatel radadel juba 19.sajandil, mida tõendavad nende jäetud graveeringud liivakivikoobaste seintel Gauja Rahvuspark Kui oleme tutvunud Gauja Rahvuspargiga, siis suundume Tartu poole. Ning lõpp peatus Tartus toimub Tartu Vanemuise alumises parklas. Hind sisaldab: · Bussi rent · Majutus Dodo Hotellis, koos hommikusöögiga · Ooperipilet · Giidi teenus 2päeva Lisakulud: · Turaida lossi pilet täiskasvanule 4,98 · Lõuna ja Õhtusöögid · Rundale lossi pilet 2,85 Lisainfo: · Kaasa võtta soojemad riided · Samuti võtta kaasa pidulikud riided ooperikülastuseks · Võtta kaasa bussi midagi näksimist, kuna bussisõitu on palju · Kaasas peab olema kehtiv isikust tõendav dokument NB! Jätame endale õiguse teha muudatusi reisiprogrammis!
otseseid materjali-, tööjõukulusid ja tootmise lisakulusid. Otseste materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse ainult kindla toote valmistamiseks ja mis on selle tootega selgelt seotav. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu. Näiteks kuulub otsese tööjõukulu hulka tehnoloogilise liini töölise palk. [ CITATION Rün97 p 12 l 1061 ] Tootmise lisakulud on muud tootmisprotsessiga seotud kulud peale otseste materjali- ja tööjõukulude[ CITATION Rün97 p 13 l 1061 ]. Tootmise lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid ei ole seostatav konkreetse lõpptootega. 11 Tootmise lisakuludeks loetakse kõiki tootmiskulusid, mis ei ole liigitatud põhimaterjalideks ja põhitööliste palgakuludeks. (Alver & Reinberg, 2002, lk 41)
kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega 3) Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud/põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja lisakulud, tootmise teenindamisega seotud kulud, nt sisetransport, seadmete hooldus, materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia, tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud 5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed.
37 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Vahekord tootmise põhiprotsesside ja Tootmise põhikulud (mida me peame nende teenindamise vahel ilmtingimata tegema, et toode valmiks: valmistamis materjal, põhi töökulu) Tootmise lisakulud (ei loo väärtust Tootmise põhi- ja lisakulud otseselt tootele) · Tootmise põhikulud tekivad vahetult tootmises ja on: · Seotud selliste tootmistegurite (-sisendite) kuluga, mis moodustavad peamise osa toote (kauba) materiaalsest olemist · Materjalikulu · Otseselt seotud põhitootmisprotsessis kasutatavate muude ressurssidega · Energiakulu · Küttekulu · Tööjõukulu
suurem kui taastuvatel allikatel. Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde. Nende kütteväärtus ei ole küll väga suur, aga nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast Maagaas - eelised: keskonnasõbralik, suur kütteväärtus, lisakulud väiksed puudused: õhusaaste, plahvatusohtlik, transpost keeruline ja kallis Tahked kütused/Kivisüsi - eelised: varusid palju, maavarad paiknevad kompakselt koos, kaevanduses käsitsi mehhaniseeritud puudused: õhusaaste, pinnamoe rikkumine, transport kallis Hüdroenergia - eelised: keskkonna sõbralik, jooksvad kulud väiksed, hind odav, õhusaatse väike puudused: ehitus kallis, igale poole pole võimalik ehitada, mõju ökosüsteemile
analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas investor ja lõi tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi. Majandussüsteem aina arenes ja toodi uusi uuendusi sisse, mida tehakse ka tänaseni. Võttes arvesse eelmainitud, saame kokkuvõtvalt arvata keskaega majandusarengu progressiivseks ajaks, kus kujuneski tänaseni jõudnud algteadmistel põhinev ja edasiarenenud arvepidamine ehk raamatupidamine. Selgub, et kõik tuli majanduses juurde vajaduse põhiselt
Ringreis Iirimaaga Aeg: 28.03.2015-03.04.2015 Kestvus:7päeva Hind:1000 eurot Transport: Lennuk-buss-lennuk 1.PÄEV Väljalend Tallinna Lennujaamast kell 18:15 õhtul ja saabumine Frankfurdi lennujaama kell 19:50 õhtul. Ümberistumise aeg on 1h 55min. Lennuk Frankfurdis väljub kell 21:45 õhtul ja jõuab Dublini lennujaama kell 22:50 õhtul.Majutus Dublini kesklinna *** hotellis 2.PÄEV Hommikusöök hotellis.Linnaekskursioon Dublini linnas. Keskaegne Dublini kindlusloss,mis on üle tuhande aasta vana. Trinity College,mis on Iirimaa vainim ja suurim ülikool. Patricku katedraali mis on ehitatud 1192 aastal ja ajalooliselt tuntud kui lihtrahva kooskäimise koht. Guinnessi õlletehase külastuskeskus,mis on suurim õlletehas.Ekskursioon mööda tehast annab hea ülevaate, kuidas valmib Iirimaa populaarseim õlu.Õhtul väike jalutuskäik ja vaba aeg Dublini ööelu südames.Õhtusöök linnas või hotellis.Ööbimine samas hotellis ***...
Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Sobiva asukoha leidmine on keeruline protsess, seotud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Turvalisuse küsimus seoses tuumaenergia arendamiseks rahumeelsel eesmärgil ehk oht tuumarelvade jaoks toorme valmistamiseks. Toorme kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud: nii keemiline kui ka radioloogiline reostusoht kaevanduspiirkonnas. Tootmine on tsentraliseeritud - lisakulud infrastruktuuri ja võrgustiku loomiseks. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas. Eelised: Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades.
Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte. 4 Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud? Ettevõtte kulud Tootmiskulud Mittetootmisekulud Tootmise Turunduskulu Üld- ja Finantseerimi Põhikulud lisakulud d halduskulud s-kulud Kuluobjektile kirjendamine: Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulude liigitamine ajalisest aspektist:
· ajakulu, mis kulub ettenähtud toodete arvu tootmiseks 9 · töölise tunnitasu · palgakulu, mis on arvestatud töötajal kuluva aja kohta, kui ta on valmistanud ettenähtud arvu tooteid · sotsiaalmaksu kulu tunnitasult · sotsiaalmaksukulu palgakulult · palgakulu ja sotsiaalmaksukulu kokku Tootmise lisakulude eelarve on plaan, milles arvutatakse välja tootmise lisakulud, võttes seejuures arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve
ISESEISEV TÖÖ Kasutades õppematerjali ja internetiavarusi leia erinevate ettevõtlusvormide plussid ja miinused. Ettevõtlusvorm Plussid Miinused FIE Lihtne registreerimise kord FIE vastutab kohustuste oma Puudub minimaalse algkapitali eest kogu oma varaga nõue Suurem maksukoormus Ei pea olema põhikirja võrreldes äriühinguga nt Lihtne raamatupidamine- võib avansiline tulu- ja sotsiaalmaks kasutada lihtsustatud varianti e FIE kõige riskantsem ettevõtluse kassapõhist raamatupidamist liik, kuna pole lihtne riske ning siis ainsaks aruandeks ...
kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes. Kulude funktsionaalne liigitamine: · Tootmiskulud seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt
Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfektsiooni juhtu, mis moodustab 25 miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus
kus asi valmistati või toodeti; eelpoolnimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas. Kui kohustus tuleb täita võlausaldaja tegevus-, elu- või asukohas ja võlausaldaja muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta nõuda kohustuse täitmist uues tegevus-, elu- või asukohas, kui ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. Kui kohustus tuleb täita võlgniku tegevus-, elu- või asukohas ja võlgnik muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta kohustuse täita uues tegevus-, elu- või asukohas tingimusel, et ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. Kui kohustuse täitmiseks on määratud mitu alternatiivset kohta, on täitmise koha valiku õigus võlgnikul, kui seadusest või võlasuhte olemusest ei tulene, et see õigus on võlausaldajal või kolmandal isikul. 2.
Tööpraktikal osalejale makstakse stipendiumi iga osaletud tööpraktikatunni eest. Esimese tööpraktikakuu jooksul on tunnimääraks 3.75 krooni, teisel kuul 5.63 krooni ning kolmandal ja neljandal kuul 7.50 krooni. Tööharjutusel osalejale makstakse stipendiumi iga osaletud tunni eest määras 1.88 kr/tund. Stipendiumide maksmise aluseks olev tunnimäär on püsinud muutumatuna alates 90ndate lõpust ning kindlasti ei kata teenusel osalemisega kaasnevaid lisakulutusi. Samas kaasnevad lisakulud hoolimata meetmes osalemise tundidest päevas. Lisaks eeldab tunnipõhine arvestus osalusgraafikute võrdlemist tundide lõikes ning andmete käsitsi kokkuarvutamist osavõtugraafikute alusel. Seetõttu on administratiivne kulu stipendiumide maksmisel tunnipõhise arvestuse korral suur. Kuna tööturuteenusega seotud lisakulutused ei sõltu teenuse liigist (tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus), siis ei ole põhjendatud tööharjutusel osalejatele väiksema stipendiumi maksmine.
turismi arendada idasuunal. o Kaugus Euroopa tööstustuumikust Eesti asub Lääne-Euroopa arenenud riikidest kaugel ja on üks EL idapoolsemaid riike. Eesti peab arvestama ka Venemaa lähinaabrusega ja sellest tulenevate majanduspoliitiliste mõjudega. o Kuulumine Euroopa Liitu Euroopa Liitu kuulumine tagab ühise turu: vabade kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine. Ühisraha euro jätab ära lisakulud valuutavahetusele. Organisatsioonid: EL – Euroopa Liit Eesti on Euroopa Liidu liige alates 01.05.2004. a. NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Eesti on NATO liige alates 29.03.2004. a. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesti on WTO liige alates 13.11.1999. a. Euroopa energiamajandus Millega tegeleb energiamajandus? kütuste hankimine (nt nafta ja maagaas) =>
spetsifikatsioonile Tagastatud toodang transpordil tekkinud kahjustuse tõttu Koolitusprogramm uutele töötajatele Täiendavad lisakulud ja tööjõukulud ümbertöötlemiseks Kvaliteediaudit Tööjõukulu testimiseks Pakendi kontroll Kvaliteedikulud on nii takseerimiskulud, Ettevõttesiseselt avastatud puudustest tingitud kulud, kui ka väliselt-. Ennetuskulude alla käib kvaliteedikontroll ja muu sarnane.. (harjutust. 13) Rahavoogude leidmine kaudsel meetodil - võtad aluseks kasumi ja hakkad tagurpidi arvutama. Otsesel meetodil - võtad põhitegevuse tulud ja hakkad sealt liikuma
toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule. Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017. aastal on 25,57 eurot. Kui sul on puude tõttu lisakulutusi, maksame sulle erivajadusest tulenevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Lisakulud võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga. Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast. Sotsiaaltoetuse taotlus tuleb esitada: igal esmakordsel taotlemisel; puudega lapse toetuselt üleminek puudega tööealise inimese
Management accounting ärijuhtkonna aruanne Operating cycle tegevusstsükkel Management by exception Opportunity cost alternatiivne kulu erandkorraline ärijuhtkond Ordinary shares põhiaktsiad Manufacturing accounts tootmisaruanded Outsourcing algallikas Marginal costing piiripealne hinnaarvestus Overheads lisakulud Overtrading ülekauplemine Marginal cost tähtsusetu hind Margin of safety turvavaru Markup hinna tõstmine P Matching convention sobiv leping Par value nominaalväärtus Master budgets peaeelarved Payback tagasimakse Materiality olulisus Periodicity perioodilisus Minority interest vähemuse huvid Preference shares eelisaktsiad
3)kevadel on mineraalainete sisaldus saagis väiksem ning saagi kvaliteet põletuseks seega parem 4) talvel tekib suur materjalikulu 5) kevadel puudub turul nõudlus kütte järele, mistõttu tuleb saaki ladustada Senised uurimised näitavad, et Eestis on võimalik koristada energiaheina saaki ainult kasvuaasta suvel ning saagi koristamiseks tuleks rakendada analoogset koristustehnoloogiat, mis heina tootmisel söödaks. Suvine saagikoristus toob aga kaasa suurema väetiste vajaduse ning lisakulud biomassi kuivatamiseks põllul. Eeliseks on see, et saagikaod on oluliselt väiksemad ning võimalus septembris veel ädala saak, mida saab kasutada kas loomasöödaks või ka biogaasijaamades toorainena. Energiaheina otsepõletamine pallina. Heina energiakasutuse suurim takistus on tema väike mahumass. Seetõttu on heina transport ja käsitsemine tülikas ja kallis ning on vaja suuri laopindu. Üks lahendus heina energiakasutuse suurendamiseks oleks selle töötlemine
töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. (2) Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; 2) kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat; 4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. (3) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu.
..................................................................................... 25 5.3.1. Lagi................................................................................................................. 25 5.3.2. Seinad..............................................................................................................26 5.3.3. Põrand............................................................................................................. 26 5.3.4. Lisakulud.........................................................................................................27 3 6. KOKKUVÕTE...............................................................................................................28 7. SUMMARY..................................................................................................................
Tootmishoone 2000 / 600-700 m² Ruumide kohandamine 3000 Vahendid tootmiseks 7000 Tööjõud 3000 Kommunaalkulud 500 Lisakulud 1000 Kokku 16500 Püsikulud (1 Kuu) Üür 800 Vesi 200 Elekter 500 Palgad 3000
(arvestades, et tarneahelas võib ühe lüli kulude kokkuhoid tingida olulisi (ja isegi suuremaid!) lisakulusid mõnes teises lülis). · Tuua detailselt välja: - eeldatavad kulud, nende tekkimise ajad ja seire, - iga kulu kandja, - võimalikud lisakulud riskide materialiseerumisel. 4.2 Planeerimisperiood(id) 4.3 Tulud-kulude plaan ehk kasumiplaan 4.4 Bilansi prognoosid 4.5 Rahavoo prognoos 5 Teostatavus ... ehk projektijuhtimine 5.1 Tõendused sarnaste · Kinnitused edukalt teostatud sarnaste projektide kohta, kui on; kui projektide teostamisest ei ole, näiteid sarnaste projektide kohta majandusharust jne. 5.2 Rollid projektis · Määratleda võtmerollid:
922 Parandus ja remonttööd 2 kuud 923 Ruumide korrashoid 7 kuud 924 Ehitusplatsi korrashoid(ehitusaegne koristus) Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 72 h 925 Lõplik koristamine Objekti koristustööd koos prügimäe maksumusega 40 h 94 Talvised lisakulud 943 Hoonete kütmine ja kuivatamine Väikse diiselpuhuri (68kw) rent sh kütus 5 tk 19 3.3. Detail-eelarvetabel Tabel 5. Detail-eelarvetabel Koo Mah Ajanor Ajakul Materja Masina Tööjõu Ühiku
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55. Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kr...
kus saab tutvuda põhilise informatsiooniga 6 Investeeringud on juhitud professionaalse fondijuhi poolt Miinused Riskid. Aktsia hind võib meeletult kõikuda ning on reaalne risk oma rahast ilma jääda. Võtab aega harjuda. Algajatele see on päris keeruline protsess aru saada ja ajakulukas. Stressirohke. Hinnad kõikuvad, raske leida ostja, pole aega tegeleda Maksud ja lisakulud. Ka aktsiatega kauplemisel teenitud tulu pealt tuleb tasuda tulumaksu. Samuti võib tekkida lisakulusid investeerimiskonto igakuise haldamise ja muu sellise tõttu. 2.3 Riskid Üldiselt võib väita, et mistahes aktsiatesse investeerimine on alati seotud pigem suure riskiga. Investeeringust saadav tulu ja risk finantsturgudel on tihedalt seotud. Tänu omavahelisele seosele peavad ka investeerimiseesmärgid olema reaalsed ja saavutatavad. Investeerimisriski all mõeldakse
on puuderaskusaste määratud, kuna sellest tuleneb palju lapsevanem saab toetust. § 21. Isiklik rehabilitatsiooniplaan. (2) Rehabilitatsiooniplaan koostatakse arstliku ekspertiisikomisjoni või ekspertarsti suunamisel: 1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele; 2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme määramiseks või isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. § 22. Puude raskusastme määramine. (1) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. (2) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) puudest tingitud lisakulud; 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. § 6
Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
Kulud-tootmises tarbitud sisendite väärtus. 1. Reageerimise järgi tootmismahu muutumisele (käitumuslikud aspektid) o Püsikulud (hooned, seadmed, palk, hooldusremont) o Muutuvkulud(vaktsiinid, toit) 2. Omahinda kandmise alusel (kirjelduse järgi) o Otsekulud(ravimid, toit) o Kaudsed kulud (hooned, opilaud) 3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt) o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne
3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,: Põhimaterjal 120 Põhitööliste palk 30 Tootmise muutuvad lisakulud 40 Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud
liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 2) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 12. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. ·...
· Põhitoormaterjali kulud kaupa ülekandumisele valmistatavasse toodangusse vara kasuliku eluea jooksul. · Põhitööliste palgakulu Kahanemine on määratud seaduste ja eeskirjadega. · Tootmise lisakulud Amortisatsiooni liike on: *Mittepõhimaterjalikulud, · Lineaarne ehk ühtlane amortisatsioon igale perioodile (aastale) paigutub · Mittepõhitööliste ja muu kaudne (juhid, valvurid) palgakulu võrdne põhivara kulu, kasutatakse Eestis
Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt: · Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja aruandlus koostatakse RP arvestuse väliselt, siis võib laenud kajastada ühel laenukontol ja laenugraafiku (-te) alusel koostada õige aruandlus. · Kui ettevõttel on suur laenukoormus või on palju erinevaid laenukohustusi, siis tuleb koostada täpne laenude arvestus, st iga laenuliik (või iga laen) erineval kontol. Kajastamine: Laenude saamisega kaasnevad lisakulud (lepingu-, notaritasu jm) kajastatakse kasumiaruandes real "muud tegevuskulud". Laenu intress kajastada lähtudes olulisuse printsiibist, kas ettearvestusena või tegeliku kulu tekke järgi. Kasumiaruandes real "finantskulud" Aastaaruande lisades tuleb avalikustada nimekiri laenu tagatiseks antud varadest ning tagatise summa, samuti pikaajaliste kohustuste järgneval majandusaastal tagasimaksmisele kuuluvad summad, nende maksetähtajad ja intressimäärad. TARNIJATE ARVESTUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
