· Traditsionaalsed usundid · Pärimuslikud usundid(lugude edasi andmine) Traditsioonilisi ja pärimuslikke usundeid iseloomustab: -suuline pärimus -traditsionaalne eluviis(milles elatakse? kuidas elatakse? ) -siinpoolsusesse suunatus(et inimesel läheks elu hästi siin, nüüd ja praegu, mitte ei mõelda hauatagusele elule; oluline on siinpoolses elus hakkama saamine) -kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005
funktsioonid inimeste vastastikune kaitse koordineerimine sotsiaalse koostöö loomine SOTSIAALNE REGULEERIMINE individuaalne reguleerimine normatiivne reguleerimine õigusakt üldakt e üksikakt õigustloov akt SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID moraalinormid tava ja traditsioon korporatiivsed normid religioossed normid kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES Abstraktsed faktilised asjaolud - elulised asjaolud, mille esinemisel tuleb normi rakendada DISPOSITSIOON Õiguslik tagajärg, mis seisneb lubatud või keelatud käitumises. Sanktsioon
Armastussuhe põhineb vastastikkusel tõmbel, meeldimisel ja kirel. Armastussuhteid on analüüsitud mitut moodi, aga lihtsam on järgida lihtsalt seda, mida inimene ise usub vajavat romantilises suhtes. Kõige lihtsam on aga järgida armastuse müüti: "kui armastab, siis ma ei pea ütlema, mida ma tahan, ta loeb selle mu silmist". Sellest tulenevalt on tähtsaks punktiks armastussuhetes see, et inimesed peavad teineteist mõistma ka sõnadeta. Tänapäevaühiskonnas on kultuurinormid kerged muutuma, võttes arvesse, et minu sündides oli normaalne see, kui lapsi saadi noores eas, tänapäeval on see seisukoht aga muutunud. Tänapäeval esineb tihtipeale neid juhtumeid, kus noori emasid vaadatakse halvustavalt ning normaalne on see, kui lapsi saadakse ~30 aastaselt, kui inimesed on teinud karjääri ja saavutanud kindlustunde, et tagada oma järglastele hea elu.
Sotsiaalset taju mõjutab: Meie tajul on kalduvus luua oma reaalsust selektiivne tähelepanu Eelnevalt kujunenud arusaamad ja eelarvamused vajadused mõjutavad sündmuste interpreteerimist isiklikud kogemused Kinnituskalduvus võib mõjutada inimest otsima kultuurinormid allikaid ja esitama küsimusi, mis kinnitaksid tema väärtused eelnevaid seisukohti struktuur ja kord 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 3 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 4 Sotsiaalne taju Sotsiaalse taju protsess Sotsiaalne taju mõjutab stiimulite märkamist,
*hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...) *regulatsioon: avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult (kultuurinormid) NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS - bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS
Näiteks hirmuga kaasneb impulss kaitsta end oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või enda eest seisma. 6. Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat 7. Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Põhiemotsioonid 17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud olid Descartes´i arvates eelnimetatute kombinatsioonid. Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad
Nt hirmuga kaasneb kaasneb impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või muul viisil ennast kaitsma. 6. Emotsioonide avaldumine- emotsioonid avalduvad inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. 7. Regulatsioon- emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Emotsiooni kontrolli määravad nii individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Emotsioonid on ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka sotsiaalne ja kultuuriline komponent. Erinevad teoreetilised suunad peavad teatud komponenti emotsioonide tekke ahelas olulisemaks, kui teist (füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks emotsiooni füsioloogilisi avaldusi, kognitiivse suuna esindajad mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse). Põhiemotsioonid
rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks "Viie faktori" teooria Elulugu Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Iseloomulikud Neurootilisus kohastumused Ekstravertsus Avatus Püüdlused, Sotsiaalsus hoiakud, Meelekindlus harjumused Minakontseptsioon Minaskeemid,
Isiksuse seadumused on inimese bioloogilised omadused, mis elu jooksul vähesel määral muutuvad ja keskkonna mõjude suhtes. Isiksuse mudel Elulugu Emotsionaalsed reaktsioonid, Välismõjud karjäärimuutused, käitumised Kultuurinormid, elusündmused, Baastendentsid olukorrad Neurootilisus Iseloomulikud Ekstravertsus kohastumused Avatus Püüdlused, hoiakud, Sotsiaalsus väärtused, Meelekindlus harjumused Minakontseptsioon
Intensiivsus, Polaarsus, Kestus Emotsionaalse käitumise osad- (Mesquita ja Frida) Sündmus, Sündmuse kodeerimine, Alandus, solvang, oht, …,Hinnang, vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule, Füsioloogiline reaktsioon, Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria,
Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu · Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll.
Kõne areng – Algul täishäälikud, 4.kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused Kognitiivne areng - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju, imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu Kõne areng – aktiivne ja passiivne sõnavara Psühhosotsiaalne areng – laps hakkab ise rohkem tegutsema, suureneb
Lühidalt võiks öelda, et loomulikult ei peaks Steineri kombel asetama tõlkijat mehemärgi alla, kuid vaevalt nii radikaalselele lähenemisele enam toetajaid leiabki. Nüüd kui olen püüdnud seletada feministliku märkide tähendusi jõuan kokkuvõttes ikkagi selleni, et märgi tõlkimisel pole midagi kindlaksmääratut. Nii tõlkiv tekst-märk, tõlgitud tekst-märk (mitte)keelelised koodid, tõlkija kui ka tõlke-ja üldised kultuurinormid alluvad kõik pidevale, isegi kõige pisemale vastastikusele mõjutusele ja muutumisele. Komplementaar tõlkesemiootikast ja mõistest ,,totaaltõlge" lähtudes võiks kogu feministliku allkeele taandada ka koomiksile. 10 Kasutatud kirjandus Andermahr, S., Lovell, T., Wolkowitz, C. A GLOSSARY of Feminist Theory, London, A Hodder Arnold Publication, 2000 Ashcroft, B., Griffiths, G., Tiffin, H
määravad, kuidas erinevates situatsioonides käituda e otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Tsentraliseeritus näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis koondunud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte. Suuresti mõjutavad aga detsentraliseerimist juhtide isiklikud arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 6. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org
· köitev, usaldusväärne, iseseisvust ja arengut arvestav. Õppeteksti peab olema parasjagu. Õppeteksti on otstarbekas liigendada ja mõtestada, vääristada, täpsustada ja üldistada olenevalt õppurite arengutasemest. Õppetekst peab seonduma varem omandatuga ja olema avatud uue teksti lisamiseks (juurde haakimiseks, süvendamiseks). Millest sõltub teksti sisu? KUJUTLUS ÕPILASTEST, NENDE ARENGUTASEMEST JA -EELDUSTEST. MAAILMA- ÜHISKONNA- JA VAADE KULTUURINORMID AATED TERVISHOIU- BARJÄÄRID IDEAALID NÕUDED MEHAA- SEMANTI PROGNOOSID PED. KONTEKST NILISED LISED ÕPPEKAVA PERSO- TEKST TOIME + ja - NAL EESMÄRGID KUTSUMUS JA SOTSI- INDIVI-
kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang · Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika, zestid Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) · Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse: lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine, abi palumine või vaenulik käitumine
jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Emotsioonide otstarve: • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 29.Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Mis on isiksus: • Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus
1. Piirkondadest, mis on kahe erineva kultuurinormide süsteemi piiri alal. Seal piiri alal on paratamatu olukord, et ei ole alati üheselt arusaadav, kumma kultuurinormide süsteemi järgi siin piirkonnas just sel ajamomendil käituda tuleb. 2. Eelkõige kõige rohkem kirjeldatud Aafrika koloniseerimise näitel. Kuidas väljaspoolt tulles kehtestatakse teise territooriumi normid. Eelnevalt on olemas neil omad kultuurinormid. On selged raskused väljast peale surutava kultuurinormide süsteemiga kohanemiseks. Kõige rohkem kirjeldatakse seda, kuidas väljaspoolt peale suruvad õiguskaitse asutused ei saavuta kohalike elanike koostööd. Nad ei saa tunnistajaid kriminaalasjades jne. Kohalikud elanikud ei ole valmis omaks võtnud kultuurinorme ning tekivad suured raskused. 3. On üks kultuurinormide kehtivussüsteem (territoorium) ning sinna asub elama teisest kultuurinormide süsteemist tulev immigrant
puutuvad, nt moodustavad gruppe. Muutujad võivad erineda oma taseme poolest, andes võimaluse ühes olukorras neid esitada, teises mitte. Neid on väga palju. - situatsioonilised: väljaspool isikut keskkonnas, nad võivad olla käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus
kooli üritustle mitte osalemine nörk tervisekasvatuse alane tegevus koolis vanemate nörk seotus kooliga Sõprade tasandil: söbrade puudumine, törjus eakaaslaste poolt suhtlemine söbradega, kes tarvitavad uimastid Ühiskonna tasandil: liberaalne uimastipoliitika-uimasti kerge kättesaadavus väärtushinnangute ähmasus ühiskonnas indiviidualistlik kultuur uimastitarbimist soodustavad kultuurinormid meedia möjutused, eriti noorte idoolite poolt edastav sönum uimastitarvitamisest kui norm käitumine vabaajaveetmine vöimaluste piiratus uimasti kohta adekvaatse informatsiooni kättesaamatus sotsiaalne ebavördsus-körge vaesus ja töötuse tase riigi selgepiirilise poliitika puudumine söltuvuse jäänud isikute ja nende abistamise suhtes korruptsioon kontrollorganites 11.Uimastite tarvitamine kui toimetulekustrateegia
tegutsemisvalmiduses. Nt. hirmuga kaasneb impulss kaitsta ennast hädaohu eest, mis võib sundida inimest põgenema 6) Emotsiooni avaldumine emotsioonid võivad väljenduda nii inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. Nt. naeratamine 7) Regulatsioon emotsiooni avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Niisugust emotsioonide kontrolli määravad nii individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. 11.3. Põhiemotsioonid 17. sajandil kirjeldas Rene Descrates kuut põhiemotsiooni: Üllatus, soov, armastus, rõõm, vihka, kurbus. Kõik ülejäänud emotsioonid olid Descratese arvates kombinatsioonid. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioon, nt rõõm, kurbus ja hirm. Samuti arvavad teooria pooldajad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega,
o Sündmus sisemine; välimine o Sündmuse kodeerimine alandus, solvang, oht ... o Hinnang kas peab midagi ette vütma, või võib emotsiooni nautida o Füsioloogiline reaktsioon mis teeb kehakeel, mis teeb nägu o Tegutsemisvalmidus o Emotsiooniline avaldumine nt miimika, zestid o Reguleerimine kas midagi tuleb võimendada või pidurdada. Nt vastikustunnet pidurdama ; õnnetunnet võimendama. Kultuurinormid. ( nt jaapani naised ei avalda ega näita emotsioone välja) - Põhiemotsioonid P. Ekmani järgi: igal emotsioonil on teatud lihaste asend. On olemas 6 põhiemotsiooni. ( hiljem 7) 1. Hirm 2. Üllatus 3. Rõõm 4. Viha 5. Vastikus 6. Kurbus 7. Põlgus - Emotsioonide otstarve : o Hindamine( erinevad isikud, olukorrad) o Ergutavad, pidurdavad o Suunavad tähelepanu
Uue põlvkonna teooriad · McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Kalle Küttis 2011 14 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ELULUGU VÄLISMÕJUD Emotsionalsed reaktsioonid Karjäärimuutused Kultuurinormid Käitumised Elusündmused Olukorrad BAAS- TENDENT- ISELOOMULIKUD KOHASTUMISED SID Püüdlused McCrae&Costa NEUROOTILISUS Hoiakud Harjumused
sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. o Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kaasaegsed sotsio-kultuurilised käsitlused Kultuurinormid mõjutavad laste igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi õppimiseks. Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt käitumist imiteerida vaid mõista kavatsuse seost käitumisega (Tomasello) ! Mida sarnasemad on inimeste arusaamad maailmast ja sellest, kuidas asjad käivad, seda edukam on suhtluse käigus toimuv infovahetus.
• Sündmus 48 49 • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Näoväljenduste universaalsus • Bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel. • Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised. Põhiemotsioonid (P. Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid? • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Emotsioonid ajus
kus valitseb juhuslikkuse printsiip. Tekst ihaldab, võrgutab lugejat, peibutab teda fetišina. Autor pole oluline, autor on surnud. Barthes`i käsitlusel on lähedust Lacani psühhoanalüüsiga Lacanil seondub iha imaginaarsuse mõistega, see on soov maailmaga ühte sulada ja samas olla iha objektiks. Lacaniga on seotud ka mõiste ‘sümboolne’. Lacanil seostub ‘sümboolne’ alateadvusega. Sümboolne on kultuurinormid, midagi superego sarnast. L-i järgi on subjekt kultuurifunktsioon. B-i järgi on autor/kirjanik keelefunktsioon. Subjekt taandub funktsiooniks, tekst on sümboolsete süsteemide ristumiskoht, indiviid on kultuuri atribuut. Lacan: Subjekt iseenesest on eimiski, alateadvus on selle Teise kõne, kelle ta maailmas eest leiab. Barthes`i töös “Kriitika ja tõde” esitatav mõiste ‘kiri’ viitab mitte subjekti sisemistele atribuutidele vaid tema puudumisele. ‘Kiri’ on
Mõned näited (meeled) Kuulmine: Helide tajumine ja väärtustamine; heliline identiteet; heli vs.müra Suuline kultuur: teabe suusõnaline liikumine ja talletamine"Vaikuse ajalugu" Helid ja sotsiaalsed eristused; heliline koloniseerimine Haistmine: Lõhnade tajumine ja väärtustamine; "võõra" lõhn; "vaese lõhn"; lõhnade moraalne mõõde; konnoteeritud lõhnad Puhtus vs mustus, hügieeninormid kui kultuurinormid Nägemine: Kuulmis- vsnägemiskultuurid (suuline vskirjalik kultuuur Prillide leiutamine Visuaalmeedia ajastu: televisioon, internet; visuaalne lugemisoskus Värvide ja värvitajumise ajalugu Maitsmine: Maitsmismeele konstrueerimine. "Hea maitse". Vürtside ajalugu; suhkru kasutuselevõtt; soola ajalugu jne. Köögikultuur. Maitse ja rahvuse konstrueerimine: rahvustoit; maitse kui identiteedi oluline osa. Kompimine:
kultuurid- või kultuuriepohhid, võimalik, et terve inimkond- on kultuuriliste püüdluste mõju all „neurootiliseks“ muutunud.Kultuuris esinevad neuroosinähtused ei tulene aga mitte konkreetse vormi ebatäislikkusest, pigem kuuluvad need vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis
*sündmus väline või mõeldakse mõnele juhtumile tagasi *sündmuse kodeerimine - mida tuntakse(nt alandus, solvang, oht) *hinnang - vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule *füsioloogiline reaktsioon - mida teeb meie kehakeel, nägu *tegutsemisvalmidus hakatakse vastu või põgenetakse *emotsiooni väline avaldumine - nt näoväljendid, miimika, zestid *regulatsioon - avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult; kultuurinormid kuidas on mingis kultuuris kombekas antud emotsiooni välja näidata Näoväljenduste universaalsus: Bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised Paul Ekman = Põhiemotsioonid, mida tuntakse igal pool ära: hirm, üllatus, rõõm, viha, vastikus, kurbus, põlgus (lisandus hiljem) Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab.
*sündmus – väline või mõeldakse mõnele juhtumile tagasi *sündmuse kodeerimine - mida tuntakse(nt alandus, solvang, oht) *hinnang - vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule *füsioloogiline reaktsioon - mida teeb meie kehakeel, nägu *tegutsemisvalmidus – hakatakse vastu või põgenetakse *emotsiooni väline avaldumine - nt näoväljendid, miimika, žestid *regulatsioon - avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult; kultuurinormid – kuidas on mingis kultuuris kombekas antud emotsiooni välja näidata Näoväljenduste universaalsus: Bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised Paul Ekman = Põhiemotsioonid, mida tuntakse igal pool ära: hirm, üllatus, rõõm, viha, vastikus, kurbus, põlgus (lisandus hiljem) Emotsioonid on autentsed, kui terve nägu seda näitab.
Põllumehe rolliga samastub lugeja. Ta on ka väejuht, sõjamees, aga pole tugev strateeg. KP on patrioot, aga mitte sõjaväe juht (võitleb puudega, siil annab mehemürakale nõu). KP-d juhivad võitluses sangariideaal ja vabadusearmastus. Ta on tänulik, hea – omadused, mis seonduvad rahval iseendaga. Üldiselt on ta lihtne kuningas (v.a ta hõbedane laev Lennuk). Negatiivsed jooned: impulsiivne, julm, rumal, aeglase taibuga. Iseloom maksab talle lõpuks kätte. Teda ei juhi kultuurinormid ega vaimujõud, vaid loodus. 12. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsoni isamaakõnede tsükkel on keskne ärkamisaegne tekst. Moodne rahvustunne leiab aset 19.saj eri Euroopa paigus toimunud protsesside jooksul. Eestis toimunu pole unikaalne, sest mujalgi Euroopas toimus sarnaseid liikumisi. Mart Laar kirjutas ärkamisajast doktoritöö. Aade, et eestlastel on õigus rahvuskultuurile, hakkab levima järjest laiemale pinnale.
FORMAALSED OPERATSIOONID TÄNAPÄEVAL Ilmneb, et formaalsete operatsioonide järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane. Kaldume otsima kinnitust reeglile. Üks seletus on, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt. Samuti on leitud, et ka väga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. KAASAEGSED SOTSIO-KULTUURILISED KÄSITLUSED Kultuurinormid mõjutavad lapse igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi õppimiseks 19 Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt käitumist imiteerida, vaid mõista kavatsuse seost käitumisega. Mida sarnasemad on inimeste arusaamad maailmast ja sellest, kuidas asjad käivad,
võib rääkida psühholoogilisest konfliktist) või 2) käitusid vastavuses käitumisnormidega, mille nad võtsid grupilt, kelle koodeks on vastuolus selle grupi koodeksiga, kes käitumist hindab (konfliktil puhtväline iseloom) Olulist rolli mängib ka kultuurinormide kandjate hulk ühiskonnas. Kui ükski kultuur ei domineeri, siis tekib probleem kuna pole teada millised kultuurinormid kehtivad. Eelpool vaatlesime me suuri süsteeme, kuid kultuurinormide konfliktid esinevad ka väikeste rühmade tasandil. Näiteks saab täheldada kultuurinormide konflikte isiku liikumisel ühest ühiskonna kihist teise. Kultuurikonfliktiteooriaid on püütud kasutada kohtutes kuritegu kergendava asjaoluna (USAs on õnnestunud päris palju). Näide: taanlanna jättis lapse vankriga kohviku akna alla ja läks ise sisse
otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Tsentraliseeritus näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis koondunud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte. Suuresti mõjutavad aga detsentraliseerimist juhtide isiklikud arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 3. Huvigruppide mudel Huvigrupid on inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Huvigruppide kaardistamine on suuresti seotud keskkonnategurite kaardistamisega, kuid meeles tuleb pidada, et huvigruppide puhul räägime konkreetsetest inimgruppidest (organisatsioonidest, töötajatest, klientidest, konkurentidest jne) ning nende tegevuse mõjust organisatsioonile.
kehakaalu alandada & tulemust säilitada · Uurimused viitavad, et kehakaalu alandmisel saavutavad paremaid tulemusi tugevama autonoomsusega ehk sihi-kindlamad inimesed · Ka eesmärkide püstitamine on tõhus vahend kaalu alandamise hõlbustamiseks · Ülekaalulisusega seostuvad mitmed tõsised haigused, nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi, südame-veresoonkonna haigused & vähk. See sunnib liigse kehakaalu alandamist väga tõsiselt võtma. · Samas osutatakse, et kaasaegsed lääne kultuurinormid panevad inimesi tugeva surve alla saavutamaks saledat keha. Kuna paljudele on selline ideaal täiesti kättesaamatu, põhjustavad saleduse nimel tehtavad asjatud pingutused neile inimestele tugevat füüsilist stressi ning selle teadmine psüühilist stressi · Uurimustest saab teha järgmisi üldisi järeldusi: Ühiskond peaks aktsepteerima keha kuju & kaalu suurt varieeruvust Reeglina pikendab kehakaalu alandamine eluiga
seega on see ühendav. On olemas ka teisi tsivilisatsioonide liigitusi, mis oleneb sellest, et mille alusel toimub liigitamine. Näiteks Lääne või Ida tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähendab tänapäeval laiemas mõttes mingit teatud inimühiskonda, millel on nii materiaalne kui ka vaimne kultuur. Kuid kitsamas tähenduses mõistetakse tsivilisatsiooni all mingit suurt isoleeritud inimühiskonda, mis on jõudnud teatud ajaloolisele arengu astmele, esinevad ühesugused kultuurinormid ja paikneb teatud geograafilisel alal. ( Laanemäe 2007, 201-204 ) 3.2.1.2 Tsivilisatsioonide ajalugu Maailmas hakkas tsivilisatsioon välja arenema alates III aastatuhandest eKr. Tsivilisatsioon võib tähendada ühiskonda, mis on hästi korraldatud ja kultuur on väga kaugele arenenud. Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varasteks kõrgkultuurideks. Varajastel tsivilisatsioonidel olid olemas nii erinevaid kui ka sarnaseid jooni
alusel toimub liigitamine. Näiteks Lääne või Ida tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähendab tänapäeval laiemas mõttes mingit teatud inimühiskonda, millel on nii materiaalne kui ka vaimne kultuur. Kuid kitsamas tähenduses mõistetakse tsivilisatsiooni all mingit suurt isoleeritud inimühiskonda, mis on jõudnud teatud ajaloolisele arengu astmele, esinevad 85 ühesugused kultuurinormid ja paikneb teatud geograafilisel alal. ( Laanemäe 2007, 201-204 ) 3.2.1.2 Tsivilisatsioonide ajalugu Maailmas hakkas tsivilisatsioon välja arenema alates III aastatuhandest eKr. Tsivilisatsioon võib tähendada ühiskonda, mis on hästi korraldatud ja kultuur on väga kaugele arenenud. Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varasteks kõrgkultuurideks. Varajastel tsivilisatsioonidel olid olemas nii erinevaid kui ka sarnaseid jooni
seega on see ühendav. On olemas ka teisi tsivilisatsioonide liigitusi, mis oleneb sellest, et mille alusel toimub liigitamine. Näiteks Lääne või Ida tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon tähendab tänapäeval laiemas mõttes mingit teatud inimühiskonda, millel on nii materiaalne kui ka vaimne kultuur. Kuid kitsamas tähenduses mõistetakse tsivilisatsiooni all mingit suurt isoleeritud inimühiskonda, mis on jõudnud teatud ajaloolisele arengu astmele, esinevad ühesugused kultuurinormid ja paikneb teatud geograafilisel alal. 96 ( Laanemäe 2007, 201-204 ) 3.2.1.2 Tsivilisatsioonide ajalugu Maailmas hakkas tsivilisatsioon välja arenema alates III aastatuhandest eKr. Tsivilisatsioon võib tähendada ühiskonda, mis on hästi korraldatud ja kultuur on väga kaugele arenenud. Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varasteks kõrgkultuurideks. Varajastel tsivilisatsioonidel olid olemas
annaabi.ee 
