On inimesi kes oskavad ja tahtlikult kasutavad ühiskonna headust halvasti ära ,olles laisk kuid nutikas nt:Soomes on miinimum palk sama palju kui töötuabi raha ja sel juhul inimene ei vaevugi tööle minema,sest ta saab ka muidu hakkama ,muidugi kellel oleks raha ülearu, kuid samas tuleks arvestada ,et on paju kodanikke kes vajavad seda rohkem.Inimesed kes saavad palka,laste puhul lastetoetust,turudeklaratsiooni ei ole kindlasti laisad,vaid õiglaselt riigi toetust. Pensionäride puhul ei oska kahjuks paljud hinnata seda mida riik neile annab,juhul kui pensioni ei oleks peaksid nemadgi käima tööl ja ei saaks sellist mugavust mida neile pakutakse,inimesed kes on oma pensioniga rahul ja varasemalt ise invetseerinud saavad ideaalselt eluga hakkama st. osad pensionärid on laisad tahtes veel suuremat pensioni ja madalamid hindasi ning on vanureid kes oskavad hinnata neile antud
vajadus; erektsiooni impotentsus- seksuaalvõimet pole, aga vajadus on; enneaegne seemnepurse; seemnepurset ei toimu. 3. Naisel Frigiitsus- täielik sugukülmus; tõeline frigiitsus- puudub nii seksuaalhuvi kui orgasmilisus; vaginism- naise tupe lihased tõmbuvad tahtele allumatult krampi; anorgasmia- naine ei saa orgasmi; pseudofrigiitsus- orgasmi ei tule. 4. Suguelundite väärareng, haigused, abort, alakehatraumad, laisad seemnerakud, surnud seemnerakud. Laisad viiakse süstlaga lähemale, surnud siis spermatoonor, katseklaasis kui munajuhad umbes ja viljastaud munarakk viiakse naise emakasse, kui munarakk kõlbmatu siis selle doonor, doonorema. 5. Homoseksuaalsus- samasoo, pedofiilia- lapsed, zoofiilia e sodoomia- loomad, nekrofiilia- surnud, fetishism- esemed, gerontofiilia- vanurid. 6. Ekshibitsionism- liputamine, vualism- piilumine, transvestism- vastassoo riietesse riietumine, sadomasohism- massohist valust sadist
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elava...
Niiet võib-olla on mure hoopis selles, et töölised pole piisavalt kvalifitseeritud? Jah, arvan, et küsimus ongi selles. Eks on ka erandeid, kui spetsialistid ei leia oma alal tööd Eestis, kuid enamasti peaks iga tööotsija vajadused rahuldatud, kui ta vaid ise on piisavalt hea. Tihtipeale ei ole inimesed oma tööga rahul kas palganumber ei sobi, töökohustused ei meeldi või on mõni muu häda, mis tundub, et on paljudele eestlastele omane. Töötajad on rahulolemattud, kuid samas laisad ning ei võta oma olukorra parandamiseks midagi ette, või ehk polegi laisad? Nagu eelpool mainitud, ei pruugi oma erialal saada õigalse palgaga töökohta ning seetõttu tehakse midagi muud, sest palk on ju oluline. Nüüd tuleb mõelda oma väärtushinnangutele ning prioriteetidele. Tuleb teha valikuid, mis on enda jaoks tähtis, kas meelepärane töö ning madalam palk või töö, mis ei paku nii palju naudingut, kuid on tasuv? Enamik inimestest valiks ilmselt teise
Inimesel on väga raske võidelda iseendaga, kuid ta ikka suudab seda teha ja hakkama saada.Miks on see võitlus nii tähtis inimese jaoks ja paljud ei saa sellega hakkama? Kui hakata mõtlema sõnast ,,võitlus", siis peaks kohe ära mainima, et see toimub kahe poole vahel, hea või halva. Kui inmene peab võitlema iseendaga tähendab see seda , et ta peab oskama ennast kontrollida ja proovima endast välja saada halvad omadused. Näiteks on paljud inimesed laisad, kuid kui nad võitlevad iseendaga ja proovivad saada laiskusest üle, siis on nad selle lahingu võitnud ja saanud endast jagu. Võitlus iseendaga on tähtis, kuid samas väga raske, kuna inimene ei oska talitseda enda tundeid ja ei oska iseendale ,,EI" öelda. Mõned inimhinged on nii enesearmastajad, et nad isegi ei märka, et isegi nendes on halbu külgi ja omadusi ,millest peks lahti saama. Näiteks on mõningatel inimestel väga halb iseloom
halvemini, lugupidamatult. Peaaegu me kõik teame ju nalju mustanahalisest. Näiteks: mille saab neeger jõuludeks? Sinu jalgratta. Enamus naerab selle üle ega mõtle, kuidas reageeriks sellisele anekdoodile mustanahaline, kas ta naeraks? Kujutlege ennast tema olukorras. Kas sooviksite, et teie kohta sellist nalja tehtaks? Järgmine oluline probleem on see, et alahinnatakse mustanahalisi. Inimesed räägivad, kuidas kõik mustad on laisad ja ebameeldivad inimesed. Üldsegi mitte. See on täiesti individuaalne. Teame ju palju tuntud inimesi, kes on mustanahalised. Barack Obama, Michael Jordan, Tiger Woods, Michael Jackson jpt, kes on elus kaugele jõudnud. Lõpetuseks paluksin kõigil võtta hetke ning mõelda, kuidas te ise suhtute mustanahalistesse inimestesse. Kas nahavärvi erinevus tõesti annab õiguse kedagi halvasti kohelda? Loodan, et kui olete mõtlnud hetke ning
Järeldus:Mida innustatumad ja riigist huvitatumad on inimesed, seda edukam on riik 2.probleem:Kodanikud peaksid oma südametunnistusel kandma kohustust oma riiki edendada, milleks on väga hea variant kodanikualgatused. Näide:"Teeme ära!" ühendas rahvast, tõi tuntust riigile ja täitis ka oma eesmärgid loodus ja keskkonnahoiu aladel. Järeldus: Mida rohkem on kodanikualgatusi ja inimeste kaasamaist riigi töösse, seda tuntum ja efektiivsem on riik. 3.probleem: Inimesed on laisad ja ei taha olla oma riigis vastutavad olukordades, kus kõik pole parimas korras. Näide: Andrus Veerpalu dopinguskandaalis oli inimesi, kes muutusid Eesti suusasporti laimavateks, aga õnneks ka palju riigile,rahvusele ja Veerpalu kindlaks jääjaid! Järeldus:Rahva toetus ja vastutus on tugeva riigi tunnus! Kokkuvõte: Mida koostööaltimad, aktiivsemad ning kindlameelsemad on kodanikud, seda kiiremini toimub areng ja seda kindlam on Eesti riigi ja rahvuse säilimine.
Laiskus ja aktiivsus Austatud kuulajad, iga inimene on oma elu jooksul kogenud eluetappe kus avaldub nii tema laiskus kui ka aktiivsus. Meie seas leidub mõlema iseloomujoone omajaid. Kuid mis on laiskuse ning aktiivsuse negatiivsed ja positiivsed küljed. Laisavõitu inimestel kipuvad kohustused üle pea kuhjuma, kuna nad põikavad nendest kohe kõrvale. Tõenäoliselt ei saavuta laisad isiksused elus kunagi edu ja laiskus võib olla see, mis neid tagasi hoiab. Inimesed ei saa nende abile loota, kuna tõenäoliselt ei püsi neil midagi meeles. Sa pead olema aktiivne ja kinni haarama kõikidest võimalustest, mida elu sulle pakub. Nõnda tagad selle, et ei lase ühelgi suurepärasel võimalusel oma elus raisku minna ning inimesed hakkavad märkama milline kaunis isiksus sa oled. Paljudele meeldib vaadata, kui keegi teine
+Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. +Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid.
Kas truudus on juhuse puudus? Olen mõnikord kuulnud nii väidetavat ja mõelnud, mida see tähendab. Kas seda, et truudus ei pruugigi tuleneda austusest teise inimese vastu? Et partnerit ei peta üksnes need, kel selleks võimalus puudub (kes on kõrvalsuhte loomiseks liiga laisad, mugavad, kartlikud või pole piisavalt ihaldusväärsed)? Oleks väga kurb, kui see ka päriselt nii oleks. Mina usun, et truudus või selle puudumine sõltub inimesest endast, tema vaadetest ja tõekspidamistest. Juhuseid tuleb elus ette ikka ja alati, aga vaid meie ise otsustame, kas ja kuidas neid kasutada. Miks üldse petetakse? Peamine põhjus on kindlasti tüdinemine partnerist ja suhtest tekib ükskõiksus ja tunne, et pole enam midagi kaotada
Jaanipäevased uskumused 1. usuti, et põldudel hõljuv suits on ohvrisuits ja, et see läheb põlluhaldjale kes pidi hävitama kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedi...
jälgitakse, siis suruvad enamus inimesi oma isiksuse alla ja käitu nii nagu tänapäeva ühiskonnas kombeks on ja minu arust on sellised inimesed üsna nõrgad. Ma küll ei oska öelda kuidas, kuid sellise inimvaatluse käigus saan lahendusi oma probleemidele ja vahel ka vaadeldava isiku probleemidele. Ma arvan, et kui inimesed võtaksid ennast kokku ja ei laiskleks nii palju, siis saaksid nad pea kõigega hakkama, kahjuks aga on enamus inimesi väga laisad ja ega seda saa neile ette heita, sest neid ju kasvatati nii.
tutvusime, siis ei osanud me üldse mõelda sellele, kuhu see tee meid lõpuks viib. Justkui liiga ruttu on möödunud need 8 aastat. Lõppenud on üks etapp meie elus, etapp mis aitas kujundada meid endid. Seda kõike poleks me suutnud ilma tublide õpetajateta, kes oskasid meis välja tuua meie parimad küljed ja suurepärased oskused. Muusikakooli õpetajad kõik on erakordselt toetavad ja rõõmsameelsed. Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh ja alati innustasid nad meid ebaõnnestumise korral aina uuesti ja uuesti proovima. Ei saa mainimata jätta ka meie iga aastaseid toredaid muusikakooli õppekäike, mis muutsid meid headeks sõpradeks. Kindlasti peame tänama ka oma vanemaid, kes on meid alati toetanud ja aidanud üle saada alla andmise mõtetest
humanismi levik,avatakse akna 16 saj. Varauusaeg Indiasse ja Ameeri kasse Karl suure keisririik Frangi riigi kujunemine Frangi riigi rajas 5 sajandil Clodovech,kes pani alguse Merovingide dünastiale. Ta allutas peaaegu kogu Gallia ja võttis vastu ristiusu.Chlodovechi surma järel riik nõr Genes ja valitsesid nii nimetatud laisad kuningad ja tegelik võim kuulus hoopis nende kojaülematele ehk majordoomustele.Et saada abi langobardide tõrjumiseks, palus paavst abi Frangi majordoomus Pippinilt. Kui Pippin oli teda sõjaliselt aidanud kuulutas paavst teda kuningaks ning sellest algas Karolingide dünastia. Paavst sai Sama korda valdused Itaalia keskosas ning tekkis kirikuriik(u 1000.a) Frangi riik Karl Suure ajal Peale isa surma päris Karl Suur isa trooni ning aastal 800 krooniti ta Rooma keisriks. Seega oli
Miks jätavad noored keskkooli pooleli? Vahel juhtub nii, et keskkooli minnes ollakse väga elevil, kuid juba paari kuu pärast jäetakse kool pooleli.Miks juhtub noortega nii? Kas noored on liiga laisad või on probleem millesgi muus? Üks peapõhjuseid võib olla, et eitaheta uuesti vanasse kooli ja koju rutiini tafasi minna. Otsitakse hoopis uusi seiklusi ja elamusi. Võibolla sobiks siis minna kutsekooli või võtta aasta vabaks ja tööle minna. Pärast üheksandat klassi tahetakse tahetakse vahel lihtsalt puhata ja mitte kohe kooli tagasi tormata. Soovitakse välja mõelda edasised plaanid ja tulevikusoovid. Pidevalt küsitakse keskkooli õpilastelt, mida nad tahavad
sotsiaal-psühholoogilistele mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad motivatsiooniteooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesuguses olukorras. Mõlema valdkonna teooriad täiendavad üksteist. Douglas McGregor jagas oma 1960. a avaldatud teoses inimesed vastavalt nende töösse suhtumisele X- ja Y-tüüpi inimesteks. Samuti jagunevad juhid vastavalt X- ja Y-tüüpideks ning suhtuvad alluvatesse vastavate omaduste järgi. X-tüüpi inimesed on laisad ja väldivad võimaluse korral töötamist, vajavad vahetut juhendamist ning asuvad tööle vaid karistust kartes. Enamik sellesse tüüpi kuuluvaid inimesi väldib vastutust ja neil pole ambitsioone, peamine on turvalisus. Nad on teatud mõttes robotid ja suurem osa neist ei ole võimeline loominguliseks ja loovaks tööks. Y-tüüpi inimese jaoks on töö loomulik tegevus nagu puhkus või mäng. Suunates jõupingutused
võideldakse selle vastu tõsiselt ja on tehtud karmid karistused. Allar Levandi on öelnud, et sporti ei tohi nii palju raha viia, sest see raha läheb uute dopingute väljatöötamisele. Riigid toetavad spordiasutusi rahaliselt, et spordialasid edasi arendada ja, et sportlased saaksid välismaal võistlustel käia. Mulle väga meeldib sport, minuarust peaks sport olema populaarsem, see lahendaks ka tänapäeva ühiskonnas kasvava ülekaalulisuse probleemi, aga inimesed on lihtsalt liiga laisad. Sport oli vanasti kindlalt kultuuri osa, aga nüüd on osa sellest juba muutunud äriks. Doping on tõusnud üheks spordi alandavaimaks osaks. Sport on lõbus ja tervislik ajaviide. Spordiga saab ka üksteisest mõõtu võtta. Sport on tähtis kultuuri osa, mida tuleb säilitada. Jere Hirvi 9.a
Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest tulevad tagasi kodumaale, aga mõned kahjuks mitte.
On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, et oma rahva huvide eest seista. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas maksumaksja rahast ennast ülal peavad. Mina ise olen demokraatia poolt, sest arvan, et kodanikul peab olema võimalus vähekegi enda elu korraldada seal riigis, kus ta elab. Demokraatlik kord on aga hea, sest teoorias peaks see tagama kõigi kodanike võrdsed õigused ja võimalused.
Eesti telekanalite positiivsed ja negatiivsed küljed Meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon. See on muidugi ka loogiline, sest enamus inimesi on oma loomuselt laisad. Teleka ees lösutamine ei nõua pingutamist ja on väga meelelahutuslik. Firmade jaoks on televisioon tähtsaim reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast.
kõige üldisemas mõttes, püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Ta õpetab meid viisakalt käituma, et saaksime jätta endast hea mulje. See loob rahu maailma, kuna hakkame rohkem teineteist austama. Eetika aitab meil olla teistest erinev. Tuues esile oma intelligentsust oleme rohkem tähelepanu keskpunktis. Olen nõus Manley Halli mõtteteraga: ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." Ebaviisakad jätavad endast labase mulje. Neid pole kasvatatud või nad on laisad ning ei viitsi õppida kombeid. Selline harimatus on tänapäeva maailmas väga suureks probleemiks. Vanematel ei ole piisavalt aega oma lastega tegeleda kuna käiakse tööl. Näen selles suurt probleemi meie kõigi tulevikus. Tänu konfiliktidele suureneb võimalus algavateks sõdadeks ja rahutusteks. Täiskasvanud peavad rohkem väärtustama oma lapsi ning nendega tegelema. Praegu jääb mulje, et intelligentsuse kasvatajateks on põhiliselt ühiskond ja kool.
Tuleb tõdeda, et osatähtsus meie elus kasvab aina järjest. Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid ning üleskutseid. Minu meelest meedia erinevatest vormidest on kahtlemata populaarseim televisioon, kuid miks ma nii arvan ? Enamus inimesi on oma loomuselt laisad, see on loogiline. Teleka ees üle 3.5 tunni lösutamist on suhteliselt mugav, mis ei nõua ka erilist pingutamist ja on meelelahutuslik. Saateid leidub telekanalitelt igale maitsele. Kui sind huvitavad reklaamid, vaimuvaesed saated, thriller ja actionfilmid ning seebikad, siis neid saad jälgida TV3st ja Kanal 2st. Kui aga huvitab poliitika, kultuur või mõni seriaal tuntud Eesti näitlejaga, see vaatab ETVd. Mullusega võrreldes Eesti telekanalite
Kas oli õige see, et mõisnikud maksid talupoegadele, kes pidid päevast päeva harima nende põlde, isegi siis kui talupoegadele anti õigus mõisnike maal elada? Ma isiklikult arvan, et see ei õigustanud mõisnikke välja ja selline asi nagu võõrvõim on põhjustanud mitmeid ülestõuse ning see juba näitab, et selline asi ei tohtinud eesti poegades olla. Talupojad vaesed ja mõisnikud rikkad, ent talupojad töökad ja mõisnikud lihtsalt laisad p***d, kes vahtisid oma uhke näoga otsa ja ütlesid: "Kasi tööle!" hea, et selline asi enam ei eksisteeri. Mida me siis küll teeks, kui veel olekski? Kes seda teab... Minu lõppsõna on: Vilde üritas, vähemalt minu arvates oma lugudega välismaal pilti ette lüüa neile, kes ei teadnud, milline tunne on olla ori ja kui hullumeelne see võib olla...
Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad. See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi
Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad. See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi
ehitatud pilvelõhkujas, võib olla ülim. Mina isiklikult viiks ellu veelgi rohkem ideid, uuritakse ju koguaeg loodust ja selle ime. Miks mitte kasutada rohkem sellist mõtlemist, nagu need inimesed selles artiklis ja maailm oleks palju ilusam. Nagu suurfirmades tavaks, korraldavad ka termiidid meelsasti allhankeid - väga hästi öeldud. Selle asemel, et ise toitu närida, usaldavad nad selle teatavale bakterile, kes töö nende eest meelsasti ära teeb. Laisad putukad ise peavad siis ainult valmis näritud lurri tarvitama. Termiidipesa aga on ehitatud sel moel, et puunärija-seenbakteril seal hea elada oleks. Kokkuvõtteks võin öelda, et selline mõtlemine pani mind väga mõtlema ja selline arhitektuuriline lahendus on lihtsalt g e n i a a l n e! Olin väga rõõmus seda esseed kirjutades ja loodan, et see mõte ka realiseeritakse ja inimesed võtaks sellest eeskuju. Jaana Koplimaa EA31 19.11.2014
..mees võib mäelda, mis ta tahab, mõelda enese kogu maailma isandaks või tongivaks sitasitikaks."). Kõige noorem on Eero, kes on Juhanist 7 aastat noorem, kuid terase peaga ja aabitsa lugemine läheb tal libedasti. Just Eero on see, kes teisi vendi oma sõnadega torgib, eriti pikaldase taibuga Juhanit. Seitse venda hoiavad alati kokku. Seitse venda on 7 erinevat soome karakterit, neil on kõik soomlaste head ja halvad küljed olemas. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Vendadest võime lähedasteks pidada Aapot, Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine
Kui selllest välja ei tee, siis tõenäoliselt jääb sellest lihtsalt ilma. Öeldakse ju, et elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. Tahes-tahtmata on looduse poolt on osadele antud rohkem kui teistele. Kui need andekamad arvavad, et nad on teistest paremad ning ei pea seetõttu pingutama ning vaeva nägema, siis jäävad tulemused niruks. Igat talenti on võimalik suure töö ja vaevaga üle trumbata. Tegelikult on meil kõigil tohutult potentsiaali, kuid paljud on liialt laisad, et seda täielikult ära kasutada. Oodatakse, et kõik hea kukuks lillegi liigutamata sülle ning pärast on palju nurisemist kui lõpptulemus pole just see, mida loodeti. Väidetakse, et kannatlikkus on voorus, kuid vaid tegutsedes on võimalik midagi saavutada. Vastasel juhul võibki oma võimalust ootama jääda. Tuleb oma mugavustsoonist välja tulla ning tegutsema hakata. Kõige kummalisem on see, et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed,
"Seitse venda" - iseseisev töö 1.Põhjendage, miks eemalduvad vennad ühiskonnast. Vennad eemalduvad ühiskonnast, sest neil tekib palju probleeme kiriku ja teiste külaelanikega. Poisid on laisad ning teevad palju vempe. Lapsepõlves tegid nad mitmeidki koerustükke, mille pärast pidid nad metsas varjul olema. Pärast ema surma otsustatakse minna naisele ning kirikukooli haridust omandama. Kuid mõlemad plaanid luhtuvad. Kosjalkäigul saadakse korvi ning kirikukoolis karistab neid õpetaja nende kõvade peade pärast. Vennad lõhuvad akna ning põgenevad. See tekitab kirikuisas palju pahameelt. Lisaks sellele tekib
A. Kivi ,, Seitse Venda'' Lpeta laused 1. Vennaste esimene retk vabadusse oli lapseplves, kui... nad hakkasid esimest korda mtlema tulevikule ja saatusele. Nende esimene vemp oli, kui nad Mnniku-moori kanapesast munad ra varastasid ning seetttu mnda aega redus viibisid. 2. Vennad olid omavahel sarnased selle poolest, et... nad olis kik priski kangekaelsed, laisad ja kvapised. Samuti meeldis pea kikidele vendadele tegelikult ks ja sama neiu, Mnniku- moori noorttar Venla. Vlimuselt olid neil sinepikarva juuksed, tugevad lad ja pikk kasv. 3. Teistest erinesid... Aapo, Eero ja Lauri, sest nad olid targemad ja otsustusvimelisemad ning enamasti ka iseloomu poolest. Aapo- mrgatavalt targem, pikim, pihimuliseim, rahumeelne, asutusvrne. Eero- lhim, terava keelega, noorim, nrk, ninatark
taasmetsastatakse, siis erametsades võetakse maha suuremat tulu tõotavad langid. See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie kasvavale tarbimisvajadusele. On palju naftaga seotud keskkonnaprobleeme nii otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi t...
Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Miljöö teose aeg-ruum. Miljööl puudub teoses enamasti iseseisev tähendus ja mõte. Seda kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ning väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks.
et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma. Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma.
Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. ...
,,Laps räägib siis, kui kana pissib." See väidab seda, et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida, vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud. Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian, et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks. ,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid.
Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest liigne rikkus ja liigne vaesus võisid põhjustada mässu. Mõlemad filosoofid ütlesid, et parem riik tuleb siis, kui on paremad inimesed. Enamik inimesi on aga loomult rumalad ja laisad. Paremad inimesed tulid nende arvates kasvatusest. Kasvatus pidi olema riigi käes. Oma elu jooksul asutasid mõlemad filosoofid oma kooli. Platon oli asutanud kooli Ateenas. Selle nimeks sai Platoni akadeemia. Seal õpetati matemaatikat, poliitikat, retoorikat. Aristoteles oli samuti asutanud oma kooli Ateenas. Tema kool kandis nime Lykeion. Kool oli ümbritsetud uhke botaanikaaiaga, kus Aristoteles jalutades õpetas. Koolis pühenduti bioloogiale ja loodusteadustele.
Selliste juhi omadustega seondub ka autokraatlik juhtimine. Autokraatse stiiliga juht delegeerib vähe, koondades enda kätte kogu võimu, vastutuse määrab aga täielikult alluvatele. Autokraat lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Juhil on alluvate tegevuse üle suur või täielik kontroll, kuna juht sekkub pea kõikidesse olukordadesse, olgu nad tähtsad või ebaolulised. Autokraatlik juht arvab, et töötajad on laisad, kes püüavad tööst kindlasti kõrvale hiilida, just nagu D. McGregori X ja Y inimese tüübi teoorias, kus X-tüüpi töötajad on laisad, teevad tööd vastu tahtmist ning töötavad ainult hirmust karistuse ees. Lisaks arvukatele puudustele on sel stiilil ka omad eelised: otsustamine on kiire, saab kasutada vähekompetentseid alluvaid ja tänu tööülesannete täpsele määratlemisele tunnevad alluvad end kindlamana (Alas 1999).
Pilt Ükskord elasid metsas kaks ülilaiska venda, kes olid nii laisad, et ei viitsinud isegi toast õue minna, vaid olid toas ja vaatasid televiisorit või mängisid miilitsat ja pätti. Ühe nimi oli Adolf ja teist hüüti Jossifiks. Kenal pühapäevasel pärastlõunal peale pudru söömist otsustasid poisid hakata miilitsat ja pätti mängima. Mänguhoos aga sattusid poisid enda suure ja uhke maja kõledale pööningule. Pööningul aga poiste mänguhoog rauges ja nad hakkasid vaatama igasuguseid huvitavaid vanu asju
Raha rikub paljud inimesed ära. Minnakse seadusega pahuksisse, tarvitatakse narkootikume, alkoholi. Mõeldakse, et kui on raha, siis on kõik lubatud. Hädade lumepall hakkab veerema ja kasvama, kuni lõpuks lõpetatakse tänaval. Ka tänapäeva kodutute, hulgas on erinevaid inimesi. Kui osa neist saan veidi abi, siis nad saavad oma elu jälle korda, lähevad tööle, leiavad elamise. Osa aga ei tahagi tööd teha. Nad pigem tuhnivad prügikastides, kui lähevad tööle - nad on laisad ja rikutud. Kui anda sellisele raha, ta ei lähe poodi leiba ostma vaid raiskab selle viina peale. Raha ei ole elus peamine, kuid ilma rahata ei saa ka hakkama. Tähtsamaks tuleb pidadi inimesi enda kõrval, oma peret, sõpru. Minu jaoks on raha kõigest paber ning tarbeese, mille abil saan osta toitu ja muud eluks vajalikku. Muidugi ei saa ilma rahata elus hakkama, kuid see ei ole elus peamine. Inimene on siis rikas, kui ta on saavutanud elu jooksul kõik, millest ta on unistanud, ja
igasugused Coca - Colad ja Fantad. Inimeste viga on selles, et nad tarbivad liiga palju alkoholi. Mned inimesed istuvad ka rooli taha, kui on alkoholi tarbinud aga ei tohi. Paljud veel suitsetavad ja tarbivad narkootikume. Suits teeb kopsu mustaks ja narkooti - kumid on ohtlikud nii inimese elule ja ka ta tervisele. Sellised pahad ained ei tee inimest nnelikuks !!! Et kaua elada viks ka iga - pev sportida. Paljud inimesed on laisad ja vaatavad liiga palju televiisorit aga hoopis parem on natuke niteks jalgrattaga sita ja vaadata loodust ja nautida seda. Loodus rahustab inimest ja tekitab temas hea enesetuunde ja pakub ka rmu. vaimne tervis peab inimesel oema korras , sest see paneb inimese positiivselt mttlema. Kui inimesel on mure siis teda ei tohi sellega ksinda jda. Muidu inimene langeb depressiooni. Teisele ei tohi mitte kunagi elda, et sa ei oska, sa ei saa jne
kuid keda sai kasutada odava tööjõuna. Nüüdseks on mustanahaliste grupeeringust arenenud välja omad kultuurilised üksused. Väga paljud inimesed on kuulnud getodest, mis asuvad Ameerika Ühendriikides ja kus mustanahaliste kultuuri kirjeldavad värvikad, kuid mitte eriti positiivsed märksõnad nagu väljarabelemine halvast seltskonnast, narkootikumid ja kuritegevus. Ehkki barjäär valge-ja mustanahaliste vahel on vähenenud, leidub siiski inimesi, kelle jaoks on kõik mustanahalised laisad või muul moel kõlbmatud. Need kaks näidet osutavad probleemile, et pikka aega oli sotsiaalne tõrjutus põhjustatud millestki, mida kontrollida ei saanud sugu ja nahavärvus. Tol ajal oli see paratamatus, et sündisid mustanahalisena, ühiskonna arusaam korrektsest toimimisest oli lihtsalt erinev. Varem poleks eales mustanahaline Ameerika presidendiks saanud, nüüd on olukord muutunud, ent sotsiaalselt tõrjutuid on siiski. ,,Kadunud inimeste" hulk on on mitmekülgne
saavutisi mitte kollektiivseid. Kodanikuaktiivsuse vallas ei saanud ma autorist aru, mille poolest siis Skandinaavia riikide noored Eesti noortest paremad on, kuna ta ei toonud artiklis ühtegi näidet selle kohta. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. (10 punkti) Artikli põhisõnum on see, et Eesti noored on laisad ning nad ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Lisaks ollakse harjunud oma mugava eluga ning see tõttu pikendatakse oma lapsepõlve, olles ise juba täisealine. Ise ma nõustun pooleldi autori artikliga, kuid pooleldi ei ole ka nõus sellega. Ma nõustun, et me noored on harjunud mugava eluga ning ei taha kuidagi alustada iseseisvat elu. Võib olla on tõesti selle taga see, et noored ei tea kuidas iseseisvalt toime tulla, kuna ollakse harjunud,
haigestunutega on lihtsam mõista suitsetamise kahjulikkust ja sellest loobuda kui nende kolleegidel kes selliste juhtumitega igapäevaselt kokku ei puutu. Konkreetse info suurem kättesaadavus muudab selle prioriteetsemaks. Veel muudavad inimeste arusaamu erinevatest tõenditest sotsiaalsed mõjurid. Tihti veedetakse aega just sellises seltskonnas, kus on inimestel samad uskumised ja tõekspidamised. Tihti on ka inimesed liiga laisad ja mugavad ning omandavad ilma ise mõtlemata ja analüüsimata omale meeldiva inimese suhtumise teatud teemades. Veel tõestati seda, kuidas on võimalik hästi kirjutatud, ilusa ja puhtalt subjektiivsetest tõenditest koosneva teksti abil määrida pähe – müüa ja panna inimesi uskuma ükskõik mida. Inimesed kipuvad olema väga kergeusklikud ja usuvad kohe teksti kui sinna on pisut vahede täiteks lisatud teaduslikke lauseid ja väljendeid
Õppimise Sportimise (trenn) Sportimise (trenn) Kas laiskus on hea omadus ning miks? Ei ole ei ole Ei ole, kuna tihti jääb seetõttu ajahätta või jä Ei ole, laiskade inimeste tõttu ei toimi töö korra Ei ole, see raiskab mõttetult aega. Ei ole, sest nii võivad paljud vajalikud asjad te Ei ütleks et on. Kuid üleliiane virkus pole ka hea Ei, ei ole. Selle tõttu lükkan ma asju edasi kuni Ei, tulevikku pole ja laisana edasi ei jõua Ikka, siis ei teki probleeme üle töötamisega Jah, laisad inimensed on innovatiivsemad Jah, säästab energiat Kui seda on palju, siis mitte. Kui seda on aga mõ Laiskus motiveerib tõenäoliselt igasugu ratsional Laiskus on mingil hetkel vajalik, see kaitseb ül laseb inimesel maha rahuneda Ma ei ütleks, et see on hea, aga see ei ole halb Nii ja naa. Inimene peab oskama õigesti aru saada, Oleneb Teatud olukordades jah, laisad leiavad alati kõ Vahest on hea mitte midagi teha, kuid see on ka
Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, nii poliitilisi kui apoliitilisi, oma rahva huvide eest seismiseks. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas maksumaksja rahast ennast ülal peavad. Paratamatult ei ole kogu ühiskond ühtne ning leidub üpriski palju neid, kellele demokraatlik kord ei meeldi. On olemas demokraatia põhimõttelisi vastaseid, kes usuvad, et taoline kord on võimalik teoorias, ent praktikas üsna ebatõenäoline või isegi ebasoovitav. Üheks selliseks oli näiteks vanakreeka filosoof Platon. Kui ka lõpuks lepitakse demokraatiaga ja see tundub
Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest vii...
Tänapäeval oleks meile nagu sisse kodeeritud, et alati tuleb olla parim ning keskpäraste tulemustega leppida ei saa. Lapse pinged hakkavad pihta esimesse klassi saamiseks sisseastumiskatsetega. Selleks peab laps palju vaeva nägema ning kui ta sisse ei saa, on pettumus suur. Järmine suur otsus, mis tuleb langetada koolis on, mida teha pärast põhikooli lõpetamist. Enamik langetavad otsuse minna edasi gümnaasiumisse, kuid nõrgemad, kes koolipingetele vastu ei pea või on laisad, lähevad kergema vastupanu teed kutsekooli. Selline elutee valik ei näita soovi ja tahtmist ennast mitmekülgselt arendada. Alates gümnaasiumist ei sunni keegi õppima ega millegagi tegelema. Eeldatakse, et olla ise piisavalt täiskasvanuliku mõtlemisega, et ise otsuseid langetada. Gümnaasiumis peaks olema rohkem teadmisi ja soovi ennast edasi arendada. Inimesel peaks olema siht silme ees, kuhu poole edasi pürgida. Millised on elu eesmärgid ning kuhu soovid nendega välja jõuda?
Väljarännanud kreeklased kolisid Idamaal asuvatesse vanadesse linnadesse kus kas elati linnades või nad rajati täiesti uued asulad elutegevuseks. Paljud neist linnadest raid rikkateks ja rahvarohketeks. Nendest uutest linnadest oli kõige tähtsaim Aleksandria, mis oli tähtsaim luulekeskus. Vanade linnade seast kuhu Kreeklased olid kolinud oli Pergamon mis sõlmis liidu Roomaga ning muutus hellenistliku maailma kultuuri, teaduse ja majanduse keskuseks. Kuna kreeklased olid nii laisad et nad ise ei tahtnud koduseid töid teha nad ostsid ka uutes asulates endale orje mille tulemusena suurenes orjade hulk hellenistlikul ajal. Välis Kreeklaste traditsioonid pidid jätkuma nii et nad lasid ehitada teatreid ka uutesse asulatesse kus nad olid ennast sisse seadnud. Kreeka inimesele hakkas koppa viskama vanamoodne tragöödia ning selle tulemusena hakati rohkem tegema koomilisi näidendeid mis rahvast rohkem rõõmustasid kui need mis õpetasid
tõmmatud hariduseta või poolikult haritud, kuid see-eest enesekindlaid ja edevaid noori, kellel puudub professionaalne enesekriitika ning eetiline nõudlikkus. Nii nimetatud mugavust tahetakse igast nurgast. Seda võib näha viimstest uuringutest, mille korraldas Eesti Päevaleht, et inimesed pigem vaatavad telekat kui võtavad kätte paberist uudisekandja. See dendents näitab, et vanasõna ,,oma silm on kuningas" haab taas oma väärtust taastama või on inimesed lihtsalt liiga laisad, et lugeda ajalehte. Kuid ega ajakirjandus Eesti on kaotanud oma usaldusväärsust pikema aja vältel. Selle on põhjustanud Eesti meedia ning ajakirjanike ignorantsus kõige toimuva suhtes. Nagu mitmed sellel erialal haritud objektiivse pilguga vaatlejad on täheldanud on ühe uudise piires tavaliselt palju vigu ning vastuolusid ning tihit ei tooda ära kõikide osapoole seisukohti ja selle asemel toimub otsese isiku arvamuse ignoreerimine. Selle asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
