Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasulik mõju Sotsiaalne soodustamine Sünergia Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon Teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb Deindividuatsioon Olukord kus inimesed grupis ei pööra teistele grupiliikmetele tähelepanu kui üksikisikutele
Motivatsioon Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Motivatsioon · Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskus...
kalduvad teiste juuresolekul ülesandega paremini hakkama saama. 14. Kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises stereotüüp 15. Milline väidetest ei aitaks vähendada sots looderdamist - üldine hindamine Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. 16. Kuidas nimetatakse nähtust, mille kohaselt inimesed tajuvad end suures grupis anoüümsena..... - deindividuaalisatsioon 17. Mida tähendab kognitiivne dissonants - ebameeldib seisund, mis tekib vastandliku info valdamisest Kognitiivne dissonants kui tunded, mõtlemine ja käitumine lähevad vastuollu, siis üht vastuolu muudetakse, teisele mõeldakse põhjendus. 18
situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle Zajonc- käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet. Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus
mõõted aitavad meil aru saada, kuidas teised inimesed maailma näevad. Huvi sotsiaalsete ja grupiomistuste vastu on seotud Moscovici sotsiaalsete esituste teooriaga, mis käsitleb ühiste uskumuste ja seletuste arengut ning levikut ühiskonnas. 3. Teistega suheldes Publiku efektide uuringutest selgub, kuidas inimesed käituvad teisiti siis, kui teised on kohal võrreldes sellega, kui nad arvavad, et neid ei jälgita (sotsiaalne looderdamine). Kõrvalseisja sekkumise uuringutest tuletatud sotsiaalse mõju seadus väidab, et inimese poolt väljendatud mõju hulk sõltub kolmest tegurist: sotsiaalse surve avaldaja tugevus, arvukus ja lähedus. Uuringud on näidanud, et inimesed eelistavad kohalduda enamusega, isegi kui enamusel ei ole õigus. On uuringuid, mis näitavad, et kooskõlaliselt esinev vähemus võib enamusele suurt mõju avaldada. Kuulekuse uurimused näitavad, et inimesed kuuletuvad võimuesindajaile isegi siis, kui
Audentese Spordigümnaasium Aine- ja energiavahetus/grupitöö alused Referaat Koostaja: Britta Luup 11c Tallinn 2012 Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese o...
Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse. Ainevahetus on kahe vastandliku suunag...
Omistusvead on kui isiklikku käitumist võrreldakse teiste omaga. 46. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Sotsiaalne soodustamine on inimese üldise erutatuse tõus. Lihtsate, hästi omandatud ja harjumuslike tegevuste puhul muutub kõrgema erutatuse korral sooritus paremaks, kuid keerulisemate, uute või veel mitte omandatud tegevuste puhul tekitab see vigu. 47. Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millised on ilmnemise tingimused? Sotsiaalne looderdamine ehk inimene pingutab grupis vähem kui individuaalselt tööd tehes (köietõmbamine, Ringelmann, 1913). Sotsiaalne looderdamine tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. 48. Kirjelda kõrvalseisja efekti ja selle leidjate (nimed!) tehtud eksperimente Kõrvalseisja efekt teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras,
· Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. · Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele. 5. Grupiprotsessid. Grupi tunnused formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp, rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider
Teised JOOKSEVAD OOTAVAD Mina JOOKSEN Paanika: vähesed pääsevad Mina pääsen kindlasti OOTAN Mina ei pääse kindlasti Enamus pääsevad 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Grupi mõju indiviidi käitumisele Negatiivne mõju Sotsiaalne looderdamine (social loafing) inimese tegevus grupis on vähem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Deindividuatsioon protsess mille käigus inimene teiste keskel olles minetab osa oma individuaalsusest, muutub enda ja teiste jaoks anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. Positiivne mõju
Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 8 19. Selgita ühte grupisisest mõjumehhanismi? Nt grupimõtlemine, publikuefekt, konformsus, sot.looderdamine a) Sotsiaalne looderdamine - Võib juhtuda, et grupiliikmete ühistegevuse tulemus jääb tagasihoidlikumaks kui üksikult tegutsedes. See nähtus on sotsiaalne looderdamine - grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa. Nt. 8-liikmelises grupis pingutavad kõik inimesed keskmiselt poole vähem kui üksikult toimides. Peamine põhjus sotsiaalse looderdamise tekkimises: · grupiliikmete arvu kasv
pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi teatud liiki tegevusteks. · Ühiskonna mõju toimib väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujunemise kaudu. Näiteks armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus. · Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada · Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla
temaga koos kaks sõpra. Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask. Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana. KOOLON Koolon pannakse 1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas: Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid ja hekikäärid. 2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele: Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle." 3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette: Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult rusud. 4) suhtemärgina: Kalev võitis leedulasi 102:94 SEMIKOOLON Semikoolon pannakse 1) koondlauses loetelurühmade vahele: Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi.
Mõju enesele näitavad millised tunded meil käsitleva aja suhtes on. Nende alusel otsustame teiste ja oma käitumise üle. Enamikul juhtudel võib hoiakuid pidada otseseks tuletuseks inimesele omaste väärtuste kogumist. Maailma tajumisele vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad tunnevad, et maailm või keegi temast kõrgem isik sellist käitumist temalt ootab/soovib, kuna tema uskumused ja hoiakud on sellised. 21) Sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine. Sotsiaalne soodustamine on nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. Sotsiaalne looderdamine on inimese kalduvus mõnes olukorras pühenduda grupi ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. 22) Sotsiaalse mõju seaduse sisu. Sotsiaalse mõju seadus koosneb kolmest tegurist tugevus, arvukus ja lähedus ning
Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980) Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? köie tõmbamine, Ringelmann 1913 · Latané, Williams ja Harkins (1979): tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus Konformsus · Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega tulukese liikumine, Sherif 1935
Konformsus- käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. Informatsiooniline mõju-konformsuse põhjus, milel aluseks on inimese soov, et tal oleks õigus. Normatiivne mõju-konformsuse põhjus, mille aluseks on soov teistele meeldida(mitte rumal näida) Sotsiaalne soodustamine-kalduvus täita lihtsaid ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi Sotsiaalne pärssimine-kalduvus täita raskeid ülesandeid teiste juuresolekul kehvemini kui üksi Sotsiaalne looderdamine-nähtus, kus koos töötavate inimeste summaarne jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuste summa Kõrvalseisja efekt-üks põhjusi, miks inimesed hädasolijat ei abista, mida suurem grupp, seda väiksema tn läheb keegi appi, sp et ükski liige ei arva et just tema peaks appi minema. MIDA TUTTAVAMAD ,SED ASUUREMA TN ABISTAVAD ÜKSTEIST: Pluralistlik ignorantsus-vääritimõistmine, kui grupiliikmed ei taipa, et teised liikmed jagavad nende arusaama
inimpoolele. Hawthorne'is toimunud uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid, nagu ka bioloogilised organismid, töötavad palju paremini ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthorne'i uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud. Sotsiaalne looderdamine - Võib juhtuda, et grupiliikmete ühistegevuse tulemus jääb tagasihoidlikumaks kui üksikult tegutsedes. See nähtus on sotsiaalne looderdamine - grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa. Peamine põhjus sotsiaalse looderdamise tekkimises: · grupiliikmete arvu kasv. Mida rohkem liikmeid, seda enam suhtumist "meid on palju, küll keegi ikka teeb!"
ootustele. Konformsust tekitavad: grupi olemus (väga suur sarnasus grupi liikmetega), indiviidi reaktsiooni olemus (avalik situatsioon, teiste kuuldes pean ka nõustuma), ülesande tüüp (ebamäärane, teised said äkki paremini aru, ma vastan nii nagu nemad), grupi üksmeelsus (me oleme alati ühte meelt), situatsiooni ebamäärasus (olen paanikas, teised rahulikud, äkki ei ole paanikaks siiski põhjust). Sotsiaalne looderdamine grupi ühistegevuse tulemus o madalam kui üksikult tegutsedes. Selle vältimiseks on oluline grupinormid kindlalt paika panna. Sünergia grupiliikmete ideede ja arvamuste vahetamisel tekivad uued mõtete kombinatsioonid, mis on oma olemuselt paremad kui üksikisik oleks saavutanud. Sisend on väiksem kui väljund. 19. Rollid grupis Rolli kujunemist mõjutavad teiste ootused minusse, ka staatus. Rollid jagunevad: 1
Praegu peamine tunnetusprotsessid kognitiivpsühholoogia Milgrami eksperiment 1974 elektrisokid Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W. McDougall (1908) käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K
Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid. Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek. Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata. Selle kohaselt on inimestel kalduvus ,,viilida" kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata. Kuulekus (konformsus) ja autoriteetsus. Kuidas seletatakse ära abistamiskäitumist ja agressiivsust? Konformsus - Ebamäärases olukorras muudab inimene oma hinnanguid nii, et need oleks kooskõlas teiste inimeste hinnangutega ehk grupi normidega
pingutada millegi raske sooritamise nimel nii hästi ja kiiresti, kui võimalik Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi teatud liiki tegevusteks. · Ühiskonna mõju toimib väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujunemise kaudu. Näiteks armastusehoolitsemise-, kiindumuse-, inimkooslustesse kuulumise vajadus. · Sotsiaalne soodustamine koos kergem teatud ülesandeid lahendada · Sotsiaalne looderdamine summaarselt keskmine tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi pingutanud. · "Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui üksi" 14. Mis on kognitiivne dissonants? Kuidas see võiks mõjutada uute teadmiste omandamist koolis? Tooge veel näiteid kognitiivsest dissonantsist. Kognitiivne dissonants (ehk tunnetuslik ebakõla) on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist
mistõttu nimetati selline nähtus sotsiaalseks soodustamiseks. Taoline efekt ilmneb ka siis kui tegevuse sooritaja arvab, et teised jälgivad teda (nt. vaatavad kaamerate vahendusel). Hilisemad uurimused on näidanud, et parem sooritus kaldub avalduma pigem inimese jaoks kergetes ja tuttavates kui keerulistes ja uuemates ülesannetes. Viimaste puhul teeb inimene teiste juuresolekul ka märgatavalt rohkem vigu. 37. Mida tähendab sotsiaalne looderdamine, millise on ilmnemise tingimused? Sotsiaalne looderdamine on psühholoogias kasutusel olev mõiste, mis kirjeldab indiviidide produktiivsuse langust grupis töötades. Latané, Williams ja Harkins (1979) leidsid oma katsete käigus, et sotsiaalse soodustamise asemel tähendas grupis olemine mõnel juhul, et inimesed pingutasid vähem. Näiteks palusid nad ühes katses teha inimestel nii tugevat müra kui nad vähegi suudavad
3. illusioon eesmärkide õilsusest 4. vastaste alahindamine 5. grupp avaldab survet eriarvamusel olijatele 6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust. Kohesiivsus- näitab, kuivõrd grupp selle liikmeile meeldib ning nende soovi gruppi kuulda Sotsiaalne soodustamine lihtsates ülesannetes parem sooritus kui teised vaatavad; keerulisi tehakse sageli halvemini; teiste arvamuse olulisus, vaatleb võõras ja/või ei näe hästi vaatlejat Sotsiaalne looderdamine (social loafing) kalduvus "viilida" kui töö jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata; mida enam grupi liikmete arv kasvab, seda enam üksikliikmete panus väheneb Konformism- enamuse arvamuse sisemine omaksvõtt; Solomon Asch (1951); tekitavad: · Grupi olemus - mida atraktiivsem grupp, seda suurem võime konformsust tekitada. Mida madalam on isiku staatus grupis ja mida suurem on sarnasus isiku ja grupi vahel, seda suurem on grupi võim tema käitumise üle.
Grupidünaamika uuringud gruppide teke ja - Matrilineaarne (isa suguvõsa pole seotud). funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Religioon on üks klassikalisemaid sotsiaalseid teemasid. · kahjulik mõju: deindividuatsioon ja sotsiaalne looderdamine Teoloogia arutleb religioonis sisu üle, eeldab üldiselt · kasulik mõju: sotsiaalne soodustamine ja religiooni tõeke vastavust. Religioonisotsioloogia ei sünergia tegele religiooni sisuga ega arutle selle tõesuse üle. Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab · Teiste inimeste keskel muutub inimese
4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3
PUBLIKUEFEKT Teiste kohaolek hõlbustab ülesande sooritust Motivatsioon suureneb Soov ennast tõestada teistele Teatud juhtudel võib teiste juuresolek ka raskendada ülesande sooritust mõjub ärritavalt KONFORMSUS Grupi survele allumine Teiste tõekspidamiste omaksvõtt Loobumine enda seisukohtadest Pidev mure teiste heakskiidu pärast SOTSIAALNE LOODERDAMINE Grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa Looderdamist soodustab liiga suured grupid keegi ikka midagi teeb liiga kerged ülesanded arvamus, et üksikisiku panust ei märgata/mõõdeta motivatsiooni puudus ja ükskõiksus grupi tulemuse suhtes GRUPIMÕTLEMINE Kaob kriitiline suhtumine otsusesse
- SP kui teaduse koidik, 1862-1894 - Wundt pakkus välja 2 haru: füsioloogial põhinev psühholoogia ja sotsiaalne e rahvapsühholoogia. Varajased aastad 1895 1935 Triplett, 1895 Kuidas inimese sooritus muutub vastavalt sellele, kas teised inimesed on kohal või ei ole? Avaldatud 1897 esimene eksperiment pani lapsed jalgrattaga sõitma. Võttis terve inimpõlve aega, enne kui aru saadi, mis fenomeniga oli tegemist sotsiaalne soodustamine. Selle vastand on sotsiaalne looderdamine. McDougall ja Ross, eraldi publitseeritud erinevad tekstid 1908. M pidas oluliseks indiviidi, R pidas indiviidi - sotsiaalpsühholoogia rajaja. Kumbki oma valdkonna teadusliku külje rajaja. 1924 Floyd Allport, imbunud kaasaegsesse psühholoogiasse: I believe that only within the individual can we find the behavior mechanisms and consciousness which are fundamental in the interaction between individuals. There is no psychology of
suurem kui siis kui kõik üritavad petta. Teised JOOKSEVAD OOTAVAD Mina JOOKSEN Paanika: vähesed pääsevad Mina pääsen kindlasti OOTAN Mina ei pääse kindlasti Enamus pääsevad · Grupi mõju indiviidi käitumisele: o Negatiivne mõju: Sotsiaalne looderdamine (social loafing) inimese tegevus grupis on vähem produktiivne kui sama tegevus üksi olles. Deindividuatsioon protsess mille käigus inimene teiste keskel olles minetab osa oma individuaalsusest, muutub anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus.
mõõted (teiste seas) võivad aidata meil arvu saada sellest, kuidas inimesed oma maailma näevad, ning võivad anda positiivse panuse terapeutilisse sekkumisse. 6 Teistega suheldes - Sotsiaalne soodustamine (- Allport) - nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. - Sotsiaalne looderdamine - inimeste kalduvus mõnes olukorras pühendada grupi ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. Põhjuseks, miks publiku efektid tekitavad rohkem vigu, on see, et publiku juuresolek paneb inimesed tugeva tungi seisundisse (- Zajonc). - Mõju pihustumine - kõrvalseisjate sekkumine abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata.
Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience)
kergemaks (kiiremaks) või kui arvatakse, et teda jälgitakse. Põhjustatud inimese üldsisest erutatud seisundist. Hästi omandatud harjutuste puhul muutub sooritus kõrgenantud erutuse pärast paremaks, samas kui uute või harjutamata ül puhul soodutab see vigade tekkimist. Tinigmused: üldine erutuse tõus, vaatleja, auditoorimi suurus ja teiste inimeste juuresolek ( Sotsiaalne looderdamine - täheldus, et grupis olemine võib mõnel juhul avalduda väiksema pingutusena. Selle kohaselt on inimestel kalduvus „viilida“, kui töö on jagunev ja individuaalset sooritust ei hinnata. Konformsus e mugandumine on oma käitumise (või veendumise) muutmine sotsiaalse surve tagajärjel (grupinorm). Üks sotsiaalse mõju tüüpidest, mis omab rolli inimese reaalsuse tajumise ja mõistmise kujundamisel. Põhjustavad tegurid: grupi olemus,
kontsert börsimull Concerted Action - vaata tähendust! Lühiajaline ja spontaanne käitumine 1. inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju mida selle liikmeid ei olnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha 2. grupidünaamika uuringud - gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile · Grupi kahjulik mõju - deindividuatsioon; sotsiaalne looderdamine · Grupi kasulik mõju Gustav Le Bon · teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni · anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb · mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb Deindividuatsioon indiviidsuse kadumine gruppides · anonüümsustunne' · vastutustunde kadumine · sisemiste piirangute kadumine Võib esile kutsuda normidevastast käitumist · varastamine · vägivald asjade ja inimeste suhtes
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |3 Kultuurilised erinevused süvenevad ajas. Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika elanikud erinevad oma ootustes tulevikku. Esimesed eeldavad muutust võrreldes olemasoleva trendiga, teised eeldavad sama trendi jätkumist. Märgatavad vanuselised lahknevused tekivad juba pärast seitsmendat eluaastat. Erisusi on täheldatud psühholoogilistes kogemustes nagu inimeste käitumise seletamises, sotsiaalne looderdamine (social loafing) ja soodumuses keskenduda enda positiivsetele omadustele. Kogemused varases lapsepõlves Imikute isiklik ruum. Füüsiline vs näost-näkku kontakt emaga, võimalus kogeda ümbritsevat ruumi (mähkimise eripärad), kõndimiseelse perioodi kultuurilised erisused → mõjutavad laste füüsilist arengut. Kus lapsed magavad? Õige-vale käitumisviis, vanemate otsused on ühiskonnaliikmete hinnangu all (klt
kergesti või raskesti suudame seda ette kujutada. Vead: faktivastane mõtlemine, kokkusattumuste kahtlustamine, uskumuste säilitamine reaalsete faktide arvelt. Sotsiaalne mõju: kas gruppides olemine on kasulik? 1895 Triplett eksperiment: sotsiaalne soodustamine. Kas grupis töötamine on alati kasulik? ● Vastutuse hajumine ● Konformsus ● Grupimõtlemine – üksmeele illusioon, meie vs nemad mõtlemine ● Sotsiaalne looderdamine – koos töötades on jõupingutus väiksem summaarselt kui see oleks üksi tehes (ehk üksi teeks inimene ka rohkem tööd ära kui kogu grupi peale kokku tehakse) Kõrvalseisja efekt. 1970.a. Latane ja Darley eksperimendid. Haigushoo eksperiment. 2 inimese olukord – 85% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi 5 inimese olukord – 31% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi
Pikaajaline ja spontaanne: turumajandus; avalik arvamus Lühiajaline ja spontaanne: märatsev hulk; börsimull. Lühiajaline ja spontaanne: Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha Grupidünaamika uuringud gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiidile: Grupi kahjulik mõju: deindividuatsioon või sotsiaalne looderdamine Hulkade psühholoogia: Gustav Le Bon (1895): teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni. Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb. Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb. Tänapäevases sotsiaalpsühholoogias nim seda deindividuatsiooniks. Inimesel kaob individuaalsus kui nad viibivad teiste inimeste keskel. Vaadatakse kuidas inimene käitub kollektiivses situatsioonis.
Verbaalne suhtlemine Taust kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on ,,naiivsed teadlased" otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata Grupimõtlemine ka karjamõtlemine (1970ndad Irving Janis); grupimõtlemine on mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon meie grupp vs teiste grupp
Verbaalne suhtlemine Taust – kui palju arvestatakse teise poole teadmistega Seletused –kuidas me sündmusi enda jaoks ära seletamine Omistused – milliseid järeldusi kuulaja enda jaoks teeb Heider 1958: inimesed on „naiivsed teadlased“ – otsivad pidevalt faktilist infot Sotsiaalne soodustamine – tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpituid ülesandeid (Zajocn, 1980); nt õngerulli keimise katse, Triplett 1898 Sotsiaalne looderdamine – negatiivne osa, vastutuse hajutamine; Latane, Williams ja Harkins 1979: tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata Grupimõtlemine – ka karjamõtlemine (1970ndad Irving Janis); grupimõtlemine on mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon – meie grupp vs teiste grupp
· indiviidi reaktsiooni olemus (avalik situatsioon, teiste kuuldes pean ka nõustuma), · ülesande tüüp (ebamäärane, teised said äkki paremini aru, ma vastan nii nagu nemad), · grupi üksmeelsus (me oleme alati ühte meelt), · situatsiooni ebamäärasus (olen paanikas, teised rahulikud, äkki ei ole paanikaks siiski põhjust). 49 Sotsiaalne looderdamine grupi ühistegevuse tulemus o madalam kui üksikult tegutsedes. Selle vältimiseks on oluline grupinormid kindlalt paika panna. Sünergia grupiliikmete ideede ja arvamuste vahetamisel tekivad uued mõtete kombinatsioonid, mis on oma olemuselt paremad kui üksikisik oleks saavutanud. Sisend on väiksem kui väljund. 20. Rollid grupis sotsiaalse ja ülesande orientatsiooni alusel
annaabi.ee 
