3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll
Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad
Selle tulemusena sularaha kassas väheneb ja tarnijatele tasumata arved vähenevad. Seega varad vähenevad ja kohustused vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb). Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: 1. aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; 2. aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; 3. aktiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb; 4. passiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb. Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 . Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 . Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 ja ettevõtte kohustused 10 000 .
Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; aktiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb; passiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb. 1) 2) 3) 4) Järgnevalt vaatame neid bilansimuutusi lähemalt. 1) Majandustehingu tulemusena AKTIVA suureneb ja PASSIVA suureneb Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Näide 1 Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 €. Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 €. Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 € ja ettevõtte kohustused
Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad
ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast: · Eesti hea raamatupidamistava; · rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.(RPS § 17 lg 1) · · Raamatupidamise seadusest tulenevad raamatupidamiskohustuslase kohustused · raamatupidamine peab olema korraldatud nii, et oled tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; · kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud; · kõik majandustehingud peavad alg- või koonddokumentide alusel olema kirjendatud raamatupidamisregistritesse; · koostada ja esitada tuleb majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded; · säilitada tuleb raamatupidamise dokumente. (RPS §4) · · Raamatupidamise korraldamine · Äriseadustik §183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist;
Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. TEKKEPÕHINE MEETOD: Arvestab tulusid ja kulusid perioodil, mil need toimusid. Tulud registreeritakse teenimise hetkel, sõltumata sellest , kas raha laekus või ei , samuti registreeritakse kulud nende tekkimisel, sõltumata sellest , kas raha on tegelikult makstud või mitte. Seega ei sõltu tekkepõhise arvestuse puhul tulude ja kulude arvestus laekumise ajast. Kõik majandustehingud kuuluvad hetke, mil nad on toimunud, sõltumata raha laekumisest või tasumisest. RAAMATUPIDAMIS REGISTRID: Raamatud, lehed, kaardid, või elekrooniline infokandja kuhu kantakse raamatupidamis kohustlese majandustehingud kronoloogilises või süstemaatilises. Registrid peavad võimaldada teha väljavõtet kirjeldatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa(pearaamat) ALGDOKUMENT: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend,
Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivara kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku 14 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis Bilanss koostatakse mingi arvestusperioodi lõpul. Järgmisel perioodil toimuvad majandustehingud muudavad bilansikirjeid, mille tulemusena võib muutuda ka bilansi kokkuvõte. Majandustehing (RPS § 6 lg 1) on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Ettevõttes toimuvaid majandustehinguid on nelja liiki: 1. Ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama
Organisatsiooni Omanikule tegevuse tulemuste Teistele (kreeditorid, kohta investeerijad, ostjad, tarnijad, valitsus) 2/9/2015 Mai Takkis 4 Raamatupidamise areng 2/9/2015 Mai Takkis 5 Kassapõhine versus tekkepõhine raamatupidamine Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud. Majandustehingud kajastatakse siis, kui nad on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. Järgmiste perioodide tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeperioodi kasumiaruandes.
kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme Bilanss ja kasumiaruanne
10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil; c) HIFO meetodil; d) LOFO meetodil. 11. Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid: a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu
Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi mahu või struktuuri muutus. Kõigi nende muudatuste tagajärjel jääb bilansi tasakaal püsima. I muutus suureneb üks aktivakirje ja samal ajal väheneb teine aktivakirje. Iseloomustab muutusi vara koosseisus ja paigutuses, bilansimaht ei muutu. Näiteks
õiglase ülevaate; · sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 12. Tekkepõhise raamatupidamise põhimõtted, kuidas peaks seda ettevõtetes korraldama. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Nemad kassapõhist teha ei tohi. Ärge unustage, et ka kõige pisemad seltsingud (MTÜ- d) on juriidilised isikud. Majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistel isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu
muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus
Ettevõttel võimalus sõlmida valuutariski maandamise leping, mille korral on tal kohustatud tegema tulevikus tehing kokkulepitud hinnaga Milline vastus on kõige täpsem? Aktiiv on Maksja palvel ja juhisel ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik lepingus märgitud tingimused müüja poolt on täidetud Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset Madalad intressid viivad hindade tõusuni
3.2 Tulude ja kulude kajastamine Juhtkonnal on ülevaade asutuse kasumiaruande kirjetel finantsmajanduslikust seisust. 3.3 Dokumentide arhiivi üleandmine Dokumendid säilitatakse vastavalt nõuetele 3.4 Aruannete koostamine Aruanded on koostatud 3.5 Majandustehingute dokumenteerimine ja Korrektsed majandustehingud kirjendane 3.6 Dokumentide käive reguleerimine Reguleeritud dokumentide käive 3.7 Dokumentide säilitamine Vajalikud dokumendid on säilitatud 4. ÕIGUSED 4.1 Saada ametialast täiendkoolitust. 4.2 Saada tööks vajalikku informatsiooni ja dokumente tööülesannete tõrgeteta täitmiseks 4.3 Saada puhkust avaliku teenistuse seadusega sätestatud ulatuses ja korras 4.4 Kasutada oma tööks vajalikke kontoritarbeid ja muid tehnilisi vahendeid 4
Härra FIE otsustab 01.01.2014 hakata tegelema jalgrataste müügiga ja teenindusega, investeerides selleks pangakontole (erikonto) 5 752 . Jaanuarikuus toimusid järgmised majandustehingud: · Maksti kolme kuu eest rendi ettemaks 384 . · Osteti 40 jalgratast Alfa 96 /tk, 6 jalgratast Beeta 192 /tk ja 25 sadulat 29/tk, ostude eest tasuti kohe. · Töötajatele arvestati palka (koos maksudega) jaanuarikuu eest 805 , millest 192 jäi jaanuarikuus välja maksmata. · Müüdi 30 jalgratast Alfa 163 /tk, 4 jalgratast Beeta 288 /tk ja 15 sadulat 48 /tk, kusjuures ostjatelt laekus jaanuarikuus 4 793 ja ülejäänu laekub järgmisel kuul.
Kassapõhise raamatupidamise korral ei ole vaja koostada raamatupidamise sise-eeskirju. See, kui palju on millestki kuludesse kantud, peaks näha olema päevaraamatust. Aga soovitav on, sest see on koht kus on ettevõtja poolt fikseeritud protsentuaalselt ettevõtlusega seotud osa. NÄIDIS Ettevõtja Mari Maasika raamatupidamise sise-eeskirjad. 1.Ettevõtja Mari Maasika raamatupidamises kasutatakse kassapõhist raamatupidamist. 2. Majandustehingud registreeritakse päevaraamatus. Päevaraamatut peetakse arvutis. Arvutist trükitakse päevaraamat pärast aasta lõppu välja ja seda säilitatakse väljatrükina. 3. Majandustehingud kantakse päevaraamatusse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast raha laekumist või selle ülekandmist või sularaha tasumist. Ettevõtlusega ainult osaliselt seotud varade ostmisel kajastatakse päevaraamatus nii vara täishind kui selle ettevõtlusega seotud osa. 4
Rmpkohustuslane on kohustatud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. 11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Rmp aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ning lisadest. Tegevusaruanne, majandusaastaaruanne. 12. Kes kinnitavad osaühingus või aktsiaseltsis majandusaasta aruande? Tegevusjuhtkond. 13. Mis on aluseks rmp aastaaruande koostamisel? Rmpregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja realiseerimiskanded. 14. Millised aruanded kuuluvad rmp aastaaruande koosseisu? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.
Istanduse korrashoiu eest vastutab üks töölepinguga töötaja. 4 2 ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva. Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist. Kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt, siis alates mai kuust kuni oktoobrini eksisteerib majandustehinguid rohkem. Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab algdokument, mis vastab RPS-s sätestatud nõuetele. Kõik majandustehingulised dokumendid
ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga Monetaarsuse printsiip raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas Kassapõhise arvestuse printsiip majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud Tekkepõhine printsiip nmajandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud Realiseerimise printsiip tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingu põhjal fikseeritud
Ettevõtlus, 2 kontrolltöö, 2011 Konkurentsiseaduse otstarve: Konkurentsiseaduse seaduse otstarve on vaba ettevõtluse huvidest lähtuv konkurentsivabaduse kaitsmine loodusvarade ammutamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus majandustegevuses konkurentsivabaduse kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Raamatupidamine: on rahaliste ja rahaliselt hinnatud tegevuste (majandustehingud) ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma
koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises. Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid
NB! Kasumiaruande koostamine on TEKKEPÕHINE! Ka siis kui ei ole kulude-tulude osas raha liikumist toimunud, kantakse tekkepõhisusest lähtudes ikka kuludesse või tuludesse. Laen ei ole kulu, laen on tagasimaksmisele kuuluv raha. Laenu intress on finantskulu, läheb kuludesse tekkepõhisusest lähtudes. Kulud Tulud Aruandeperioodil toimunud majandustehingud: 1) Laekusid põhitootmise kuluarved 80 80 2) Osteti krediidiga materjale, võeti arvele varudena 30 3) Tasuti pangalaenu osamakse 50 4) Tasuti pangalaenu intressid 10 10 5) Arvestati tootmiskuludesse amortisatsioon 35 35 6) Müüdi põhitootmise teenust, laekus raha 120 120
- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat). ·kassaraamat ·arvelduskontoraamat ·hankie arvepidamisraamat ·ostjate arvepidamisraamat ·aruandvad isikud jne Päevaraamatusse ehk zurnaali kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes kronoloogilises järjekorras (LISA 4). Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis - ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Keelatud on kustutada algdokumentidele kantud ebaõigeid andmeid ning teha dokumentidel õiendita parandusi. Dokumentidele kantud ebaõigete andmete parandamiseks kriipsutatakse
8)Ekspordimaks paneb kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga. 9)Avalike hangete diskrimineerimine valitsus eelistab välismaistele kodumaiste tootjate toodangut. 10)Kodumaise tööstuse osaluse kohustus kasutatakse madalama arengutasemega riikides 3. Maksebilanss. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium
hakkama ka ükski teine institutsioon ei riigivalitsus, linna- ja maakonnavalitsus, koolid jne., kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad tegevusalad efektiivselt toimida ei saa. Majandustehingud on toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kaupade ostud-müügid, laenutoimingud, autode ja pastapliiatsite muretsemised jne. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend. Kui ostad omale raamatupidamise teostamiseks ilusa kollasest nahast pöördtooli, siis kauplusest saad arve, mis ongi selle tehingu algdokument. Kui lepid sõbraga kokku, et tema firma annab sinu firmale 5000 krooni laenu,
See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras
eraldi ette nähtud panga vorm, mis tuleb panka tagastada seitsme päeva jooksul peale makse laekumist. Kogutud andmed on konfidentsiaalsed ning Eesti pank garanteerib nende salastatuse. Sellise informatsiooni kogumine juriidiliste ja füüsiliste isikute kohta Eesti panga poolt ei ole eesmärgiga kontrollida nende tegevust, vaid põhieesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade Eesti majanduses toimuvast.Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Kood nt 1100 koondab enda alla kaupade import ja eksport. Kood nt 1200 tähistab kaubanduskrediit. Kood nt 4100 on palgad ja muud töötasud. Kood nt 4400 on väärtpaberite intressid. Eesti maksebilansi areng 1992 2006 Eestis alustati maksebilansi koostamist 1992-st aastast, ja alates sellest ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel
hulka Millised maksud riik kehtestab? Üksikisiku tulumaks, sotsiaalkindlustusmaks, ettevõtte tulumaks, korporatsioonide tulumaks, käibemaks, lisandväärtuse maks, müügimaks, aktsiisimaks, omandi ehk kinnisvaramaks, saastemaksud, pärandi- ja kinkemaksud, tollimaksud, riigilõivud Millised tegurid määravad väliskaubanduse? Looduslikud ressursid, geograafiline asend, töötajate kvalifikatsioon, tollipoliitika, vahetuskurss Mis on maksbilanss? Statistiline aruanne, mis summeerib riigi majandustehingud maailmaga teatud perioodi (1 aasta) jooksul Esita eesti krooni otsekurss euro suhtes: 1= 15,6466EEK Makro II-II Riigi põhilised sissetuleku allikad: maksud; laenud (sise- ja välis-); riigiettevõtete kasum; välisabi; riigivara müük Automaatsed stabilisaatorid fiskaalpoliitikas: fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse ehitatud, nt. tulumaks, töötu abiraha Mis on riigivõlg? Kogunenud eelarvedefitsiitide summa Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika
1 7. T Ö Ö K O R R A LD U S E R E E G L I D 7.1. Tööandja tutvustab Töötajale töölepingu sõlmimisel töökorralduse reegleid, mis on töötajale täitmiseks kohustuslikud. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad elektrooniliselt asutuse siseveebis ja paberkandjal personalijuhi juures. 8. K O N F I D E N T S I A A LN E I N F O R M AT S I O O N 8.1. Ettevõtte konfidentsiaalseks informatsiooniks loetakse: Ettevõtte finantsnäitajad, majandustehingud Käesolevas punktis loetletud informatsiooni loetakse konfidentsiaalseks niikaua, kuni Tööandja ei ole seda avalikustanud. 8.2. Töötaja ametijuhendis või ettevõttesiseste dokumentidega võidakse täpsustada Töötaja kohustusi Tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmisel. 9. M AT E R I A A L N E VA S T U TU S 9.1. Töötaja vastutab tema poolt süüliselt Tööandjale tekitatud materiaalse kahju eest vastavalt seadusele. 9.2
analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot.
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Kreeditoride kaitseks on äriseadustikuga kehtestatud piirid netovarade vähenemisele (netovarad vähenevad, kui ettevõte töötab kahjumiga) Üldreegel on, et kui on netovara on vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse
määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. lates 1. jaanuarist 1994, suurendati oluliselt pankadelt saadava informatsiooni osakaalu. Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Välistatasakaalu puudumine Eesti jooksevkonto on olnud miinustes alates 1995.aastast. Peamiseks põhjuseks on see, et Eesti kodanike säästud ei ole piisavad, katmaks erasektori koguinvesteeringuid. Tühimik investoringute ja säästude vahel näitab, et :riik areneb kiiremini, kui ressursid seda praegu ise võimaldaksid, Eestis
võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1
OMAKAPITAL SUURENEB SAMAL AJAL NING SAMAS SUMMAS OÜ A ostjatelt laekumata arvete algjääk oli 1000EUR ja lõppjääk 2500EUR. Kui ostjatele müüdi perioodi jooksul kaupa võlgu 10000EUR eest, siis perioodi jooksul laekus ostjatelt: 8500EUR OÜ A palgavõla lõppjääk on 2500EUR. Kui perioodi jooksul arvestati töötajatele palka 10 000EUR ja maksti 11 000EUR, siis palgavõla algjääk oli: 3500EUR Passiva on BILANSI PAREM POOL Pearaamatus kajastatakse: majandustehingud süstematiseeritult. Proovibilansis ilmneb kõige tõenäolisemalt järgmine viga: Deebiteeritavate kontode ja kreediteerivate kontode summad ei ole võrdsed Proovibilansis kajastatakse: KONTODE LÕPPJÄÄGID Raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. See on: JÄRJEPIDEVUSE JA VÕRRELDAVUSE PRINTSIIP Raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, etraamatupidamiskohustuslane on
3. Audiitori enda genereeritud tõendid on usaldusväärsemad ettevõtte sisemistest tõenditest. 4. Kirjalikud tõendid on usaldusväärsemad kui suulised. Audiitori kindlustunne kasvab kumulatiivselt kui üks ja sama nähtus saab kinnituse erinevatest allikatest või erinevatest esitluslaadidest. Kui saadud info on vastuoluline, tuleb hankida täiendavat teavet, et kinntiust saada info õigsusele ja vastupidi. Hinnangu kriteeriumid tõendite hindamisel: 1. Majandustehingud on koostatud sisuliselt ja täpselt, õiged summad õigetel kontodel. 2. Varad ja võlad on antud hetkel olemas. 3. Kas varad on ettevõtte omand ja võlad tema kohustus? 4. Varad ja kohustused on hinnatud õiglaselt ja nõuete kohaselt. 5. Tulud ja kulud on õigesti periodiseeritud. 6. Info on aruannetes ja arvestuses õigesti rühmitatud ehk nõuete kohaselt esitatud. TÕENDITE HANKIMISE MEETODID 1
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid- – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip Raamatupidamisarvestuse hea tava: Finantsarvestust tuleb pidada selliselt, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine; Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida ja seda mõistliku ajaperioodi jooksul; Kõik majandustehingud tuleb raamatupidamisregistrites kirjendada kas algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel; Raamatupidamisaruanded koostatakse raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal; Likvideeritud juriidilise isiku asutamis- ja algdokumendid, raamatupidamisregistrid, lepingud, raamatupidamise aasta-aruanded ja teised seadustega sätestatud dokumendid antakse
· Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame)
ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26
võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud. Majandustehing on raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1
7) 31.12.20x1 seisuga selgus, et puhkusetasueraldis peab olema 30 euro võrra suurem ja seega ka sotsiaalmaksueraldis on 9,9 euro ning töötuskindlustusmakse eraldis 0,42 euro võrra suurem. Eraldis korrigeeriti. Teha raamatupidamiskanded ja leida konto Puhkusetasueraldis jääk seisuga 31.12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata. 3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata
27. september 2013 Eeldused finantssuhtarvude arvutamiseks: raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. (RpS § 15 lg 1) 4 27. september 2013 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtused (Rps § 15 lg 3). 5 27. september 2013 2. Alusprintsiibid: majandusüksuse printsiip; jätkuvuse printsiip; arusaadavuse printsiip; olulisuse printsiip; järjepidevuse ja võr- reldavuse printsiip; tulude ja kulude vastavuse printsiip; objektiivsuse
Aruannetes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada rmp kohuslase finantsseisundist, rahavoogudest ja majandustulemustest õige ja õiglase ülevaate. 9. Sisu ülimuslikkuse printsiip Majandustehingute kajastamisel rmp-s ja aruannetes, tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Tekkepõhine printsiip Kajastatakse siis kui nad on toimunud sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Kassapõhine printsiip Kajastatakse majandustehingud raha liikumisel. Majandustehingute õige ja õiglane kajastamise printsiip Õige kajastamine – kõik majandustehingud tuleb kajastada vastavalt algdokumentidele. Õiglane kajastamine – 1. Finantsarvestus Finantsarvestuse infot kasutavad ettevõttejuhid /juhtkond, kuid samas ka välistarbijad. (aktsionärid), riigi institutsioonid. Välistarbijad saavad peamise osa infost finantsaruannetest. Finantsaruande ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse keskne
mõju selle tegevusele Ettevõttesisesed sündmused toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid. Tehing on väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire Majandustehing on : 1. Väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus) üksuse vaheline siire või vahetus; 2. Tehing, mis mõjutab firma finantsseisundit ja mida saab objektiivselt mõõta. Majandustehingud muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Bilanss – (finantsseisundi aruanne) raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara fikseerimise allikaid ( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised
Raamatupidamise ja finantsarvestuse põhimõtted on fikseeritud järgmistes dokumentides: raamatupidamise seadus, Eesti Hea Raamatupidamistava ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise korraldamises kehtivad järgnevad põhinõuded ja olulisemad dokumendid: Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti, objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites. Iga ettevõte peab igal aastal koostama ja esitama äriregistrile majandusaasta aruande, mis annab tervikliku ülevaate ettevõtte eelneva majandusaasta tulemustest. . Kõik raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada. Raamatupidamise kohustuse tekkimisel tuleb esmalt koostada algbilanss, mis kajastab
vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole tahtlik üle- või alahindamine ja aruande kasutajate ees varjatud reservide tekitamine. 9. Avalikustamise printsiip raamatupidamisaruannetes tuleb esitada kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust ja majanduslikust olemusest ka siis kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999. Seaduse eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevust, sätestada audiitorite kohustused, õigused ning neile esitatavad nõuded
annaabi.ee 
