Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises äris oleme ?
  • Kuidas me konkureerime ?
  • Kuidas toetame äritasandi strateegiat ?
 
Säutsu twitteris

TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015
  • Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus.
  • Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil.
  • Organisatsiooni edukuse eeldused
    Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad.
    Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus , uuendused, muudatused).
    Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi . Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib.
  • Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine.
    Organiseerimine - töömahu väljaselgitamine , selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine.
    Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel.
    Kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine.
    Otsustamine - kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine
    Delegeerimine - otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.
    Koordineerimine - allüksuste tegevuse kooskõlastamine .
    Mehitamine / personalijuhtimine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine.
    Suhtlemine - inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam.
  • Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi
    Tippjuhid (juhatus) - ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine.
    Keskastme juhid - ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
    Esmatasandi juhid (esmasjuhid) - ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine.
  • Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi


  • Juhi rollid H.Minzbergi järgi
  • Suhtlemisega seotud rollid:
  • • Tseremoniaalne (esindaja) roll
  • Juhtija - eestvedaja roll
  • • Sidepidaja
  • Infoga seotud rollid
  • • Info vastuvõtja roll
  • • Info jagaja roll
  • • Kõneleja roll


  • Otsustamisega seotud rollid
  • Ettevõtja roll
  • • Ressursside jagaja roll - eelarve
  • • Arusaamatuste lahendaja roll
  • • Läbirääkija roll


  • Juhile vajalikud oskused
  • Tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne.
  • Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne.
  • Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas.

  • Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad
  • F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega.
  • Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi:
  • 1.Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
  • 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajaid tuleb hoolega valida, treenida ja arendada.
  • 3.Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö.
  • 4.Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus . Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest.

  • Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad
  • Henri Fayol – juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus, kus eristatakse kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts-, finants -, turvalisuse-, arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused.
  • Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni:
    • Planeerimine , organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine.
  • Fayoli 14 juhtimispõhimõtet:
    • Otstarbekas tööjaotus, Võim ja vastutus, Distsipliin, Käsuliini ühtsus, Tegevussuuna ühtsus, Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele, Personali õige töötasustamine, Tsentraliseerimine, Alluvusahel, Kord organisatsiooni ülesehituses, Õiglus alluvatega suhtlemisel, Personali stabiilsus, Initsiatiiv, Koostöö

  • Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad
  • Max Weber – oli seisukohal, et org. peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.-ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini.
  • Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus.

  • Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
  • Hugo Münsterberglisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas:
  • 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi.
  • 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd.
  • 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused
  • Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus , demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni , mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega , mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi:
  • Mõjuvõim koos teistega
  • •Mõjuvõim teiste üle
  • Elton Mayo - Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne ´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid , juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted.

  • Tähelepanu pöörati inimesele ja tootmise sotsiaalse külje esile toomisele. Tõsteti esiplaanile inimtegur ja inimsuhted tööolukorras, samuti mitteametliku organisatsiooni roll. Inimene on organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult ja ebaotstarbekalt. Et inimesi organisatsioonile vajalikul viisil toimima panna, on vaja neid  ajendada, ergutada ja hüvitada, arvestada nende vajadustega ja luua selleks vajalikud tingimused. Üksikasjalik tööjaotus, mis vähendab töörahulolu ja muudab töö rutiinseks,  on pigem takistus kui eelis. Muutes töötajad oma tööst ja organisatsiooni eesmärkidest huvitatuks, saavutatakse paremad tulemused.
  • Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad
  • • Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks.
  • • Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow ´d (vajaduste hierarhia ) , Douglas McGregorit (X ja Y teooria). Tähelepanu inimesele kui organisatsiooni põhielemendile ja püütakse inimeste käitumist organisatsioonis teaduslikult põhjendada, avastadades üldisi seaduspärasusi ja luua mudeleid juhtimise tõhustamiseks. Koolkonna üheks eesmärgiks on näidata inimese käitumise neid iseärasusi, milliseid juht peab ettevõtte huvides arvestama. Tähelepanu pööratakse juhtimise sotsiaalpsühholoogilistele külgedele ja meetoditele, milledele eelnevad koolkonnad osutasid vähem tähelepanu.

  • Enamlevinud kvantitatiivsete teooriate põhiseisukohad
  • Enamlevinud juhtimise kvantitatiivseteks teooriateks on:
    • Kvantitatiivne juhtimisteadus - eeldab matemaatiliste mudelite ja statistiliste meetodite kasutamist – leiab rakendamist tootmisettevõtetes esma - ja keskastmejuhtimise tasandil, näit laovarude juhtimisel, organisatsiooni finantsmajanduslike näitajate analüüsimisel.
    • Operatsioonide juhtiminevaldkond , mida kasutatakse eelkõige tootmise juhtimisel, näit. laomajanduses, tööplaneerimise koostamiseks , tootmise planeerimiseks. Kasutatakse spetsiaalseid matemaatilisi meetodeid ja tehakse konkreetsed arvutused. Tegemist on teatud tüüpi rakendusliku otsustusteooriaga.
    • Infosüsteemidega juhtimine – juhtimisotsuste tegemiseks kasutatakse arvuteid, milles süsteemid töötlevad algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada.

  • Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad
  • ( Toetub suuresti neljale põhimõistele: kogemus, roll, mall ja olukord, käsitlussuunad: tegevuslik, arvutuslik ja olukorraline)
    • Süsteemiteooria - rajaja West Churchman (1957). Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia .
    • Olukorrateooriad (püsivaks suuruseks juhi tegelik tööolukord, muutuvateks kõik teiste käsitluste põhitõed)
    • Terviklik kvaliteedijuhtimine (E. Deming ) – kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist , ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises.
    • Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker ) – tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Teooria keskendub lõpptulemusele (hinnagud/hüvised).
    • Tasakaalustatud mõõtmismudel (R. Kaplan, D. Norton) - BSC on näitajate süsteem, mis annab org.-st tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele. Mida mõõdad, seda ka saad – seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks org.-ni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta see konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi.

  • Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid
  • Sisekeskkond jaguneb:
  • •Töötajad
  • •Juhtimine
  • •Kultuur





  • Väliskeskkond jaguneb:
  • Makrokeskkond :
  • • Rahvusvahelised tegurid
  • • Majanduslikud tegurid
  • • Sotsiaal-kultuurilised tegurid
  • • Poliitilised ja õiguslikud tegurid
  • Tehnoloogilised tegurid


  • Mikrokeskkond :
  • • Konkurendid
  • • Kliendid
  • • Tarnijad
  • Regulaatorid (ametid, tarbijakaitseamet, MTA) Kõige rohkem mõjutavad kliendid.
  • Strateegilised liitlase

  • PEST analüüs - poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs, mis kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.

  • Organisatsiooni keerukus ja muutlikkus
  • Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri alusel:
  • Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni muutub väga sagedasti.
    • Nt, muudatused, mis võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, rahareform , sõjad ja valitsuse muudatused.
  • Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad organisatsiooni mõjutada.
    • Nt, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast.

  • Organisatsioonikultuur koosneb organisatsioonis toimivatest normidest, väärtustest, hoiakutest ja tõekspidamistest , kujundades organisatsiooni liikmete käitumist. Sisekultuur ütleb inimestele, mida võib ja mida ei või selles organisatsioonis. Väljakujunenud organisatsioonikultuuriga ettevõttes ühtlustub töötajate käitumine, ettevõtte toimimine muutub stabiilsemaks ja väheneb formaalse juhtimise ja kontrolli vajadus.
  • Pikema aja jooksul kujunendud püsiväärtuste kogum, mis otseselt või kaudselt toimides mõjutab eripärasel viisil liikmete tegutsemist ja käitumist.

  • Organisatsioonikultuuri tegurid
  • • Individuaalne initsiatiiv –kuivõrd palju saavad töötajad iseseisvalt otsuseid teha, iseseisvus töötajatel
  • • Riski aktsepteerimine – kui palju ollakse valmis riskima ja uuendustega kaasa minema
  • • Suund – eesmärgid ehk tulemused mida saavutada, kõik oskavad mõelda ühises suunas, kõik saavad aru miks peab mingit asja tegema, miks on see hea
  • Integreerumine – erinevate valdkondade koostöö, inimesed ise tahaksid üksteisega koostööd teha
  • • Juhtkonna toetus alluvatele
  • • Kontroll – teatud tulemus, mis on saavutatud ja võrdlemine eesmägiga
  • Identiteet – samastumine organisatsiooniga
  • • Hüvituste süsteem – palju on materjaalset ja moraalset hüvitamist
  • • Konflikti tolerants – sallida arenguga seonduvadi konflikte, osata näha ja lahendada töötajate vahelisi konflikte
  • • Kommunikatsioon – omavahelise teabe edastamine, suhtlemise võrgustik on paika pandud

  • Organisatsioonikultuuri tasandid
  • Tehiskeskkonnd: kui hea on keskkond. Kultuuri pealispind . Saab eristada füüsilisi, käitumuslikke ning verbaalseid ilminguid. Peegeldab teisi kihte.
  • Immateriaalsed tegevused ja rutiinid: Inimeste vaheline koostöö. Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub.
  • Alusvara väärtused: ühised arusaamised ; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud .

  • Eetilise juhtimise põhimõtted
  • Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis.
  • Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline . Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. Kuldne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #1 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #2 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #3 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #4 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #5 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #6 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #7 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #8 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #9 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #10 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #11 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #12 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #13 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #14 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #15 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #16 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #17 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #18 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #19 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #20 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #21 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #22 Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marite89 Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    doc
    Juhtimine Kordamiseks-kevad 2014
    20
    docx
    Juhtimise kordamisküsimused
    40
    docx
    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    15
    doc
    Juhtimine
    32
    doc
    Eksami kordamisküsimused ja vastused
    34
    docx
    Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused
    26
    docx
    Juhtimine kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun