toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10.- 6.- Tankla 4.- 16.- Klient Lõpptoodang 20.- Nominaalne SKP – jooksvad hinnad (hetke hind)
II. SKP arvutamine kulumeetodil Investeeringud Valitsuse Puhas- kulutused eksport Eratarbimine Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoo- dangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS = LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprot- sessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
Amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks RAHVATULU = SKT KAUDSED AMORTISAT- MAKSUD SIOON II. SKP arvutamine kulumeetodil Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja Eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks III. SKP arvestamine toodangust lähtudes LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG VAHETOODANG Lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada Realiseerija Kaup Jaemüügi Vaheprodukti Lisand hind (kr) väärtus (kr) väärtus (kr)
residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi: -teguritulud (rent, palk, intress, kasum=rahvatulu) -kaudsed maksud -amortisatsioon-kulutused põhivara asendamiseks 3) toodangust lähtudes- arvestatakse kokku loodud lisandväärtus LISANDVÄÄRTUS=lõpptoodang-vahetoodang Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tööväärtus, mis suurendab lõpptoodanug väärtust. Nominaalne SKT-väljendatud jooksva aasta hindades. Reaalne SKT- korrigeeritud hinna(tõusu) indeksiga (inflatsioonimääraga), võimaldab võrrelda erinevate perioodide SKT-d. - alates 2008 SKT arvutamiseks aheldamise meetot. SKP-s ei kajastu varimajandus Varimajandus- on majandustegevus, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta:
Suhkrufarm 20 0 20 Rafineerimine 50 20 30 Pakkimine 80 50 30 Jaemüük 90 80 10 KOKKU 240 150 90 Lisandväärtus sisaldab iga tootmistasandi sisendite maksumust (v.a. vahetoodang), näiteks kasutatud tööjõud, elekter jms; samuti arvestuslikku kasumit. 7. Nõustuge või vaielge vastu - Inimesed Ecuadoris ja Eestis on sama õnnelikud, sest SKP inimese kohta on nendes riikides enam vähem ühesugune. Küsimus selles kas suurem SKT tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolu riigis? Millised tegurid mõjutavad majanduslikku heaolu riigis? . SKP ei võta arvesse vaba aja töö aja suhet, negatiivsed välismõjusid, varimajandust, kodumajapidamist (kodust tootmist)
I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega) • Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu:
4) ettevõtlus, 2) teenused ja info 5) tehnoloogia, info 3) saaste, jäätmed Joonis 2.2. Tootmise (tootmisprotsessi) sisend ja väljund. Tootmise väljund (production output) e toodang on tooted ja teenused, s.t kõik tootlike pingutustega loodu, need on hüvised (kaubad ja teenused), mis tarbitakse ära (lõpptoodang) või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks (vahetoodang). Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang. Hüvis (good) kitsamas tähenduses on tootmise väljund, mis on reaalne (kombatav) objekt ja millel on majanduslik väärtus: Selline aineline hüvis esindab asja või eset, mida inimesed mingite vajaduste rahuldamiseks soovivad omandada ja tavaliselt on sunnitud 5 Avo Org 2.2. (Majandus)ressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused )
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud
kogusumma rahalises väljenduses o SKP arvestamise meetodid: o tulude meetod: o rahvatulu (RT) =palk+rent+intress+kasum o SKP=RT+amortisatsioon+kaudsed maksud o kulude ehk tarbimismeetod: o SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides
Ekspordi: 1) Mitmekülgne, 1) Ühekülgne ülekaalus on (põllumajandustooted 1) Struktuur (eri lõpptoodang , maavarad, odav kaubaliikide (lisandväärtus) vahetoodang, osatähtsuse %) 2) Mahukas toorained.) 2) Maht (USD) 2) Väikesemahuline Impordi: 1) Mitmekülgne 1) Valmistooted (tooted, mida endal 2) Väikesemahuline 1) Struktuur (eri
Voomuutuja Flow variable Переменная потока Varumuutuja Stock variable Запас потока Toode product Изделие Teenus service Услуга Toodang Output, production Продукция, выход производства Vahetoodang Intermediate good/product Промежуточный продукт/благо Lõpptoodang Ultimate output, final production Конечный продукт Ettevõtted Business, firms Предприятие, фирма Avalik sektor Government, public sector Правительство, общественный сектор
teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul
RT = palk + rent + intress + kasum SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud SKP kulude (tarbimise meetodil) · Isiklik tarbimine (majapidamised) · Investeeringud (ettevõtted) a. Masinad ja seadmed b. Uusehitus (tööstus- ja elamuehitus) c. Varude muutus · Valitsussektori kulud (ei sisalda tuludiirdeid) · SKP = C + I + G +NX SKP tootmismeetodil · SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa · = harude kogutoodang vahetoodang · = kõigi harude lõpptoodang · Lisandunud väärtus on tootmisprotsessid kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust · Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmisprodukti RAHATURG JA INFLATSIOON 11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S
tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja ostetud valmisprodukti (võib esineda ka teenusena). SKP arvestamisel kasutatakse ainult lõpptoodangut. See eeldab, et tootmisprotsessi igal tasandil tuleb pidada ranget arvestust, milline osa toodangu väärtusest lisandus tegelikult ja milline oli varem loodud lisandunud väärtuse osa, ehk teisi sõnu, kui palju väärtust oli juba enne kulutatud vahetoodangu valmistamiseks. Vahetoodang on ühes ettevõttes valmistatud toodang, mida kasutatakse teiste ettevõtete tootmisprotsessis sisendina. Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. Tulud jagunevad vastavalt sellele, millist tootmistegurit kasutatakse. Klassikaliselt jaotatakse tootmistegurid kolmeks: töö, kapital ja maa (loodusressursid). Sellest lähtuvalt võib jagada sissetuleku neljaks: palk, rent, kasum ja intress. Kasumit võib
Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu VAHETOODANG on rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks. Sellise lähenemise eesmärk on rõhutada, et majanduse lõppeesmärk on valmistada hüviseid tarbimiseks. Vahetoodete eristamiseks lõpphüvistest kasutatakse nn lisandväärtuse meetodit. LISANDVÄÄRTUS on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja
raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP riigipiires toodetud lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub tootmistegurite omanduses; lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud teenustste, tegurite ja kaupade väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust, lõpptoodang lõpliku kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu kogutulu miinus maksud, deflaator nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon
lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP – riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub tootmistegurite omanduses; lisandunud väärtus – tootmisprotsessis kasutatud teenustste, tegurite ja kaupade väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust, lõpptoodang – lõpliku kasutaja poolt ostetus valmisprodukt, vahetoodang – ühes ettevõttes valminud toodang, mida kasutatakse teises ettevõttes tootmissisendina, rahvatulu -ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu – kogutulu miinus maksud, deflaator – nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon
· vaesuskihid absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet · vaesuslõks progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks · vaesusrisk situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist · vahetoodang lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada · vahetuskurss vt valuutakurss · vahetusvõrrand ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni · vajadus inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega
muuta kodust raha pakkumist vaesuskihid - absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet vaesuslõks - progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel tekkiv olukord, kus inimene avastab, et tulude suurendamine tegelikult halvendab tema olukorda, mis võtab talt stiimuli vaesusest väljarabelemiseks vaesusrisk - situatsioon, kus pereliikme tulu on kuni 125% vaesuspiirist vahetoodang - lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada vahetuskurss - vt valuutakurss vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni vajadus - inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega
kasutatud tootmistegurite omanik. Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (e residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. Lõpptoodang on mingi perioodi toodang, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises. Institutsiooniline üksus on väikseim majanduslike otsuste tegemise keskus, mida iseloomustab käitumise ühetaolisus ja otsustamise autonoomia oma põhifunktsioonide teostamisel. Institutsionaalsed üksused on majandusüksused, mis saavad iseseisvalt omada kaupu ja vara, võtta kohustusi ja teostada majanduslikku tegevust ning tehinguid teiste
investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis majandussektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja -teenuste väärtus. VALE, summaarne lisandväärtus peab olema võrdne lõpptoodanguga (lõpptoodete ja –teenustega) 19. Sisemajanduse koguprodukt arvestab ainult seaduslikke turutehinguid, sealhulgas ka tasuta osutatavaid teenuseid ja üleantavaid hüviseid, näiteks kodumajapidamistöid.
NX= ekspordi saldo (eksport X; import N) 0% Kui import on väiksem, siis SKP ?? Palk on kõige suurem SKP sissetulek Rent Intress Omanikutulu (väikeettevõtted) Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jm) Amortisatsioon (mingi asja väärtus läks väiksemaks, omadused vähenesid) Lõpptoodang-lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused. Eksport. Vahetoodang-kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP suurus mõjutab hinnataset!!! Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust norminaalne SKP-kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP (näitab SKPd püsivates hindades, st norminaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga; norminaalne SKP – inflatsioon)- hind0 * kogus1 (25+18+56=99)
loodud RKP väärtus on võrdne antud riigis välismaiste tegurite poolt loodud SKP-ga. 6.2 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TOODANGUST Loodud väärtuste kogusumma arvestamisel tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest lahutada vahetoodangu väärtus (sellist lähenemist nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks). Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmistoodet. Vahetoodang on pooleliolev toodang, mida kasutatakse lõpptoodangu valmistamiseks. RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. Tabel kilelt. Nõukogude perioodil kehtis ka Eestis mitmekordne RKP süsteem, kus ka vaheastmel valmistatud toodang kajastus lõppväärtuses. Näites ongi see 2.5 rahaühikut. 6.3 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TULUDEST Makromajanduse levinuim tulunäitaja on RAHVATULU. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu
investeeringud .............................. ja tarbimine (tarbimiskulutused) ................................... vähenevad; suureneb 5. Oletame, et autode komplekteerimistehas ostab erinevaid detaile, sõlmi, agregaate 10000 rahaühiku eest, maksab tehase töötajatele palka 10000 rahaühikut ning müüb auto 22000 rahaühiku eest (kõik näitajad per auto), siis selle tehase poolt loodud lisandväärtus auto kohta on: 12 000 rü VA = 22000 – vahetoodang ehk 10000 = 12 000 rü 6. Oletame, et õunte ühikuhind 2002 aastal oli 0,5 rahaühikut ning 1 rahaühik 2009 aastal, samas kui apelsinide ühikuhind oli 1 rahaühik 2002 aastal ja 1,5 rahaühikut 2009. Kui 2002 aastal toodeti 4 ühikut ja 2009 aastal 5 ühikut õunu ning 2002 aastal oli apelsinide toodang 3 ühikut ja 2009 aastal 4 ühikut, siis reaalne SKP oli 2009. aastal 2002 aasta püsivhindades: 6,50 rü õun 5×0,5 + apelsin 4×1 = 6,5 rü (kogused 2009 ja hinnad 2002)
kaudsed maksud o Tootmise meetodit ehk lisandväärtuse meetodit. Lisandväärtus on ettevõtte omanike ressursitulude ja ettevõtte töötajate töötasu allikas, samuti kaetakse lisandväärtusest põhivara kulum. Firma poolt loodud lisandväärtus = firma valmisprodukt turuhindades tootmissisendite (vahetoodangu ehk vahetarbimise) väärtus. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootmisprotsessis ja toodang, mis on mõeldud edasimüügiks. Rahvamajanduse tasandil on koguprodukt ettevõtete poolt loodud lisandväärtuste summa. See summa on võrdne lõpptoodangu väärtusega. · Sisemajanduse puhasprodukt on sisemajanduse koguprodukti ja amortisatsiooni vahe. SPP = SKP amortisatsioon
territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks. 16. Majanduskasv ja majandustsükkel Majanduskasv antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse
teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väärtuses. Arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. Mõõdetakse riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või mitte. Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust Lõpptoodang lõpliku kasutaja ostetud valmisprodukti. Vahetoodang ühes ettevõttes valmistatud toodang, mida kasutatakse teiste ettevõtete tootmisprotsessis sisendina Rahvatulu RT ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutlu. Tarbimiskulud C - uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks tehtud kulutusi. (uue auto ost vt kasutatud auto ost) Deflaator väljendab nominaalse ja reaalse SKP erinevust. Hinnaindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse protsentides
inimtegevuse (võib öelda ka tootmise) tulemused suuresti ettevõtlusest. Ettevõtlust võib nimetada ka neljandaks tootmisteguriks. Ettevõtlus on teatud mõtte maa, tööjõu ja reaalkapitali kombinatsioon 302 ENE IV, kirjastus ,,Valgus" 1989, lk. 666-667 303 Tootmistegurid: maa, tootmisvahendid (kapital) ja tööjõud (töö). 304 Tootmisvahendid: hooned, masinad, töövahendid, materjalid (toore, abi- ja põhimaterjalid) toote valmistamiseks, valmistoodang või lõpetamata ehk vahetoodang. inimteadvuses, mis tagab kõige suurema hüvede hulga tootmise olemasolevate ressursside kasutamisel. Ettevõtjad on majanduse arengu elavjõud, kes avastavad üha uusi ärivõimalusi, võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid ja koguvad informatsiooni parimate tootmismeetodite kohta. Nad on alati rinnutsi majandusliku riskiga. Kui äriplaan ebaõnnestub, siis vastutavad nad täies ulatuses, kui aga õnnestub, kasvavad nende tulud märgatavalt
annaabi.ee 
