kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernne Tavaline -gi, -ki keskkool fajanss komplekssed kaashäälikuüh end B 2. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. lõplik, varss, austraallane, kausski, korjas, kristallvaas, pulssi, õhkkond, modernne, kaldus, kottki, lipnik, pikksilm, risttee, keskkond, avanss, pillgi, simss, nokkmüts, kristalne, vanngi, lõppmäng, torssis, pinkki, komplekssed. lõplik kausski kristallvaas varss austraallane korjas kottki pikksilm pulssi õhkkond kaldus pillgi risttee avanss modernne lipnik vanngi nokkmüts silmss keskkond
Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnnelike Ideid ehk Kuu, luu, tee, maa, soo, suu, öö ideesid Portree, trikoo, turnee, filee, kupee Õpikuid Raport, rekord, juubel, eskimo, raadio, Õnnelikke video, kaustik, taldrik, elektrik
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööand...
d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45 15 Ettemakstud järgmise 4 perioodi ajakirjanduse eest 4 16 Sotsiaalmaksukohustus 12 12
1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 2 2 12 Väljaantud lühiajaline 6 6 laen 13 Tööpink 105 105 14 Töötajatele 40 väljamaksmata töötasud 40
4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
00 31-May maksti renti sulas 5,400.00 92400 kassa ülesanne 11 D 3-Jan sularaha kassasse 25500 25500 4-Jan maksti arve pangast 1,000.00 5-Jan palk maksti sulas 25,500.00 5-Jan avanss aruandvale isikule 500.00 10-Jan materjal latuu 21,800.00 12-Jan tulu teenuse müügist 34,700.00 15-Jan maksti arve pangast 21,800.00 15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080
Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine. Tööpuudus - töötajaid on, aga töökohti ei jätku. Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud *asotsiaalid *puudega Kaitsetollid - tollimaksud omamaiste kaupade ja toodete kaitseks.
Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne moodsa; õigeaegne õigeaegselt * Erand ei kehti astmevaheldusest tingitud muutuste korral: ärgas ärksa, hõlbus hõlpsa, tõrges tõrksa 4) mõningates võõrsõnades: absoluutne, anekdoot, röntg...
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane Blokaad piiramine, tõkestamine Borsi, borssi supp Bravuurne hoogne, uljas, ...
Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod:
· Aktsiaselts (äripäev.ee) (corporation) ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad ettevõtte fondid, aga mis juriidiliselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. · Automaatsed stabilisaatorid (äripäev.ee) (automatic stabilizers) - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. · Avaal (ESTERM) (bank guarantee) - pangatagatis, käendus. · Avanss (tugi.taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga populaarne ehitussektoris, kus töötajatele saavad välja võtta osa enda palgast mõned nädalad enne palgapäeva. · Bartertehing (Vikipeedia) (Barter) kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta. · Börsiarbitraaz (Tarkinvestor) börsikohus. Börsil osalejate vahel tekkinud vaildusi lahendav vahekohus.
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus,
Sotsiaalmaks 257 124 194 458 Kohustuslik kogumispension 9 517 6 107 Töötuskindlustusmaks 6 489 6 226 Kokku 531 891 686 061 Lisa 10. Muud viitvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Intressivõlad 6 324 5 814 Komandeeringu avanss 0 2 560 Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005 Materjal, tooraine, ostetud tooted 17 794 360 15 462 129 Ostetud teenused 2 993 116 2 365 247 Tööjõu kulu 4 576 948 3 966 838
häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, liidepartiklite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki;
Omanikuks on liisingufirma, mis ostab liisitava objekti selle tootjalt või omanikult välja ning annab liisinguvõtjale õiguse hallata ja kasutada seda objekti lepingus fikseeritud ajavahemiku jooksul kindlate ajavahemike tagant laekuvate maksete eest. Liisingu puhul peavad laenumaksed katma kõik liisinguandja kulud ning andma veel täiendavat tulu. Võlgnevus liisingulepingu järgi kustutatakse järgmist liiki maksetega: - avanss (payment in advance), st makstakse lepingu algul kohe teatav summa liisitava objekti väärtusest, - perioodilised liisingu maksed (periodic leasing payments) (kas perioodi lõpul või algul), - väljaostu summa (redemption sum). Avanss ja väljaostu summa ei ole liisingu kohustuslikud elemendid. Tavaliselt kaetakse liisingus avansi ja perioodiliste maksetega vaid suurem osa liisitava objekti väärtusest,
Nr. Nimi Palk Preemia Lisatasu Avanss Sünnipäev 1 Mari 1000 171,0685 700 200 22.10.1985 2 Jüri 10000 2511,233 600 200 15.04.1977 3 Kati 11000 3202,959 500 200 02.01.1943 4 Mati 12000 1092,164 400 200 11.08.1981 5 Pille 13000 4566,027 300 200 07.03.1956 6 Kalle 14000 3796,493 200 200 17.05.1959
TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb har...
Majandusarvestus KOONDEELARVE Ainetöö juhtimisarvestuses Õppejõud: 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruanne...
c lepingutasu määr. Faktooringureserv on vajalik faktoorile makseriski kindlustamiseks. Kui ostjatelt laekub kogu makse müügiarve ulatuses, kantakse faktooringureserv müüja kontole. Tavaliselt on faktooringu- reserv 530% aktsepteeritud müügiarvete summast20. Arvutusvalem on järgmine: (10.2) FR = NAA r , kus FR faktooringureserv, NAA aktsepteeritud arvete summa, r faktooringureservi protsent. Faktooringu avanss on summa, mida saab arvete müüja kasutada, kuni ostja tasub arved faktoorile21. Avanss moodustab keskmiselt 7095% müügiarve maksumusest. Avanss arvutatakse tavaliselt järgmise valemiga: (10.3) AF = NAA - FR , kus AF faktooringu avanss. Faktooringuintress on müüja tasu faktoorile faktooringuavansi kasutamise eest. Kui ostja võtab maksepikendust, siis faktooringuintressi maksab ostja ja faktoor võtab selle faktooringureservist maha. Arvutusvalem on järgmine: (10
Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Omakapitali investeeringud: Jooksev rahavoog on ebapiisav. Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur. Tagatised puuduvad. Tugev sekkumine juhtimisse. Kõrgeim hind! Laenud: Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood.
Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaota...
vastupidine ettevõtte raamatupidamises kajastatuga ja lähtub panga seisukohalt. Pangatehingutelt panga poolt mahaarvestatav teenustasu on ettevõtte üldhalduskulu. Kassa ja arvelduskonto raamatupidamislausendite näited: Kassasse toodi arvelduskontolt raha D: Kassa K: Arvelduskonto Kassast viidi raha arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Kassa Kassast (arvelduskontolt) maksti välja töötasud D: Võlad töövõtjatele K: Kassa ehk arvelduskonto Kassast maksti avanss aruandvale isikule D: Nõuded aruandvate isikute vastu K: Kassa Kassast maksti välja sularaha eest ostetud materjalid, mis võetakse arvele varudena D: Varud-materjalid K: Kassa Arvelduskontolt tasutakse võlg tarnijale D: Võlg tarnijatele K: Arvelduskonto Arvelduskontolt tasutakse maksud D: Maksuvõlad K: Arvelduskonto Arvelduskontole laekus ostjalt arve tasumine (eelnevalt on ostjale nõue esitatud ja tuluna raamatupidamises kajastatud) D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu
ei ole ettevõte soetanud eraldi aruandvate isikute lõikes arvestuse pidamiseks Kulutuste moodulit. Hiljemalt viiendaks kuupäevaks esitas juhataja raamatupidajale nõuete kohased tsekid. Täiendava infona oli juhataja poolt tsekkidele märgitud kulukohad kaupluste lõikes. Sain koostada nende alusel liitkande kuu viimase kuupäeva seisuga. Reeglina aruandvale isikule avanssi ei maksta, võlgnevus tasutakse peale tsekkide esitamist. Lähetusaruanded Lähetuskulude avanss kantakse üle töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Raamatupidaja peab esitama lähetuskulude aruande 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid. Kõik ettevõtte maksekaardiga tehtud täiendavad kulud peavad olema dokumenteeritud maksekviitungitega. Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Üle
VEISEKASVATUS SISSEJUHATUS, VEISTE PÕLVNEMINE, VEISED Koduveise ulukeellane on tarvas. Peale veiste kasvatatakse kodustatud pühvleid, jakke, seebusid ja seebulaadseid veiseid, bantenge, gajaale jt. Eksperimendi korras püütakse saada ja kasvatada koduveise ja piisoni ristandeid - bifaloid. Veel eelmisel sajandil olid veised tähtsad töö- ja veoloomad kogu maailmas. Ka tänapäeval kasutatakse veislasi vähemarenenud Aasia ja Aafrika maades tööloomadena. Veised jaotatakse vastavalt tootmissuunale järgmiselt: piimatõud, liha-piimatõud, lihatõud, tööveisetõud. Mitmetest endistest tööveisetõugudest on tänaseks aretatud kaasaegsed lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paa...
Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ületava osa hüvitab töötaja tööandjale. NÄIDE:Töötaja hüvitab tööandjale kulud, mis ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Erisoodustused (1)
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Laenud • Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood. • Tulevikuootused on positiivsed ja selged. • Piisavad tagatised (1,5x turuväärtus). • Head suhted pangaga. Omakapitali investeeringud • Jooksev rahavoog on ebapiisav.
kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Võimalikud stardikapitali allikad: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade vahendid Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks Tarnijate poolt antav krediit Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Väärtpaberite müük Riskikapital – fondid ja äriinglid Klientide poolt antav avanss (krediit) Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen …… veel?) Omakapital: Jooksev rahavoog on ebapiisav Laenud: Tulevikunägemus peab olema selgelt Tugev ja stabiilne ajalooline positiivne, isegi kui ebakindlus on rahavoog,
Ettevõtte rajamiseks on vaja Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (loetelu). Samuti ka vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel, lisaks reservi ettenägemata juhtudeks. 33. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. FINANTSEERIMISALLIKAD: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade Klientide poolt antav avanss (krediit). Hankijate poolt antav krediit Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud Laenud eraisikutelt. Liising (Finants- või kasutusliising) Riskikapital. PANK RISKIKAPITAL
5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid - väljaminekud perioodi jooksul 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen 56. Püsi- ja muutuvkulud, tasuvuspunkti leidmine. (Laenukonturite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil
(millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: Isiklikud vahendid. Sugulaste ja sõprade vahendid. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Liising (finants või kasutusliising), lähedane on järelmaks. Tarnijate poolt antav krediit. Ühisrahastamine. Väärtpaberite müük. Riskikapital fondid ja äriinglid. Klientide poolt antav avanss (krediit). Laenu- hoiuühistud, väikelaenugrupid. Laen eraisikuna, sh õppelaen Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära Omakapitali investeeringud kasutatavad kui: Jooksev rahavoog on ebapiisav. Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur. Tagatised puuvad. Tugev sekkumine juhtimisse. Kõrgeim hind! Laenud kasutatavad kui: Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood.
pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik. Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s. Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi, 1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, seffki, tusski, luukki, saakki; 2
Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs: Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks: D 1333 Aruandev isik (Muu) K 1010 Kassa Lähetuses tehtud kulude lausend avansiaruande lähetusaruande alusel: D 5610 Lähetuskulud K 1333 Aruandev isik (Muu) Juhul kui lähetuskulud osutusid väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud vahe ulatuses sularaha kassasse: D 1010 Kassa K 1333 Aruandev isik (Muu). 18 8. Tuha Talu OÜ varude arvestus Kuna ettevõtte Tuha Talu OÜ on oma põhitegevuselt piimaveise karja pidaja ja müüja ning söödapiirete vahendaja, siis tekivad varusid neil ei ole. Küll kantakse ostetud söödapiirded jooksva arvestuse kohaselt (ostuarve järgi) kuludesse konteeringuga:
Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav · Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur · Tagatised puuduvad · Tugev sekkumine juhtimisse · Kõrgeim hind! Laenud · Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood
Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav · Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur · Tagatised puuduvad · Tugev sekkumine juhtimisse · Kõrgeim hind! Laenud · Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood
Eelmüügi tasu 0,00 EUR Sõidukulud 4 000 4 000,00 EUR Sõidukulud tagasi 1 565 1 565,00 EUR Muud kulud 0,00 EUR Kokku: 14 539,00 EUR Maha arvatud lähetuse avanss 4 000,00 EUR Lisa 3 dokumenti Jääb saada: 10 539,00 EUR 26.11. 2012.a Aruande esitaja Kontrollinud: Summa kr 10 539,00 õige. 2012.a © 2014. Janek Keskküla
kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid 2. Sugulaste ja sõprade vahendid 3. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit 4. Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks 5. Tarnijate poolt antav krediit 6. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus 7. Väärtpaberite müük 8. Riskikapital fondid ja äriinglid 9. Klientide poolt antav avanss (krediit) 10. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid 11. Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Omakapital · Jooksev rahavoog on ebapiisav · Tulevikunägemus peab olema selgelt positiivne, isegi kui ebakindlus on suur · Tagatised puuduvad · Tugev sekkumine juhtimisse · Kõrgeim hind! Laenud · Tugev ja stabiilne ajalooline rahavoog, lihtsalt määratletavad tuleviku rahavood
toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs: Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks: D 1333 Aruandev isik (Muu) 12 K 1010 Kassa Lähetuses tehtud kulude lausend avansiaruande lähetusaruande alusel: D 5610 Lähetuskulud K 1333 Aruandev isik (Muu) Juhul kui lähetuskulud osutusid väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud vahe ulatuses sularaha kassasse: D 1010 Kassa K 1333 Aruandev isik (Muu). 4.3 Sularahatsekkide arvestus Ettevõte peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud. Kui kõik tsekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne
- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 3. Laekus ostjatelt võla katteks 100 000.-. Tehtud lausend: D Arvelduskonto K Võlg tarnijatele 100 000.- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 38 4. Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks 3 000.-. Tehtud lausend: D Avanss aruandvale isikule K Kassa 30 000.- Paranduslausend: Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Parandusdokument peab sisaldama: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) koostaja nimi;
Kindlustus Stividor Maksegarantiid Tollimaksud Sisseveotoll Reklaam Fikseerida maksete ahela osas Hind Price hinna suurus, valuuta Pricing, currency of price Hinna liik püsihind, type firm price, sliding muutuv hind price Makseviis (conditions) terms of payment avanss payable in advance (advanced payment kohemakse cash payment (spot payment) payable on delivery Commercial credit kommertskrediit Makse tähtaeg Date of payment Makse vorm Method of payment
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Finantseerimisallikatena võib arvestada: 1. Isiklikud vahendid – säästud, pärandus jne. Isiklikke vahendeid ettevõttesse paigutamata on raske leida ka teisi investeerijaid või krediteerijaid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid – sageli soovitatakse hoida äritegevus sõprus- ja sugulussidemetest lahus. Paraku võivad algajal ettevõtjal sugulaste ja sõprade vahendid olla ainsaks reaalseks täiendava kapitali allikaks. 3. Klientide poolt antav avanss (krediit). Ettevõtte tulevasest toodangust huvitatud kliendid võivad olla huvitatud firma rajamise toetamisest. 4. Hankijate poolt antav krediit – siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük – aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
1. Isiklikud vahendid säästud, pärandus jne. Isiklikke vahendeid ettevõttesse paigutamata on raske leida ka teisi investeerijaid või krediteerijaid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid sageli soovitatakse hoida äritegevus sõprus- ja sugulussidemetest lahus. Paraku võivad algajal ettevõtjal sugulaste ja sõprade vahendid olla ainsaks reaalseks täiendava kapitali allikaks. 3. Klientide poolt antav avanss (krediit). Ettevõtte tulevasest toodangust huvitatud kliendid võivad olla huvitatud firma rajamise toetamisest. 4. Hankijate poolt antav krediit siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
