Esimene osa Tänu tootmisjuhtimise loengule hakkasin tootmisprotsesse paremini mõistma. Kuna minu eriala ja töökohustused ei ole kunagi otseselt tootmisega seotud olnud, siis pole mul seni olnud vajadust neid sügavamalt uurida. Seega proovin kogu teemat käsitleda üldiselt vaadatuna. Näiteks jäid meelde neli olulist verstaposti, kuidas tootmisele ja tootmisjuhtimisele tõhusamalt läheneda. Esmalt tuleb välja töödata ja koostada ülevaade ettevõtte eesmärkidest ja stateegiatest, teisalt tõlkida kogu eelnev „tootmiskeelde“ ja selgitada täpset tootmise rolli. Kolmandaks tuleks koostada põhjalik tasemehindamine tootmissüsteemi etappidele ja neljandaks korrigeeria tootmissüsteemi elemente ühtse fookuse alusel ja suunas (Kase, 2017, 8). Arvan, et selline lahtimõtestatud lähenemine on terviklikult mõeldes oluline paljudele ettevõtetele ning teeb ka kogu töö oluliselt lihtsamaks, efektiivsemaks. Kuid nagu ka loengus arutasime siis paljud ettevõtte...
4. Kuidas liigitatakse läätsesid? Kumerläätsed Tasaläätsed Nõgusläätsed 5. Läätse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi füüsikalisi suurusi. Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist fookuseni 8. Mis on fookus? ................................................................................................................................... ..
KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
PARABOOL Parabooli ekstsentrilisus on suurus , kus r on parabooli mistahes punkti kaugus fookusest ning d sellesama punkti kaugus juhtsirgest. Kuna need kaugused on parabooli definitsiooni põhjal võrdsed, võrdub parabooli ekstsentrilisus ühega. 3 PARABOOL Tähistame sümboliga p fookuse kaugust juhtsirgest. Osutub, et parbooli kanoonilise võrrandi koostamiseks on vaja teada ainult suurust p ning parabooli haripunkti. Parabooli kanoonilise võrrandi kuju sõltub sellest, kuhu poole parabool avaneb: üles, alla, vasakule või paremale. Järgnevalt on kõiki nelja juhtu kirjeldatud, seejuures parabooli haripunkt asub koordinaatide alguspunktis (0; 0). 4
korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõ- detuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Joonis 8: Nõguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: r f= 2 2.3.1 Kujutise leidmine nõguspeegli puhul
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud k...
13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks. Koondaval läätsel on see positiivne, hajutaval negatiivne suurus 18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19. tõelist kujutis on võimalik ekraanile tekitada, näivat ei ole 20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21
F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega 3) kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub tagasi läbi optilise keskpunkti 4) kiir, mis langeb peegli poolusesse, peegeldub sümmeetriliselt optilise peateljega 26. Valguse murdumiseks nim. optilist nähtust, kus valguse üleminekul ühest keskkonnast teise võib tema levimissuund muutuda. 27. Valguse murdumisseadused:
prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Kui ese asub koondava läätse kahekordse fookuskauguse taga, siis tekib vähendatud, ümberpööratud ja tõeline kujutis. Kui ese asub koondava läätse ja selle fookuse vahel, siis on eseme kujutis suurendatud, näiline ja päripidine. dispersioon - nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega.
LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida
füüsikalisinähtusi ning selle rakendusi. Läätsed 2 sväärilise pinnaga läbipaistev keha, jagunevad kumerläätsed ja nõgusläätsed. Läätse optiline tugevus on võrdne fookuskauguse pöördväärtusega. D=1/f [1 Dptr] Läätse valem 1/f= 1/a + 1/k Fookus - on punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki optilist peatelge nimetatakse fookuskauguseks. Silm: silma lihased on võimelised muutma silma läätse kuju.
5) Kujutise ja eseme vasak ja parem pool on vahetatud. 20. Mida nim sfääriliseks peegliks? Nende liigid. 21. Sfäärilise peegli elemendid. Joonis. 22. Mida nim peegli fookuseks? Fookuseks nim punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglilt peegeldunud kiired, mis langesid peeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konstrueerimisel sfäärilistes peeglites kasutatavad kiired. 1) Kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega peegeldub tagasi läbi fookuse. 2) Kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub sama teed tagasi. 4) Kiir, mis langeb peegli poolusele, peegeldub tagasi sümmeetriliselt optilise peateljega. (Kujutise konstrueerimiseks piisab tavaliselt kahest valguskiirest) 24. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises nõguspeeglis, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; Fja 2F vahel; 2F kaugusel; F ja peegli vahel. 25
Põhikooli füüsika kordamisleht Füüsika valemid, mida peaks teadma. 8. klass 1 s kogu D m v s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f ...
Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts: Nõguslääts: Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus (D) = 1 ___________ Fookuskaugus Kumerlääts ja nõgus lääts: Kujutised
9.Läätsed Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistev keha. Kumerlääts- koondavad valgust Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkt ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskauguse pöördväärtus on võrdne eseme kauguse ja kujutise kauguse pöördväärtuse summaga. 1/f=1/k+1/a
40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatakse nn mugavaid kiiri: 1.kiir, mis langeb läätse optilise peateljega paralleelselt, murdub läbi fookuse 2.kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelelt optilise peateljega 3. kiir, mis langeb optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendusseks nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmelist suhet.
teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga. Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed. Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses. Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil. Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu - fookust läbivad valguskiired on pärast murdumist läätses optilise peateljega paralleelsed kiired murduvad läbi fookuse. Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Illustreeritu lasteentsüklopeedia" Eesti entsüklopeedikirjastus
Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus - Optiline tugevus: (tähis 1dpt) 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine *Kumerlääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist läbib fookuse, fookust läbiv kiir muutub peale läätses murdumist paralleelseks optilise peateljega, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda. *Nõguslääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist muudab oma suunda nii, et selle pikendus läbib fookuse, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda, näivasse fookusesse suunatud kiir, mis pärast läätse läbimist on paralleelne optilise
1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse. 2) Valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, kulgeb pärast läätse läbimist paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läbi läätse keskpunkti ja ei murdu. Läätse optiline tugevus Fookuse kaugust läätse keskpunktist nim. fookuskauguseks (f- fookuskaugus (m)). Kuna nõgusläätsedel on ebafookused, siis loetakse nende fookuskauguseid negatiivseks. Läätse optiliseks tugevuseks nim. tema fookuskauguse pöördväärtust. D=1/f ühik= dioptria(dptr).
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine: Tuleb mõõta optilise keskpunkti(O)ja fookuse(F)vaheline kaugus. Optiline tugevus-nim.läätse fookuskauguse pöördväärtust,Tähistatakse D,ühik 1dioptrion(dptr).1Dioptrian on sellise läätse optiline tugevus mille Fookuskaugus on 1m.
Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite triiv Mandrite triivi skeem 135mi 200 lj.a. milj. tagasi ataga si 70 5
Kuigi optiline skeem oli pakutud enne Newtoni skeemi, ei võimaldanud 17. sajandil optikatööstuse tase selliseid teleskoope toota. · Cassegraini teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne, sekundaarpeegel aga hüperboolne kumerpeegel, mis peegeldab koonduva kiirtekimbu (fookuskaugust seejuures suurendades) läbi peapeeglis keskel oleva avause fookusesse. · Richie-Chretieni teleskoobil on nii pea- kui sekundaarpeeglid hüperboolsed, fookuse tasand on tasane ning väga suures ulatuses moonutustevaba. Selline optiline skeem on näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobil. Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. · Schmidti kaamera skeemis korrigeeritakse sfäärilise peapeegli kujutist peegli ette asetatud õhukese korrektsiooniläätsega, mille ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise
Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel
läbi olemasoleva tarbija, andes neile järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. a. toote küpsus b. toote langus c. toote kasv d. toote arendamine Küsimus 8 Millist liiki kaubamärk on Apple hammustatud õun? a. lõhnamärk b. sõnamärk c. ruumiline kaubamärk d. kujutusmärk Küsimus 9 Milline alljärgnevatest ei kuulu konkurentsistrateegiate hulka: a. kululiidri strateegia b. diferentseerimise strateegia c. innovatsiooni strateegia d. fookuse strateegia Küsimus 10 Milleks kasutatakse SWOT-analüüsi? a. Ettevõtte senise tegevuse hindamiseks ning väliste võimaluste ja ohtude analüüsimiseks. b. Ettevõtte positsiooni säilitamiseks turul ning konkurentide analüüsimiseks. c. Sobiva konkurentsistrateegia välja valmiseks. d. Unikaalse müügiargumendi välja selgitamiseks. Küsimus 11 Millist aega võib lugeda kaasaegse turunduse sünniajaks? a. 20. sajandi algus, mil algas majanduse kiire industrialiseerumine. b
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest
fokaaltasandi punktis, mis on samuti määratud läätse keskpunkti läbiva kiirega. Igal läätsel on kaks fookust või näivat fookust, mille kaugused läätse keskpunktist on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nimetatakse fookuskauguseks. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates(dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri
5. pingutava lihase , silmaläätse , kumeramaks ja selle fookuskaugus 6.ees , nõgusläätsedega 7. kaugelenägijad , lühinägijad . 2. f = 2mm = 0.002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2. lääts , ümberpööratud , kinoaparaatides , fookuse , kahekordne fookus , pikksilmas kujutise ümberpööramiseks . 3. võrkkestale , tõeline , vähendatud , ümberpööratud 4. värvilisena ,valguses , kepikesed 5. normaalnägijateks ja kaugelenägijateks , lähedasest kui kaugest 6. taha , kumerläätsedega 7. optiline tugevus , positiivseks ,negatiivseks . 2. f = 17mm = 0.017m D = 1: f D=? D = 1: 0.017 m = 58,8 dptr V. inimese optiline tugevus on 58.8 dptr . 3
Kõik nõgusläätsed kalduvad läätse läbimisel eemale. Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab. Esimene kiir läbib optilist keskpunkti. (ei murdu ega muuda suunda). 2. kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti (läbib pärast murdumist fookuse). 3. kiir mis langeb läätsele läbi fookuse (see kiir kulgeb pärast murdumist paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat
Kolme vektori segakorrutis kahe vektori vektorkorrutise skalaarset korrutist kolmanda vektoriga 5. Sirge tasandil (võrrandid, eeskirjad, valemid) 6. Teist järku algebraalised jooned (ringjoon, ellips, parabool, hüperbool) Ellips Tasandi nende punktide hulka, milliste kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 b2 = a2 c2 e = c/a - ekstrentrilisus a pikkem pooltelg b lühem pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Hüperbool Tasandi nende punktide hulka, mille kauguste vahe tasandi kahest antud punktist on absoluutväärtuselt konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 e = c/a a reaalne pooltelg b imaginaarne pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Asümptoot sirge, millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb Parabool Tasandi niisuguste punktide hulk, mis asuvad värdsel kaugusel antud punktist, mida nimetatakse
Läätsed valmistatakse tavalisest klaasist. Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim
rakenduseks on optiline kaabel ( valgus kaabel). Lääts Lääts-sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1)kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg-ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutise konstrueerimine kumerläätses: 1.Optilise peateljega paralleelselt langev kiir pärast murdumist läbib fookuse. 2.Läätse keskpunkti langev kiir läätses ei murdu. 3.Läätse fookust läbiv kiir kulgeb paralleelselt optilise peateljega. Läätse suurendus-kujutise ja eseme joonmõõtmete suhe.
Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. Nõgusläätse omaduseks on valguse hajutamine. Fookuseks (F) nimetatakse punkti, kuhu koondub kumerläätsele langenud paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti (O) ja läätse fookuse (F) vaheline kaugus. Valguse sirgjooneline levimine Varju piirkonda valgus ei lange. Õhutühjas ruumis ehk vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s. Mida väiksem on valguse kiirus ainetes, seda optiliselt tihedamaks loetakse ainet. Keskkonda, kus valguse kiirus ei muutu, nimetatakse optiliselt ühtlaseks keskkonnaks. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad objektiivi.Kambri tagaosas ,objektiivi fookuse lähedal, on filmilint.Pildistatavalt kehalt peegelduv levib objektiivi, murdub selles ja filmile tekib keha tõeline, vähendatud ning ümberpööratud kujutis. Kujutise teravustamiseks
hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks. Läätse iseloomustamisel ning tema kasutamisel nii optilistes riistades kui ka üksikult on oluline teada fookuse kaugust läätsest. Saab näidata, et õhukese läätse korral (õhukeseks nimetatakse läätse, mille paksus võrreldes piirpindade kõverusraadiustega r1 ja r2 on tühine) on fookuskaugus f arvutatav valemist: 1 1 1 f = (n-1) + , r1 r 2 kus n on läätse aine murdumisnäitaja keskkonna suhtes, kus lääts asub
tähendab fotorealismi, selle võttis kasutusele Isy Brachot 1973- ndal aastal Hüperrealismis on põhirõhk detailidel ja teemadel Pildid ei ole karmid foto tõlgendused ega mingi hetke või stseeni täpsed illustriatsioonid, vaid tõstavad esile täiendavaid pildilisi elemente, et luua illusioon tegelikkusest, mis kas ei eksisteeri või ei ole nähtav inimsilmale Hüperrealism tõstab esile fotograafias esinevaid piiranguid nagu pildi sügavust, perspektiivi ja fookuse laiust teemad on varieeruvad portreed, figuratiivne kunst, staatiline elu, maastikud, linnaruumid ja jutustavad stseenid tavaliselt kakskümmend korda suuremad algsest fotost, kuid siiski säilitavad kvaliteetse värvikontrasti, täpsuse ja detailid, mis on selgemad kui naturaalselt Hüperrealismi saab viljeleda ka arvutitehnikaga, näiteks Bert Monroy, kelle pildid tunduvad kui maalid, kuid tegelikult on arvutiga töödeldud fotod Bert Monroy - Damen
ning nad tugevdavad üksteist visuaalselt. Tekstiveerud jäävad korrapärase kujuga, teksti on kergem pilguga haarata ja lugeda. Lisaks on olulised reeglid, mis määravad illustratsioonide omavahelisi suhteid. Need võivad moodustada erinevaid kooslusi: mitu foto, foto ja teabegraafika, foto ja lisalugu, joonistus ja teabegraafika jne. 1. Kui loo juures on ainult fotod, siis peab üks foto olema suurem. See moodustab infoploki fookuse. Suurim foto paigutatakse tavaliselt teistest kõrgemale ja vasemale. 2. Valida erineva kujuga ja suurusega fotosid. See teeb infoplokid dünaamilisemaks, annab kontrasti ja rütmi. 3. Kui loo juures on eri tüüpi illustratsioone, siis tehakse fookus tavaliselt fotost, sest foto on kõige tugevam pilgupüüdja. Ka siin peab fookusfoto olema suurem. Muude elementide kohta kehtib see: joonistus on tugevam kui teabegraafika ja lisalugu on kõige nõrgem komponent
Mõtteliselt seisab Kalev Aasmäe intervjueeritavast üsna kaugel, on kui plaani järgiv automaatne küsija. Ta ei suhestu saadava materjaliga jooksvalt, ootab vaid vastuseid ja liigub edasi, v.a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas- läheb-soojendusküsimust. Paraku esitatakse (mitmel korral) järjest kaks küsimust, mis mõjub küsitletavat mittearvestavalt ja ründavalt. Tehtud on eeltööd, küsimused ei ilmu tühjalt kohalt. Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate kas-küsimuste juures keeldutakse vastamast, nt 11-ndas ,,Kas see vastab tõele?"
Trance muusika Trance on üks elektroonilise tantsumuusika liikidest, mis arenes välja 1990ndate alguses. Selle sünnikohaks peetakse Saksamaad, Frankfurti. Mõned arvavad, et nimi trance viitab emotsionaalsetele tunnetele, kõrgele eufooriale või külmavärinatele, mida kuulajad muusika käigus kogevad. Teised arvamused keskenduvad rohkem transilaadsele seisundile, mida muusika algsed vormid 1990ndatel üritasid jäljendada enne zanri fookuse muutumist. Trance muusika jaguneb mitmeteks alamzanriteks, nagu näiteks Acid trance, Progressive trance, Hard trance, Uplifting trance, Tech trance jne. Trance muusika on elektroonilisest tantsumuusikast üks meloodimisema kõlaga liike. Klassikaline trance muusika on 4/4 taktimõõdus, tempoga 125-150 lööki minutis ning on veidi kiirem kui house muusika. Muusikastiilile on iseloomulikud kiired arpedzod ja minoorsed helistikud, samuti üks kindel meloodia, mida korratakse terve loo vältel
Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgus läätsedeks. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskunkte ühendavaid sirgeid. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peteljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on nimetatud fookuseks (F). Fookuskauguseks (f)nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiöiseks tugevuseks nimetatakse fookuskauguse pöördväärtust : optiline tugevus = . läätseoptilist tugevust tähistatakse tähega : D. Läätse optilise tugevuse mõõt ühik on 1 dioptra( lühend 1dptr ). Üks 1dptr = .
tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu)
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15...
murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt. 5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses: a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe fookust: fookuskauguse vahel: fookuskauguse vahel: ·vähendatud ·Suurendatud ·Suurendatud ·Ümberpööratud ·Ümberpööratud ·Samapidine ·Tõeline ·Tõeline ·Näiv VASTUS: http://afyysika.onepagefree.com/files/Microsoft%20PowerPoint%20- %20Kujutis.pdf Mr.SmartFiles 8
Ka kõige toimivamas ühiskonnas kuuleme tegudest, mis ühel või teisel moel ühtivad korruptsiooniga, see on olnud nii juba aegade algusest, kui olid esimesed võimulolijad. Kuid mis on korrupstsioonis on halba, kui asjad kiiremini liikuma hakkavad? Teadagi, et inimene käib tööl selle pärast, et elada, mitte ei ela selleks, et tööd teha. Iga inimene peaks tööle minnes unustama oma huvid, kuna kokkulepitud palka saab ta nagunii, ta suunab fookuse ettevõtte huvidele, sest selleks on ta palgatud. Oma ameti kuritarvitmist kohtame paljudes valdkondades. Isegi, kui seda peetakse valdavalt avaliku sektori nähtuseks, leidub seda siiski ka mujal. Altkäemaksu andmine tundub esmapilgul üsna lihtne, kuna on tekkinud arusaam - kui maksad, surudki läbi endale kasuliku muudatuse, mida oled soovinud. Olgu see siis raha, kingitus, vastuteene, parem suhtumine või eelisjärjekord. Minu arvates
seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune on kujutatud säravvalgena Üldiselt on kogu maal kujutatud hägusena Kõige suurem osa valguses on koondunud pildi keskossa, ääred on võrdlemisi pimedad Paigutus Pildi üleval on kujutatud suuri hooneid ning väikest osa ka linnavaatest Pildi keskosas toimub sõjategevus ja jõhkrad tapmised. Fookuse taha jäävad ahastusest karjuvad linnakodanikud Pildi alumises osas on kujutatud langenuid ning tolmust maapinda, mille peal verised võitlused aset leidsid Pildi lugu 1808. a märtsis tungisid Napoleoni väed Põhja- Hispaaniasse . Puhkes rahvasõda ühtaegu nii Prantsuse okupantide kui iganenud feodalismi vastu. Goya nägi oma silmaga tänavavõitlusi Madridis ning neile järgnenud mahalaskmisi ja sai neist inspiratsiooni maalimiseks. Põhjus
raskus. Kahvelmonteering - polaartelg jaguneb kaheks haruks ("kahvliks"), millede vahele kinnitub käändetelg koos teleskoobiga. Raammonteering - teleskoop pöördub raami sees, mille pikitelg on polaarteljeks. Kasutatakse madalatel geograafilistel laiustel, kus esimesed monteeringud pole võimalikud. Ei võimalda vaadelda pooluselähedast piirkonda (mis nagunii asub korrektse vaatluse jaoks liig madalal). Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja
Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline ümberpööratud kujutis, on võrkkest. Silma langeva valguse poolt põhjustatud närvilõpmete ärritus tekitab nägemisaistingu.
Fotograafia ja pilditöötlus Mario Metshein 2011 Kontakt • Mario Metshein • Email: [email protected] • MSN: [email protected] • http://et.sheeplive.eu/ Pildistamise vahendid • Kompaktkaamerad • Hübriidkaamerad • Peegelkaamerad • Telefonid • Sülearvutid / tahvelarvutid • Videokaamerad • Veebikaamerad Kompaktkaamera Hübriidkaamera Peegelkaamera Telefonid Süle- ja tahvelarvutid Videokaamera Veebikaamera (HD) Kompakt- vs peegelkaamera (1) Kompakt- vs peegelkaamera (2) Kuidas tekib digipilt Aeg Valgus Valguskiirus Ava (1) Ava (2) Fookuskaugus (1) Fookuskaugus (2) Teravussügavus (fookuskauguse järgi) Teravussügavus (ava järgi) Fookuse lukustamine BOKEH (1) • Bokeh on fookusest välja viidud valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava ...
Tagasiside andja: Tiina Liiv Kriteerium 1 puudub/ on 2 mõningal 3 olulised Selgitus: pigem vähesel määral olemas elemendid määral olemas olemas Refleksiooni fookus ja selle Karin oli väga hästi oma refleksioonis välja toonud fookuse tähenduslikkus (fookus on mida ta jälgis ja mille rakendamist ka ise harrastas. Jah , määratletud ja põhjendatud; välja on toodud, mille poolest see tähenduslik/ 3 sõnaliselt ei olnud ta välja toonud konkreetse lausena, mis
kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne. Fookuse asukohaks valitakse vaatekohast lähtuvalt perspektiivi näiv koondumispunkt. Raamistuse ülesannet vaate konstrueerimisel võib võrrelda maali raamistusega - mõlemal juhul aitab raamistus nö viimistleda esitetava pildi. Raamistus aitab suunata tähelepanu ning
Pinna valgustatus I Lx (luks) (I valgustugevus) E= cos R2 Läätse optiline tugevus D= 1 dptr (dioptria) f Õhukese läätse valem 1 1 1 = + (a läätse..., k kujutise..., f f a k fookuse kaugus läätsest) Suurendus H (H kujutise kõrgus, h eseme s= h kõrgus) Absoluutne murdumisnäitaja c (c valguse kiirus vaakumis, v1 n1 = v1 valguse kiirus keskkonnas) Kahe aine murdumisvõrrand n1 sin = n2 sin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
