Keila Kool Statistikatöö SUURIMA OMAKAPITALIGA MOELOOJAD Martina Lindus 11.klass Keila 2014 Rikkaim disainer 2014 aasta seisuga on 64 aastane itaallanna Miuccia Prada. Prada moemaja ning Miu Miu brändi loojal on 11,1 biljoni dollari suurune omakapital. Suure edu saavutanud Miuccia on 2014 aastal Forbesi poolt avaldatud ’’maailma mõjukamate naiste’’ pingereas 75ndal kohal. Kaasmaalane Giorgio Armani asub 9,6 biljoni dollari suuruse omakapitaliga rikkaimate moeloojate edetabelis 2. Kohal. 80 aastane Armani brändi looja on ka suur spordihuviline. Ta on korvpallimeeskonna Milano Olimpia omanik ning on korduvalt kujundanud Inglismaa jalgpallikoondise vormi. 3. kohal on 75 aastane Minskis sündinud ameeriklane Ralph Lauren.
....................................................................................................................16 3.1Müügitulu............................................................................................................16 3.2Muud äritulud......................................................................................................17 3.3Sihtfinantseerimine..............................................................................................18 4.OMAKAPITAL.........................................................................................................19 4.1Omaaktsiad..........................................................................................................19 4.2Reservkapital.......................................................................................................20 4.3Ülekurss...............................................................................................................20 4
kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). 4. Sihtfinantseerimine. Põhivara sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. Pika- ja lühiajalised kohustused tuleb õigesti kajastada majandusaasta aruandes. Selleks tuleb pikaajalised kohustused üle vaadata ja tõsta järgmisel majandusaastal täitmisele kuuluvate kohustuste vastavad osad lühiajaliste hulka. OMAKAPITALI ARVESTUS 1. Omakapitali arvestuse korraldus. Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu). Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja
Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist)
Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust Põhivara Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustuste vahe. Kasum on see, mida Sa teenid toote pealt. Tulud kulud = kasum. Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omakapitalist kõrgem. Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida raha arvelt täiendavat tulu. Finantseerimine on raha andmine/rahaga toetamine. Toetatakse neid, kes on finantsiliselt kehvemas olukorras, kuid soovib midagi üllast teha, neil on kindel
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või
ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb
Perioodi muutused 16 300 -4 600 2 100 -600 300 -200 2 000 31.12.2006 Konto jääk 11 700 1 500 100 2 000 varad koku 18 790 kohustised koku 4 700 omakapital koku 14 090 Finantsaruanded (financial statements) Marsha Walker, konsultant Rahakäibearuanne (statement of cash flows) 01. - 31.12.2006 $ Äritegevus (operating activities) Laekumine ostjatelt 2 300
docstxt/135106028377.txt
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital) riskiga kaalutud kasum/omakapital – põhimõtteliselt sama, mis ROE, aga võtab kasumi määramisel arvesse eeldatavaid laenukahjumeid•NB!
2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" kaks korda ja "lanx" kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4
Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 150 000 Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6 Kokku 170 000 Kohustused kokku 1 376 600 Kinnisvarainvesteeringud Materiallne põhivara Ehitised 1 900 000 24 Omakapital Masinad ja seadmed 730 000 13+22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 523 400 3+4(arvestuslik) Muu materiaalne põhivara -240 000 18 Ülekurss 31 000 29 Kokku 2 390 000 Kohustuslik reservkapital 60 000 11
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises
võõrkapitaliga. Ettevõtte jaoks on hea, kui võlakordaja on kuni 70% ning antud juhul 15 Estravel mahub sellesse vahemikku. Autorite arvates peaks ettevõte järgmistel aastatel kasutama finantseerimiseks rohkem omakapitali, et vähendada võimalikku äririski. Ettevõtte maksevõimelisust näitab ka soliidsuskordaja, mis näitab omanike panust ettevõttesse: E (2.12) SO = . A kus E omakapital (eurot). Kolme aasta soliidsuse näitajate puhul on näha, et omanikud finantseerisid ettevõtte tegevust 30% ulatuses. Tabel 2.5. võtab eelmainitud suhtarve kokku ning näitab nende numbrilisi väärtusi. Tabel 2.5. Maksevõime ja kapitali struktuuri suhtarvud 20092011 Suhtarvud 2009 2010 2011 Intresside kattekordaja (TIE) 0 4,9 5,5
Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt
tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347
nende deklareerimise ja tasumise tähtajad) . Palgaleht nr.1 Jaanuar 2009 Maksudena tuleb tööandjal Maksu- ja Tolliametile deklareerida ja üle kanda: · Sotsiaalmaks 5412 kr. · Töötuskindlustusmakse 49,2 kr. · Kinnipeetus tulumaks 2478 kr. Ülesanne 2 Kohustuste maht bilansis on 1256.- kr. Milline vastus on õige? a) varad 718.- ja omakapital 538.- b) varad 684.- ja omakapital 1940.- c) omakapital 684.- ja varad 1940.- d) omakapital 718.- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684) 2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA
o Nõukogu o Juhatus Määra o Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital o Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud akstiakapital Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Eestis tööluba omav ? Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid
D D K Puhkusetasu reserv Puhkusetasu arvestuselausendid (2) Puhkusetasu maksmine: D Puhkusetasu reserv K K K K D Puhkusetasu reserv K K Töötasult maksude ja maksete deklareerimine ja maksmine Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD. Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid. Omakapital (1) _ Aktsia- või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital _ Ülekurss (aazio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid _ Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist.
Käibevara kokku 230 780 Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku 0 Pikaajalised finantinvesteeringud Muud aktsiad või väärtpaberid 25 000 3 Kohustused kokku 92 900 Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital Kokku 38 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 150 000 14 Immaterjaalne põhivara Kohustuslik reservkapital 5 900 11 Muu immaterjaalne põhivara 20 000 7 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 62 980 6 Kokku 20 000 Aruandeaasta kasum (kahjum) 2 000 1
Näiteks füüsikalised ja keemilised eksperimendid/katsed. (9) Tööpäeva pildistamise kohta: objekti vaadeldakse n-ö kaugemalt, mittenähtavalt objektile endale. Näiteks kaamerate vms abiga saab tuvastada, kui palju objekt/töötaja reaalselt töötab ja mida muu tööajal teeb. (10) Struktuursuhtarvud protsentidena (2 kümnendkohta ehk kohta peale koma): Väljavõte 2010. a kohta Käibevara Põhivara Lühiajalised Pikaajalised Omakapital Bilansimaht kohustused kohustused Põhivara osakaal varades on Lühiajaliste kohustuste Lühiajaliste kohustuste (11) osakaal võõrkapitalis osakaal bilansimahus on (13) (kohustustes) on (12) Käibevara osakaal varades on Pikaajaliste kohustuste Omakapitali osakaal bilansis
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused
Finantsanalüüs 1. Kapitali hind on seda madalam, mida kõrgem on risivaba intressimäär Jah EI 2. Finantshierarhia teooria kohaselt on finantseerimisallikate paremusjärjestus tüüpiliselt Laenukapital, sisemine omakapital, väline omakapital Laenukapital, väline omakapital, sisene omakapital Sisemine omakapital, väline omakapital, laenukapital Sisemine omakapital, laenukapital, väline omakapital Väline omakapital, laenukapital, sisemine omakapital Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot. Ettevõte saab kahjumit, kui võlakordaja ületab: 0% 60% ei ole kindel mis 20% 80%
puhaskasum 2. Koguvara puhasrentaablus =------------------------------------------ (ROA) keskmine koguvara (aktiva) puhaskasum 3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1. Omakapitali võlasiduvus= ------------------------------------------------- = -----------------------
Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri. Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse
Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks
Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1
Ettevõtte kolmandal tegevusaastal on Ettevõtte tulud 2010.aastal 128212 EEK Muud tulud on 6000 EEK. Kulud vastavalt 124032 EEK, aruandeaasta kasum 10180 EEK NÄITAJAD 2010 2009 2008 Müügitulu 128 212 73 500 41 125 Kasum 10 180 -1 779 17 807 Bilansimaht 80 851 61 112 63 552 Omakapital 66 208 56 028 57 807 · Majanduslikud näitajad on kroonides · Ettevõttel puuduvad põhivarad Nagu eelnevalt tabelilt näha on ettevõttele aasta 2009 tunda andnud, kuna ettevõte on aasta lõpetanud kahjumiga. Kuid aastal 2010 on mõjunud positiivselt, ettevõtte kasum on tõusnud 8401 krooni võrra võrreldes 2009 aastaga. Kuna ettevõte tegeleb raamatupidamise teenuste
Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563 Kokku lühiajalised kohustused 506,248 582,670 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920 Kokku pikaajalised kohustused 106 358,820
ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common)
Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,019 Muud kohustused 17,710,044 KOHUSTUSED KOKKU ### OMAKAPITAL KOKKU 593,160,419 Kohustused ja omakapital Laenukohustused 3,573,902
· Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi.
Kutseeksam 1. Raamatupidamiskohustlane on: a) Ettevõtte juht; b) Raamatupidamisosakond; c) Registreeritud juriidiline isik; d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi;
Lühiajalised kohustused kokku 290 846 206 389 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 540 883 257 477 10 Pikaajalised eraldised 0 3 154 16 Põhivara sihtfinantseerimine 949 950 547 001 17 Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD
AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele
Majandusaasta viimane kuupäev Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva
Ettevõtluse eksami küsimused pildistatuna
Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 400 000 Muud aktsiad või väärtpaberid 29 800 4 Kokku 29 800 Kohustused kokku 897 360 Materiallne põhivara Ehitised 1 480 000 10+16 Omakapital Kokku 1 480 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 200 000 1 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -243 110 Põhivara kokku 1 509 800 Aruandeaasta kasum (kahjum) 19 000 2
Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2)
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine.
Puhaskasum = (800 € - 250 €) * 0,8 = 440 € ROA = (440 € / 5000 €) * 100 = 8,8 % 6. Ülesanne Tulekahju hävitas suurema osa väikeettevõtte finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võla ja omakapitali suhe (D/E) oli 2,0. Leia: Missugune oli sellisel juhul ettevõtte ROA? 1. ROA = Puhaskasum / Koguvarad 2. ROE = Puhaskasum / Omakapital 3. Puhaskasum = ROE * omakapital c. ==> Omakapitali suhe = Võlakohustused / Omakapital 4. Võlakohustused = Omakapitali suhe *Omakapital 5. Koguvara = Võlakohustused + Omakapital d. ==> ROA = ROE / (Omakapitali suhe +1) Vastus: ROA = 12 % / (2 + 1) = 4 %
Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 83497 0 Materiaalne põhivara 169 389 200 815 Immateriaalne põhivara 40 269 31 718 Kokku põhivara 293 155 232 533 9 925 8 559 Kokku varad 946 552 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643 2 773 2 325 Võlad ja ettemaksed 641 316 Eraldised 21287 0 3 955 3 110
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb,
annaabi.ee 
