(pangasisene, siseriiklik ja välisülekanne) · määratud maksed (korduvate maksete saajate andmete salvestamine maksekorralduse lahtritesse, va summa) · püsikorraldus kindlaks määratud maksepäeval kantakse kindel summa inimese kontolt automaatselt saaja kontole · otsekorraldus arve koopia saadetakse panka, kus kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa arve esitajale Hoiused · nõudehoius e arvelduskonto raha koheselt kasutatav · tähtajaline e deposiithoius raha mitte kasutamise eest kokkulepitud perioodi jooksul saadakse intressi · säästuhoius klient kannab raha pidevalt juurde, teenib intressi · kombineeritud hoius tähtajalise ja säästuhoiuse kombinatsioon · fondisäästmine regulaarne säästude paigutamine investeerimisfondidesse (kiirem teenimine)
SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 3.4. Hoiustajate teavitamine.......................................................................................... 7 3.5. Hüvitise määramise kord...................................
Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust
teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust, R tõstis makse ja see tõstis riigivõlga. R algatatud reformid: riik organiseeris hädaabi töid, lõi uusi töökohti,kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, töötutele abiraha, vanadele pensioni jne, hakkas reguleerima põllumajandust (saadused ja hinnad hakkasid kasvama), panganus: kontrolliti ja taastati inimeste hoiused. 1933 hakkasid majanduskriisit üle saama, rahvas pidas R oma kangelaseks, ja ta valiti veel presidendiks. Isolatsioonipoliitika: üritati end teistes maailmaosadest eemale hoida. INGLISMAA. Kaotas maailmas juhtiva koha USAle, tähtsus maailma majanduses kahanes, söe-ja tekstiilitööstus vajusid, aeglane kaasamineks moodsate tehnoloogiatega, 1926 üldstreik söekaevurite lüüasaamisega, 1923 a Tööpartei moodustas pahempoolse valitsuse, poliitiline olukord jäi stabiilseks, väljus
00 12,500.00 100,000.00 PV= -500 60 ühe aasta üüritulu korteri hind praegu tulevikus sama pv= 100000 alju suureneb hoiuse kogumaht? c) kui palju uusi laene väljastatakse? 2000000 100000 1900000 A bilanss Passiva Hoiused 100,000.00 sh eraisik 1 100,000.00 Kokku 200,000.00 n selle sama panga klient A bilanss Passiva Hoiused 100,000.00 sh eraisik 1 100,000.00 ettevõte 1 95,000.00 Kokku 195,000.00 B bilanss Passiva Hoiused 100,000.00
(6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega. (1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile. (2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. TAGATISFONDI SEADUS 1)Kuidas ja mis summas on minu raha pangas tagatud Hoiustaja kohta tagatakse ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro suurused hoiused 100% ulatuses. Tagatisfondi seaduse alusel loetakse hoiuseks ka arvelduskontot. Hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui piirmäär. Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Seega rakendub hüvitise 100 000 euro suurune piirmäär hoiustaja poolt ühes krediidasutuses
○ Deebetkaart ○ Krediitkaart ○ Preemiapunktid ○ Turvalised ostud internetist ○ Pangakaardi turvalisus ● MOBIILITEENUSED ○ Mobiilipank ○ Kiirteade ○ Saldo mobiilis ○ Mobiilimaksed ● LAENUD ○ Kodulaenud ○ Väikelaen ○ Arvelduslaen ○ Õppelaen ● LIISING ○ Autoliising ja autolaen ○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused ○ Tähtajaline hoius ○ Kogumishoius ○ Investeerimishoius ● PENSION ○ Teine sammas ○ Kolmas sammas ● LASTELE KOGUMINE ○ Koolifond + ● KOGUMINE LÄBI FONDIDE ○ Fondid ○ Privaatportfell ● MINU PORTFELL ○ Indeksid ○ Märkimised ○ Väärtpaberiülekanne ○ Korporatiivsed sündmused Analüüs:
hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid.
Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut, Fin, Por) Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est Erikokkuleppealusel Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan Euro kasutusel ka Kosovos, Montenegros. Ametlik riiklik kokkulepe puudub. Lisaks veel ülemereterritooriumid
• Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja
keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand Põhivara (sh jaotamata kasum) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU Panga puhasväärtus –
ning sooviga muuta kliendi elu paremaks. Julgelt erinev Julgevad katsetada ja ellu viia uusi ideid, mis muudavad kliendi elu paremaks. Tahe võita Nende soov on olla parim ning seades ambitsioonikaid eesmärke on nad kindlad, et iga kliendi võit on ka nende võit. TEENUSED Laen ja liising kodulaen Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Freestyle Õppelaen Autoliising Hoiustamine ja investeerimine Hoiused Fondid Elukindlustus Pension Personaalpangandus Elektroonilised kanalid Internetipank Telefonipank Kiirteavitus KODULAEN Laenusumma suurus: alates 3195,58 eurot või vastav ekvivalent 50 000 Eesti krooni, maksimaalne summa sõltub laenutaotleja võimalustest. Laenu valuuta: euro (kliendi soovi korral konverteeritakse väljamakstav laenusumma Eesti kroonideks Eesti Panga kursiga 15,6466) Omafinantseering:
Ei ole mõtet hakata tervendama ettevõtet, mis suure tõenäosusega tulevikus uue ringiga end võlgadest põhjustatud maksejõuetusega lõhki rebib. Pankrotimenetluse olemuse tähtsaimaks aspektiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine ning menetluse käigus seda ka teha üritatakse, mille läbi võlausaldajad suuremal või vähemal määral siiski varad kätte saavad. Teisalt aga kui pankroti läheb näiteks pank, siis musta auku kaovad kõik klientide hoiused nagu need ka 1998. aastal kadusid koos Maapanga pankroti väljakuulutamisega. Suuremad ja tähsamad hoiused makstakse mingil määral küll tagasi aga kõik tagastamata jäänud väiksemad summad kokku liites annavad tulemuseks suure summa. Viimasel ajal on väga aktuaalseks tõusnud teema, mis puudutab üksikisiku pankroti. Diskussiooni tekitab küsimus, kas see on lihtne viis võlast vabanemiseks? Olen
ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine- BDO Eesti AS on esimene, mis sai õiguse audiitorina tegutseda iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Koos meiega saate osa maailma suuruselt viienda audiitor- ja konsultatsiooniettevõtete keti üleilmsest kogemusest ja ekspertiisist. Danske Bank AS Eesti filiaal-Krediidiasutused(pangad)-Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused.Pensionid.Internetipank.Kindlustus. AS SEB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS Eesti Krediidipank-Krediidiasutused(pangad)- Stabiilsus, püsivus ja traditsioonid on Krediidipanka iseloomustavad märksõnad läbi tegevusajaloo. Eesti Krediidipank on vanim Eestis sama kaubamärgi all tegutsev universaalpank.
· Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses
Rent Intress Kaubad ja teenused Pensionid, Toetused, toetused, avalikud kaubad avalikud kaubad ja teenused ja teenused Hoiused Laenud Investeeringud Sotsiaalmaks, käibemaks Tulumaks jt. jne. maksud Raha Kulu Tulu
kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse, suurenedes seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust 39. Millised on tagatisfondi tegevused eesmärgi saavutamiseks? Oma eesmärgi saavutamiseks Fond: 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja kohustuslike pensionifondide valitsejatelt ühekordseid ja kvartaliosamakseid; 2) hüvitab nende poolt krediidiasutusse paigutatud hoiused; 3) hüvitab investoritele investeeringud; 4) hüvitab osakuomanikele tekitatud kahju; 40. Millised varakogumid moodustab Tagatisfond laekuvate osamaksete arvel? Fondile laekuvate osamaksete arvel moodustab Fond järgmised varakogumid: 1) hoiuste tagamise osafond-moodustatakse krediidiasutuste osamaksetest ning selle arvel tagatakse ja hüvitatakse selleks õigustatud isikute hoiused krediidiasutuses 2) investorikaitse osafond -moodustatakse investeerimisasutuste osamaksetest ning selle
Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pangad ja ühistupangad. 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes a) Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele; b)Liikmetel võrdne hääleõigus; c)Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus; d)Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all e) Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga; f)Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad - kõrgema riski kompenseerimiseks. 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid: Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine
üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse
Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turvaline; Hoiuste tagamiseks moodustatakse reservkapital; Väikseim hoiustatav summa on 100 EUR; Hoiuse avamine kiire ja kliendisõbralik. Selleks tuleb Raha Hoiu-Laenuühistu veebilehe kaudu astuda liikmeks ja sõlmida leping ning kanda soovitav hoiusesumma selleks ettenähtud arvelduskontole. Hoiused ei ole automaatselt pikenevad vaid pikendamisvõimalusega. Hoiuse tingimused: Raha Hoiu-Laenuühistu liikmeks astumiseks tuleb tasuda ainult ühekordselt sisseastumismaks 9 eurot nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul ning minimaalne osakapitali sissemaks 30 eurot; Hoiustada saab perioodiga 12, 18, 24, 30, 36, 48 ja 60 kuud; Vastavalt tulumaksuseadusele on Raha Hoiu-Laenuühistu füüsiliste isikute hoiuste intress maksustatud tulumaksuga
100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata
4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7.SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8.VersobankAS 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes Ühistulise rahaasutuse eripärad kommertspankadega võrreldes: Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele Liikmetel võrdne hääleõigus Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all ! Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga 1 Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad -kõrgema riski kompenseerimiseks 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi
ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve
Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused NDP=C + ( I D ) + G + (X-M) GDP-sisemajanduse koguprodukt
sääste ning pank omakorda laenab seda raha teistele eraisikutele ja ettevõtetele Eestis tegutses iseseisvuse algusaastail üle 40 panga kuid nenede arv on pidevalt vähenenud kuna konkurents on suurenenud.Suuremad pangad Eestis on Hansa- ehk Swedbank ja Ühispank ehk S.E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi. Tähtsamateks suvituspiirkondadeks Eestis on Pärnu,Narva-
Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada erastamist ega vabastada täielikult hindu, energiakandjate hinnad jäid vabastamata. Kujunesid suured monopolid, neist mõjukaim Gazprom, millest sõltuvad valdava osa Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemid 1993. aastal surus Jeltsin maha riigipöördekatse, rikkudes ise põhiseadust
Peamiseks energiaallikaks Hiinas on kivisöe varud (Shanxi provints), mis jääb paljudele riikidele alla. http://images.radio86.eu/sites/default/files/RareearthoxidesWiki.jpg?title=Hiin . Teiseks suuremaks energiaallikaks on samuti õli. Väga palju on naftavarusid Kesk-, Ida- ja Kagu-Aasias. Kivisool- Sichuani provints, kuld- Lääne osa ja Amuuri basseinis, metallmaagid´ja polümetallmaagid- Kagu-Hiinast, rauamaagi hoiused, kivisöe ja põlevkivi hoiused- Liaoling'i provints. http://y.delfi.ee/norm/80041/7500191_JES9Sh.jpeg Taimestik http://images.nationalge Taimkatte poolest on Hiina erinev. Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik.
2.3 omavalitsutsele ja riigiasutustele Valitsused võtavad tingimusele: 1)Täiend. OV < esmast. OV; 2) allutat. Notariaalne pant- nt. hooned, nende osad kui maa pole laenu väärtpaberite emiteerimise teel. Võlakirjad kohust. 50% esmast. OV-st. Panga võõrvahendid kantud kinnistusraamatusse. Regist. panthoone registris. võivad olla valuutas ja omarahas. VK realiseeritakse Olulisema on hoiused (deposiidid)-peamised vara Intell. omandi pant. Väärtpaberipant- toimib nagu kodumaa ja välismaa finantsturgudel. VK-a väärtuse moodust. allikad. Üksikhoiuse suuruse ja vastavate käsipant. 4. Kinnipidamisõigus 5.Nimetu pant järgi võivad VK-d olla suunatud jae- ja hulgiturule- VK- hoiuste arvu järgi võib hoiused jaotada jae- ja ehitisele Pandiobjektid peavad vastama järgm
kahtlemata rahvusvahelised Laia tarbijaskonnaga kaubamärgid: USA, Jaapan, Sveits päritolumaa kus tehakse sihtmaa kuhu tehakse Välisinvesteeringute tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvadki rahvusvaheliseks investeering väljaspool riiki OTSESED VÄLISINVESTEERINGUD (OVI) investor omab vähemalt 10% osalust firmast PORTFELLI INVESTEERINGUD rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpabereid. MUUD INVESTEERINGUD välismaistesse pankadesse (hoiused) Millised on eeldused OVI'le? siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb
Oletame... Otsutame teha ühe panga. Pank on valmis, võime hakata tegutsema juba. Kõige pealt on tarvis saada kuskilt raha, et hakata sellega toimetama. Oletame et leidsime mõne kliendi, raha hakkas laekuma. Hoiustas 100 raha, meil kohustus see kunagi talle tagasi maksta. Kohustuslik reserv- seadusega nõutav raha summa, mida tuleb kohustuslikus korras hoida keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana. = 10%- tuleb moodustada panka kaasatud vahenditest. Ehk need hoiused, neist 10 % tuleb paigutada kohustuslikku reservi. Eesti Panga poolt ettekirjutatud. See tähendab, et raha on ringlusest kõrvaldatud ja see on reaalselt Keskapanga käes. ( käibest väljas). Kommerts pank ei tohi seda kasutada. Edasi on panga huvi anda see hoiustatud raha välja laenata. Pangad loovad raha. Raha tuuakse hoiustamiseks panka ja debosiidi rahad antakse teistipidi laenuna välja. Algselt toodi paka 100.- aga lõpuks oli 190.- AKTIVA PASSIVA
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved
väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ja rubla tagasitulek. Veidi aega olid rubla ja kroon kõrvuti käibel ja alates 1941.a märtsist kehtis ainult Nõukogude rubla. Kehtestatud vahetuskurss oli 1 kroon = 1,25 rubla. Uus riigikord tõi inimestele palju kahju: kaotati oma hoiused, elatustase langes järsult ning rahva hulgas tekkis puudus ka kõige tavalisematest kaupadest. Seda jäi pikkadeks aastateks sümboliseerima rubla. 16. detsembril 1947. aastal kuulutati Nõugogude Liidus välja rahareform, millest rahvast ette polnud hoiatatud. Kahe päeva pärast ilmus lehes teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada uute kupüüride vastu 22. detsembriks. Sisuliselt oli tegemist devalveerimisega. Sukasääres hoitud raha said inimesed nädala jooksul
JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka. · J.M. Keynesi väitel ei suuda majandus end ise reguleerida, et vältida kriise (varasem majandusteooria uskus turu ise- regulatsiooni võimesse). · Järelikult peab riik teatud määral majandusse sekkuma. · Pangandus kõik pangad kinni avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused · Põllumajandus ettepanek põllumehele: vähend tootmist- riik maksab hüvitist= hinnad tõusevad, farmerite sissetulekud kasvavad · Tööstus - uued töökohad - reguleer tööjaotust, sissetulekuid - korraldati hädaabitöid = kasvas inimeste ostujõud · Abivajajad - töötute abiraha - vanaduspension - vaesemate perede toetus = suurenes vaesemate ostujõud Suur depressioon-maailmamajanduse kriis (1929-1933), mille kutsus esile krahh
5) Milles seisnes Briand-Kelloggi pakt? Kohustati loobuma sõjast 6) Täida tabel Ameerika Ühendriigid kahe maailmasõja vahel! majandus Majandus õitses, rahvas rikastus kiirelt kuni majanduskriisini. Kus rahavs enam ei suutnud laenusid maksta ja pangad kukkusid kokku. Suur pankroti laine, kus miljonid jäid tööta. sise- poliitika Riik toetas uute töökohtade loomist, maksti töötu abiraha, pensioni, taastati inimeste hoiused. Kehtestati miinimum töötasud. välis- poliitika Isolatsioonipoliitika 7) Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi Esimese maailmasõja järgses Euroopas! *Valitsemisõiguse laienemine *Pettumine Versaille`si -ja demokraatlikus süsteemis *Majanduslikud raskused 8) Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, Rooma impeeriumi võimu taastamine 9) Nimeta diktatuurile iseloomulikke jooni Hitleri-aegse Saksamaa näitel!
2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama.
_d__ 13. Tiina Tarvas sai maavalitsusest oma töö eest 1000 krooni. Ta hoiustas selle summa kommertspangas. Nõutav reserv oli sel ajal 20 %. Missugune oli maksimaalne rahasumma, mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi? a. 200 EEK b. 800 EEK c. 2000 EEK d. 5000 EEK __d_ 14. Rahaasutused a. võtavad vastu ja säilitavad ainult äriettevõtete hoiuseid. b. võtavad vastu ja säilitavad hoiused ainult hoiuarvete vormis. c. peavad laenudelt teenitud intressi ebaoluliseks tuluallikaks. d. Võtavad vastu hoiuseid ja annavad laene. 3 Junior Achievementi Arengufond
osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses). Dilemma kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Kui tekib kiire vajadus raha kasutada, siis tekivad probleemid, kui raha pole likviidses vormis. Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1. Reaalne rahatasakaal M/P a. Sularaha b. Nõudmiseni hoiused 2. Intressi andvad väärtpaberid a. Kodumaised B b. Välismaised B* Rahanõudluse motiivid · Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) · Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress) · Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks (intress raha hoidmise alternatiivkulu) · Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: a
b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid 28. Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv b. ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid c. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused d. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 29. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu c. firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused d. firma sissetulekud on suuremad kui kulud 30. Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a
laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14. Rahakordaja - ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab, et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. · Valem: m =1/r, r - kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja. 15. Finantssüsteem: · Finantsinstitutsioonid: o Finantsasutused:
vahetuskurss ja raha ostujõud. · Raha on õigus, mis annab õiguse omandada teisi õiguseid. · Valuuta- tähistab riigis käibelolevat raha, valuuta e. rahaühik · Raha puhul on oluline kvaliteet. Kvaliteetsel rahal on maksejõud. Rahal on neli funktsiooni. · 1. Maksefunktsioon · 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KULD Referaat Sissejuhatus: Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid, mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused. Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda
teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine.Deflatsioon-raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang/produkt-mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib
toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks kui kallinevad esmatarbekaubad, siis langeb eelkõigr vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust klub suurem osa esmatarbekaupadele. Kui tõusevad luksuskaupade hinnad, mõjutab see eelkõige rikkamaid elanikkonnakihte. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma. Too aga, kellel on suured säästud, kaotab, kuna tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust. Seega võib mõne majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse langus. Raha väärtust kajastab kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta. INflatsiooni korral ei saa täna 100 krooni eest osta sama palju kaupa kui eelmisel aastal samal ajal. Tuleb siiski meeles pidada, et enamasti tõusevad
aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis pidurdab majanduskasvu. Pehme majanduspoliitika pooldajad on seisukohal, et suuremate avaliku sektori kulutustega, mis nõuab ühtlasi ka kõrgemat maksukoormust, on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Monetaarpoliitika Raha: ringlevad paberrahad ja mündid ehk keskpanga poolt emiteeritud sümbolraha lisaks sularahale jooksvad arved pankades tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost
b. nõudlus suureneb c. * tekib bensiini puudujääk d. tekib bensiini ülejääk Question 34 (1 point) Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2 Question 35 (1 point) Ajaldatud puhasväärtust näitab kas firmal on kasulik investeerida: a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet d
nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita) · Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng · Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng INFLATSIOONI mõju tarbijatele · Esmatarbekaupade hinnatõus- mõjutab rohkem vasemaid elanikke · Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma · Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust · Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
annaabi.ee 
