Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju ...
Mõned religioosse suundusega isikud on Allporfi järgi „immanentsed müstikud", kes püüavad mõista elu sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade Eksistentsialistlike filosoofia kesksed postulaadid: Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, Kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mätestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas, Tajudes oma vastutust saatuse ees, tunnevad paljud inimesed üksildust, ärevust ning meeleheidet,
Isiksuse kirjeldamiseks võib leida mitmeid eripalgelisi vaatenurki või käsitlusviise ehk isiksuseteooriaid. Peamised isiksuse käsitlemise paradigmad on: Psühhodünaamilise käsitluse järgi mõjutab inimese isiksuse arenemist seesmised psüühilised jõud, mida inimene endale ei teadvusta (impulsid, instinktid, varajased kogemused lapsepõlvest), ehk isiksuse kujundab alateadvus. Humanistlik käsitlus vaatleb inimest kui tevikut, indiviidi, kus isiksuse kujundab inimese vaba tahe. Inimesel on kontroll ja vastutus oma elu eest ning inimene püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ...
Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck
Objektid Objektid 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 7 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 8 Isiksuse tavateooria Isiksuse tavateooria (Kelly) Enesestmõistetav isiksuseteooria tavateooria, Põhidimensioonid: mille alusel peame mõningaid isiksuse omadusi teistest tähtsamateks ja seostame teatud jooni Intellektuaalne teaduslik, oskuslik vs rumal, omavahel (Aschi katsed) naiivne Selle teooria alusel kasutavad inimesed vaid 6-7
loodud tulevikumudelist ja inimese motivatsioonist. Väidetavalt on Adlerit mõjutanud Saksa filosoofi Hans Vaihingeri (18521933) vaated, kes arvas, et tegeliku elu jaoks vajab inimene osalisi (suhtelisi) tõdesid, kasutades neid kui kasulikke konstrukte või fiktsioone, kuna lõplik, absoluutne tõde jääb alati kättesaamatuks. Adleri järgi võimaldavad niisugused konstruktid inimesel elada oma igapäevast elu: ta käitub, nagu teaks, missugune on maailm tulevikus. Adleri isiksuseteooria aluseks on kahe tungi alaväärsustunde (tema tõigi psühholoogiasse mõiste ,,alaväärsus") ja üleoleku- ehk võimutungi vastastikune mõju. Need tungid saadavad inimest lapsepõlvest peale. Alaväärsustunne ehk -kompleks on kaasa sündinud, kuid seda ei tohi mõista ainult negatiivsena, see on lihtsalt isiksuse osa. Kõik lapsed tunnetavad mingil määral oma orgaanilist alaväärsust, kuid füüsilised puuded korvatakse teiste võimete arendamisega.
Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism.
isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu ,,Isiksuse dimensioonid", mis sisaldab terve hulga olulisi ideid, millel tugineb tänapäeva isiksuseteooria. Tema arvates on isiksuseomadused hierarhiliselt organiseeritud. Ekstravertsus-introvertsus, eurootilisus, emotsionaalne stabiilsus. Eeldus, et isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Teine iseloomulik asi on see, et isiksuseomadused on varieeruvad., kolmas eeldus on inimese ratsionaalsus. Kõige paremaks näiteks on aga 5 faktori teooria (Mccrae ja Costa).
mõtlemise ja taju 11.loeng Isiksus Leksikaalne hüpotees: suurem osa isiksuseomadustest väljendub keeles mida inimene kasutab Allport, Odbert (1936) - psüh.leksikaalne uurimus, inglise sõnramaat, 17 000 sõna Angleitner, Ostendorf (2000) ida ja lääne saksamaa isiksuste võrdlus Mischel (1968) kritiseeris seadumustest lähtuvat isiksuseteooriat: ütles, et isiksus muutub sageli, situatsionism, eri olukordades korrelatsioon max .30 Kognitiv-afektiivne isiksuseteooria: Isiksus koosneb: encoding - kategooriad endale ja ümbritsevale, ootused ja uskumused, afektid, väärtused ja eesmärgid, kompetents ja eneseregulatsiooniplaan 12.loeng Isiksus ja kultuur Ruth Benedict,Margareth Mead kultuur voolib isiksuse Modaalne isiksuseteooria Cora DuBois- isiksuse määrab lapse kohtlemine varases eas. Am. kultuuri ja isiksuse koolkond 1) kõik käitumine on oma kultuurilise mustriga
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Nimeta isiksuseomadusi. Nimeta tuntud isiksuseteooria ja millised on isiksuseomadused selle järgi? Vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Freudi isiksuseteooria Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast, Teisiti öeldes on inimesed kolm motiveerivat jõudu. > Id (Miski) -> Ego ( Mina) -> Superego (Ülimina) Id on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus.
1)Psühhodünaamiline psühhol- *esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isikuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele *lähenemissuuna algatas Sigmund Freud *Freud kasutas võtet-vabade assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone *teiseks olulised alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid,sp arendas ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust isikususe kuj ja kinnitas,et psühhol meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutumisel 2)Biheivorism-*e käitumine *kujunes välja vastukaaluks introslektsiooni meetodile *..loogika järgi saab uurida ainult seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda.Kõik see,mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. *uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivoristi vaatekohalt" *..
alateadvus(inimkonna ühine kultuuriline mälu). 5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed. Neurootilised inimesed on tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti.
Koleerik Tugev, kiire, aga tasakaalustamata o Võib väga endast välja minna, sest ta on tormakas Püsiva tegevusega väga suuri probleeme, püsimatu, kui väga kirglik Flegmaatik Aeglane, tasakaalustamata Melanhoolik Aeglane, nõrk ja tasakaalustamata · Hans Eysenck (1916-1997) o Isiksuseteooria Neurootilisus Stabiilsus Ektravertsus Avatud suhtlemisaldis Introvertsus Kinnine inimene · Inimtüübid o A-tüüpi Ajasurve Olles ilma tegevuseta, siis tunnevad ennast süüdlasena Püüavad teiste inimeste jutule vahele rääkida
normaalse ärevuse (autentset elu elav inimene) Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne). Maslow - Humanistlik psühholoogia eesmärk pole prognoosida ega kontrollida inimese käitumist Psühholoogia eesmärk peaks olema ka mõista inimest, kes on pidevalt muutumises, püüdleb enda potentsiaali rakendamise suunas. Rogers - Isiksuseteooria (seesmised tunded, tendentsid <> traditsioonid, normid: Seesmine tendents ennast aktualiseerida, mis võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja realiseerida enda kogupotentsiaali. Kogemuste vältimine, mis sellist elu takistaks – oragnismic valuing process (autentne elu – eksistentsialistidel) Enda aktualiseerimise korral juhindub inimene enda tunnetest ja mitte traditsioonidest jne. Vajadus positiivse tagasiside/suhtumise järgi (väärtuslik olemine),
Iseennast tajuvad nad ennastohverdavatena. 8. Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad): Ei koge süütunnet. Väliselt võluvad, seltskondlikud, intelligentsed. 2. ERINEVA TEMPERAMENDITÜÜBIGA KLIENDID Temperament ehk inimese afektiivne stiil osutab talle iseloomulikele reageerimisviisidele emotsionaalsetele sündmustele. Temperament on tunde- ja meelelaad ning erksus, mis erineb inimeseti, kuid püsib ühe inimese puhul sarnasena terve elu. Eysencki isiksuseteooria tunnuste paaridest tulenevalt eristatakse nelja temperamenditüüpi: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik ja koleerik. 2.1 Sangviinik 2.2 Koleerik Sangviiniku tunnused Mõjutav, sõbralik, veenev Avatud, jutukas klient Kiire otsustusvõime (kiiresti muutuv) Esmajärjekorras huvitatud inimesest, kauba valikul otsustab pinnapealselt Positiivne käitumine Kuidas klienditeenindaja peaks käituma
Neurootiline ärevus, takistab isiksuslikku kasvu, inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne). Tõi euroopa pärase eksistenstiaal filosoofia ja psühholoogia ameerikasse. Maslow Humanistlik psühholoogia eesmärk pole prognoosida ega kontrollida inimese käitumist Psühholoogia eesmärk peaks olema ka mõista inimest, kes on pidevalt muutumises, püüdleb enda potentsiaali rakendamise suunas. (self-actualization) Rogers Isiksuseteooria (seesmised tunded, tendentsid <> traditsioonid, normid: Seesmine tendents ennast aktualiseerida, mis võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja realiseerida enda kogupotentsiaali. Kogemuste vältimine, mis sellist elu takistaks oragnismic valuing process (autentne elu eksistentsialistidel) (the innate internal guidance system that a person can use to "stay on track" toward self-actualization)
ning uusi väljakutseid otsida ja neile vastata, mitte üksnes pinge kahandamine, status quo säilitamine või püüd keskonnaga muganduvalt kohaneda. Allporti konseptsiooni põhimõisted moodustavad küll selge struktuuri, ent need on ebamäärased, laialivalguvad, mistõttu on osutunud raskeks testide konstrueerimine tema teooria kehtivuse kontrollimiseks empiirilistes uuringutes. Abraham Maslow humanistlik isiksuseteooria Maslow vaadete kujunemisel mängisid olulist osa eksistentsialistlik filosoofia, mille kesksed postulaadid võiks visandada järgmiselt: - Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne, - Ehki kõik inimesed on oma keskkonna saadused, kannab igaüks oma elukäigu eest isiklikku vastutust, - Elu on meile kõigile esitatud väljakutse mõtestada oma individuaalne eksistents põhiolemuselt absurdses maailmas,
käitumise. Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv,
Testid kindlate protseduuride alusel saab võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes;paiknemine grupis(liider kaaslane,tõrjutu). Näiteks inimese intelligentsi (IQ-test) või isiksuseomadusi Eksperimendid ehk katsed selgitamaks põhjuslikke seoseid, on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta; kontrollitakse kõrvalmõjusid; kõik katsealused on samalaadses olekus ja antakse samad ülesanded. Isiksuse psühholoogia Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad; Miski(Id) inimese ,, tuliste tahtmise katel" ,alateadvus,mille keskmeks on sugutung ehk libiido.See juhib otseselt või kaudselt inimese tegevust,ohjeldamatu naudinguhimu võib põhjustada inimese hukkamist. Mina(Ego) vahelüli tegeliku Maailma ja Miski vahel,et kontrollida Miski impulsse ja
1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Teiseks oluliseks alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid. Ta arendas välja unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. 2)Biheiviorism - e käitumine .Kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. Uuele suunale pani aluse John Watson
Ülimina- on inimese moraali alus, südametunnistus. Maailma sündides on inimesel ainult Miski, mis koosneb siis peamiselt seksuaalsetest ja agressiivsetest instinktidest. Mina hakkab arenema lapse 6.-8. elukuul ja kujuneb põhiliselt välja 2.- 3. eluaastaks. Ülimina hakkab Minast arenema 5.-6. eluaastal. Selleks, et vanematega hästi läbi saada, võtab laps omaks nende tõekspidamised hea ja kurja suhtes. Ülimina kujuneb välja 10.-11. eluaastal. Carl Gustav Jungi analüütiline isiksuseteooria Ta eristas oma analüütilises teoorias järgmisi isiksuse tasandeid: teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Eriti olulisel kohal on kollektiivne alateadvus, milles peitub inimkonna ühine kultuuriline mälu. Seal eksisteerivad teatavad üldised motiivid ja mõistekombinatsioonid. 6.3 Tunnusjoonte teooriad Selle suuna esindajad usuvad, et keskkond määrab isiksuse puhul üsna vähe, sest isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja väga püsiv
Küpsemise, väljendamise, kasvamise või eneseteostuse fenomenid on kõik universaalse motivatsiooni reegli erandite näited. Mõnede impulsside ainus eesmärk on hoida inimest viga saamast, hädaohtu või frustratsiooni vältimaks. Saavutamise võimalikkus. Üldiselt inimesed ihkavad seda, mis on ka tegelikult saavutatav. Nt sissetuleku kasvades avastavad inimesed end soovimast asju, millest nad aastad varem isegi ei unistanud. Tegelikkus ja alateadvus. Freudi isiksuseteooria - id, ego ja superego. J. Dewey sõnul on kõik täiskasvanud inimese impulsid tegelikkusega seotud ja sellest mõjutatud ehk siis et id impulsse pole olemas, või kui on siis on need seesmiselt patoloogilised kui terved. Kas fantaasiaimpulsid on olemas või kas need on märk haigusest, regressioonist või hoopis terve inimese salajase tuuma paljastuse tõendid? Millisel eluhetkel hakkab tegelikkuse taju seda lapsikut fantaasiat muundama? Kõrgemate inimvõimete motivatsioon.
Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck
kannatusi · Analüütiline uurimine peab algama ESIMESEST hetkest. Kuidas astub patsient ruumi jne. · Käitumist tuleb jälgida ja hinnata ning siis panna mingisse mustrisse, et tekiks arusaam. · Lauda ei tohi olla intervjuu juures, sest nõustamine peaks olema sõbralik ja võrdne C.G.Jung Analüütiline psühhoteraapia ,,Psychology of the Unconscious" 1912 Jungi Isiksuseteooria aspekte · Dünaamilise terviku põhimõte . · Individuaalne alateadvus ning kollektiivne alateadvus. · Psüühika teadvustatud pool ning ligipääsmatu pool · ,,Mina" kui arhetüüpiline energia, mis annab käsklusi ja liidab isiksuse tervikuks, mina olulisim osa on EGO. · Vari isiksuse need aspektid, mille lähemast tundmaõppimisest oleme mingil põhjusel hoidunud ehk loomuse tumedam pool. Mõtlematu tegutsemine tekitab sinus varju
omavahel seostuvad. 2) Individuaalsed (personaalsed) teooriad - meie isiklikud konstruktsioonid. 3) Esmamuljed teistest inimestest - on tähtis, kuidas me esialgu saame infot teiste inimeste kohta. 4) Komme jagamine inimesi kategooriasse (neid stereotüüpida). - Isiksuse tavateooria - intuitiivsed ideed iseloomujoonte normaalsest kokkusobivusest, mis on aluseks tavaennustustele teiste inimeste ja nende tõenäolise loomuse kohta. - Enesestmõistetava isiksuseteooria - teooria, mis ennustab, et kui kellelgi on teatud iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni. Hinnangulised põhidimensioonid: 1) Hea sotsiaalne -> halb sotsiaalne. 2) Hea intellektuaalne -> halb intellektuaalne. Isiklike konstruktsioonide teooria (Kelly) - teistest inimestest muljete kujundamisel kasutame me isiksuse tavateooriaid, mis on ühtlasi kordumatud ja individuaalsed. - Teatmete võrestiku meetod - süsteem isiklike konstruktsioonide väljatoomiseks ja
teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist
28. Emotsiooni mõiste Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsiloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. 29. Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. 30. Emotsionaalsed seisundid. Meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. 31. Mis on isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. 32. Hans Eysencki isiksuseteooria (võrdle/kirjelda kahte paari: ekstravertsus introvertsus ja emotsionaalset stabiilsust neurootilisust). Eysencki järgi on ekstravertidel aju erutustase madalam kui introvertidel. Ekstraverdid käituvad viisil, mis nende aju erutust tõstakse, introverdid seevastu püüavad liigselt erutavaid väliseid stiimuleid vältida või vähendada. Ekstraverdid lõputsevad, käivad väljas jne, aga introverdid lähevad koju ja loevad raamatut.INTROVERDID: on
Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. Isiksuse strukturaalne mudel Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on
kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud.
Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist.
-Milline on tema emotsionaalne seisund -Millise tegevusega on ta hõivatud -Millised on tema eelhoiakud – kui ma olen selle inimese kohta kuulnud vaid head -Millised on eelnevad suhted tajutavaga -Millised on tajuja ja tajutava rollid Taju mehhanismid: skeemid -Personaalsed konstruktid (Kelly, 1955) Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Nn tavateooriad isiksusest Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria -Asch - isiksuse kesksed jooned - Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena -Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne – kui tark, kui seltskondlik? - Mida atraktiivsem on inimene, seda enam hinnatakse teda edukaks, enesekindlaks, sõbralikuks, intelligentseks, loovaks, põnevaks, seltskondlikuks (seosed 0.70 – 0.90) Taju mehhanismid: esmamulje - Asch (1946) esmamulje efekt - Hodges (1974) klammerdumine esmamulje külge
uuesti liikuma ja niiviisis enda tervist parandada. -) Keha soomusrüü/raudrüü ehk kui inimesel tekivad blokeeringud, siis tal tekibki selga nö seesugune rüü. -) Pinged võivad tekkida: 1) Laup ja silmad; 2) Suu ja lõua osa; 3) Kael, kurk ja õlgade ülaosa; 4) Rindmiku ja selja ülaosa; 5) Rindmiku alaosa koos diafragmaga, 6) Kõhu piirkond; 7) Vaagna piirkond. * Reichi hakati pärast tema surma meenutama: 1) ; 2) Seksuaalsuse teooria rõhutamine. * Reichi isiksuseteooria insiksus jaguneb kolme kihti: -) Pealmine kiht silmakirjalik, võlts, väärastunud ehk inimese maailm on kaetud armastava maskiga. -) Vahe kiht antisotsiaalne, täis igasuguseid alateadlikuid tunge ja impulsse (agressiivsus, sadism). -) Süva kiht isiksuse tuum ehk looduslik tegelik mina nign Reichi järgi on võimalik seda järgides saada siirast ja inimlikku armastust ehk looduslikke suhteid.
tegemist saab rakendada) 4 noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine) Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale. Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja
kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1. Allport'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont.
Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus, organiseeritus, terviklikkus, interpreteeritavus, subjektiivsus. Tajuvead : haloefekt, loogika viga, leebuse efekt, sarnasusefekt, juhutunnusest lähtumine, stereotüpiseerimine, esmasuse efek. Implitsiitse isiksuseteooria on, et meie taju teisest inimesest ei koosne pelgalt omaduste kogumikest. Me loome teisest inimesest tervikliku ettekujutuse, mis oma olemuselt on enam 32 kui omaduste summa. Kasutatavad skeemid mõjutavad seda, kuidas grupeeritakse tajutavaid omadusi. Stereotüübid on lihtsad veendumuste kogumid mingi grupi esindaja tõenäose ja tüüpilise käitumise kohta
erinevus on väga suur, siis tekivadki neuroosid. Kogu Horney psühholoogia ja teraapia põhinebki sellel, et ta püüab aidata inimestel neuroose lahendada, nendest lahti saada ja ideaalmina ning tegelik mina vahelist erinevust kahandada. See muudab inimest tervemaks. 10. PILET ERIK ERIKSON (1902-1994) Erikson on sündinud 1902. aastal Saksamaal. Teda peetakse 20. sajandi üheks tuntumaks ja klassikalisemaks psühholoogiks. Tema isiksuseteooria on oma tuntuselt nende esmaste püshhoanalüütikutega võrdväärne või isegi rohkem tuntud teistes sotsiaalteadustes. Tema tegelik isa oli üks taanlane, kes jättis ema enne lapse sündi maha ja kellest ta ei saanudki rohkem teada, sest ema ei tahtnud sel teemal rääkida. Ema oli rahvuselt juut ja ta ka abiellus hiljem ühe juudi arstiga. Algselt kandiski Ericson oma kasuisa nime Homberger. Eriksoni perekonnanime võttis ta hiljem ise ja tuletas selle oma eesnimest.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
