Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel hetkel ärgata ja märgata, et APPI! Ma olen jobu! Aga ega neid kahte sõna ei saa ka teineteisest täielikult lahutada, sest haridustase suudendab ju ka haritustaset. Siin mängib kindlasti suurt rolli ka intelligents. Harituks saamiseks peab ise suurema osa
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame
Haridus -kas kohustus või võimalus ? Haridus-kõige otsesemas tähenduses omandatakse õppeasutustes. Meie ühiskonnas on vähemalt üks osa sellest-põhiharidus kohustuslik.Ülejäänud võimalused on valikulised. Kuid mis kuulub veel hariduse alla? Hariduse kujundab haritus,haritus omakorda tuleneb kogemustest,teadmistest ja silmaringist. On inimesi,kes ei taha,ei suuda,ega viitsi õppida koolis ,ehk ei ole suutelised käima primaarset hariduskäiku. On ju olemas ka alternatiivid. Näiteks oma seisukohalt võin öelda,et kui iseloomu ja tahtmist pole,ei saa ka midagi saavutada,millest unistan. Olen ju minagi õppinud erinevates koolides ja sealhulgas tegelikult ka kümnendas klassis käinud. Hiljem kahetseda oma vigu,on kahjuks ainult tagantjärgi tarkus.Kõigile
Taas on varjumas vaateväljalt kasvatus, koolist on lahkumas pedagoogika ja ühiskond naerab ta üle, sest kasvatuse ja tema poolt seatud piirangutega hirmutati ju kord vabadust ihkavat inimest. On unustatud, kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Kasvatuseta võib haridus ilma jääda oma inimlikust mõõtmest ja ma ei tea, kas meil õnnestub praegu kasvatust kaitsta. Haritus Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel
Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse? Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast arvan ma, et kool meile haritust ei anna. Küll aga annab ta hariduse, mis tegelikult on harituse põhialuseks. Haritus väljendub kindlasti inimese mõttemaailmas. Viimane kujuneb aga välja mitmete tegurite mõjutusel üheks mõttemaailma mõjutajaks on kindlasti media. Selle vahendusel same osa sellest, mis toimub maailmas. Vaadates televiisorit ja kuulates raadiot, saame igasugust informatsiooni. Iseasi on see, millist infot me enda jaoks tähtsaks peame. Fakt on aga see, et paljugi sellest, mida meile vahendab media, on kahtlase väärtusega, et mitte öelda ramps
võõras tema jaoks. Talle tundub, et elu, mis oli vangis oli parem, sest seal ta saanud aru rohkem, kui praegu siin. 3) Tema üle naerdakse sellepärast, et ta pole harjunud ümbrutsev keskkonnale, ta ei tea kuidas on õige ennast näidata mis on arukalt teha ja mida mitte. 4) Need asjad saab erineda ainult siis, kui sa tead miks hing tuli valgusest pimedusse või vastupidi pimedusest valgusesse. 5) Haritus seisneb oskuses hindama tõelised elu väärtused. Haritus saadab meie mõisted õige rööpasse, see suutab meid sööstma edasi õitsengu ja arengu juurde. Kindlasti on vaja kasvatada lastel seda selleks, et ta oleks vääriline inimene meie ühiskonnas. Hariduseta kõik inimesed oleksid nagu loomad. 6) Juhtima suudavad hariduse pühendanud ennast inimesed, kes alati otsivad uued variantid.
nõuab. Kui palju me selle täide viimiseks energiat raiskame ja kas me üldse toime tuleme. Sellepärast peabki olema tahtmist ja oskust saada edukaks. Esiteks läheb selleks vaja tugevaid närve ja teiseks suhtlus oskust, et eluredelil aina üles poole pürgida ühe astme haaval. Kuigi me vahel libastume, peame me siiski üles tõusma ja jätkama. Tahe alustatu lõpule viia, aitabki meid tippu tõusta. Kindlasti on ka edu võtmeks hea haridus ja haritus, sest ilma hariduseta on väga raske elus hakkama saada. Enamus töökohti nõuab vähemalt keskharidust. Samas on ka väga tähtis haritus, sest kui sul on hea haridus ja sa ei oska seda õigesti ära kasutada, pole ju sellest eriti suurt kasu. Selleks, et saada head haridust, peab palju õppima. Kõik tuleb teha oma võimete piires ja arvestada oma soovidega. See tähendab, et oma tuleviku plaanid oleks juba varakult teada.
Et koolis õppetöö sujuks on õpilastele vaja motivatsiooni. Igal õpilasele on see erinev. Motivatsiooni puudumisel võib kõik mõttetuna tunduda. Minule on motivatsiooniks haridus ning ka vanemate ja enda rahulolu. Selle rahulolu tekitavad minu head hinded. Nätikes kui hinded korras pole siis ma ei saa puhkusele kaasa sõita või ei või nädalavahetusel kuhugi minna, kuhu ma tahaksin. Sest pean mingiteks järeltöödeks õppima. Kõige tähtsam motaivaator on siiski haridus ning haritus. Pean omandama koolis saadud tarkusi ning neid elus kasutama. Et kuhugi heale töökohale saada, peaks eeskätt olema hea eriala nind haridus. Kuid kui ei õpi ei saa ka eksameid hästi tehtud, sest puuduvad teadmise. Kui eksamid hästi tehtud on suur võimalus saada ülikooli ennast edasi harima. Seega minu suurimad motivaatorid on hea haridus ning enese heaolu mille tegitavad suurel määral hinded koolis.
vaimulikku seminari. Tiftsi õigesusu koolis oli range režiim ning suur osa polnud hingeliselt selleks valmis Leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse Tegutsemine Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei sisseimbumine ja organisatsiooniline kaos 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Kohtus Leniniga, kus kirjutas artikli, millega võitis Lenini usalduse Suure sõja strateegilised väärsammud ja toidupuudus hävitasid tsaarivõimu, olukorda kasutas ära Stalin ja sai Venemaa komitee keskbüroo ning Pravda toimetuse juhatuse liikmeks.
väejuht. Kuningas Philippos II ja Olympiase poeg. 12- aastaselt sai temast filosoof Aristotelese kasvandik. Sai troonile 20-aastaselt. Vallutas peaaegu kogu tuntud maailma, välja arvatud India. Aleksander Suur suri Babülonis juunis 323 eKr. Erasekretär Eumenes Philippos II erasekretär. Avaldas muljet maadlustrennis, kus valitseja Philippos II nägi temas jõulist ja usaldusväärset alamat. Oluliseks osutus tema haritus. Pärast Philippos II surma sai Aleksander Suure kantseleiülemaks. Töökohustuseks oli sisse seada haaremeid, ette lugeda efemeriide. Samuti neid kokku panna ja paljundada. Eumenese töö nõudis väga head füüsist, haigustetalumist, äärmist süvenemist, kalligraafilist meisterlikkust, oskust vältida enese ärakasutamist. Sekretär sai elus püsida vaid ülimalt lojaalse usaldusisikuna. Pärast Aleksander Suure surma asus Eumenes juhtima suurt hulka Kreeka sõdureid
proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti (rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori)
10 põhjust miks ettevõtja läbi kukub: 1. Iseloom laiskus, ahnus, egoism. 2. Vigane/valesti tehtud äriplaan ei ole koostatud piisavalt põhjalikult äriplaani ja selle tõttu ei ole võimalik ettevõtjal kunagi kasumisse tulla. 3. Puudub ettevalmistus pole analüüsitud piisavalt hetke olukorda, puudub idee ettevõtte väljanägemise ja asukoha kohta, pole raamatupidajat. 4. Ettevõtja haridus/haritus. 5. Ettevõtjal puudub missioon mille jaoks on ta teinud oma firma ja mis ära ta hakkab ajama. 6. Ettevõtjal puudub eesmärk mida tahab saavutada, mida ettevõte tahab saavutada, kuhu ettevõte tahab jõuda. 7. Ressursside puudus pole raha, pole ka ettevõtet. Ilma ressursita ei saa ettevõtja avada ettevõtet. Ressurss peab tulema kas siis endalt, pangalt või sponsoritelt. 8
Alamklass- inimesed, kes paiknevad sotsiaalse staatuse madalaimaul astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu. Keskklass- kõrge ametialase staatusega ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimesed. Kõrgklass e. eliit- suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse staatuse tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (päritolu, varandus, võim, haritus) Omistatud staatus- sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist ja pingutusest sõltumata. Omandatud staatus- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Riigivõimu tunnused: · kehtestada seadusi · koguda makse · hoida sisekorda · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi kodanikele
ORGANISATSIOONIKULTUURI ANALÜÜS Organisatsioonikultuuri analüüsiks valisin oma esimese aasta praktikakoha, milleks oli Põlva Ühisgümnaasium. Visioon Põlva Ühisgümnaasium on kaasaegne turvaline ja hooliv kool, kus au sees on haritus ning õpilased ja õpetajad tunnevad rõõmu arenemisest ja eneseteostusest. Missioon Põlva Ühisgümnaasiumi missiooniks on koostöös õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja koolipidajaga kujundada õpilastest maailmale avatud isiksused, kes tahavad seada oma elus eesmärke ja suudavad neid saavutada. Moto Scientia potentia est Teadmises on jõud (Francis Bacon). Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud
Igal pool ajalehtedes on üleval töökuulutused mis pakuvad tööd igat sorti erialaga inimestele. Kuid inimesed ei lähe seda tööd tegema mis neile on pakutud kuna neile ei meeldi see ja siis ikka vinguvad selle kallal ei tööd ei ole. See on ikka tegelikult suurest inimeste isiklik probleem kuna kellele ei meeldi töö mis neile pakutakse. Kellel puudub piisav haridus näiteks on kas koolist välja kukkunud või pole seda lihtsalt lõpetanud. Töö puudust määrab suuresti ikka inimese haritus tase sest kui sul ikka midagi seal pea sees ei ole siis ei saa tööle ka. Ühiskondlikult määrab töö puudust veel ka riigi majanduslik tase. Kui ikka tuleb see majandus surutis siis ei saa midagi teha. Majandus surutis toob kaasa ettevõtete tootmise vähenemise ja sellega kaasneb ka see et paljud inimesed kaotavad töö. Töö puudust mõjutab ka see et mida nõutakse inimeselt kes tööle kandideerib. Hetkel on need nõudmised utoopilised
See on otsus, mida ei saa teha uisapäisa, vaid see tuleb mõelda väga hoolikalt enda jaoks läbi. Kuid mis tähtsust mängib selles haridus, mille me koolist saame? Kas ja miks me õpime terve elu? Keda ootab Eesti? Millised on võimalused välismaal töötamiseks? Kuidas olla valmis tulevikule? Need on küsimused, mille vastused tuleks endale selgeks teha juba koolieas. Mina arvan, et haridus, mille me koolist saame, mängib elus väga suurt rolli. Võib-olla isegi mitte haridus aga haritus. Oskus käituda ja iseseisev olla. Oskus endaga hakkama saada. Koolieas hakkvad tekkima suured unistused, mille poole püüelda. Koolis hakkab inimene mõistma, mis talle pakub huvi ja mis tema iseloomuga ei sobi. Kindlasti õpib inimene kogu elu. Kuigi see ei pruugi tähendada, et ta käib kogu elu kuskil koolis ja koolitustel. See tähendab kogemuste saamist, läbikukkumisi, vigasi ja nendest õppimist, kordamist sest on ju teada, et kordamine on tarkuse ema
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs
Me oleme andnud endast parima, et Viljandi Maagümnaasiumi maine oleks alati väga hea. Kuna 71. lend koosneb nii erinevatest inimestest väga mitmete huvidega, usun, et oleme saavutanud edu mitmel rindel. Küllap võib kool tulevikuski meie üle uhke olla, kui paljud meist on jõudnud kõrgetele kohtadele teatris, muusikas, poliitikas, majanduses... Loodetavasti oleme olnud heaks eeskujuks ka noorematele õpilastele. Ma arvan, et oleme nüüd koolis käinud piisavalt kaua, et mõista: haritus tähendab süstemaatilist hariduseomandamist iga päev, ka siis, kui kool on läbi. Küllap peab tarkust elu lõpuni jahtima ja ometi pole see saaklooma sarnane, keda võib köidikuisse meelitada. Tarkust vist ei saa keegi kunagi kätte. Aga tark on see, kes seda sihikindlalt jahib.
protektor q Itaalia kuningas q Sveitsi Konföderatsiooni mediaator TSITAATE n "Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud." n "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema." n "Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. " n "Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. " HUVITAV TEADA Napoleoni kompleks Nööbid Napoleoni kook Keisriks kroonimine Tsiviil ehk Napoleoni koodeks Haritus KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/napoleon http://et.wikipedia.org/wiki/Alav%C3%A4%C3%A4rsusk http://www.slideshare.net/KtlinHrrak/napoleon9431918 Ene Eneke TÄNAME TÄHELEPANU EEST !
Me oleme andnud endast parima, et Viljandi Maagümnaasiumi maine oleks alati väga hea. Kuna 71. lend koosneb nii erinevatest inimestest väga mitmete huvidega, usun, et oleme saavutanud edu mitmel rindel. Küllap võib kool tulevikuski meie üle uhke olla, kui paljud meist on jõudnud kõrgetele kohtadele teatris, muusikas, poliitikas, majanduses... Loodetavasti oleme olnud heaks eeskujuks ka noorematele õpilastele. Ma arvan, et oleme nüüd koolis käinud piisavalt kaua, et mõista: haritus tähendab süstemaatilist hariduseomandamist iga päev, ka siis, kui kool on läbi. Küllap peab tarkust elu lõpuni jahtima ja ometi pole see saaklooma sarnane, keda võib köidikuisse meelitada. Tarkust vist ei saa keegi kunagi kätte. Aga tark on see, kes seda sihikindlalt jahib.
või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. 3. Riiklik ühiskondlik-majanduslik süsteem Kõik kodanikud on kohustatud osalema majanduslike otsuste langetamisel, mis mõjutavad turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut ja seda mitte üksnes enda turvalisuse tagamiseks vaid ka kõigi teiste, eeskätt oma laste ja lastelaste, kaitsmise huvides.Sõjavägi. 4. Inimeste haritus ja ühiskondlik aktiivsus Haritus on inimese teadmiste ja kogemuste kogum, mida erinevalt haridusest ei kirjeldata läbitud koolide tunnistuste kaudu. Aktiivsus ehk ühiskondlik aktiivsus on sotsioloogias isiksuse, kollektiivi vm grupi ühiskonna käitumise peavaldkondades avalduv eneseteostus. 5. Riikidevaheline koostöö Riikidevaheline koostöö hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi. 6. Isikliku turvalisuse tagamine
Mina nii kindlast ei arva.Inimest ei saa armastama sundida. Raha ja õnn ei pea alati käsikäes käima. Ka kõige rikkam inimene ei pruugi alati õnnelik olla. On palju rikkureid, kellel on ilus suur maja, lapsed ja armastav naine, kuid ikkagi pole ta õnnelik. Raha siiski ei tee inimest õnnelikuks. Inimesed on õnnelikud, kui nad saavad endale lubada asju mida tahavad, kuid kas need asjad teevad meid õnnelikuks, kui meil ei pruugi olla sõpru, peret? Vaimne haritus ning lai silmaring on samuti tähtsad meie elus. Ei ole hullemat, kui rikas ja rumal inimene. Just see kombinatsioon viib halvale teele, kui ei osata rahaga midagi pealehakata või seda liiga palju on. Nii mitmedki artistid on oma elu kaotanud just selle tõttu, et on raha valesti paigutanud. Raha eest saavad inimesed osta endale võib-olla uue välimuse, muuta oma nime, lubada endal hinnalisi asju, millest tavainimesed unistadagi ei oska, kuid kas see
Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Võim ühiskonnas Võim on inimese või inimeste grupi võime mõjutada ja suunata teisi ning saavutada oma eesmärke. Millel võim põhineb`? 1)võim põhineb autoriteedil(eeskujuks olemine, nt lennart meri, haridus,haritus hea kõneleja) 2)võm põhineb hirmul-(sõjaväeriik-hirmuvalitseja) 3)domineeriva grupi käes olev võim(valimistulemuste põhjal) Võimu eripäraks on see et ta jaotub ebavõrdselt Riigivõimu ainuomased tunnused: 1)loob seadusi, eestis parlament 2)kehtestab ja kogub makse(riigimaksud ja kohalikud maksud) 3)õigus kasutada vägivalda ohuolukorras või riigikaitse olukorras 4)õigus teha oma seadused kohustuslikuks 5)õigus kontrollida seaduste täitmist, õigus karistada
Anna Haritonova 12 a Eesti mees on sama katki kui meie ühiskond 1. Mis aitab inimestel aktiivselt muutustega kaasa minna? Maailm on pidevas muutumises ja inimesed teadvustavad, et haritus seisundina ja haridus protsessina tähistavad valmisolekut nende muutustega toime tulla ning enamasti on meie ühiskond harjunud saama vastuseid väljastpoolt. 2. Miks on eesti mees vastutuskoorma all murdumas? Eesti mees on tänapäeval võtnud endale ühiskonna juhtpositsioonil olles suure koorma ja meie ühiskond pole talle õpetanud paindlikkust ning loobumine ja uuesti valimine tundub olevat neile nõrkus. 3. Mis juhtub, kui inimlikud tunded maha surutakse?
rohkem kui pooltel vanemad lahutatud. Probleeme ei lahendata, vaid otsustatakse, et on lihtsam lahkuda. Lahutus võib olla ka vältimatu, alkoholi probleemi või vägivalla tõttu. Vanemad näitavad lapsele halba lähisuhete eeskuju, lahkudes kergekäeliselt ning laps viib selle enda lähisuhetes edasi. Probleeme saab ennetada nendega õigeaegselt tegeledes ja märgates, selles mängib olulist rolli partnerlus-suhtete ja lapsevanemaks olemisega seonduvatel teadmistel. See on tõestatud, et haritus lähisuhetega seoses aitab ennetada lähisuhete kerget purunemist. Tänapäeva ühiskonnas ei tee paljud enam fotosid enda rõõmuks ja mälestuseks, vaid sotsiaalmeedias avaldamiseks. Keegi ei pane tülidest pilte internetti, kuid sotsiaalmeedia on loonud inimestele võlts arusaama suhetest. Sotsiaalmeedia on tekitanud neile sellise arvamuse, et alati peab tunduma kõik õnnelik ja hea, kuid tegelikult see nii pole. Ei ole
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
Keegi ei saa endale valida vanemaid, rahvust,välimust, võimeid. Elu jooksul on kõigil võimalus end täiendada ning arendada,juhul kui peame seda vajalikuks. Tahtejõuga pole miski võimatu, kuid oluline on meeles pidada, et me kõik oleme erandjuhtumid. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kellesarnast teist ei ole. Õppimisvõimalus on antud kõigile, kuid tuleb osata hinnata teadmiste väärtust. Haridust võib lugeda eduka elu üheks aluseks ning haritus peegeldab selgesti inimese olemust. Mida rohkem teadmisi omandada, seda laiemalt saab oma elu kujundada. Kodaniku jaoks, kes pole maailma sündinud hõbelusikas suus,pole elu samuti lootusetu,sest nagu vanal ajal vabaks lastud orjad võisid ühiskonnas tõusta varasemast oluliselt kõrgemale positsioonile. Tähtis oli vaid ind ning tahe.Selle kohta öeldakse, et seni kui veel üritad pole sa veel kaotanud. Paljud inimesed on kukkunud selleks, et tõusta varasemast kõrgemale
6. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola ülestõus 8. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politse loomine. Surve tekitas suuremat rahvustunnet. 9. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 10. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? Saksa, Vene ja Rahvameelsed. 11. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahvaarvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused?
stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Riik oli väga paljurahvuseline , tähtsaim rahvas olid pärslased (mis arvatavasti vanas iraanikeeles tähendas piiri või piirimaas), seejärel meedialased (kreeklased kes, end selliselt nimetasid ja babüloonlased, kes moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus väiksem, arvatavasti oli ka nende haritus ja organiseeritustase madalam. Kui Araabia vallutas Pärsia hoidsid viimased oma kultuurist, keelest, kunstist ja kirjandusest uhkusega kinni. Kindla pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis
agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Vendadest võime lähedasteks pidada Aapot, Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine. Dramaatilised sõlmpunktid: Vendade nurjunud kosjaskäik, pagemine karistuse eest Impivaara laande, metsaonni mahapõlemine jõuluõhtul ning jooks pakase ja huntidega võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud. Kümme aastat metsaelu on nad "mõistusele toonud" ja nad taltsaks teinud. Nad on Impivaarasse rajanud avarate viljapõldudega talu ja kavatsevad hooletusse jäetud Jukola talugi korda teha.
armastus, mida ta polnud varem tunda saanud. Onegin sattus maal olles kokku hoolivuse ja tõelise autundega. See ei olnud nii kahepalgeline, kui ta linnas harjunud oli. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, lootis ta eest leida teda armastava Tatjana, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas Tatjanat ennast armastama panna, millest kujunes Onegini armastus tema vastu, kuid Tatjana teda vastu ei armastanud. Tatjana oli hästi haritus ja valdas hästi prantsuse keelt. Ka kirja oneginile kirjutas ta prantsuse keeles, sest see keel oli kultuuri keeleks, milles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini.Kuid Tatjana armastust haavati. Nende roll vahetus. Nüüd oli Onegin see, kes armastust palus ja Tatjana see, kes ilma kulmu kortsutamata selle tagasi lükkas. Kui ta lõpuks enam olukorda ei suutnud talitseda, läks ta Tatjana juurde selgust nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud.
sama rolli (seda mis talle on tuttav) ja pole valmis midagi uut proovima. Õpiülesande eesmärgi püstitamine – kui eesmärk on õppijale liiga lihhtne või liiga keeruline, siis ei ole antud õpiülesanne tema jaoks väljakutsuv. Õppimise alusdokumendi tundmine annab õppijale lähtekoha isiklike õpieesmärkida püstitamiseks. Oskab paremini planeerida oma aega ja suunata fookust. 10. Selgitage, kas ja kuidas on Teie arvates seotud haridus ja haritus. Haridus näitab koolis omandatud teadmiset hulka, haritus oskus neid teadmisi ka elus rakendada. Nad täiendavad teineteist. Avar silmaring aitab koolis õpetatavat paremini eluga seostada. Seega toetab õppimist, annab motivatsiooni õppimisele. Ja koolis omantatavad teadmised annavad taas tõuke selleks, et ise uurimaks midagi juurde, mida kool ei paku. Kuid kooli lõputunnistus ei näita veel seda kui haritud inimene on. Õppida on võimalik ka
Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise usku pööratuna, ei saanud suurem osa rahvast oma arvamust avaldada ning pidid järgima valesid mõtteid. Sakslaste tulekuga Eestimaale, hakati rohkem väärtustama ka haridust. Sakslaste jaoks oli oluline haridus ja haritus. Iga lihtne talupoeg pidi oskama lugeda ja teadma midagigi maailmast üldiselt. Sakslased rajasid talupoegadele koole, kus said õppida peredest valitud pojad, kelle õlgadele pandi kohustus saada kindlasti õpetajaks või preestriks, sest koolitamine ei olnud odav lõbu. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kultuuri põhilisteks mõjutajateks ongi olnud Saksamaa ja Venemaa. Ma arvan,et eestlased on nende kultuuridest omaks võtnud ainult häid külgi ja
· Teose mõte on head inimesed peavad olema õnnelikud, õelad saavad karistada. O.Wilde "ööbik ja roos" · Armastus, eneseohverdus, ilu, eneseuhkus · Enda ohverdamine armastuse või armastatu nimel. H.Ibsen "Peer Gynt" · Tõeline armastus peab suutma alati andestada · Isiksus, Peer Gynt oli rahulolev kõiges ja alati, hoolimatu, egoistlik A.Kivi "Seitse venda" · Vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega · Töö, nälg, haritus, suhtlemine, kodu, pere C.Dickens "Oliver Twist" · Head inimesed peavad olema õnnelikud. 4. Teada, kes on kirjutanud järgmised teosed ja millisesse kirjandusvoolu need kuuluvad: "Isa Goriot" H.de Balzac, realism "Ronk" E.A.Poe, "Kajakas" Anton Tsehhov, realism "Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski, realism "Oliver Twist" Charles Dickens, realism "Vanina Vanini" Stendhal, realism
väljanägemise ja käitumisharjumustega õpilaste üle. Siin kohal saaksin mainida ära ka selle, et ka osad eestlased on intolerantsed mitte ainult teiste rahvaste suhtes vaid ka meie ligimeste üle. Õnneks mina kui õpilane, ei näe sallimatust tänapäeva koolides enam nii palju kui vanasti. Kõrvaltvaatlejana saan väita, et tänapäeva ühiskond muutub igapäevaga aina sallivamaks. See näitab ühiskonna arengut ja haritus taset meie ümber. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlaseid ei saa liigitada tolerantseteks või intolerantseteks. Iga inimene on erinev. Sallivus ja sallimatus saab algusese iga inimesese kodusest kasvatusest. Eks iga persoon otsustab ise, kui tolerantne või mitte ta on. Tahan siia lõppu lisada, et olgem sallivamad ning meil kõigil on siin ühiskonnas parem elu.
Ajutise Valitsuse juhiks sai Jaan Poska. Loodi ka kiiresti oma poliitilised parteid ja ühtsed nõudmised. 26. märtsil 1917 anti Eestile ka autonoomia. Sellest saab järeldada kui oluline oli Eestile Vene võimu nõrgenemine, sest ilma Vene tsaarivõimu nõrgenemiseta oleks asjad võinud hoopis teistmoodi olla. Samuti Venemaaga seotud teema on majandus. 20. sajandil oli Venemaa majanduslikult üsna mahajäänud riik. Kuna Eestis oli kehtinud Balti erikord oli Eesti aladel haritus tase palju kõrgem, kui Venemaa aladel.See oli ka põhjuseks, miks Eestis hakkas arenema tööstus ja seda üsna kiiresti. Paljud Vene tööstused loodi just Eesti aladele, sest siinsetel aladel oskasid inimesed lugeda manuaali ja seetõttu kasutada erinevaid masinaid. Sellest kõigest võib järeldada, et Eesti riik ei tekkinud mitte tühjast õhust ning, et sellele aitasid kaasa mitmed tegurid. Suurimaks eelduseks nimetan mina Venemaa nõrgenemist, sest ilma selleta oleks Eesti riigi
Pro et contra III HEA HARIDUS ON ÕNNE ALUS Pro · Haritus on parim eeldus oma tervise eest seismiseks, mis omakorda tagab hea elujärje ja rahulolu. Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ).
>konfliktid eri kulttuuride vahel,vaesed jäävad veel vaesemaks. Mõõdetakse: rahvusvaheliste firmade arvu,turistide arvu,internetiühenduste arvu,viisavabaduste,saatkondade arvu,impordi- eksprdi kogusumma järgi. Kasu firmale rahvusvaheliseks muutumisest:saab kasutada odavamat tööjõudu,toorainet,firma saab tuntuks ,konkurentsivõime suureneb,kasum suureneb(algul tagasilöök),säästab oma maa keskkonda,turg laieneb. Kasu asukohamaale: uued töökohad, tööjõu haritus paraneb,infrastruktuur paraneb, elanike elatustase tõuseb(uued töökohad, palka rohkem),maksud jäävad riiki,kaasab asukohamaa firmasid,uus tehnoloogia.Probleemid : kui mujal odavam tööjõud, viiakse tootmine teise riiki;eripära kadumine;töötajate kultuurilised erinevused; keskkonna probleemid;kasum viiakse välja. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid:1)majandusühendused- teenuste,kapitali,kaupade,tööjõu vaba liikumine. EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem,
Seda nimetatakse loodusressurssiteks. Järgmiseks on vaja tööjõudu kõige tähtsam on üldine kvalifikatsioon- Kogemustest õppides. Katse-eksitus meetodit kasutades. Tegevuse pideval kordamisel, millega koguneb oskus asju paremini teha. Teadmiste loomine sõltub vajadustest ja on tugevalt seotud eelmiste etappide edu ja õnnestumistega. Kvalifikatsioon- koolitustega omandatud, väljendab kahel moel: Tegelik kvalifikatsioon see on haritus st. teadmised oskused ja vilumused, mis koolituse käigus on omandatud. Näiline formaalne kvalifikatsioon, mis väljendub paberites, diplomites, soovitustes, nimetustes ja hinnetes. Tegelik kvalifikatsioon ilmneb töökohal, mis peab kindlustama teatud tulemi, mis ettevõttes väljendatakse tasuvuse, kasumi kaudu. Hea tulemus on see, kui tegevuse eesmärk saavutatakse. Kahjuks kui inimesed teevad tööd, siis nad mõnikord ei tea, mida nad teevad
Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes
Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega. Ka pärast lühiajalist edu võib tabada neid langus. Olles kord juba sellest niinimetatud rongist maha jäänud, on raske uuesti jalule tõusta. Kui jääda vaid elukooli kasvatadada, võib loomulikult vajalikke õppetunde saada, kuid need pole piisavad, et olla edukas. Tuleb siiski tunnistada, et see pole ,,kool," kus ennast harida. Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Tuleb teadvustada, et haridus pluss elukool võrdub haritus. Praeguses infoühiskonnas on see oluline edasijõudmise tagatis. Pole piisav sellest, mida õpetaja käsib pähe õppida. Tuleb olla avatud, et haarata võimalikult palju, täiendada end paljudes eri valdkondades. See on edu võti.
mimg reguleerib majandust. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada. Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist? JAH SAAME! DEMOKRAATIA LEVIK lk 1921. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda,
Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Kultuur Mida see meie jaoks tähendab? Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et kultuur on see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes vähem, kes rohkem. Tänapäeva inimesele on tähtis nii haridus kui ka haritus, kuna inimesed soovivad ennast arendada erinevates eluvaldkondades ning saada uusi teadmisi. Tänu meie hariduse ja haritusele võime saada aimdust, millised inimesed on kultuursed ja millised on ebakultuursed. Kuid milline on siis kultuurne ja milline ebakultuurne inimene? Inimene, kellel on lai silmaring ja avarad mõtted, võib ennast pidada juba kultuurseks inimeseks kuna nad teavad täpselt, millest või kellest nad räägivad. Neile ei valmista raskusi
demograafiline üleminek- ehk demograafiline siire on rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. Inimarengu indeksi olulised komponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng. traditsiooniline rahvastiku tüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. nüüdisaegne rahvastiku tüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. demograafiline plahvatus- on rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiirestim, rahvastiku koosseisus palju lapsi ja noori.
kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus Negatiivsed mõjud: Pietismi mõju vähenemine Kristlusest sai moraaliõpetus. Usu võrdumine humanismiga. ettevalmistus sekularismiks Kirikust sai haridusasutus Kirikutes ei kuulutatud enam usutõdesid Üleloomulikku häbeneti
LAV-i endine president Nelson Mandela. Kuigi valge- ja mustanahaliste koosmajandamist on Mustal Mandril läbi ajaloo võimatuks või väga keeruliseks peetud, suutis haritud ning paremasse maailma uskuv Mandela siiski riigi kriisist rohkem välja tuua kui eal varem. Seega, võib haridus tuua inimeses esile niivõrd kõrge eneseteadlikkuse ja usu, et sellest võidab kogu ühiskond. Lisaks eneseteadlikusele ja otsesele vabadusele loob haritus ka inimeses vabadustunde inspiratsiooni edasiandmiseks. Iga haritud inimene loeb tihti ka raamatuid, käib teatris või muuseumides ja on üleüldiselt kultuurne. Laiad võimalused võivad teinekord tuua esile ka loomingulisust, vahel väljendub see ka raamatute, teatritükkide, laulude või luuletuste näol. Näiteks on Giuseppe Verdi ooperi ,,Maskiball'' aluseks tema kaasaegse, Rootsi toonase kuninga Gustav III-ga juhtunud õnnetus. Sellise teose kirjutamiseks oli Verdi
9. Aleksander III?- vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman? püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola üles tõus 11. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik . Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politsei loomine. Survete kitas suuremat rahvus tunnet. 12. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 13. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) Saksa, VenejaRahvameelsed 14. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahva arvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 15. K.Päts- ajalehe “Teataja” toimetaja Tallinnas J
Neile, kes surma kardavad või tahavad loota millessegi enamasse peale maise elu lõppu, andis Platon kindla juhendi: elu ei tule karta, sest hing on igavene. Seega oli Platon idealismi esindaja. Hilisemast ajast teame selle suuna esindajatest iiri filosoofi George Berkeley’d. Lisaks indiviidi vormimisele proovis Platon luua ideaalset riiki. Taaskord kasutab ta kolmikjaotust, mille kohaselt ühiskonna moodustavad valitsejad, sõjamehed ja töölised. Inimeste kasvatus ja haritus olid üliolulised. Seda tõendab Platoni asutatud filosoofiakooli Akadeemia pealdis: „Ärgu sisenegu siia keegi, kes ei tunne geomeetriat.“ Elusündmused olid kindla vanusega piiritletud: mehe lapse saamise iga jäi 30-45 vahele, naistel 20-40, teatud vanuseni ei tohtinud noored näha midagi ebasündsat ega inetut. Aukartust äratav, et Platon püüdis juba mitu tuhat aastat tagasi luua riiki, kuhu tänapäeva arenenud riigid püüdelevad. Ta
20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Spartale omase isikliku tugevuse ja iseseisvuse, range korra ja tugeva füüsilise vormi väärtustamise kõrval oli Ateenas seevastu hinnas haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Samas Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega. Linna keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Ateenas oli rohkem arhitektuuri
See võib neil õnnestuda, ent nad võivad ka sellega tegeleda surmani, seda siiski saavutamata. Mõnele võib õnn ja raha hoopiski sülle kukkuda, kasvõi lotovõidu näol. Sellised inimesed ei pruugigi oma unistuste jaoks midagi teha, vaid elavadki lootuste ja õnnemängude peal. Tihti peale võrreldakse haridust eduga, kuid kas see on tõesti reaalne. Nagu on öelnud B.F.Skinner- haridus on see mis jääb, kui ka kõik muu kaob. Selles ongi oma tõetera sees, sest haritus ei taga kellelegi veel edukust. Hariduse ja edukuse koostööks on vajalik läbilöögi võime. Minu pean oma eduks seda, kui mind ümbritsevad lähedased ja armastavad inimesed. Samas ei saa kõrvale jätta ka finantsilist poolt, kuna tänapäeva maailmas on väga raske hakkama saada ilma keskmise sissetulekuta. Selle kõige alusel on võimalik tõestada, et ühtset arvamust edust ja edukusest leida on praktiliselt võimatu
annaabi.ee 
