Mida tähendab olla eurooplane? 20.10.2006 16:58 Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Essee autor: Julius Juurmaa «Diplomaatidest on kasu vaid ilusa ilmaga, alates hetkest, kui sadama hakkab, tilguvad nad üleni. » Charles de Gaulle Tänapäeva maailmas on Euroopa mõnevõrra veidras olukorras vaevalt, et muidu sellelaadseid küsimusi esitataks. Probleemi paremaks avamiseks võtab autor enesele vabaduse täiendada küsimust ühe komaga ja proovib esiti jalgealust veidi eemal: mida tähendab olla, eurooplane? Enamik probleeme tänase päeva Euroopas on, näib, põhjustatud sellest, et ei teata, kuhu ollakse teel. Veelgi enam, teerada on endiselt valimata. Kunagine vaieldamatu juhtroll maailmas on endiste kolooni...
Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi See ütlus kehtib elus kõigi valdkondade kohta. Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast
Tallinna tasuta ühistransport tekitab vastakaid arvamusi Ühel sombusel veebruaripäeval käisime Tallinna tänavatel küsimas inimeste arvamust tasuta ühistranspordi kohta. Kohtasime nii tasuta transpordi tuliseid pooldajaid kui ka selle suhtes vastumeelseid. Valgamaalt pärit Marju tunnistas, et tema on tasuta ühistranspordiga väga rahul. Eelmise aasta lõpus Tallinnasse kolides registreerus ta kohe linlaseks, seda just sellepärast, et järgmise aasta alguses tasuta sõita saaks. ''Väga hea süsteem on, säästan igapäevaselt mõne euro ja see teeb lõpuks kokku päris suure summa,'' lausus naine rõõmsal häälel. ''Ainult trammid on nüüd rahvarohkemad, kohe palju kitsam on,'' tõdes ta. Keskkooliõpilane Naima oli selle suhtes palju skeptilisem. ''No muidugi on tore, et paljud tallinlased tasuta sõita saavad, aga keegi maksab busside, trammide ja trollide eest ikka. Ausalt öeldes pole ma aru saanud, kust see raha tuleb. Ma arvan, et tasuta ühistranspor...
- Hinge saavad ravida ainult meeled ja meeli ravib ainult hing. - Defineerimine on piiramine. - Põletada saanud laps armastab tuld. - Udu teeb kõik imepäraseks. - Inimene ei peaks kunagi tegema midagi, millest ta pärast õhtusööki rääkida ei saa. - Asi, milles inimene absoluutselt kindel on, pole kunagi tõsi. - Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab. Teiste inimeste arvamusi: Kunst ja kupeldamine Oscar Wilde'i väidet, et igasugune kunst on täiesti kasutu, ei tuleks võtta liiga sõna-sõnalt, vaid pigem kui ehtsa kunsti valukarjatust loominguga kupeldamise pärast mis ju igasugune massikultuur ongi. Wilde ise trotsis "ajastu käske" nii oma käitumisega kui ka teostega. Tema looming ei saanudki olla kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu kunstmuinasjutud, salonginäidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära
Leitfaden für die schriftliche Kommunikation im DSD II Arbeitsversion SK, Seite 1 von 30 Aufgabe Aufgabe „Wachsende Megastädte“ Schreiben Sie einen zusammenhängenden Text zum Thema Leben in der Stadt – Leben auf dem Land. Bearbeiten Sie in Ihrem Text die folgenden drei Punkte: Wiedergabe • Arbeiten Sie wichtige Aussagen aus dem Text heraus. • Werten Sie die Grafik anhand von wichtigen Daten aus. Auswertung • Nehmen Sie in Form einer ausgearbeiteten Argumentation Begründete ausführlich dazu Stellung, ob Sie lieber in der Stadt oder Stellungnahme lieber auf dem Land leben möchten. - linear oder dialektisch ...
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
SINU KOOLI NIMI SINU NIMI BOOK REPORT FORM "Life, The Universe and Everything" KOHT, AASTAARV Page 1 Contents · About the author .................................................................................................................... 3 · Plot ................................................................................................................................... ........ 4 · Characters ......................................................................................................................... ...... 5 · Theme/setting.................................................................................................
“Kui kedagi ristida tahetakse, siis saatke ta kirikusse, see ainus paik, kus see on lubatud.” TÄNAVAKÜSITLUS (28.09.14) Taas on kätte jõudnud aeg, kui hakatakse noortele gümnasistidele korraldama rebaste ristimist. Inimesed on selle üritusega seoses eriarvamusel. Mõndadele on see tore ja huvitav üritus, kuid leidub ka neid, kes arvavad, et see on jälestusväärne ning alandav. Küsisime Tallinna tänavatel inimestelt, mida nad arvavad sellisest traditsioonist. Pargipingil istunud kaks 11-aastast poissi Olaf ja Madis tõstsid küsimuse peale isegi silmad nutitelefonidelt ning arvasid, et tegemist on igati toreda üritusega. Olaf, kes paistis asja kohta väga huvitatud olevat, lisas, et on kurb, kuna ta on liiga noor ega saa rebaste ristimisest ise veel osa võtta. Noorele emale, kes tegi parajasti lapsega lõunast jalutuskäiku, tuli kohe meelde tema enda rebaste ristimine. Tema...
Näiteks inimene, kes ei pea raha pärast tegema iga päev ületunde, ta tuleb koju ja saab oma lapsega koos olla. Sellest tuleb ka inimeste vaheline erinev arusaam õnnest. Paljude inimeste arvamusel on õnn see, kui tal on palju raha, uhke maja, vägev auto. Teine inimene jällegi arvab, et õnnega koos, kui tuleb õhtuti koju tööst väsinuna aga saab olla oma kodus oma mehe või naisega ja lapse või lastega. On vastakaid arvamusi, kumb on siis ikkagi õnn, kas pere või raha? Paljud võivad öelda, et raha, sest ilma rahata ei saa pere uhkelt elada, reisida jne. Sellised pered võivad arvata, et neil on kõik olemas. Kuid, kas ikka on? Kui palju teavad sellised pered pereliikmete tegelikke soove, unistusi? Kas selline pere ongi koos ainult raha pärast? Samas võib olla selliseid peresi, kellel on palju raha, kõik pereliikmed on ühtehoidvad, nad on abivalmid, aitavad teisi hädasolijaid jne. Kuid need pered, kelle
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid
Õnneks on võimalik tänapäeval kasutada projekti nimega The Onion Router , mis võimaldab jääda kasutajal internetis võimalikult anonüümeks, juhul kui ta ise oma andmeid veebisaitidele välja ei jaga. Antud kirjatöö eesmärgiks on The Onion Router projekti tutvustamine. Järgnevast materjalist võib leida infot The Onion Router (edaspidi TOR) ajaloo, struktuuri ning olemuse kohta. Samuti püüan edastada endapoolseid kommentaare ning arvamusi teatud aspektide suhtes. 5 1 Ajalugu Tor algusaastateks võib lugeda 1990. aastate keskpunkti, mil mõeldi välja Tor põhimõte. Antud ajal arendasid lahendust Ameerika Ühendriikide mereväe laboratooriumi töötajad, matemaatikust Paul Syverson, arvutiteadlasest Michael G. Reed ning David Goldschlag. Antud süsteemi oli vaja arendada riigiorganite jaoks, et peita nende luuretööd
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi. Peaaegu kõik taimed ja loomad on tuhandete aastate jooksul muutunud ning esimene GMO tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi. Peaaegu kõik taimed ja loomad on tuhandete aastate jooksul muutunud ning esimene GMO tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või
piiratud ja riikidel ei ole võimalik olla üksteisest väga kaugel. Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Inimesi määratlevad endiselt eelkõige rahvus, traditsioon, kultuur ja kohalik kogukond. Üleilmastumine ei tekita kogu maailmas kultuurilist ühtsust. Ta kirjutas, et kultuuri
See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks tihtipeale seda piiri aga ei tunta. Siinkohal võib näiteks tuua juhtumi, kus ajakirjanik nimetas tuntud poliitikut Vilja Savisaart rongaemaks
Ebatolerantsus Anete Samelselg Anna-Mari Ainjärv Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes seda usku ja kristlasi omaks ei võta ja neid ei austa. Arvatakse, et inimesed usuvad väljamõeldut ja raiskavad lihtsalt selle peale oma aega, mida tegelikult ei eksisteeri.
Teema: Kas abort on naiste põhiõigus või loomuvastane kuritegu. Töö alla on toodud ka kasutatud kirjandus Abort olemuselt on raseduse katkestamine kirurgiliselt või tablettide abiga. Taoline praktika ulatub tagasi juba vana-rooma ja vana-kreeka aegadesse. Meedia ja tänapäevane kajastus abordile on väga vastuoluline. Mõningad pooldavad aborti, teisalt on abordil ka palju negatiivset. Et raseduse katkestamisel on niivõrd palju vastakaid arvamusi, saab selle kindlasti liigitada pigem filosoofilise küsimuse alla. Nimelt on ju abort loomuõiguse vastu. Kuid milles täpsemalt seisnevad need vastakad arvamused
igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mitmed seltskonna portaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staaridest. Kuid hetkel, kus suurem jaolt Eesti elanikkonnal raske ja kardetakse tuleviku pärast, seega on meedia hakanud rõhutama rohkem tõsisematele teemadele.
Kasutatud kirjandus 18 2 Sissejuhatus Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse “midagi” ja sellega on nende probleem lahendatud. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aksepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaset levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema.
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna
maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju teisigi riike, kus on õigus oma arvamuse avalikustamisele. Seega võib öelda, et meedia arengu tõttu on tekkinud palju kergemaid ja
täielikult. Võõraste vaadete või kultuuri omaksvõtmine võib tuleneda ka sellest, et enda kultuurilist tausta ei tunta piisavalt. Paljud koolipoisid on omaks võtnud näiteks algupäraselt mustanahaliste hip-hop stiili, alustades lodakil pükstest ja lõpetades slängiga. Loomulikult võib endale seada iidoleid, kes oleks nii stiili- kui ka eluideaaliks. Muidugi on tore, kui leitakse kedagi või midagi, milles leitakse südamelähedasi vaateid ja arvamusi. See aitab see oma arvamusi edasi arendada ja kujundada. Kahjuks minnakse oma eeskujude järgimisega tihti liiale. Aeg-ajalt, et hoida ära kõrvalseisjate halvakspanu osaks saamist, kujundatakse oma arvamused sõltuvalt ümbritsevatest inimestest ja hetkemoest. Selleks, et ära hoida sõprade halvakspanu, ei ütle ma alati välja oma arvamust, kuigi see tundub mulle oluline ja õige. Aeg-ajalt ma lausa kujundan oma arvamuse ümber, kuna see muudab mu hetkeseisundi mugavamaks
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad
Hakkama saamiseks tuleb jääda rahulikuks ja vajadusel nõu küsida. Unistan minna õppima tulevikus arstiteadust. Samas võib see soov ka muutuda, sest minu ümber on nii palju mõjutajaid – inimesed kes mõtlevad teisiti, sotsiaalmeedia kallutab arvamusi ja õhku jääb küsimus, kas mind huvitab see eriala ka kümne aasta pärast? Selle asemel, et mõelda ainult tulevikule, tuleks nautida olevikku. Muidu ei ole meil midagi praegusest hetkest meenutada. Nii palju kui on valikuid, on ka arvamusi. Tuleb ratsionaalselt mõelda ning endale kindlaks jääda, sest unistused panevad meid eesmärkide nimel pingutama. Võimaluste rohkus on meie kõigi jaoks õnn ja privileeg, mida tuleb võtta kui väljakutset. Finšijoone ületab võitjana see, kes on valikutest kõige rohkem õppinud ning liikunud selle teadmisega elus edasi.
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada
Tundub nagu valdav enamus halvustavaid kommentaare kirjutavatest inimestest on harimatud ja matslikud. Sellest annavad aimu kirjaoskamatus, väärarusaam asjade toimimisest ning inetu sõnakasutus. Kas selline on siis haritud inimene? Kuid mitte selle pärast pole vaja anonüümset kommenteerimist keelustada. Halva maiguga kommentaarid jääksid „ehtima“ kommentaariumeid ka anonüümsuse puudumisel. Aga milleks on inimestele vaja anonüümsust, kui tahetakse oma mõtteid ja arvamusi laiemale avalikkusele jagada? Sina, kes sa süüdistad internetiavarustes igas probleemis meie riigiisasid, mis see anonüümsus sulle annab? Inimene, kes väljendab oma arvamust, peaks olema uhke selle üle. Ta peaks olema korrektne ja valmis vastutama oma tagajärgede eest. Maailmas on palju näiteid, kus traagilised juhtumid, nagu näiteks enesetapud, on tingitud just halvustavatest kommentaaridest. Võib-olla saaks selliseid olukordi paremini lahendada, kui
Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste ja mõtete väljendamisel tuleb jälgida, et see ei kahjustaks teiste inimeste au ega väärikust
pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on seetõttu allkirjastamata. Sisaldab arvamusi, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust kaitsetu inimene- eelkõige laps ja intellektipuudega täiskasvanu, keda on võimalik küsimustega suunata. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid. kollane ajakirjandus- kõmuleht. Ajakirjanduse liik, milles pole andmed tihti usaldusväärsed või on lihtsalt meelelahutuslikud. Tihti ei ole pealkiri uudise tuum, vaid huvitav ning ligitõmbav kolumn- ehk arvamusveerg. Arvamusloo lühivariant
võistlussportlaste jookuskingi, kuid tema mõte jäi piiratuks võistlusspordi aladega. Samuti peaks juhtkond otsustama missuguseid strateegiaid kasutada, et saavutada parim tulemus. Samuti ettevõtte juhid ei pööranud Nike kui konkurendi edule tähelepanu. Otsuse kriteeriumid aitavad juhil jõuda õige otsuseni (lk 54). Antud etapil on olulised nii määratletavad kriteeriumid, kui ka need, mida ei arvestada. Et vältida möödalaskmisi, tuleks kriteeriumide määramisel arvestada erinevaid arvamusi. Adidase juhtkond oli oma positsioonis nii kindel, et otsustas mitte sörkjooksu kingadele orienteeruda. Probleemi lahenduste väljatöötamisel oleks kõige mõttekam kasutada rühmatööd kas dialektilist otsustamist või ajurünnakut. Dialektilises otsustamises analüüs toimub alarühmades, kuid otsustamine üheskoos ning probleemi käsitletakse erinevate osapoolte seisukohtadest vaadatuna. Ajurünnaku puhul kõik pakuvad ideid välja olukorra paremaks muutmiseks ja
Arutati ka seda, et meedias on viimasel ajal liiga palju negatiivseid artikkleid , mis on suuremalt osalt viha täis. Suhtekorraldaja Andreas Kaju arvab , et poliitikud võiksid rohkem tähelepanu pöörata sellele probleemile ning mitte minema kaasa avalikku arvamusega , vaid enda arvamusega. Samuti arvab Kaju seda , et poliitikud võiksid olla enamikule eeskujuks (isegi siis kui enamiku arvamus dikteerib seadust), sellega, et toovad välja enda arvamusi ning argumente nende arvamuse kasuks. Ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane arvab, et see ei ole riigi otsustada , keda armastada, sest armastus on tema arvates üks parimaid tundeid. Rebane veel arvab ka seda , et homoseksuaalsus on kaasasündinud mõndadele inimestele ning et ühiskon , milles me elame peaks sellesse teemasse tolerantsusega suhtuma. Me ei tohiks kedagi endast halvemaks pidada ainult selle pärast, et teine inimene on homoseksuaal
Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele, kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid, ette nägema võimalusi ja ohte, ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab hea õpetaja luua õpilaste peas korra ja saavutada, et teadmised oleksid küllalt süsteemsed ja komplekssed, sügavad ja ulatuslikud, kindlad ja püsivad, aga mitte dogmaatilised.
kaaskondlasi, Eesti geoloogilise asukoha nautimist- siin ei ole looduskatastroofe ning ilm on aastaringselt imeline, suvel piisavalt soe, talvel piisavalt külm, uhkuse tundmist oma riigi üle- kui küsitakse kust ma pärinen, siis vastan uhkelt- Eestist! Mis paneb mind oma riigi üle uhkust tundma? Üheks põhjuseks on see see, et kuna Eesti on maailmakaardil jäänud nn tahaplaanile, sest tihtipeale esineb inimestel vastakaid arvamusi suurte riikide suhtes, nt. USA, Venemaa, sest need suurriigid mõjutavad maailma oma tegevusega ning riigipeade otsustega ja on inimesi, kes pole ühe või teise asjaga rahul, mis tekitab neis riikide suhtes halbu arvamusi, siis Eesti on väike riik, kellest ei sõltu teiste riikide saatus ning on niigi hästi, kui välismaalased on kuulnud riigist nimega Eesti. Samuti saan uhkust tunda selle üle, et kuigi
Tänapäeva ajakirjandusega kaasnevad probleemid Ajakirjandus, kui üks meedia osa, on tänapäeval tõusnud üheks mõjuvõimsamaks küljeks meie ühiskonnas. Me kohtame seda kõikjal: olles telefonis, kuulates raadiot, jalutades tänavatel, vaadates televiisorit jne. Ajakirjandus on muutunud nii populaarseks, et sellega on hakanud kaasnema ka omad probleemid. Tänu meedias levinud uudistele on mitmed inimesed hakanud muutma oma arvamusi ning tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest.
hääletada enda meelejärgi. Samuti võiks raisatud raha eest midagi hoopis kasulikumat teha hoopis mingites muudes valdkondades. Demokraatias esineb väga palju erinevaid isikuid ja sellepärast on ka väga mitmesuguseid soove. Valimistel enim hääli saanud erakond küll võidab, sellepärast et on saanud kõige rohkem hääli, kuid samas jäävad rahuldamata nende inimeste soovid, kelle erakonda ei valitud. Alati on ju ühiskonnas erinevaid arvamusi ja sellepärast pole võimalik luua ka ideaalset riigikorda, mis kataks kõigi vajadused. Minu arust võiks selle lahenduseks olla see, et igast erakonnast on kasvõi mõni valitseja, siis oleks mitmekesisust. Kuigi demokraatia on riigivõim, pole võim tegelikult sugugi mitte rahva käes. Peale valimiste pole rahval muuks üldse mingit õigust. Ainuke asi mida saab demokraatia teha on valitsuse suunamine ja seda hääletuse teel. Näiteks Euroliitu astumise kohta küsiti rahva
arvamusi nii, et keegi ei tea, kes seda kirjutab. Kuid internetis on ka pahupooli. Seal toimub palju konflikte, mille tagajärjel saavad kannatada paljud inimesed. Nendeks võivad olla näiteks usulised teemad ja vaidlused eriuskude üle. Anonüümsus on üks paljudest põhjustest, miks inimesed ei karda avaldada oma halbu mõtteid internetis. Me kõik teame, et internetis oleme anonüümsed, ning seega oleme palju julgemad kirjutades oma arvamusi ja mõtteid internetti. Eriti on seda hästi näha noorte seas, kes sõimavad, ropendavad ja käituvad ebaviisakalt kirjutades kommentaare ning avaldades oma mõtteid. Nad mõistavad, et keegi ei saa teada, kes nad tegelikult on ning ei karda väljendada oma mõtteid. Käituda viisakalt internetivõrgus ei oska mitte ainult noored,vaid ka täiskasvanud inimesed. Nemad on võimelised isegi ähvardama teisi inimesi,teades, et nad ei saa selle eest karistada, kuna on anonüümsed
Kas on olemas piirideta vabadust ? Vabadus , see on kui inimestel puuduvad taksistused, piirangud või teda ei sunnita midagi tegema. Kuid kas on olemas piirideta vabadust ? Mina arvan, et ei ole, kunaühelt poolt piiravad meid mingil määral seadused ning teiselt poolt ühiskonnas paika pandud reeglid. Järgnevate faktidega toongi oma seisukoha välja. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides
seda poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses. Kui Eesti iseseisvus otsisime ka meie midagi, mis vastanduks Nõukogude võimule. Ühiskonda, kus ei valitseks üks idee, üks arvamus ega üks õigus. Liberaalne demokraatia sobis selleks ideaalselt. Iseseisvumine totalitaarsest ühiskonnast tähendas võimalust olla eri meelt. Liberaalne demokraatia tähendas meile võimalust omada erinevaid arvamusi ja väljavaateid. Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust. Seda võib näha nii haridussüsteemis, meedias, avalikes arutlustes kui ka karistusvõimu omavates riigiasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Haridus ei küsi arvamust Raamatus “Tõde ja õigus 2” käsitleti palju erinevaid probleeme. Toodi välja murekohti inimeste käitumises kui ka mõttemaailmas. Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi,
proovile panna. 2 2. Koosolek Koosolek on kokkusaamine, kokkutulek, toimingu või protsessi ühinemine mingi ühise eesmärgi nimel. Igal koosolekul on oma konkreetne algus ja lõpp ning kindel päevakava. Koosolek on kasulik kindlate teemade lahendamiseks, kuhu kutsutakse ainult asjassse puutuvad inimesed. Selle ürituse käigus on hea edastada info korraga tervele grupile ja kuulda ka erinevate osapoolte arvamusi info või ettepanekute kohta. Kuna kokku on kutsutud ainult asjasse puutuvad inimesed, siis on hea luua õhkkond, kus kõik on samal lainel. Asjaga kursis olevad isikud saavad edastada arvamusi ja lahendusi. Kõigi ideed fikseeritakse ja lahatakse ning kõigil on sõnaõigus. Kompromissi leidmisteks pakutakse välja alternatiive. Otsustatakse kindlate tegevuste algatamist, isikute kaasalöömist ning vastutust. Lõpetuseks on hea sõnastada otsus, millest saavad kõik aru ja on ka sellega rahul
reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides."
“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga. Me ei saa riskida oma julgeolekuga ning kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks. Eesti riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke otsuseid. President Ilves on öelnud ka nii: „Me saame olla suured inimestena, rahvana ja ka riigina, kui oskame igaühest meist välja tuua parima; kui me sallime ja respekteerime nende arvamusi.“ Eesti on hea koht, kus elada. Suur areng on läbitud, kuid palju ootab veel ees. Kuna võim on demokraatias rahva käes, siis järelikult tulevik algab meist endist. Märten Mändla 12R
Sõnastatakse grupi normid, mis peaksid aitama jõuda soovitud tulemusteni. Liikmed piiritlevad oma osa ja rolli grupis ning tegelevad selle kindlustamisega. Seega juhi ülesanded soodustada rühma liikmete enesemääratlemist: võimaldada neil oma arvamusi avaldada ja positsiooni väljendada. Soodustada ühistegevust ja koos tegutsemist. Ning pöörata tähelepanu ja tõsta esile ka rühma tagasihoidlikumate liikmete arvamusi. IV Koostöö etapis- sells etapis kõigi arvamused kuulatakse ära ja võetakse teatavaks, üksteise eripära aktsepteeritakse, kujuneb selge tööjaotus, liikmed suheldakse avatult ja pingevabalt, kritiseeritakse hinnanguvabalt ning seda talutakse hästi vastutus võetakse nii enda kui ka rühma tulemuste eest. Seega juhi ülesanded: hoida rühma ja selle liikmete ning organisatsiooni eesmärgid kooskõlas,
aastal valitsuse juurde säästva arengu programmi üksikküsimuste läbitöötamiseks asjatundjate komisjon. Säästva arengu komisjonil (SAK) on Valitsusele nõuandev roll säästva arengu küsimustes ning komisjoni ülesanneteks on: 1. kuulata ära säästva arengu programmi erinevate töörühmade informatsioon riigi säästva arengu poliitika ellurakendamisest ning anda selle kohta arvamusi; 2. analüüsida riigi säästva arengu poliitikat ning anda arvamusi erinevate valdkondade kohta (energeetika, põllumajandus, loodusvarade kasutus jne); 3. esitada Valitsusele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele säästva arengu alaste küsimuste lahendamise ettepanekuid; 4. esitada ettepanekuid säästva arengu alaste õigusaktide väljatöötamiseks. Säästva arengu komisjoni juhib esimehena peaminister, asetäitjateks on keskkonna- ja majandusminister. Tegevusvaldkondade alusel on säästva arengu komisjoni liikmeteks
lubatakse ühiskonna heaks palju ära teha, aga kas see on alati kodanikukeskne, edasiviiv ning reaalne? Kahtlemata üks menukamaid uuendusi meie demokraatlikus ühiskonnas on e-valimised, see on väljakutse ühiskonnale ning kodanikud, kes on otsustanud e-hääle andmise kasuks arendavad veelgi Eestis niigi laialdaselt levinud interneti kasutust. Eelhääletamine tagab maksimaalselt paljude kodanike osavõttu. Meie riigis valitseb sõnavabadus. See õigus hõlmab vabadust omada arvamusi ning saada ja väljendada teavet ning ideesid avaliku võimu sekkumiseta ning riigipiiridest sõltumatult. Ükskõik, milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, ei tohi arvamustele piiranguid seada. Isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks seda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Selline tulem oleks ebasoovitav. Oma väljavaadete kohaselt on väga hea võimalus püstitada teema (täpsustavalt lisada oma
tahaplaanile ? Vahel on tõesti see mõtekam ja hoiab ära palju arusaamatusi. Vahepeal on lihtsalt sinu enda arvamus niivõrd teistsugune, et keegi teine ei mõista seda. See võib tekitada sulle probleeme ja arusaamatusi, mida sa üldse endale ei tahaks. Seljuhul tuleks tõesti vait olla ja äkki üldse oma arvamust mitte avaldada. See hoiaks ära suure nurina ja paljud arusaamatused. Olen näinud siin elus väga paljusid inimesi ja väga erinevaid arvamusi. Niipalju, kui on erinevaid inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi ja seisukohti. Olen väga tihti näinud kuidas ühel võimekamal ja julgemal inimesel on üks kindel mõte ja kõik teised lähevad selle mõttega kaasa. Nii on kõvasti kindlam, sest tema on juba oma seisukoha ära selgitanud ja kaitsnud ja teised ei pea seda enam tegema. On ka inimesi, kes julgevad teistsuguse mõtteavaldusega lagedale tulla ja julgevad seda kaitsta. Nemad ei karda kriitikat ja on valmis
jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on see, kui inimesed arvamuste üle avalikult vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Mina arvan samuti, et sõnavabadus saab olla ainult juhul kui on olemas avalikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni ning vastu võtta teiste arvamusi. Inimene ei saa levitada informatsiooni, kui ei ole olemas publikut, kellele seda jagada. Informatsiooni saab levitada vaid juhul kui on olemas avalikkus. "Igal avaliku elu tegelasel tuleb maksta lõivu inimeste pahatahtlikkusele-vastutasuks saab ta raha ja auavaldusi."(Voltaire, lk 46) Iga kuulsus peab leppima einevate inimeste kommentaaride ja arvamustega, olgu need siis kas head või halvad. Näiteks peavad avaliku elu tegelased leppima sellega, mida meedia neist kirjutab
kuid need on tagaplaanile jäänud. Eestlased ei ole harjunud elama endast erinevate kodanikega koos ja seetõttu võib olla see ka põhjuseks. Enamjaolt ongi kõige sallimatud inimesed just vanem generatsioon. See tuleb sellest, et nende ajal ei olnud seesugust intergatsiooni erinevate inimeste vahel ning nad ei ole sellise eluviisiga harjunud ja tahavad elada omasuguste seas. Kõik on teadlikud sisserändajate kriisist Euroopas. Samuti on see probleem ka Eestis. On väga vastakaid arvamusi nende suhtes. On inimesei, kes tahavad hea meelega abi pakkuda ning toetavad, kuid leidub ka neid, kes on kardinaalselt vastu ning korraldavad protestiüritusi jne. Ollakse sallimatud, kuna nad tulevad siia maksumaksja raha eest, kuid ei osata ennast nende olukorda panna. Asi on lausa nii hull, et isegi eestlased, kes ei näe välja nagu põlirahvas võivad saada peksa. Ainult seetõttu, et näeb välja nagu pagulane. Kuid peamine on see, et enamik inimesi siiski toetavad
väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd". Viivitada enne lõppotsuse vastuvõtmist, et liikmed saaksid enne hääletamist tingimuste üle järele mõelda või lisamaterjali hankida. Grupimõtlemise tekkimisel saab nö süüdistada mõnusat ja hubast atmsofääri. Kui tegemist oleks opositsioonidel paiknevate ja vägagi äärmustlike grupiliikmetega, siis on suurem tõenäosus, et esitatakse suuremas skaalas arvamusi ning lahendusi. Kui tegemist on omavahel tuttavate ja koostöötavate inimestega on lihtsam kalduda teemas ühte kindlasse punkti ning ning minna kaasa kitsa teemakäsitusega. See omakorda võib mõjutada ka info otsimist, kus seljuhul keskendutakse vaid konkreetsele väljapakutud lahendusele ning kogu töö käib selleks, et seda tõestada või ümberlükata. Väga huvitava faktina on välja toodud ka tõsiasi, et ka Janis pole kunagi väitnud, et grupimõtlemine on massi fenomen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
