ÄRIPROJEKTI TASUVUSE HINDAMINE 1. Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Projekti nüüdispuhasväärtuse leidmisel on investeerija nõutavaks tulumääraks kasum ×100 "r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.krooni Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus 1 487 0,8696 423,5 423,5
staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel. Staatiline ehk püsitalitlusviga Ý iseloomustab süsteemi täpsus ja on siirdeprotsessi väljakujunenud püsioleku ning juhttoimega maaratud püsiolekute vahe. Süsteeme, mille staatiline viga on võrdne nulliga nimetatakse astaatilisteks süsteemideks. Esifrondi kestuseks tr loetakse ajavahemikku, mis kulub signaalikaja muutumiseks vahemikus (0 või 0,1 ... y-). Tolerantsiks nimetatakse maksimaalset lubatud kõrvalekallet juhttoimega maaratud püsiolekust. Siirdeprotsessi kestuseks ts nimetatakse ajavahemikku, mille järel siirdeprotsess on kahanenud tolerantsi piiridesse. Siirdeprotsessi esifrondi- ja kogukestus iseloomustavad süsteemi toimekiirust. Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt
Ülesanne 1. Litosfäär. 1. Selgita, millest sõltuvad maavärina tagajärjed? V: Maavärina ulatusest, rahvastiku hulgast ja asustustihedusest, ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest, infrastruktuuri tasemest. 2. Too näiteid võimsamatest / ohvriterohkematest maavärinatest. V: 1) 2010 aasta Tsiili maavärin, kus maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi ja kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta
11. Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm. 12. Võistkond peab kasutama numbreid neli kuni viisteist. 13. Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. 14. Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. 15. Ta võib teabe saamiseks pöörduda kohtunike poole. 16. Kapten võib täita ka treeneri kohuseid. 17. Ainult treeneril on õigus seista mängu ajal. 18. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist. 19. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. 20. Esimene periood algab, siis kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli. 21. Mängu ei saa alustada, kui ühel võistkondadest on väljakul vähem kui viis (5) mängijat. 22. Mängija asukoht väljakul määratakse koha järgi, kus ta väljakut puudutab. 23. Hüppepall on siis, kui kohtunik esimese perioodi alguses väljaku keskringis kahe vastasmängija vahel palli üles viskab. 24.Korvpallis mängitakse palli ainult käe (kätega).
( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Liigendite maksimaalsed kiirused võtan tehniliste andmete tabelist (vt Tabel 1): Esimesele liigendile J1: Teisele liigendile J2: Kolmandale liigendile J3: Kuuendale liigendile J6: Arvutame erinevate liigendite teekonna läbimise ajad, ning vastavalt sellele valime ka liikumise protsessi kestuse: Kõige aeglasem lüli on antud juhul J6. Valime protsessi kestuseks 3 sekundit, kuna nii on lihtsam arvutada. Liikumisprotsessi võib iseloomustada trapetsikujulise diagrammiga (vt Joonis 5.2), kus esimese sekundi jooksul toimub kiirendamine, teise sekundi jooksul ühtlasel kiirusel liikumine ning kolmanda sekundi jooksul pidurdamine. Vastavalt sellele jaotamegi protsessi kolmeks etapiks, kus ühe etapi kestuseks on üks sekund. 13
Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mille avastas Galileo Galilei
kurgumandlitelt. Ravivõimalused Vajalik on üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray, taruvaigu ja saialille aerosool) ning soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega on põhiline ravimeetod, mille eesmärgiks on bakteri hävitamine. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. Angiini ja tavalise kurguvalu vahe Angiini korral tõuseb kõrge palavik, mis kestab kauem kui paar päeva. Mandlitele ilmub hallikas või kollakas katt. Keelel on paks valge katt. Kurk pole lihtsalt kare, neelamisel on lausa terav valu. Prognoos Haigus paraneb täielikult 7 -10 päeva jooksul. Kui äge tonsilliit vaatamata adekvaatsele ravile sageli kordub, võib tagajärjeks olla kroonilise tonsilliidi teke, mille puhul võib
· Kõige kuivem aasta oli 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm · Kõige rohkem päikesepaistet on mõõdetud 1997. aastal Vilsandil, kui selle kestuseks aastas saadi 2338 tundi. (Vilsandit võibgi pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis) · Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi · Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s
allkirjastatud. Seejuures saab olla töötajal ainus ligipääs varale sammuti et töötaja teaks kellel veel on ligipääs, et saaks kaaluda teistest töötajatest tulenevat lisariski. See tähendab et tööandja maksab töötajale ka mõistliku hüvitist vastava kokkuleppe eest. 4. Naine, kes oli tööle asunud 04.01. soovis töölepingu lõpetada 14.05. Kui suur on tema puhkusehüvitus (kalendripäevades) kui firmas oli puhkuse kestuseks 30 päeva. Millisest töötasust tuleks tema puhkusehüvitus arvutada. Sinu vastus: jaanuar, veebruar, märts, aprill, + 14 päeva = 135 135 * 30 = 4050 4050 / 365 = 11.09 päeva Puhkusehüvitis tuleks arvutada kuu keskmisest töötasust. 5. Isik A asutas eralasteaia, mis rentis ruumid Mustamäe teel. Ruumide rendileping sõlmiti temaga viieks aastaks. Isik kuulutas ajalehes, et vajab naiskasvatajaid
hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib lakata vereringe ning aju verevarustus. Kui aju ei saa umbes 5 minutit verd, võib järgneda surm. Ohtlikkus sõltub voolu suurusest ja kestusest. Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC International Electrotechnical Commission) loeb inimsüdant läbiva voolu ohutuks kestuseks aega 10 t< I 10 t voolu ohutu kestus sekundites (s) I voolu efektiivväärtus milliamprites (mA) 130 Alla 10 mA voolu loetakse igal juhul ohutuks, ükskõik kui kaua ta kestab. Rahvusvahelises standardis IEC 479-1 on joonis, mis selgitab 15...100 Hz sagedusega vahelduvvoolu toimet sõltuvalt voolu suurusest (rõhttelg) ja kestusest (püsttelg). Sellel on neli piirkonda. ! (püstsirgeni a) alla 0,5 mA voolu toime on tavaliselt märkamatu
Second level epitsenter oli Maule piirkonna ranniku Third level lähedal Concepciónist 90 km edela Fourth level suunas ja kolle 55 km sügavusel maa Fifth level sees tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit tugevaim maavärin Tsiilis pärast 1960. aasta toimunud 9,5-magnituudist Valdivia maavärinat ja tugevaim maailmas pärast 2004. aasta India ookeani maavärinat 15. mail 2010 teatati hukkunute arvuks 521 Pildid maavärinast Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk. Leeprat ehk pidalitõbe oõdevad inimesed paigutati spetsiaalsetese hospitalidesse. Neid linnast veidi eemale rajatud asutusi nimetati ka seekideks. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaeg lõppeb 1558 Liivi sõja algusega.
Fourth level Fifth level [1] 2010. aasta Tsiili maavärin Toimus Tsiilis 27. veebruaril 2010 kell 3:34 kohaliku aja järgi. Maavärina epitsenter oli Maule piirkonna ranniku lähedal Concepciónist 90 km edela suunas ja kolle 55 km sügavusel maa sees. Maavärina tugevuseks mõõdeti 8,8 magnituudi Richteri skaala järgi ja kestuseks umbes kolm minutit. Hiljem registreeriti kokku 13 järeltõuget mis olid tugevamad kui 6.0 magnituuti. 2010. aasta Tsiili maavärin Maavärina tulemusena nihkus Lõuna-Ameerika laam mööda enam kui 700 km pikkust murrangut lääne poole. Nihe on erinev, näiteks Tsiili pealinn Santiago nihkus 24 cm, aga Concepción 3,04 meetrit ja Buenos Aires 3,9 cm. Ühtlasi tõusid Cobquecurast lõuna pool mitu linna kuni 3 meetri võrra kõrgemale.
alla tööajanormi? Vastus: a). Vahetuse maksimaalne kestus võib olla 7 tundi. b). Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Alla summeeritud tööaja normi töötavale noorukile tuleb väljamaksta kogu summeeritud tööaja palk vastava arvestusperioodi kohta. 120. Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning vahetuse kestuseks 8 tundi. a). Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega? Vastus: a). Antud säte ei ole kooskõlas seadusega kuna ohtlikus keskkonnas töötavale isikule sätestatud tööajanormid on lühemad kui täistööaeg, mistõttu ei saa vahetus kesta 8 tundi. 121. Töötaja töötas öösel valvurina iga nädal 5 ööd õhtul kella 22-st hommikul kella 6-ni. Nädalavahetusel ja pühade puhul oli palgatud eraldi ööpäevaringne valve Falckilt.
feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) – 1453 (Ida- Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine).
Leping tähendab käesolevat töölepingut koos kõikide lisadega ning kõikide Lepingule tehtavate kirjalike muudatuste ja täiendustega, mis on käesoleva Lepingu lahutamatuteks osadeks. 1.2. Lepingu Pooled on Tööandja ja Töötaja. 2. Lepingu tähtaeg 2.1. Töötaja asub tööle alates 02.12.2013 a. 2.2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. 2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (2) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on 02.02.2014 a. 3. Töö sisu 3.1. Töötaja asub tööle andmesisestaja ametikohale. 3.2. Töötaja tööülesanneteks on andmete sisestamine andmebaasi Excel vastavalt nõudmistele; andmete õigsuse kontrollimine. 3.3. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on määratletud ametijuhendis. Töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma
palli valdav võistkond viskas korvile,kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. 10. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist 11.Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. 12. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. 13.Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Kasutatud materjalid : 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall 2.treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=172 3.www.kuuseklubi.ee/classes/ 4.www.westholm.tln.edu.ee/public/eksam12.doc 5.http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf
Põhja-Aafrikas lõppenud. Alameini lahing. 8. Mis riigid vallutas Saksamaa ajavamikul 1. Sept 1944 22. Juuni 1941? · Belgia · Holland · Prantsusmaa · Taani · Norra · Poola · Jugoslaavia · Kreeta · 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? Kirjelda seda plaani. · BARBAROSSA plaan see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida Venemaa sügavustesse. · 10. Miks oli oluline Moskva lahing? · Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid suuri kaotusi, Moskva lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see sundis neid 100-300 km taganema. · · 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel?
tegemise kohta. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamisel lähtutakse töölähetusega seonduvat reguleerivast riigi ja Tallinna linna õigusaktidest. 2.5 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult .......... või tema poolt volitatud isik. 2.6 Tööülesannete täitmise asukohaks on Tallinn. 3. Tööaeg 3.1 Töötaja asub tööle täistööajaga/osalise tööajaga. Tööaja kestuseks on ... tundi päevas ehk .... tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 3.2 Tööajale vastav õppe- ja kasvatustundide arv kinnitatakse tunniplaani või muu töökorraldusliku dokumendiga. 3.3 Tööaja algus ja lõpp, samuti lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade algus ja lõpp on sätestatud tööandja kehtestatud töökorralduse reeglites. 4. Töötasu 4.1 Töötaja töötasustamise alused kinnitab Tallinna Linnavolikogu. 4
väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks. Esimene kestuseks on 2 miljonit aastat ja selle aja jooksul oli Põhja- Euroopa, sealhulgas ka Eesti, kaetud korduvalt mandrijääga. Eri jääaegadel tungisid liustikud erinevale kaugusele. Maksimaalne jäätumise ajal ulatusid liustikud Ukrainasse Dnepri ja Doni jõgikonda. Jääajad olid eraldatud jäävaheaegadega, mille vahel kliima oli praegusest soojem. Sooja aega on meil olnud aruharva, praegu me elame jäävaheaja lõpus ja oodata on uut jääaega
4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? 9. Mis nime kandis Saksamaa Venemaa vastase sõjategevuse plaan? MRP – mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Kirjelda seda plaani. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne BARBAROSSA plaan – see nägi ette salajast välksõda NSV liidu vastu, teise riigiga sõtta astub. mille kestuseks peeti 10 nädalat. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Venemaa sügavustesse. Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil 10. Miks oli oluline Moskva lahing?
seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga. § 235. Väljaostuhind (1) Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus. (2) Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat. Sätte eesmärgiks on väljaostuhinna määratlemine, eelkõige kui on tekkinud (kohtu)vaidlus Reaalkoormatis ei teki igamisega või lõpe aegumisega, küll aga aeguvad reaalkoormatise sisuks olevad üksikkohustused (vt AÕS § 236) Reaalkoormatise sisu (AÕS § 237) Reaalkoormatis läheb üle sellega koormatud kinnisasja igakordsele omandajale Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatis läheb õigustatud kinnisasja võõrandamisel uuele omanikule üle
Keskaeg - oluline etapp inimkonna arengus? "Keskaeg" tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Seega üritan antud juhul esitatud arutluses välja selgitada kas keskaeg on olnud oluline etapp inimkonna arengus. Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasc...
Leevendab lihaspingeid ning kuiva ja pragunenud nahka. Hävitab bakterid ja viirused. Võib kombineerida paljude ilu- ja naha noorendamisega seotud hooldustega. Soojus ja niiskus intensiivistavad protseduuri mõju organismis. Traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaz. Temperatuur jääb vahemikku 43-46 kraadi, õhuniiskus on 100%. Soovitatav nahaprobleemide, unehäirete, hingamisteede vaevuste korral. Vastunäidustatud südame- ja kopsuhaigetele. Seansi kestuseks on üldiselt 10-30 minutit. Suitsusaun Suitsusaun maandab pingeid ja stressi ning seejuures muudab naha pehmeks ja siidiseks, sealjuures mõrkja suitsu lõhnaliseks. Saunale on iseloomulik korstnata suitsukeris, madal lagi ja akendeta seinad. Kütmisel väljub küttepuudest tekkiv niiske suits ukse ja sauna konstruktsiooni tehtud õhupilude kaudu. Leilisaunast eristab suitsusauna vaid vahe kütmisel. Kütmine võtab aega 5-6 tundi, pärast seda
ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega (Töölepingu seadus §53). Vähene puhkeaeg mõjub halvasti töötaja nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, seeläbi võib suureneda ka tööõnnetuste risk (Sõõrumaa, 2013). Tööandja peab võimaldama töötajale iga 6 tunni töötamise järel vähemalt 30 minutit puhkamiseks ja einestamiseks. Juhul, kui töötaja töötab 8 tundi päevas, peab ta saama 30 minutit vaheaega, mis teeb tööpäeva kestuseks 8,5 tundi. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?) Tööpäevasisest vaheaega ei tohi segamini ajada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel antavate puhkeaegadega. Tööaja sisse tuleb arvestada puhkeajad suure füüsilise või vaimse koormuse, pikaajalise sundasendi või monotoonse töö korral. Puhkepause reguleerivad ka määrused. (Kui palju tuleb töötajale võimaldada puhkeaega?)
(edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd alates 7. juulist 2011.a. 1.2. Tööleping on sõlmitud tähtajatult. 1.3. Töötaja suhtes ei rakendata katseaega. 1.4. Töö tegemise koht on Viljapuu 89, Tartu . 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Välistatud pole öötöö. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle sekretärina. 2.2. Töö sisuks on UÜ juhataja Vassili Parmakovi poolt antavaid igapäevaseid juhiseid, tegeledes
sõlmimise aluseks olev TLS § 9 vastav lõige] alusel tähtajaga kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]kuulist katseaega, mis hakkab kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev]. 1.4. Töö tegemise koht on [kohaliku omavalitsuse üksus või laiem piirkond]. 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle [ametikoha nimetus]. 2.2. Töö sisuks on [töö sisu lühikirjeldus]. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja kohustused
Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Projekti nüüdispuhasväärtuse leidmisel on investeerija nõutavaks tulumääraks kasum ×100 "r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.EUR`i 12 Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus
...........6 Oda......................................................................................6 Kilp......................................................................................7 Kokkuvõte...........................................................................8 Lisad....................................................................................9 Allikad.................................................................................10 Sissejuhatus Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine)
Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis mängijat, kes mängu alustavad. Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. Mäng koosneb neljast kümneminutilisest perioodist. Kahe minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist minutit. Kahekümne minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab kakskümmend minutit enne mängu ametlikku algust või siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal. Mänguvaheaeg lõpeb esimese perioodi alguses siis, kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli või kõigi teiste perioodide alguses siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul
ja alla tööajanormi? Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust alaealise töötaja suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirangut ületades, on tühine (TLS §43 lg5). Ülesanne 120 Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning vahetuse kestuseks 8 tundi. · Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega? Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine (TLS §44 lg3). Lühendatud tööaja kestus on väiksem kui täistööaeg (8h päevas, kokku 40h nädalas), seega on 8h-ne vahetus ületunnitöö ning seaduse järgi tühine. Ülesanne 122
on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk). (6) Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks
Siia kirjutame töö ühest institutsioonist(poliitiline,riiklik, sotsiaalne). Töö pikkus on 2 A-4 lehekülg. Kirjelda selle institutsiooni tekkimist ja moodustamist. Tema ülesannet s.t. millega tegeleb (valdkond), Juhtimist ja struktuuri, Kes juhib. Vormistame nagu memot. Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel. Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 2...
süsteemides, milles noored viibivad. Eesmärgiks on tugevdada vanemate oskusi, et tulla toime teismelistel ilmnevate raskustega ning nõustada noorukit, et ta suudaks hakkama saada perekonna, eakaaslaste, kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad endas strateegilist ja strukturaalset pereteraapiat, käitumuslikku vanemate koolitust ja kognitiiv- käitumuslikke teraapiaid.MST-d pakutakse kodukeskkonnas, läbiviijaks on määratud terapeut ning sekkumiste kestuseks on ligikaudu neli kuud. Funktsionaalne pereteraapia Programmi on edukalt rakendatud väga paljudele probleemsetele noorukitele ja nende perekondadele eri kontekstides (maa-, linna- jne). Noored osalevad 12-l ühetunnisel seansil, mis jaotub kolme kuu peale. Üks terapeut tegeleb keskmiselt 12-16 perekonnaga. (Samas:19-21) Mittetoimivad programmid on vanemluse ja sotsiaalse toetuse parandamiseks mõeldud kodu-/ko-
ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine (Paracetamol). Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid (Hexoral spray, Taruvaigu ja saialille aerosool) ja soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva. KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMONIA Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon. Haigus kulgeb tavaliselt köha, palaviku ja rögaeritusega. Kopsupõletikku võivad tekitada nii bakterid, seened kui viirused. Kopsupõletikku haigestub aastas kogu maailmas miljoneid inimesi. Pneumooniat esineb enam väikelastel. Lastel võib haigus raskemalt kulgeda. SÜMPTOMID
tööandja kui ka töötaja hinnata kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse antud töö tegemiseks. Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist: katseaeg tuleneb seadusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Töötasu- hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades (kuutasu, päevatasu, tunnitasu, või ka tasu töö soorituste eest(tükitöö))
.....9 Tänud:.................................................................................................................................................11 Kasutatud Kirjandus: .........................................................................................................................11 2 Keskajast lühidalt Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike.
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG..............................................................................
rühm ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: xxnimixxx xxxnimixx Tallinn 2009 1.Sisukord 2.Sissejuhatus. Tallinna Polütehnikumi 4 kursuse esimesel semestril toimus kooli õppetöö raames ettevõtte praktika. Praktika eesmärgiks oli töökogemuste saamine nii elektriliste praktilistite tööde näol kui ka üld töökogemuse saamine(distsipliin jne.). Praktika kestuseks oli 17 nädalat ja see toimus 03ndast oktoobrist kuni 6nda jaanuarini. Antud praktika teostamiseks valisin mina praktikajuhendaja Lembit Annuse abil ettevõtteks AS KH Energia-Konsult. Valisin selle ettevõtte eelkõige praktikajuhendaja soovitusel ning ka sellepärast, et antud ettevõtte tegeleb just minu erialaste töödega. Ette tõtates kokkuvõttes võin öelda, et olen valikuga rahul. Suurem osa praktika toimus Pärnu mnt ja Büroohoones Mõisa tn.4/ Vabaõhumuuseumi tee 3
tegemine. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. 9. Mis on katseaeg ja kui pikk see on? Katseaeg- ajavahemik, mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguseadus näeb ette seadusliku katseaja kohaldamise, st, et 4-kuuline katseaeg tuleneb seadusest. Seadusliku katseaja kestuseks on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus ei ole katseajast juttu, kehtib automaatselt 4-kuuline katseaeg. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seadusest lühema aja või otsustavad katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal see fikseerida töölepingu kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised lepingud on lühiajalised, on kehtestatud põhimõte, mille järgi kuni 8-kuuks
siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse. - Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega. MÄNGUAEG, VIIGILINE SEIS JA LISAAEG - Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist. - Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. - Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. - Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu ametlikku algust. Mänguvaheaeg algab: -Kakskümmend (20) minutit enne mängu ametlikku algust; siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal. Mänguvaheaeg lõpeb: - Esimese perioodi alguses siis, kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli; - Kõigi teiste perioodide alguses siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1.Üldine asutuse iseloomustus................................................................................5 1.2.Töökeskkonna kirjeldus.......................................................................................5 1.3.Töökoha kirjeldus.................................................................................................6 1.4.Töötaja tööülesa...
Ametinimetus 5. Töö eest makstav tasu 6. Muud hüved 7. Töö tegemise koht 8. Tööaeg 9. Puhkuse kestvus 10. Tööandja kehtestatud reeglid töökohustusele 1. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? Tööleping sõlmitakse katseajaga mille käigus hinnatakse kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestuseks on neli kuud, kusjuures sel ajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohutused. Töölepingus võivad pooled kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises, kusjuures alla 8-kuulise tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.TLS sätestab töölepingu lõpetamise lihtsustatud korra, mille kohaselt tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles õelda
kuni [töölepingu lõppemise kuupäev] (mittevajalik ära kustutada)]. 1.3. Töötaja suhtes rakendatakse [kuude arv]-kuulist katseaega, mis hakkab kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on [kuupäev]. 1.4. Töö tegemise koht on [kohaliku omavalitsuse üksus või laiem piirkond]. 16 1.5. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööaja kestuseks on 8 (kaheksa) tundi päevas ja 40 (nelikümmend) tundi nädalas. Tööaja algus, lõpp ja vaheajad tööpäeva kestel tulenevad tehtava töö vajadusest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses dokumendis. 2. Töö sisu 2.1. Töötaja asub tööle [ametikoha nimetus]. 2.2. Töö sisuks on [töö sisu lühikirjeldus]. Töötaja põhiülesanded, Töötaja õigused ja
RÜHMA- JA MEESKONNATÖÖ Rühma olemus ja tunnused Rühma käitumine ei ole üksnes kogum kõikide selle rühma inimeste käitumisest. Miks? Sellepärast, et rühmas käituvad inimesed erinevalt sellest, kuidas nad käituvad üksi olles. Rühmadel on omadusi, mis erinevad nende inimeste, kes rühma kuuluvad, omadustest. Rühma puhul öeldakse ka, et „üks pluss üks võrdub kolm“, mis väljendab inimeste koostööst tekkivat lisaväärtust. Rühm koosneb kahest või enamast koos töötavast ja vastastikku sõltuvast inimesest, kes püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Rühmad on kas formaalsed või informaalsed. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike rühmade töö on kindlaks määratud ja suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informa...
isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse antud töö tegemiseks. Uus TLS arvestades tööelus väljakujunenud praktikat, mille järgi enamikes TL-tes lepitakse kokku neljakuulises katseajas, näeb ette seadusliku katseaja kohaldamist s.t., et katseaeg tuleneb sedusest ja selles ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseaja kestvuse on seadusandja kehtestanud esimesed 4 kuud alates töötaja tööleasumise päevast. Kui lepingupooled lepivad kokku katseaja kestuseks seaduslikust katseajast lühema aja või otsustavat katseaega mitte kohaldada tuleb tööandjal sellisest kokkuleppest teatada kirjalikus dokumendis. Katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul. Kuna tähtajalised TL-d on enamasti lühiajalised on seadusandja kehtestanud põhimõtte, mille järgi kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise TL puhul ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. TL andmed ja olulised tingimused
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
