Meditsiinieetika OTEPÄÄ GÜMNAASIUM HELERIN TAMM , 11A KLASS Meditsiinieetika-mis on? Meditsiinieetika on rakenduseetika valdkond, kus uuritakse eetilisi probleeme, mis kerkivad esile meditsiinis. Jaotatud kolmeks: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste uuringute eetika Kliiniline eetika- arsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega. Rahvatervise eetika- eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine iga ühiskonnaliikme tervise säilitamiseks ja edendamiseks
Mis on bioeetika ? Bioeetika mõiste võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel tähistamaks uut valdkonda, mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad moraalsed, sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. Meditsiinieetika kui bioeetika osa Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet . Selles tõotatakse patsientidele head teha, hoiduda neid kahjustamast ning hoida arstile usaldatud saladusi. Samad põhimõtted on juhtinud arste antiikajast tänapäevani. Oluliselt muutusid ja täienesid meditsiinieetika põhimõtted läinud sajandi teisel poolel
Ühed mõistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnikasse kuuluvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinitehnika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad. Tänapäeval on selgesti ülekaalus bioeetika mõiste lai tõlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud akadeemiline ja avaliku kultuuri oluline osa, kiiresti on kasvanud sellealaste ühingute ja elukutseliste bioeetikute hulk ning asjaomaase kirjasõna maht ja mõju. Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet. Sellel tõotatakse patsientidele head teha, hoiduda neid kahjustamast ning hoida arstile usaldatud saladusi. Samad põhimõtted on juhtinud arste antiikajast tänapäevani. Oluliselt muutusid ja täienesid meditsiinitehnika põhimõtted läinud sajandi teisel poolel ning nende muutustega on seotud ka bioeetika teke ja areng. Mõndade asjatundjate arvates tekkiski bioeetika just vajadusest
Ebasobilike uuringute tulemuste kasutamine uurimus töös. Gümnaasiumi 11. klassis peavad palju noored tegema uurimistöö. Tihtipeale koostatakse küsimustik mingid teatud teema kohta. Olen isiklikult kuulnud, et noored on võltsind ja vastanud ise oma küsimustele, et kiiremini viia lõpuni oma töö, samas nad rikuvad sellega 3 Eetika meditsiinis Kaasaegne meditsiinieetika areneb kolmes peamises omavahel seotud valdkonnas: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste uuringute eetika. Nendes kõige pikema ajalooga on kliiniline eetika, samas tänapäeval on hakanud eriliselt silma paistma rahvatervise eetika, mille peamiseks eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine ning iga inimese tervise säilitamine ja edendamine. Nii kliiniline kui ka rahvatervise meditsiin areneb tänu rohketele teaduslikele uurimistöödele
mis tegeleb ühiskondliku ja Inimuuringud Teadustöö eetika isikliku elukorralduse Teadus ühiskonna viiside seletamise ja Teaduseetika Spordieetika põhjendamisega. See Sotsiaaleetika kuulub väärtusõpetuse alla Seksuaaleetika Religioon Ja eetika filosoofia valdkonnas. Reklaamieetika Peale selle võib eetika ka Meediaeetika Meditsiinieetika tähendada mingisugust Kunst ja eetika eetilist süsteemi või Harjus ja eetika Globaalne eetika olemasolevat eetiliste Bioeetika hoiakute kompleksi. Arvuti- ja informatsioonieetika Eetika ja Moraal Teadustöö eetika Teadustöö eetika eesmärk on rakendada eetika Teadustöö eetikat põhimõtteid teaduslikule kasutatakse enamasti uurimistööle
tagavad konfidentsiaalsuse. · Õendusabi osutamisel austada inimõigusi, inimeste väärtushinnanguid, avasid ja uskumusi. Kasutatud kirjandus Rahvushvaheline Õdede Nõukogu International Council of Nurses, 3 place Jean- Marteau, 1201 Genf, Sveits. (2006). https://www.ttk.ee/public/Eestikeelne_oe_eetikakoodeks.pdf (8.10.2018) Eetikakoodeksite käsiraamat. (2007). Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Õdede koodeks lk 395- 397. Tartu. (8.10.2018) Soosaar, A. (2016). Meditsiinieetika. Tartu Ülikooli Kirjastus. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:294891/264311 (8.10.2018) Euroopa Liidu Teataja Isikuandmete kaitse üldmäärus, Brüssel. (2016). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679& from=ET (8.10.2018) Riigikogu. (2016). Isikuandmete kaitse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014031?leiaKehtiv ·
· omab arstikutsele vajalikku hoiakut, küllaldasi erialaseid teadmisi ja oskusi ning kliinilist kogemust; · suudab edastada meditsiinilisi teadmisi ja nende põhjal tehtud järeldusi nii patsientidele, kolleegidele kui ka avalikkusele; · omab piisavaid teadmisi ja oskusi teadustöö tegemiseks meditsiini valdkonnas; · suudab jätkata õpinguid eriarstiõppes; · tunneb ja järgib teaduseetika ja meditsiinieetika ning tõenduspõhise meditsiini põhimõtteid;[2] Eetika Lisaks meedikute professionaalsetele teadmistele ja oskustele on ravimise juures alati väga oluline ka eetiline dimensioon ning kaastunne patsiendi olukorrale. Kõige rohkem on haiglates õdesid ja nende töö on kogu maailmas väärtustatud ning enamasti puutume haiglat külastades esmalt kokku just nendega, seega pean õigeks pöörata tähelepanu just õdede tööle ja tööeetika
Seepärast soovivad nad, et sotsiaaltöötajad ja koolid annaksid teada lastest, kes võivad olla jõuguliikmed ja seotud relvakuritegudega. Arstid peaksid täitma kodanikukohust ning teatama noa- või kuulihaavadega patisendist ka tema nõusolekuta. Politseiülemad on teinud valitsusele vastava ettepaneku, et paremini toime tulla noortejõukude ja relvakuritegudega. Arstid ja inimõiguslased on ettepaneku vastu, kuna konfidentsiaalsus on meditsiinieetika keskpunkt ja arsti-patsiendi suhte nurgakivi.(Wikram Dodd 29.10.2007) Ühest küljest vaadatuna on politseisse teatamine patsiendi autonoomsuse rikkumine kui tegemist on relvajõukudega. Kui jõugud on omavahel sõjas, siis oleks küll tore, kui arst sellest politseile teada annaks. Kui tulistamine on toimunud jõugusiseselt ja arst sellest teada annab... Arvan, et arst peab ka oma elu peale mõtlema. Kui tulistatuks on osutunud hoopis kõrvaline isik, siis peaks kindlasti teatama
· naiste võrdsuse küsimus; · loomade kasutamine toiduks ja teadustööks; · loodusliku keskkonna säilitamine; · rikaste kohus aidata vaeseid; · küsimused abordi ja eutanaasia teemadel Me ei pruugi nendega küll igapäevasel kokku puutuda, kuid need võivad teatud elu etappidel esile kerkida ning leiavad kõlapinda ühiskonnas laiemalt. Praktiline eetika jaguneb rakenduseetikaks ja kutse-eetikaks. Praktilise eetika tuntuimad valdkonnad: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika ja meediaeetika. Joonis . Eetika jagunemine ( http://www.eetika.ee/217116 ) EETIKA KATEGOORIAD Kohus. Ütleb, et moraalinõude on vaja täita. Kohuse alla kuuluvad ka väärtused, nagu pidada sõna, rääkida tõtt jne Õnn. Selle üle on palju vaieldud. Õnn kujutab hinge tasemel sisemist rahulolu, millega kaasneb pingete puudumine ja hirmu kadumine. Võib öelda, et õnn on
refereerida. Eelkõige jäi see teema mulle silma selle pärast, et abort on paraku tänapäeval väga aktuaalne ning noored tütarlapsed, kes kogemata rasestuvad, võtavad seda väga kergekäeliselt ning ei mõtle tagajärgedele. Kasutasin kolme teaduslikku allikat, kus oli väga palju kasulikku ja huvitavat infot. Nendeks olid: Kiivet, R., & Harro, J. (2002). Eesti rahva tervis 1991- 2000; Mason, J. K., & R. A. McCall Smith. (1996). Õigus ja meditsiinieetika; Niiberg, T. (2008). Naiseks, emaks ja daamiks. Viimast soovitan kõikidel naisterahvastel lugeda, kuna seal on tohutult palju infot, mida tasub kõigil naistel teada. Referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kolmest peatükist, kokkuvõttest ning kasutatud kirjandusest. Esimene peatükk räägib abordiseaduse arengust, mis oma korda veel koosneb kahest alapeatükist. Teine peatükk on abordi füsioloogilised ja psühholoogilised tagajärjed, mis jaguneb
kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. 5.4 Eetika põhiülesanne Siduda inimese teoreetiline maailmakäsitlus üldiste praktiliste näpunäidetega, kuidas selles maailmas toimida. Suhteliselt vähe tegemist tavakäitumisega, kuid väga palju tegemist kogu poliitilise elu määramisega. 5.5 Kutse eetika Kutse-eetika on üks praktilise eetika harusid. Kui osa neist harudest käsitlevad mõne laiema valdkonna eetikat tervikuna (näiteks meditsiinieetika), siis kutse- eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (näiteks arstieetika ja õe-eetika). Kutse- eetika on eriti omane klassikalistele või traditsioonilistele professioonidele, milleks peetakse meditsiini, õiguse, kiriku ja armeega seotud kutseid. Kuid professioonide nimekiri, mida kutse-eetika hõlmab, on tänapäeval muidugi pikem. 5.6 Eetika jaotised *Deskriptiivne eetika eetilise käitumise kirjeldamine. * Normatiivne eetika eetiliste hoiakute seletamine ning põhjendamine ja
surmama. Eutanaasia korral peaks minu arvates olema tegu subjekti sooviga. Kui soovi ei ole ja tegu on teadvusel viibiva inimesega, on tegemist mõrvaga ka soovi olemasolul läheb eutanaasia mõrvana arvesse, välja arvatud Hollandis, kus 1994. aastal hakkas kehtima seadus, mis lubab aktiivse eutanaasia. 9. Arstid peavad andma endast kõik, et aidata patsienti tema elu päästmiseks. Ükski arst ei tohi eutanaasia otsust väga kergelt vastu võtta, sest see oleks meditsiinieetika vastu. Nagu Hippokratese vandes on öeldud, et ,, Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub". Ükski arst ei tohi oma vanned murda, sest seda tehes peaks ta oma ametist taganema. 10. Otsustajatel võib tekkida kurbus ja kibestumus, et neid pole muud võimalust kui eutanaasia. See võib neid painama jääda, sest nad on pidanud sellise otsuse tema ilma, et nad selle isiku käest
: rakenduseetika tegeleb praktiliste seadused ja kohtuorganid karistused küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna Etikett Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või see on kultuuris halvakspanu/heakskiit mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, määratletud A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika).
Terviklikkuse eri aspektid: Personaalne terviklikkus inimese teod on kooskõlas tema käitumisnormidega Moraalne terviklikkus inimese käitumine arvestab olemasolevaid moraaliprintsiipe Professionaalne terviklikkus inimese käitumine on kooskõlas kutse või rolli moraaliprintsiipidega BIOEETIKA: Bioeetika on praktilise eetika haru, mis uurib bioloogias ja biotehnoloogias esile kerkivaid moraalseid, sotsiaalseid ja õiguslikke probleeme. Laiemas tõlgenduses kuulub selle alla ka meditsiinieetika, nt USAs ja mujal. Olulisemad bioeetikat edendavad organisatsioonid on ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO), maailma arstide liit (WMA) ja maailma terviseorganisatsioon (WHO). Biotehnoloogia hõlmab enda alla igasuguse tehnoloogia, mis rakendab elusorganisme tootma midagi inimese hüvanguks. Kaasaegne biotehnoloogia on seotud pigem teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Biotehnoloogiaga seotud probleemid: 1)turvalisus
,,valeks" ehk siis kirjeldav ja normatiivne, praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal. See haru käsitleks infotehnoloogia poolt tekitatud või mõjutatud eetika probleeme. Üliõpilaste nõudmisel sai sellest eraldiseisev loengukursus.[11] Informatsioonieetika on veidi uuem ja laiem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti
3 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas Väga oluliseks osaliseks inimese ja tema elu kujunemisel on tema kaaskondsed oma tegemistega ning siia kuuluvad teiste hulgas ka meedikud ja meditsiin. Paraku on üheks elu lõpu loomuliku kulu komplitseerijaks kaasaegne meditsiin ise ning selle raames on teatud tingimustes toimuv elustamine, kunstlik toitmine ja vedeliku manustamine, terminaalne sedatsioon ning mõttetust ravimisest hoidumine saanud moodsa meditsiinieetika klassikalisteks elu lõpuga seonduvateks probleemideks, kus erinevad pingeseisundid on varmad tekkima. Äsjanimetatud probleemid seostuvad eeskätt just nö passiivse eutanaasia meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse
antiseptika nõudeid ning järgima üldisi hügieenijuhiseid. Nõuete kohaselt peab kiirabitehnik viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab ülevaate toimunud visiitidest, ilmnenud meditsiinilistest ja tehnilistest probleemidest ning annavad vahetuse üle järgmisele kiirabibrigaadile. Meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipide järgimine ning kiirabitöö ja patsientidega seotud informatsiooni konfidentsiaalsuse nõuetest kinnipidamine on ühiseks kohustuseks kõigile kiirabi töötajatele. Kiirabiteenistusel on ka mitmeid täiendavaid ülesandeid: vajadusel erakorralise meditsiinilise konsultatsiooni ja abi andmine kiirabibaasis ,spordi- ja massiürituste julgestamine, VIP persoonide turvamine riiklikel visiitidel
puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal. Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse
ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad- Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom
Kas meil saab olla otseseid kohustusi teiste entiteetide ees peale praeguste inimeste? Mida tähendab mõiste „seesmine väärtus“? Kas väärtused saavad olla objektiivsed või on alati vaid subjektiivsed? 3. Mis vahe on keskkonnaeetikal ja bioeetikal? Bioeetika – bioloogiliste distsipliinide ja eluteadustega seotud eetiliste küsimuste uurimine. Peaasjalikult inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. Valdava osa moodustab meditsiinieetika, sageli mõeldaksegi bioeetika all just seda. Keskkonnaeetika – võidakse lugeda bioeetika alla kuuluvaks, aga enamasti eraldi haruna käsitletud. 4. Millistest osadest koosneb argument? Toetav väide, järeldus. Toetuseks kasutatud väited, eeldused. 5. Millistel juhtudel võidakse argumendis saada väär järeldus? Järeldus ei tulene eeldustest. Eeldused on väärad. 6. Mida ütleb Hume’i seadus? Too mõni näide Hume’i seaduse rikkumise kohta.
Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud! Seega ‘kohustuse’ mõiste justkui hõljub ühe kindla professiooni raames. Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on liiga erinevad. Iga olukorra kohta ei saa ju 5. Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3)
· Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi
riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=982570019&login=proov& password=&system=ems&server=ragne1. 9 Näiteks Soome advokaatide kohustuste, vastutuse ja sealse advokaadieetika kohta võib lähemalt lugeda: J. Peltonen. Põhimõisted. Kohus. Advokatuur. Tartu, 1994, lk 55–70. Kuigi käsitlus lähtub Soome õigusest, on selles kirjeldatud põhimõtted paljuski universaalsed ja aktuaalsed seega ka Eesti tingimustes. 10 Vt selle kohta lähemalt: J. K. Mason, R. A. McCall Smith. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn, 1996, lk 102–105. 11 Näiteks on väidetud selleks olevat vajalik advokatuuriseaduse eelnev muutmine kutsesobivuskomisjoni moodustamise aluste osas. JURIDICA II/2002 123 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets
geeniandmete kuritarvitamine. Seaduseelnõu kohaselt on teatud põhjustel lubatud andmeid tagasi kodeerida. Tagasikodeerimine on geenidoonori tervise- ja sugupuuandmete ning vajadusel geeniandmete seostamine tema isikuandmetega eelkõige tema enda soovil. Geenivaramu projekti koostamisel üleskerkivate eetikaprobleemide käsitlemiseks on moodustatud kuueliikmeline nõuandva rolliga eetikakomitee, mille liikmed on juba varasemalt meditsiinieetika- ja seadusandlusega seotud asjatundjad. Projekti elluviimisel ning hilisemate tegevuste ja uuringute käivitamisel saab seadusest tulenevalt määrava rolli sõltumatu eetikakomisjon, kes hindab meditsiiniuuringute läbiviidavuse kohasust riigi tasandil. Suhetes avalikkusega on Geenivaramu projekti lähtekohaks olla aktiivne osapool ja anda ise võimalikult palju infot kõikidele sihtrühmadele, kes puutuvad kokku Geenivaramu projektiga
Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide "praktiline" viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja
substantsi tunnustamist ka suremisel. Eelkõige tähendab see patsiendi õigust loobuda agooniat pikendavast intensiivravist, aga ka seda, et arstil puudub kohustus allutada intensiivravile seda mittesoovivat haiget (4., lk 2392). "Inimese surm ei ole mitte hetk, vaid protsess. Eutanaasia korral on põhiprobleem selles, kuidas ja kui kaua peab arst selles protsessis surijat saatma" (2., lk 1829). KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mason, J.K McCall Smith Õigus ja meditsiinieetika Tallinn, 1996 2. Sootak, J Kuriteod elu ja tervise vastu Tartu Ülikool, 1996 3. Sootak, J Surm kui kokkulepe. Surma mõiste õiguslikke ja eetilisi probleeme Akadeemia nr 9, 1996 4. Stellamor, K Eutanaasia arstieetika ja õiguse vaatenurgast Akadeemia nr 11, 1995
Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline Eetika Normatiivne teooria Normatiivne eetika Praktiline e Rakenduseetika Normatiivne teooria püüab leida käitumisnorme, mille järgi inimestele hinnanguid anda. Rakenduseetika valdkondi: · Bioeetika · Meditsiinieetika · Keskkonnaeetika · Ajakirjanduseetika · Meedia eetika · Ärieetika 2. loeng: EETILINE RELATIVISM Moraaliskeptitsismi vormid Moraaliskeptitsism objektiivseid moraalistandardeid ei ole olemas. Objektivism moraaliprintsiibid kehtivad universaalselt ega sõltu sellest, mida inimesed arvavad. Skeptitsism: 1. Nihilism 2. Relativism Nihilism ja relativism Nihilism moraalset tõde (tõdesid) ei ole olemas
mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses
religioon, nt voodoo, santeria. Õpetus ja filosoofia Religioon kaasaegses maailma et religioonil oleks tähendus. Oma usu kaitsemine apologeetika. Religiooni ees on uued küsimused/väljakutsed, kuidas religioon suhestub uue maailmaga (uusimad teadusandmed ja iidsed traditsioonid). Uued kultuurid selleks, et usku saaks levitada tuleb õppida uusi kultuure. Maailm muutub pidevalt: teadus ja religioon, meditsiinieetika, abort/eutanaasia?, millal algab/lõpeb elu?, mis on elu? 2. Müüdiline õpetust antakse edasi juttudes müütides. Müüt on lugu jutt olulisest. Müüdil on algus ja lõpp (kosmoloogilised, eshatoloogilised), sageli räägib inimese algusest, maailma algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud
(vähemalt osaliselt) poliitiline ja mitte tervenisti teaduslik mõiste ning põhineb väärtushinnangutele. Mida sellest järeldub eetika osas? - postmodernistid pole nõus, et eetilisi valikuid teostab ratsionaalne ja autonoomne indiviid, kelle keha omadused pole üldse olulised # tegelikult nendelt, kes ei vasta normaalsusele, keelatakse teistega võrdväärne subjektsus. Vt. alternatiivi: kurt või keelelise vähemuse esindaja? # meditsiinieetika teemaks on olnud tervishoiutöötajate valikud, vähem teiste omad. PM meditsiinieetika tunnistab ka sõltuvas positsioonis inimeste moraalse subjektsuse # PM vähendab üldistamist ja vastab küsimustele inimese ja tema taotluste ja olukorra spetsiifikast lähtudes - PM probleemidest esimene on, et raskem on esitada nõudmisi, kui ei saa neid põhjendada moraaliga. "Irooniline, et autoriteete vastustatakse just siis, kui naised hakkavad ka autoriteetide hulka jõudma." - parandada dialoogi
Olukord muutus otsustavalt, sest vanainimesest patsienti saadi nüüd tuua surma künniselt tagasi või vähemalt hingama. Ometi kogetakse üha enam probleeme tekitavaid olukordi, kus patsiendi eluhoidmine õnnestunud elustamise järel on võimalik üksnes meditsiinitehnika abiga. Põhjendatult küsiti, kas surm siis ei ole vanuri elu loomulik lõpp ja kas surmamomendi tehniline edasilükkamine ning suremisaja pikendamine pole ehk meditsiinieetika väärotsus, kui elustamine ainult lisab patsiendi kannatusi ja kui ta elamine on sõltuv vaid vaevavatest abivahenditest. Eetiliste elukohustuste: elu kaitsmise ja kannatuste leevendamise vahele oli tekkinud lepitamatu vastuolu. Vanurit raviva arsti probleemiks kujuneb: kas jätta olemasolevad abivahendid kasutusele võtmata, säästes sellega surevat vanainimest asjatutest piinadest. Surevasse patsienti ja tema ravisse suhtumist muutis palju see, et 1982.a
Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika vahele tõmmata ei saa, kuid nagu nimigi osutab, peetakse kutse-eetika all silmas mingil kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika. Samas võivad laiemad meditsiinieetika teemad nagu abordi lubatavus või patsiendi autonoomia küsimus tulla omakorda kõne alla nii arstieetika kui ka õe-eetika raames. Õiguse valdkonnas tulevad ette näiteks kohtuniku-eetika ja advokaadi-eetika. Ametniku eetika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada mitmesse erinevasse ainevaldkonda, sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu
struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi: o kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3
AIDS andis ka selge märgi, et inimkeha on muutumas omandiobjektiks. Sellele aitasid kaasa levivad keha-kultuse fenomenid, alates body-building'ust ja lõpetades plastilise kirurgiaga. Siit lähtuv tervisekultus toob käibesse tagasi kõikvõimalikud traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid. Tulevad tagasi ka tabud (vähk) ja positiivsed stigmad (AIDS). Keha juurest võib minna edasi juba küsimuseni, kes omab hinge (elu). Tõsiseks probleemiks kaasajal on saanud meditsiinieetika. Selle on esile kutsunud paljude klassikaliste meditsiinis toiminud kaanonite eitamine või võimendumine arsti-patsiendi paternalistlik suhe näiteks või uute probleemide AIDS tekkimine. Oluline probleem on ravimitööstusega seonduv. 1964 Helsinki deklaratsioon arstiteadusliku uurimistöö kohta viimases tehti vahet terapeutilistel ja mitteterapeutilistel eksperimentidel. Esimesel puhul oli tegemist koostööga kliinilise ravi pinnal ja eesmärgiks oli patsiendi parandamine..
annaabi.ee 
