Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad orga...
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. Likerti skaala e summeeritud hinnangute skaala Selline skaala kus hinnatakse tulemust 5 või 7 palli skaalal. Kus ühes otsas tugev väitega nõustumine ja teises mitte nõustumine. Iga küsimuse skoorid summeeritakse ja saadakse summaarne skoor. 4. Sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkond, isikutevahelised ja grupiprotsessid. Sotsiaalne mina, Johari aken ( 4 väljundit) - seos enesehinnangu ja enesetõhususega Uurimisvaldkond koosneb kolmest osast · Isikusisesed protsessid See, kuidas inimene tajub ennast ja kuidas ta käitub, mõjutab kõiki tema suhteid. Kes inimene enda arvates on ja kuidas ta käitub, tuleneb osaliselt sellest, mida inimene enda kohta mõtleb ja kuidas ta tahab enda kohta mõelda. Näiteks, kas inimene tahab
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia
mehi kui ka naisi ning erinevate vanusegruppide ja rahvuste esindajaid. Samas, kui koolitatavate erinevused haridustaseme ja keeleoskuse osas või ka õppimisega seotud hoiakute osas on väga suured, takistab see grupi kui terviku arengut. (Lõhmus jt. 2011, 68.) Üks olulisi sotsiaalseid tegureid on inimeste arv grupis. Sotsiaalseid tegureid uurinud eri autorid on pakkunud erinevat optimaalset inimeste arvu koolitusel. Minimaalseks osalejate arvuks, mille puhul toimivad grupiprotsessid (nendest lähemalt vt allpool), on 56 inimest, optimaalseks loetakse 812 inimest. Muidugi saab koolitada ka suuremates gruppides ja sageli nii tehaksegi. Kuid suurema grupi puhul on grupiprotsessid aeglasemad ja inimeste psühholoogilised kaitsed tugevamad. Ja ka õppimine vastavalt aeglasem. (Lõhmus jt. 2011, 69.) Vaimne/intellektuaalne õpikeskkond. Intellektuaalset õpikeskkonda mõjutavad õppimisele seatud eesmärgid. Õppijat mõjutavad
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
Organisatsioonikäitumine Organisatsiooni mõiste · ORGANISATSIOON Sõna organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. · Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. · Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. · Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Organisatsiooni olemus · Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vaj...
· Loovad teadmised aitab õpetajal hinnata õpilaste võimet rakendada teadmisi probleeme lahendades. Arendab arusaamist, kuidas teadmisi kasutada ja aitab leida puudusi oma mõtlemises käsitletaval teemal. Nt. Vaadelge silindri erinevaid tasapinnalõikeid. Millised kujundeid leiate lõikepindadelt? Õppimine on koostöö, kus õpilased moodustavad teadmisi loovaid rühmi ning jagavad vastastikku kogemusi, teadmisi ja oskusi. Õppimine ja grupiprotsessid klassis Õpistrateegiad on teadlikud otsused rakendada olemasolevaid oskusi oma eesmärkide saavutamiseks. Holistlik kognitiivne stiil hästi jäävad meelde ruumilised kujutised, tuginevad juhuvalikumeetodile. Detailidele suunatud kognitiivne stiil sõltuvad süstemaatilistest meetoditest, meelde jääb suuline ja kirjalik materjal. Õpetaja autoriteet tuleneb: 1. Seaduslikust võimust õpilased aktseptivad, et õpetaja positsioon annab õiguse öelda
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu nimi. Linn: kirjastuse nimi. Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I. Tallinn: Valgus. Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja
9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hä...
polnud, nt: igal alluval üks ülemus, hüvitamine peab olema õiglane nii töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Enamik inimesi on laisad ja ei soovi tööd teha. Inimesi tuleb vahetult suunata. Nad töötavad vaid karistust kartes. Enamik kardab vastutust, peamine on turvalisus. Enamik ei ole loovad. Y-teooria: Töö on loomulik tegevus
Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid. 18. Grupiprotsessid · Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda. · Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest. Grupeerumisprotsess hõlbustab organisatsioonilise tegevuse korraldamist. Organisatsiooni toimimise seisukohalt:
eksperimendid tõestasid? Elton Mayo- Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? · X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8 · Kriisimoodused on otstarbekad, kui on vajalik leida kiire lahendus ja pole aega arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana. · Organisatsiooni probleemide lahendamise moodused peavad arvestama nii suhtele kui ülesandele orienteeritud käitumist. Tähtsad on grupiprotsessid ja osalejate motivatsioon. · Inimestevaheliste probleemide lahendamisel tuleks tähelepanu suunata suhetele orienteeritud käitumisele. · Rutiinsel probleemi lahendamisel toimivad kujunenud kombed ja tavad. Rober Bolton (2002:283) töötas välja lihtsa, kuid praktilise konflikti lahendamise kolmeosalise meetodi, mis võimaldab konflikti konstruktiivsemaks muuta. Boltoni välja töödeldud protsess aitab kaasa tunnete väljendamisele ja kehtestavale suhtlusele, kuid ei
ootused, • saab toetada laste tunnet, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka, kaasates lapsi ühisesse tegevusse. • õpetaja tegeleb kasvatustöö käigus laste sotsiaalsete oskuste arendamisega. 3 Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Lapse suhted eakaaslastega, grupiprotsessid. Kui laps mängib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel. Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena Võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Õpetaja peab siinkohal jälgima, kuidas laps siin hakkama saab ja vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik ja ahelat pidi ülevalt alla. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli trad. tõlgendus töötaja ainult täidab ja teeb. Tavalisel inimesel on töö vastu vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, se...
eelkõige alluvatega koostöö tegemine o Elton Mayo: Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama. Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis: grupiprotsessid töötajate individuaalse omadused erinevad juhtimisstiilid juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted o Douglas McGregor: X- ja Y -tüüpi juhid: X Y *Inimesed laisad ja võimalusel väldivad *Töö on in jaoks loomulik teg töö teg *Inimese suunatus jõupingutustele, on
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi
tegutsedes. Hawthorne uurimuse etapid: 1) Uurimused valgustuse mõjust produktiivsele. 2) Uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega (töötatud tundidega) ja töötingimustega. 3) Töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil. 4) Sotsiaalse organisatsiooni analüüs. 2 Individuaalset käitumist töökorralduse seisukohalt mõjutavad: - grupiprotsessid - töötajate individuaalsed omadused - erinevad juhtimisstiilid - juhi suhtlemisvilumused ja -oskused - sotsiaalsed suhted Juhi ülesanded: - planeerimine - organiseerimine - valitsemine - koordineerimine - kontrollimine - Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. - «Fayoli sild» - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad ametliku struktuuri piirid, et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni.
Kohesiivsus näitab, mil määrel grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed. Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega. Grupi kohesiivsust mõjutavad: · Grupi homogeensus; · Koosveedetud aeg; · Grupi suurus; · Väline surve või ohu määr; · Grupi staatus; · Edukogemused; · Gruppi sisenemise keerukus; · Kommunikatsiooni määr. 19. Grupiprotsessid Sotsiaalne hõlbustamine teiste juuresolek parandab sooritust, kui on kerge ülesanne. Konformsus (leplikus) oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. Konformsust tekitavad: · grupi olemus (väga suur sarnasus grupi liikmetega), · indiviidi reaktsiooni olemus (avalik situatsioon, teiste kuuldes pean ka nõustuma), · ülesande tüüp (ebamäärane, teised said äkki paremini aru, ma vastan nii nagu nemad),
Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 2.2. Inimressursi koolkond · Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. · Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad
Mõjuvõim koos teistega 2. Mõjuvõim teiste üle. Elton Mayo- keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. Hawthorne`i efekt- uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. Inimressursi koolkond: Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow`d- vajaduste hierarhia teooria: Douglas McGregor- x- teooria: uuris juhi ja alluvate omavahelisi suhteid
rahulolu). Läbirääkimised AÜ-ga (← ametiühingutega). Süsteemide koolkond - organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu; lisaks saab see süsteem oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik. 1980: Personalijuhtimine muutub äristrateegia osaks (stress, tähelepanu teooria ja praktika ühitamisele, organisatsiooni kliima, grupiprotsessid, organisatsiooni kultuur). Juhtimises vahetule juhtidele palju uusi rolle (sh töötajate värbamine ja arendamine). Personalijuhtimist mõjutavad suunad 21. sajandi alguses: tehnoloogia kiire areng; majanduse globaliseerumine; demograafilised muutused; paindlikud struktuurid, projektid; töösuhted lühemad; virtuaalne organisatsioon; informatsioon; lojaalsus eriaala vs organisatsioon; juhtimine organisatsiooni kultuuri kaudu; maandussurutise mõjud
vastuvõetud otsuseid 17 ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt see, et ei otsustata, KES ja MILLAL midagi teeb. b) vajadusel tuleb arutada ka tulemuste standardite üle 6. samm Tulemuste hilisem kontroll Kõik esialgsed lahendused ei pruugi hästi töötada. Seetõttu on oluline arutada (hiljem), kas kõik on tehtud otsustega endiselt rahul. Mõnikord võetakse endale kohustusi, mille täitmine võib osutuda väga raskeks. 1.10 Grupiprotsessid ja meeskonnatöö Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes arendavad oma proffessionaalseid oskusi pidevalt edasi. EESMÄRGID NORMID MOTIVATSIOON ROLLID KOOSSEIS SIDUSUS MEESKONNAVÄLISED SUHTED JUHTIMINE GRUPI/MEESKONNALIIKMETE ROLLID 1. Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid: Initsiaator esitab uusi ideid ja püüab leida efektiivsemaid töömeetodeid Infokoguja esitab ja küsib fakte
Eesmärk muutub oluliseks. Performing toimimine Rollid paigas, vastastikkuse abi vajalikkus selge. 8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis Grupi suuruse kasvamisega (2-7) (8-12) (13-16) suureneb ka erinevus grupi liikmete vahel, kui varem oli kerge saavutada üksmeelt, siis nüüd enam mitte (aruka otsuseni jõudmise aeg muutub, suureneb või väheneb). Samuti suureneb vajadus eestvedamise ehk liidri järgi, muutub liikmete käitumine ning ülejäänud grupiprotsessid. Hakkab esinema üksikliikmete domineerimine (tegelikult grupi suurenedes rääkivate inimeste arv oluliselt ei suurene), kelle kindlus on suurem, sest grupi kasvades kasvab ka häbitunne. LOENG X Motiveerimine 1. Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias? Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: (1)füsioloogilised vajadused, (2)turvalisus ja kaitstus, (3)kuuluvus, (4)tunnustus, (5)eneseteostus
p) Eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: Mõjuvõim koos teistega (power with) Mõjuvõim teiste üle (power over) c) Elton Mayo – keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas , et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. Hawthrone’i efekt – hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Teguri, mis mõjutavad indiviidi – grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 20. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad q) Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajad: Abraham Maslow (vajaduse hierarhia teooria), Douglas McGregor (X ja Y teooria). 21
juhtnöörid keskmiseni suureni Grupiliikmete käitumine Tolerantsus liidri Nõrgast Keskmisest Tugev suuniste suhtes tugevani tugevani Üksikute Nõrk Keskmisest Tugev ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 39 grupiliikmete tugevani domineerimine Grupiliikmete Nõrk Keskmine Tugev pidurdatus Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrgast Keskmisest protseduuride keskmiseni tugevani formaliseeritus Aruka otsuseni jõud- Nõrgast Keskmisest Pikk mise aeg keskmiseni pikani Alagruppide Väike Keskmine Suur kujunemise tõenäosus grupis Grupiliikmete arvu muutudes muutuvad ka grupisisesed protsessid. Hästi iseloomustab grupi ülemist piire ütlus, et grupis peaks olema nii palju
väärtustan, on ka minu ressursid. Ressurssideks võivad olla näiteks objektid (nt auto, mis teenib seda eesmärki, et saan elatist teenida; maja=kodu, töövahendid). Hobfoll nimetab energiateks ressursse, mis on näiteks raha (et kuskilt tuleb püsivalt mingi sissetulek). Personaalsed omadused (ka ressurss): sotsiaalsed oskused, hääl, enesekindlus, füüsilised omadused. Veel toob ta välja olukorrad: on olemas sotsiaalne toetusvõrgustik, stabiilne töö- ja õpikeskkond. Grupiprotsessid. · Psühholoogiline stress tekib, kui ressursid on ohustatud. · Ressursid on kaotatud · Investeerin ressursse, aga see ei too oodatud kasu. Inimesed tulevad toime läbi ressursside paigutamise ja investeerimise. Eriti keerulised on olukorrad, kus tunnetatakse oluiste personaalsete ressursside kaotust, mida uuendada ei saa. Nt krooniline haigus, nägemise kaotus jms. Stressi soodustavad tegurid: olulised elusündmused, igapäevaelu aspektid, stressi sotsiaalne aspekt.
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal...
5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja
41. ·Mõjuvõim koos teistega 42. ·Mõjuvõim teiste üle 43. Elton Mayo - Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 44. 45. Tähelepanu pöörati inimesele ja tootmise sotsiaalse külje esile toomisele. Tõsteti esiplaanile inimtegur ja inimsuhted tööolukorras, samuti mitteametliku organisatsiooni roll. Inimene on organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult ja ebaotstarbekalt. Et inimesi organisatsioonile vajalikul viisil toimima
....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”. • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) • SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused,
grupile vastuvõetavaks. Samas on vahel vajalik et neid norme rikutaks, sest muidu ei toimuks arengut. Normid võimaldavad normaalset kooseksisteerimist. 6.5 Mil viisil mõjutab grupi toimimist grupi suurus? Grupi suuruse kasvamisega suureneb erinevus grupi liikmete vahel, kui väikses grupis on kerge saavutada üksmeelt, siis suures enam mitte. Samuti suureneb vajadus eestvedamise ehk liidri järele, muutub liikmete käitumine ning ülejäänud grupiprotsessid. Hakkab esinema üksikliikmete domineerimine. Kui grupp kasvab liiga suureks väheneb selle funktsionaalsus. 6.6 Missugused on põhilised kaheksa rolli grupis? Rollid grupis: o Ideede genereerija - uute ideede tekitaja, mõtleja, mitte teostaja 17 Juhtimise alused o Võimaluste otsija - eesmärgile suunatud, otsib uusi variante eesmärkide rakendamiseks
Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitöö...
• Mõjuvõim teiste üle (power over) Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad • Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. • Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow – vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria
tegutsevat ülla eesmärgi nimel; 4. korrus kategoriaalne mõtlemine ja tajutud legitiimsus: terroristid saavad osaks nö väikestest rakkudest. Selgeks saavad piirid ,,meie" ja ,,nende" vahel, mis aitab eesmärke legitimiseerida. ,,Rakkude" juhid on autoritaarsed, kontrollivad alamaid, kel puudub taganemistee; 5. korrus terroriakt: tsiviilisikuid defineeritakse kui outgrupi liikmeid ja nad dehumaniseeritakse, sooritatakse terroriakt. 11. Grupiprotsessid, Mari-Liis Mägi, 24.04.2018 Grupp on kaks või enam isikut, kelle kooslust iseloomustab suhete stabiilsus, omavaheline struktureeritud suhtlemine, ühise eesmärgi jagamine, üksteisest sõltuvus, gruppi kuuluvuse tunnetamine. Grupid moodustuvad tavaliselt siis, kui nende liikmetel on mingisugune ühine eesmärk. Gruppe iseloomustavateks tunnusteks on: - kohesiivsus e sidusus grupis olevate isikute omavaheline seotus, sarnaste tegurite olemasolu (nt perekond, kogudus, gäng)
Soovituslik kirjandus 55 Pädevustest õpetajale. Tallinn: HM Metoodika ja Koolituskeskus, 1996. Ugur, K. Meediaõpetus põhikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava. Tallinn, 2003. Nahkur, A. Rollimäng: mis, milleks ja kuidas? Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, 1996, lk 8792. Nõmm, E., Valgmaa, R. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere, 1995. Põhikooli valdkonnaraamat EESTI KEEL JA KIRJANDUS 2010 LISA 8 NÄITEID KOOLI LOOVTÖÖDE TEMAATIKAST Anne Ermast 55 Loovtöö teema peaks orgaaniliselt seostuma ainekavaga ning puudutama isiklikult tegijat ennast
Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired. Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
