Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad orga...
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. Likerti skaala e summeeritud hinnangute skaala Selline skaala kus hinnatakse tulemust 5 või 7 palli skaalal. Kus ühes otsas tugev väitega nõustumine ja teises mitte nõustumine. Iga küsimuse skoorid summeeritakse ja saadakse summaarne skoor. 4. Sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkond, isikutevahelised ja grupiprotsessid. Sotsiaalne mina, Johari aken ( 4 väljundit) - seos enesehinnangu ja enesetõhususega Uurimisvaldkond koosneb kolmest osast · Isikusisesed protsessid See, kuidas inimene tajub ennast ja kuidas ta käitub, mõjutab kõiki tema suhteid. Kes inimene enda arvates on ja kuidas ta käitub, tuleneb osaliselt sellest, mida inimene enda kohta mõtleb ja kuidas ta tahab enda kohta mõelda. Näiteks, kas inimene tahab
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia
mehi kui ka naisi ning erinevate vanusegruppide ja rahvuste esindajaid. Samas, kui koolitatavate erinevused haridustaseme ja keeleoskuse osas või ka õppimisega seotud hoiakute osas on väga suured, takistab see grupi kui terviku arengut. (Lõhmus jt. 2011, 68.) Üks olulisi sotsiaalseid tegureid on inimeste arv grupis. Sotsiaalseid tegureid uurinud eri autorid on pakkunud erinevat optimaalset inimeste arvu koolitusel. Minimaalseks osalejate arvuks, mille puhul toimivad grupiprotsessid (nendest lähemalt vt allpool), on 56 inimest, optimaalseks loetakse 812 inimest. Muidugi saab koolitada ka suuremates gruppides ja sageli nii tehaksegi. Kuid suurema grupi puhul on grupiprotsessid aeglasemad ja inimeste psühholoogilised kaitsed tugevamad. Ja ka õppimine vastavalt aeglasem. (Lõhmus jt. 2011, 69.) Vaimne/intellektuaalne õpikeskkond. Intellektuaalset õpikeskkonda mõjutavad õppimisele seatud eesmärgid. Õppijat mõjutavad
muutub, saab tasu kui jälle ennast ületab *võrdusprintsiip kõik saavad võrdselt. *vajaduseprintsiip igale ühele nii palju kui ta vajab. 2. Jaotamisega mitteseonduvad normid: reguleerivad grupi üldiseid suhteid. *seotusnormid grupi ühistegevuse baasreeglid *vastastikuste suhete ja käitumise ja rolli normid määravad avatuse määra suhetes *vastutusnormid rõhutavad, et vastastikustes suhetes olevatel inimestel on kohustus hoolida üksteise käekäigust 18.Grupiprotsessid (mõjumehhanismid) Sotsiaalne hõlbustamine teiste juuresolek parandab sooritust, kui on kerge ülesanne. Konformsus (leplikus) oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. Konformsust tekitavad: grupi olemus (väga suur sarnasus grupi liikmetega), indiviidi reaktsiooni olemus (avalik situatsioon, teiste kuuldes pean ka nõustuma), ülesande tüüp (ebamäärane, teised said äkki paremini aru, ma vastan nii nagu nemad),
intuitsiooni koostoimes. Juhi töö korraldamine · Juhi viis peamist suhtluskanalit Kirjalik suhtlemine seotud dokumentatsiooniga, iseloomustab ametlikkus ja tagasiside aeglus, nõuab oskusi ja vilumusi; Telefonikõne on suulise suhtlemise erivorm, kasutatakse kiireloomulise informatsiooni edastamiseks; Plaanipärane koosoleks ja nõupidamine, kus juht suhtleb vahetult paljude inimestega, avaldavad mõju grupiprotsessid; Planeerimata koosolek on kiiret lahendust nõudvate probleemide lahendamiseks; Reis ja ringkäik annavad võimaluse saada uusi kogemusi ja suhelda inimestega
· Loovad teadmised aitab õpetajal hinnata õpilaste võimet rakendada teadmisi probleeme lahendades. Arendab arusaamist, kuidas teadmisi kasutada ja aitab leida puudusi oma mõtlemises käsitletaval teemal. Nt. Vaadelge silindri erinevaid tasapinnalõikeid. Millised kujundeid leiate lõikepindadelt? Õppimine on koostöö, kus õpilased moodustavad teadmisi loovaid rühmi ning jagavad vastastikku kogemusi, teadmisi ja oskusi. Õppimine ja grupiprotsessid klassis Õpistrateegiad on teadlikud otsused rakendada olemasolevaid oskusi oma eesmärkide saavutamiseks. Holistlik kognitiivne stiil hästi jäävad meelde ruumilised kujutised, tuginevad juhuvalikumeetodile. Detailidele suunatud kognitiivne stiil sõltuvad süstemaatilistest meetoditest, meelde jääb suuline ja kirjalik materjal. Õpetaja autoriteet tuleneb: 1. Seaduslikust võimust õpilased aktseptivad, et õpetaja positsioon annab õiguse öelda
Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu „win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Folletti seisukohti. Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo - psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Mayo järgi mõjutavad indiviidi tegevust järgmised tegurid : grupiprotsessid; töötajate individuaalsed omadused; erinevad juhtimisstiilid; juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted George Elton Mayo`t seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega. Uuringuid viidi läbi kuue aasta jooksul (1927-1933). Need uuringud rõhutavad motivatsiooni mõju inimese töö tulemuslikkusele. Hawthorne uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle
Erinevus liidri ja Väike Keskmine Keskmine/suur grupiliikmete vahel Liidri suunamine Väike Nõrk-keskmine Keskmine-suur Liikmete käitumine Toleratnsus liidri Nõrk-tugev Keskmine-tugev Tugev korraldustele Grupiliikmete Nõrk Keskmine-tugev Tugev domineerimine Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrk-keskmine Keskmine-tugev protseduuride formaliseeritus Gruppide tüpoloogia Dihhotoomiline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksoerimentaalsed Püsivad, loomulikud Suured Väiksed Ametlikud, formaalsed Mitte ametlikud, mitteformaalsed
jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu nimi. Linn: kirjastuse nimi. Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I. Tallinn: Valgus. Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja
9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd
Organisatsioonikäitumisest Organisatsioon ja keskkond Grupiprotsessid, grupitööd Visioon, missioon, ülesehitus ja areng Organisatsiooni struktuur Slaidid Organisatsioonikultuur ja väärtused Slaidid_Organisatsiooni väärtuste avaldumine läbi erienvate elementide Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte
polnud, nt: igal alluval üks ülemus, hüvitamine peab olema õiglane nii töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Enamik inimesi on laisad ja ei soovi tööd teha. Inimesi tuleb vahetult suunata. Nad töötavad vaid karistust kartes. Enamik kardab vastutust, peamine on turvalisus. Enamik ei ole loovad. Y-teooria: Töö on loomulik tegevus
Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid. 18. Grupiprotsessid · Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda. · Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest. Grupeerumisprotsess hõlbustab organisatsioonilise tegevuse korraldamist. Organisatsiooni toimimise seisukohalt:
eksperimendid tõestasid? Elton Mayo- Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? · X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8 · Kriisimoodused on otstarbekad, kui on vajalik leida kiire lahendus ja pole aega arutamiseks. Mõnes ettevõttes tõlgendatakse kõiki olukordi kriisiolukorrana. · Organisatsiooni probleemide lahendamise moodused peavad arvestama nii suhtele kui ülesandele orienteeritud käitumist. Tähtsad on grupiprotsessid ja osalejate motivatsioon. · Inimestevaheliste probleemide lahendamisel tuleks tähelepanu suunata suhetele orienteeritud käitumisele. · Rutiinsel probleemi lahendamisel toimivad kujunenud kombed ja tavad. Rober Bolton (2002:283) töötas välja lihtsa, kuid praktilise konflikti lahendamise kolmeosalise meetodi, mis võimaldab konflikti konstruktiivsemaks muuta. Boltoni välja töödeldud protsess aitab kaasa tunnete väljendamisele ja kehtestavale suhtlusele, kuid ei
ootused, • saab toetada laste tunnet, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka, kaasates lapsi ühisesse tegevusse. • õpetaja tegeleb kasvatustöö käigus laste sotsiaalsete oskuste arendamisega. 3 Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Lapse suhted eakaaslastega, grupiprotsessid. Kui laps mängib eakaaslastega, siis toimub suhtlemine võrdsega ning laps saab kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel. Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena Võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Õpetaja peab siinkohal jälgima, kuidas laps siin hakkama saab ja vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1
rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu Sotsiaalne (grupiprotsessid jne) märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata. Virtuaalne reklaam, porno, meedia. Lapsed väsinud, arvutisõltlased jne. 4. Arenemissituatsioonid ja nende olemus Tõene või mänguline tõeses situatsioonis toimub eesmärgipärane tegevus, mängulises situatsioonis aga pole eesmärk põhitähtis, olulisem on protsess ja mängureeglite täitmine (usalduse ja tunnetega mängitakse, parteide vahelised hõõrumised, pulm ja matus on
seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik ja ahelat pidi ülevalt alla. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli trad. tõlgendus töötaja ainult täidab ja teeb. Tavalisel inimesel on töö vastu vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta
omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt Gruppidevahelise konflikti korral on osapoolteks kaks või enam gruppi ühest organisatsioonist. Nt. kui iga osakond on meelestatud ainuüksi enda probleemidele. Kui on määratlemata funktsionaalne sõltuvus gruppide vahel, siis ei osata jagada vastutust ega
1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960
Eesmärgiks on kaastunde/kaasaelamise esile kutsumine. IV kompleks ühisloomingu vajadus Lapse olek ja käitumine on rõõmsameelsed. Fantaseeritakse, naljatletakse ja püütakse kaaslast sellele kaasahaarata. Partneri naer või heakskiit naeru kaudu annab edasise mängulise tõuke. Kasutatakse sõnamänge, muudetakse või moonutatakse fraase kõik vaid selle nimel, et kaaslast köita. Peagi elavneb kaaslane ja muututakse teineteise suhtes tähelepanelikuks. Grupid, selle arengufaasid Grupiprotsessid Inimene elab terve oma elu grupis. Ta annab grupile oma hoiakud, mõtted, tunded ja grupp on temaga vastastikmõjus. Miks inimene liitub grupiga? Gruppi kuulumine toob endaga kaasa teatud põhivajaduste rahuldamise võimaluse: · Kuulumisvajadus selle domineerimine toob kaasa janunemise seltskonna järele (nt käiakse koolis ainult seltskonna pärast). - püütakse liituda gruppi - oodatakse kutset teiste poolt
eelkõige alluvatega koostöö tegemine o Elton Mayo: Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama. Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis: grupiprotsessid töötajate individuaalse omadused erinevad juhtimisstiilid juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted o Douglas McGregor: X- ja Y -tüüpi juhid: X Y *Inimesed laisad ja võimalusel väldivad *Töö on in jaoks loomulik teg töö teg *Inimese suunatus jõupingutustele, on
veenmise perifeerne tee ehk sõnumi mitteteadvustamine; kognitiivse dissonantsi loomine ehk vastuolu hoiakute ja käitumise vahel. Kognitiivse dissonantsi ületamiseks ja oma enesehinnangu tasakaalu viimiseks on 2 teed: muuta hoiakuid või muuta käitumist. Veenmise perifeerse tee puhul sõltub edu kommunikatsiooniahela erinevatest lülidest: sõnumi allikas, sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise. Grupiprotsessid Konformsus ehk sotsiaalsete standarditega kohanemin/muganemine; kuuletumine, ka kuuletumine autoriteedile; deindividualiseerumine. Deindividualiseerumine on omaenese individuaalsuse kaotus, millega kaasneb hälbivate käitumisele vastuseisu nõrgenemine oleme massis ja tunneme vähe individuaalset vastutust. Hälbivat käitumist toetavad 2 keskkonnategurit: vähenevad äratuntavad tunnused, mis mõjutavad karistuse tõenäosust
Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi
tegutsedes. Hawthorne uurimuse etapid: 1) Uurimused valgustuse mõjust produktiivsele. 2) Uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega (töötatud tundidega) ja töötingimustega. 3) Töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil. 4) Sotsiaalse organisatsiooni analüüs. 2 Individuaalset käitumist töökorralduse seisukohalt mõjutavad: - grupiprotsessid - töötajate individuaalsed omadused - erinevad juhtimisstiilid - juhi suhtlemisvilumused ja -oskused - sotsiaalsed suhted Juhi ülesanded: - planeerimine - organiseerimine - valitsemine - koordineerimine - kontrollimine - Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. - «Fayoli sild» - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad ametliku struktuuri piirid, et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni.
Kohesiivsus näitab, mil määrel grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed. Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega. Grupi kohesiivsust mõjutavad: · Grupi homogeensus; · Koosveedetud aeg; · Grupi suurus; · Väline surve või ohu määr; · Grupi staatus; · Edukogemused; · Gruppi sisenemise keerukus; · Kommunikatsiooni määr. 19. Grupiprotsessid Sotsiaalne hõlbustamine teiste juuresolek parandab sooritust, kui on kerge ülesanne. Konformsus (leplikus) oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. Konformsust tekitavad: · grupi olemus (väga suur sarnasus grupi liikmetega), · indiviidi reaktsiooni olemus (avalik situatsioon, teiste kuuldes pean ka nõustuma), · ülesande tüüp (ebamäärane, teised said äkki paremini aru, ma vastan nii nagu nemad),
Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 2.2. Inimressursi koolkond · Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. · Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria 13. Kaasaegsed juhtimisteooriad
Mõjuvõim koos teistega 2. Mõjuvõim teiste üle. Elton Mayo- keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. Hawthorne`i efekt- uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. Inimressursi koolkond: Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow`d- vajaduste hierarhia teooria: Douglas McGregor- x- teooria: uuris juhi ja alluvate omavahelisi suhteid
rahulolu). Läbirääkimised AÜ-ga (← ametiühingutega). Süsteemide koolkond - organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mida iseloomustavad entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu; lisaks saab see süsteem oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik. 1980: Personalijuhtimine muutub äristrateegia osaks (stress, tähelepanu teooria ja praktika ühitamisele, organisatsiooni kliima, grupiprotsessid, organisatsiooni kultuur). Juhtimises vahetule juhtidele palju uusi rolle (sh töötajate värbamine ja arendamine). Personalijuhtimist mõjutavad suunad 21. sajandi alguses: tehnoloogia kiire areng; majanduse globaliseerumine; demograafilised muutused; paindlikud struktuurid, projektid; töösuhted lühemad; virtuaalne organisatsioon; informatsioon; lojaalsus eriaala vs organisatsioon; juhtimine organisatsiooni kultuuri kaudu; maandussurutise mõjud
vastuvõetud otsuseid 17 ei viida ellu. Põhjus on tavaliselt see, et ei otsustata, KES ja MILLAL midagi teeb. b) vajadusel tuleb arutada ka tulemuste standardite üle 6. samm Tulemuste hilisem kontroll Kõik esialgsed lahendused ei pruugi hästi töötada. Seetõttu on oluline arutada (hiljem), kas kõik on tehtud otsustega endiselt rahul. Mõnikord võetakse endale kohustusi, mille täitmine võib osutuda väga raskeks. 1.10 Grupiprotsessid ja meeskonnatöö Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes arendavad oma proffessionaalseid oskusi pidevalt edasi. EESMÄRGID NORMID MOTIVATSIOON ROLLID KOOSSEIS SIDUSUS MEESKONNAVÄLISED SUHTED JUHTIMINE GRUPI/MEESKONNALIIKMETE ROLLID 1. Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid: Initsiaator esitab uusi ideid ja püüab leida efektiivsemaid töömeetodeid Infokoguja esitab ja küsib fakte
Eesmärk muutub oluliseks. Performing toimimine Rollid paigas, vastastikkuse abi vajalikkus selge. 8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis Grupi suuruse kasvamisega (2-7) (8-12) (13-16) suureneb ka erinevus grupi liikmete vahel, kui varem oli kerge saavutada üksmeelt, siis nüüd enam mitte (aruka otsuseni jõudmise aeg muutub, suureneb või väheneb). Samuti suureneb vajadus eestvedamise ehk liidri järgi, muutub liikmete käitumine ning ülejäänud grupiprotsessid. Hakkab esinema üksikliikmete domineerimine (tegelikult grupi suurenedes rääkivate inimeste arv oluliselt ei suurene), kelle kindlus on suurem, sest grupi kasvades kasvab ka häbitunne. LOENG X Motiveerimine 1. Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias? Maslow motivatsiooniteooria järgi on inimesel viis vajaduste taset: (1)füsioloogilised vajadused, (2)turvalisus ja kaitstus, (3)kuuluvus, (4)tunnustus, (5)eneseteostus
p) Eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: Mõjuvõim koos teistega (power with) Mõjuvõim teiste üle (power over) c) Elton Mayo – keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas , et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. Hawthrone’i efekt – hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Teguri, mis mõjutavad indiviidi – grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 20. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad q) Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajad: Abraham Maslow (vajaduse hierarhia teooria), Douglas McGregor (X ja Y teooria). 21
juhtnöörid keskmiseni suureni Grupiliikmete käitumine Tolerantsus liidri Nõrgast Keskmisest Tugev suuniste suhtes tugevani tugevani Üksikute Nõrk Keskmisest Tugev ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 39 grupiliikmete tugevani domineerimine Grupiliikmete Nõrk Keskmine Tugev pidurdatus Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrgast Keskmisest protseduuride keskmiseni tugevani formaliseeritus Aruka otsuseni jõud- Nõrgast Keskmisest Pikk mise aeg keskmiseni pikani Alagruppide Väike Keskmine Suur kujunemise tõenäosus grupis Grupiliikmete arvu muutudes muutuvad ka grupisisesed protsessid. Hästi iseloomustab grupi ülemist piire ütlus, et grupis peaks olema nii palju
väärtustan, on ka minu ressursid. Ressurssideks võivad olla näiteks objektid (nt auto, mis teenib seda eesmärki, et saan elatist teenida; maja=kodu, töövahendid). Hobfoll nimetab energiateks ressursse, mis on näiteks raha (et kuskilt tuleb püsivalt mingi sissetulek). Personaalsed omadused (ka ressurss): sotsiaalsed oskused, hääl, enesekindlus, füüsilised omadused. Veel toob ta välja olukorrad: on olemas sotsiaalne toetusvõrgustik, stabiilne töö- ja õpikeskkond. Grupiprotsessid. · Psühholoogiline stress tekib, kui ressursid on ohustatud. · Ressursid on kaotatud · Investeerin ressursse, aga see ei too oodatud kasu. Inimesed tulevad toime läbi ressursside paigutamise ja investeerimise. Eriti keerulised on olukorrad, kus tunnetatakse oluiste personaalsete ressursside kaotust, mida uuendada ei saa. Nt krooniline haigus, nägemise kaotus jms. Stressi soodustavad tegurid: olulised elusündmused, igapäevaelu aspektid, stressi sotsiaalne aspekt.
Grupi suurus mõjutab liikmete rahulolu, suhtlemist ja iga liikme osalust tulemuse saavutamises. Gruppi valik toimub läbi eelintervjuu ja selle järgi otsustatakse, kas inimene sobib gruppi või ei sobi. Sageli juhendavad gruppe kaks inimest. Kahekesi sab rohkem informatsiooni grupi kohta kokku, nt näeb kuidas keegi reageeris jne. Grupiseanss kestab tavaliselt 2-3 tundi, pikem seanss toob kaasa tähelepanu hajumise. Grupiprotsessid. Grupiprotsesside seisukohalt on olulised grupi koostegevuse mudelid, grupi arengu astmed, teabe levik grupis ja otsustamine grupis. Grupijuhtimine (seisneb) on suuresti grupi iseregulatsiooniprotsesside tunnetamine ja suunamine. Võimeline kohanduma selle elusorganismiga, märkama suhteid, emotsioone, mis seal toimub. Grupi areng I Algusfaas grupp on suhteliselt hästi juhitav, kuid tema produktiivsus on madal tänu sellele, et grupi
5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja
41. ·Mõjuvõim koos teistega 42. ·Mõjuvõim teiste üle 43. Elton Mayo - Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 44. 45. Tähelepanu pöörati inimesele ja tootmise sotsiaalse külje esile toomisele. Tõsteti esiplaanile inimtegur ja inimsuhted tööolukorras, samuti mitteametliku organisatsiooni roll. Inimene on organisatsiooni aktiivne liige, kes võib tegutseda ettearvamatult ja ebaotstarbekalt. Et inimesi organisatsioonile vajalikul viisil toimima
....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings”. • Tänapäeval: “SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour” (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) • SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused,
grupile vastuvõetavaks. Samas on vahel vajalik et neid norme rikutaks, sest muidu ei toimuks arengut. Normid võimaldavad normaalset kooseksisteerimist. 6.5 Mil viisil mõjutab grupi toimimist grupi suurus? Grupi suuruse kasvamisega suureneb erinevus grupi liikmete vahel, kui väikses grupis on kerge saavutada üksmeelt, siis suures enam mitte. Samuti suureneb vajadus eestvedamise ehk liidri järele, muutub liikmete käitumine ning ülejäänud grupiprotsessid. Hakkab esinema üksikliikmete domineerimine. Kui grupp kasvab liiga suureks väheneb selle funktsionaalsus. 6.6 Missugused on põhilised kaheksa rolli grupis? Rollid grupis: o Ideede genereerija - uute ideede tekitaja, mõtleja, mitte teostaja 17 Juhtimise alused o Võimaluste otsija - eesmärgile suunatud, otsib uusi variante eesmärkide rakendamiseks
Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik
kasutades meetodina intervjuude läbiviimist. Oma viimastes uuringutes keskendus ta sotsiaalse organisatsiooni analüüsile, leidis seose intelligentsuse ja tööviljakuse vahel. Mayo poolt teostatud uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo järgi mõjutavad indiviidi tegevust järgmised tegurid : · grupiprotsessid; · töötajate individuaalsed omadused; · erinevad juhtimisstiilid; · juhi suhtlemisvilumused ja oskused · sotsiaalsed suhted 3. Inimressurssi (human resources) koolkond ja selle olulisemad esindajad. 3.1. Abraham Maslow (01.04.1908-08.06.1970) humanistliku psühholoogia rajaja, vajaduste hierarhia looja Abraham Maslow oli Ameerika psühholoogia professor, keda peetakse humanistliku
• Mõjuvõim teiste üle (power over) Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 13. Inimressursi koolkonna esindajad ja põhiseisukohad • Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. • Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow´d, Douglas McGregorit jt. A. Maslow – vajaduste hierarhia teooria D. McCregor - X ja Y teooria
tegutsevat ülla eesmärgi nimel; 4. korrus kategoriaalne mõtlemine ja tajutud legitiimsus: terroristid saavad osaks nö väikestest rakkudest. Selgeks saavad piirid ,,meie" ja ,,nende" vahel, mis aitab eesmärke legitimiseerida. ,,Rakkude" juhid on autoritaarsed, kontrollivad alamaid, kel puudub taganemistee; 5. korrus terroriakt: tsiviilisikuid defineeritakse kui outgrupi liikmeid ja nad dehumaniseeritakse, sooritatakse terroriakt. 11. Grupiprotsessid, Mari-Liis Mägi, 24.04.2018 Grupp on kaks või enam isikut, kelle kooslust iseloomustab suhete stabiilsus, omavaheline struktureeritud suhtlemine, ühise eesmärgi jagamine, üksteisest sõltuvus, gruppi kuuluvuse tunnetamine. Grupid moodustuvad tavaliselt siis, kui nende liikmetel on mingisugune ühine eesmärk. Gruppe iseloomustavateks tunnusteks on: - kohesiivsus e sidusus grupis olevate isikute omavaheline seotus, sarnaste tegurite olemasolu (nt perekond, kogudus, gäng)
Soovituslik kirjandus 55 Pädevustest õpetajale. Tallinn: HM Metoodika ja Koolituskeskus, 1996. Ugur, K. Meediaõpetus põhikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava. Tallinn, 2003. Nahkur, A. Rollimäng: mis, milleks ja kuidas? Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, 1996, lk 8792. Nõmm, E., Valgmaa, R. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere, 1995. Põhikooli valdkonnaraamat EESTI KEEL JA KIRJANDUS 2010 LISA 8 NÄITEID KOOLI LOOVTÖÖDE TEMAATIKAST Anne Ermast 55 Loovtöö teema peaks orgaaniliselt seostuma ainekavaga ning puudutama isiklikult tegijat ennast
Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired. Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust
Oma viimastes uuringutes keskendus ta sotsiaalse organisatsiooni analüüsile, kus käsitles sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Ta leidis ka seose intelligentsuse ja tööviljakuse vahel. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused, arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: · grupiprotsessid; · töötajate individuaalsed omadused; · erinevad juhtimisstiilid; · juhi suhtlemisvilumused ja oskused; · sotsiaalsed suhted.65 Mayo jt. inimsuhete koolkonna teoreetikute uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow'd, Douglas McGregorit jt. Vaatamata Maslow vajaduste hierarhia põhiprintsiipide toimimise hilisemale kriitikale, on see tuntuim ja mõistevaim
annaabi.ee 
