Kui langeb tootmise piirkulu, näiteks leitakse paremad ja odavamad materjalid või konstrueeritakse paremaid ja tõhusamaid tööriistu ja seadmeid, siis suudavad müüjad pakkuda rohkem iga võimaliku hinnaga. Tootmiskulul on aga vastupidine efekt-pakkumine langeb. 8.Kuidas mõõdetakse pakkumise elastsust? Majandusteadlased võrdlevad protsentuaalselt hinnamuutust protsentuaalse pakutava koguse muutusega. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: pakkumine, turupakkumine Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Turupakkumine on kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma, antud turul kindlal ajahetkel.
Pakkumine IV peatükk Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüa enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. ...
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
nihkub paremale); vajalik investeerida teadus- ja arendustöösse; alternatiivsete kaupade hindade muutus; atraktiivsem on toota kaupa, mille hind on kõrgem; 11 4.02.2014 PAKKUMISE MÕJURID tootjate ootused; nt võib osutuda kasulikuks oodata kauba müügiga, kui on oodata hinnatõusu; tootjate arv; rohkem tootjaid turupakkumine suureneb; valitsuse mõju; nt maksustamiste ja toetuste poliitika, seadusandluse muutus jne mõjutab pakutavaid koguseid iga hinna juures. Toodud loetelu pole lõplik nt saaks lisada ilmastiku mõjud, sõjad, streigid, tootjate eesmärgid jne. PAKUTAV KOGUS JA PAKKUMINE Pakutavat kogust iseloomustab üksik punkt pakkumiskõveral; pakkumist väljendab kogu pakkumiskõver. o Pakutava koguse muutus
3. Alternatiivseteks lähiajal võivad neid innustada selle kauba toodangut suurendama juba kaupadeks nimetatakse neid kaupu, mille tootmiseks kasutatakse madalamat hinda. 5. Tootjate arvust sõltub otseselt kogu turupakkumine, praegu. Samas kui kaupa on kerge ladustada (näiteks või) võib kõrgema kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate mõningaid samu ressursse. 4. Tootjate ootused kauba hinna tõusuks
tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus on, et inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinna eest rohkem kui sama kaupa kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid ehk kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindadega soovitakse müüa rohkem tooteid kui madalamate hindadega. Turupakkumine oleneb kindlast ajahetkest. .Majandussüsteem Omand . Tootmine (mida? kuidas?). .Vahetus (kellele?) Turumajandus Eraomand Ettevõtja Turg Käsumajandus Riik Valitsus Valitsus Tavamajandus Kogukond on omanik ja otsustavad tavad ning kombed Segamajandus Nii era- kui Nii ettevõtja kui Valitsus võib riiklikud omandid valitsus, valitsus võibkontrollida
Pakkumine IV peatükk · Mis on pakkumine ja kuidas see illustreerib hinnamõju? · Miks soovivad tootjad müüa mis tahes kaupa rohkem kõrgema ja vähem madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. ...
sedasi, et kõrgemate hindadega suudab ettevõte pakkuda müügiks rohkem, kui madalamate hindadega. 10). Millised on seosed pakkumise ja hinnamõju vahel? Mida suurem on pakkumine, ehk siis mida rohkem ettevõtteid pakub ühte ja sama toodet seda suurem on hinnaelastsus ja siis on võimalik tarbijatel valida mis hinnaga nad seda konkreetset toodet soovivad osta. 11). Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? Kui turupakkumine on kõikide võimalike turul olevate müüjate summa ja üksikmüüja on eraldi siis nende ühine seos on see, et nad soovivad müüja kõrgema hinnaga rohkem kui madalama hinnaga. Kuna siis suudavad nad paremini katta oma kulutusi mis kaasnevad toote valmistamisega. 12). Kuidas loob majapidamiste ja ettevõtete vaheline vabatahtlik vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse. Majapidamised pakuvad ettevõtetele tööjõudu ja teisi ressursse ja ostavad ettevõtete toodetud
4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Sõnastik: (31 terminit) alapakkumine - vt. ülenõudmine asendusefekt - suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup - hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel defitsiit - tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus esmatarbekaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust lukskaup - hüvis, mis rahuldab tarbija mingit kõrgemat, mitteprimaarset vajadust nõudjad - kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus)- näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest nõudmise hinnatundlikkus - vt nõudmise hinnaelastsus nõudmise kõver - soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus nõudmise struktuur - näitab, kui palju sooviksid tarbijad igal konkreetsel hinnatasemel teat...
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täiel...
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama kui kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid e. kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindade puhul soovitakse müüa rohkem tooteid kui madalate hindade puhul. Turupakkumine oleneb kindlast ajahetkest. Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad on tulu tööst, palk, rikkus ning intress. Rikkus on sinu omaduses olevate asjade väärtus. Tingimusteks on kasulikkus, piiratud pakkumine, rahaline väärtus, vahetatav omandiõigus. Säästmine sõltub tulude suurusest, ootustest, pankade intressimääradest ning maksuseadusest. Eelarve on tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2.
Mikromajandus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võ...
3.peatükk Nõudlus Majanduses peegeldab NÕUDLUS toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalamate kui kõrgemate hindadega. Seda nimetatakse HINNAMÕJUKS ehk NÕUDLUSSEADUSEKS. Kui inimesed turul kaupu ja teenuseid ostavad, siis ühinevad nende nõudmised TURUNÕUDLUSEKS. Nagu iga üksikisiku nõudmine, näitab ka turunõudlus alati hinnamõju. Hinnamuutusemõju kogusele, mida tarbijad ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik, sellisel juhul suurendab kõrgem hind kogutulu. 4.peatükk Pakkumine Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakog...
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
MÕISTED võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada. samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkum...
kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st sulgemishind- p=AVCmin kasumilävi e tasuvuspunkt- näitab, et f saab normaalkasumit; p=ATC Pikk periood: F saab konkurentsi tõttu ainult normaalkasumit: maj.kasum = 0 nõrgad turukaitsetõkked > uued firmad ja olemasolevad suurendavad tootmismahtu > turupakkumine kasvab > tasakaaluhind alaneb aga AC jääb samaks > maj.kasum väheneb > tekib maj.kahjum > ettevõtted lahkuvad > turupakkumine väheneb > tasakaaluhind tõuseb > maj.kahjum väheneb uusi ettevõtteid tuleb juurde ja olemasolevad suurendavad tootmiskogust kuni maj.kasum>0 ettevõtted lahkuvad või väh koguseid kuni hind on nii kõrge, et saadakse väh normaalkasumit pika perioodi tasakaal- p=AC=MC p=MC=ATC=LAC Konstantsete kuludega tootmisharu: kulud jäävad tootmiskoguse suurendamisel samaks. F-i AC ei sõltu tootmisharus olevate ettevõtete arvust; hind sama aga tootmismaht suurem; S on
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mid...
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
efektiivselt. Viis aastat tagasi, aastal 2003, kuulus 99,5% Eesti ettevõtetest eraomandisse. 2.1.1 Nõudlus Nõudlus on teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Turunõudlus on aga individuaalsete nõudluste summa antud turul mingil kindlal ajahetkel. Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Turupakkumine on see-eest aga kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul ühel kindlal ajahetkel. Hind on rahasumma, mille eest saab toodet või teenust osta või müüa. Hinnad annavad informatsiooni tarbijate käitumise kohta, ressursside kasutamise loobumiskulude kohta, ressursside väärtuste kohta ja tootmiskulude kohta. 5 2.2 Hinnasüsteem
· suurema koguse pakkumisel on piirkulu kõrgem. Turupakkumine väheneb, sest : · piirkulu on kõrgem; · pakkujate arv on väiksem. Turuhind tõuseb, sest: · tarbijad on sunnitud ostma hüvist kõrgema hinnaga; · kõrgem hind kompenseerib tootjale toote valmistamiseks tehtud suuremad kulutused. 11 1. Turunõudlus suureneb, sest sama hinnaga ostetakse hüvist rohkem. 2. Turuhind tõuseb ja turupakkumine suureneb. 3. Tootja puhastulu tooteühiku kohta on hinnast kõrgem. 4. Turg muutub atraktiivseks neile tootjatele, kes varem seda hüvist ei pakkunud. 5. Turupakkumine suureneb ja turuhind langeb. 6. Kui turuhind võrdub tükikuluga, uusi pakkujaid ei lisandu ja turg tasakaalustub. 2.MONOPOL 1 pakkuja, puudvad teised pakkujad. Täielikuks monopoliks veel: 1) peab puuduma eksport, import; 2) peavad puuduma asenduskaubad. Monopol püüab kätte saada maksimaalset hinda. (5
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
Seda turuhindade mõju pakutavale duslik mõtlemine, riskijulgus ning arukas juhtimine. kogusele nimetatakse hinnamõjuks ehk pakkumisseaduseks. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja Kui müüjad pakuvad turul tooteid ja teenuseid, siis nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid liituvad nende pakkumised turupakkumiseks. tooteid. See on majanduse tõukejõud ning Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinna - majanduskasvuks oluline. mõju suurusest räägitakse kui pakkumise hinna - Majandusteadlased kasutavad majandusringluse elastsusest. Kui hinnamõju on suur, on pakkumine mudelit, et rõhu tada vaba ettevõtlusega majanduse elastne; kui hinnamõju on väike, on pakkumine jäik. põhijooni
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandam...
suurem Ettevõtte optimaalne tootmismaht, mis maksimeerib tema kasumi, on ka rahvamajanduse seisukohalt parim. Ettevõtte optimaalne tootmismaht, mis maksimeerib tema kasumi, on ainult siis parim ka rahvamajanduse seisukohalt, kui selle tootmismahu korral on tükikulu minimaalne. Mida madalam on turuhind, seda vähem on pakkujaid ceteris paribus. Mida kõrgem on toote turuhind, seda suurem on turupakkumine täieliku konkurentsiga turul ceteris paribus. 4
Tarbija lõpetab võileibade ostmise siis, kui järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. 33. Millised on asenduskaubad? Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavaid sarnaseid vajadusi. Nt kui Coca-cola poleks enam asendatakse see mingi teise karastusjoogiga 34. Mis on turunõudlus? Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel 35. Mis on turupakkumine? Turupakkumine on kõigi müüjate pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel 36. Mis on hinnaelastsus? Too näide? 4 Hinnaelastsus on hinnamõju mõõt, kui hinnamõju nõudlusele või pakkumisele on suur, on tegemist elastse hinnaga ja kui hinnamõju nõudlusele või pakkumisele on väike, on tegemist jäiga elastsusega. Näiteks: bensiini hinna kallinemine tingib
kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub
samaks maj kasum hakkab vähenema. · Uusi ettevõtteid tuleb juurde olemasolevaid laiendatakse niikaua, kui majanduskasum>0 · Kui maj kasum =0, uusi ettevõtteid ei tule juurde ja juba olemasolevad ei lainda tootmist · Kui lühiperioodil on kahjum siis osa ettevõtteid lahkub tootmisalalt ja vähendatakse toodangu kogust · Järelikult turupakkumine väheneb, tasakaaluhind hakkab tõusma ja makahjum vähenema. · Ettevõtted lahkuvad või vähendavad toodangut niikaua kuni hind on nii kõrge, et allesjäänud ettevõtetel on võimalik saada vähemalt normaalkasumit. · Järeldus pikal perioodil saab TKF ainul normaalkasumit konkurentis tõttu · Pikal perioodil toimub turupakkumise kohanemine, kuna tootmismaht muutub. · Kohanemine toimub seni kuni turu pakkumiskõver S lõikub turu
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
10 650 535 295 Joonesta ettevõtete individuaalsed pakkumiskõverad ning turupakkumise kõver. 13 10.02.2014 Hind, Pakutavad kogused, ühikut/päevas /ühik Ettevõte A Ettevõte B Ettevõte C Turupakkumine 4 0 0 0 0 5 300 0 0 300 6 400 300 200 900 7 500 380 250 1130 8 580 460 280 1320 9 630 510 290 1430
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Pii...
TKT korral saavutab ühiskond maksimaalse majandusliku efektiivsuse, sest ettevõtted toodavad keskmise kogukulu ATC miinimumpunktis (P = ATCmin) Loeng 10: Täielik konkurents pikal perioodil Kui lühiperioodil oli vaadeldavale tootmisvaldkonnale iseloomulik majanduskasum, siis meelita see tootmisalale uusi firmasid julgustab firmasid kasvatama enda tootmismahtu on stiimuliks täiendavatele tootlike ressursside tulekule antud tegevusalale turupakkumine pikal perioodil suureneb pakkumise kasv langetab turuhinda kui turuhind langeb, majanduskasum väheneb uute firmade tulek ja olemasolevate laienemine toimub seni, kui toote turuhind on vähenenud nii palju, et majanduskasum saab võrdseks nulliga Lühiperioodil majanduskahjum: sunnib olemasolevaid firmasid tootmisalalt lahkuma või tootmismahtu vähendama turupakkumine pikal perioodil väheneb, pakkumiskõver nihkub üles vasakule
valikuvabadus.Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. Valitsusel on võimalik mõjutada oma kodanike kolmel viisil: pakkuda teenuseid, kehtestada makse, reguleerida tegevusi. Riikliku reguleerimise peamised eesmärgid on suurendada sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning luua mikro-ja makroökonoomiline keskkond ettevõtete konkurentsivõimeliseks tegutsemiseks. Eristatakse majanduslikku, sotsiaalset ja administratiivset reguleerimist. 15. Turunõudlus ja turupakkumine, turu tasakaal Turunõudlus on turul avaldub nõudlus toodete ja teenuste järele. Tarbijad on võimelised olemasoleva hinna eest neid ka soetama. Hindade alanemine käib käsikäes hüviste koguse suurenemisega. Turupakkumine on hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hüviste hinnatõus suurendab seda. Turutasakaal tähistab nõutava ja pakutava kauba koguse võrdsust mingil hinnatasandil.
rohkem tootma juba enne hinna tõusu. Kui kaupa on kerge ladustada, võib kõrgema hinna ootus panna tootjaid vähendama oma pakutavat kogust ja jätma kauba hinna tõusmiseni lattu. Seega, kõrgema hinna ootus võib pakkumisele kaht moodi mõjuda. Konkreetne mõju sõltub sellest, millise kaubaga on tegemist. 5)Tootjate arv. Kuna turul pakutav kogus on individuaalsete pakutavate koguste summa igal konkreetsel hinnatasemel, sõltub turupakkumine pakkujate arvust. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 6)Maksud ja subsiidiumid. Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. 7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised
Küsimus? Peale N-kõvera nihet võib pakkuja: Kumb käitumis- · jätta hinna samaks ja müüa rohkem, variant on · küsida sama koguse eest kõrgemat hinda. mõistlikum ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Turupakkumine hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest Pakkumise üldine seaduspärasus hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist Pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid teatud hüvist müüa Pakkumise kõver
tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega. 22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga.See tähendab,et firma kogukulud Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra. 23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu suureneb.Selle tulemusena soovib iga firma müüa iga hinna juures väiksema koguse jäätist,seega nihkuks turupakkumine vasakule. 24)Kui veiseliha hinnad tõusevad ja jäävadki kõrgele tasemele,siis aja jooksul veiseliha pakkumine muutuks jäigemaks,kuna tootjad harjuksid kõrgemate hindadega. 25)Autopesulate pakkumiskõverat ei nuhutaks paremale kui vee hind tõuseb. 26)Pakkumiskõver näitab,et turumajanduses saavad tarbijad rohkem tooteid,kui nad pakuvad tootjatele rohkem raha vahetuseks toote eest. 27)Kui kanade nakkus toob kaasa munasaagi hüppelise vähenemise,siis kanakasvatajad
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loob...
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
muuta, on ettevõttel võimalik pakkuda ükskõik millist kogust sama hinnaga. See hind võrdub min tükikuluga: p= AC min. Tükikulust madalama hinna korral lõpetatakse tootmine. Seega on pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge min keskmise kulu tasemel. Joonis 1. 33. Mida näitab tootja hinnavaru? Mille poolest erineb hinnavaru kasumist? Kasumi ja püsikulu summat. Kasum ei näita püsikulu summat. 34. Kuidas kujunevad turunõudlus ja turupakkumine? Turunõudlus kujuneb majapidamiste kasulikkuse maksimiseerimisel etteantud kitsenduste korral. Turupakkumine on hüvise kõigi ettevõtete poolt summarselt pakutav kogus teadaoleva turuhinna koral. 35. Milliste tegurite muutumine toob kaasa liikumise mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Hinnataseme muutumine. 36. Milliste tegurite muutumine (ja kuidas) tekitab nõudlus- ja pakkumiskõverate nihkeid?
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
hooajakaup, ostjate arvu muutus, maitsete muutus, ootuste muutus. IV PEATÜKK: PAKKUMINE · Pakkumine erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja suudab pakkuda erinevate hindadega teatud ajahetkel. · Suurema tootmise puhul ja pakkumise puhul, suurenevad kulud. Seega peab ettevõtte tõstma toote hinda, et teenida tulu. · Kõrgemate hindadega suudab ettevõtte müügiks anda rohkem tooteid. Pakkumisseadus. · Turupakkumine kõikide müüjate pakkumised kokku · Pakkumise hinnaelastus räägitakse kui hinnamõju suurusest. Kui hinnamõju on suur, on pakkumine elastne, kui hinnamõju on väike, on pakkumine jäik. Elastne pakkumine, kui ressursse saab antud toote tootmiseks kiiremini ja tõhusamalt kasutada ja sealt eemaldada. · Hinnamõju pakkumisele. Hinnatõusud ja langused saadavad pakkujatele teateid. Hinnatõus
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub
kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub
4 25 7 5 5 30 36. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma keskmine tulu (AR)? 37. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. 38. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Põhjendage vastust. 39. Miks peetakse täieliku konkurentsi turgu efektiivseks? 40. Kui täielikult konkureeriv firma toodab kasumit maksimeerivast kogusest väiksemat kogust, kas siis firma piirtulu (MR) on selle koguse korral piirkulust (MC) suurem või väiksem? Miks? 41. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). 42
pakutav kogus (ceteris paribus). Hinna ja pakutava koguse vahel võrdeline seos 21) 21) pakkumise graafiline kujutamine p supply, S q 22) Turupakkumine, market supply kõikide pakkujate 22) - horisontaalne summa erinevatel hinnatasemetel 23) 23) Pakkumise hinnaelastsus 24) Pakkumise hinnaelastsuse koefitsient, price elasticy of supply - see on
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
