Vana Vene riigist pärinev, seega rohkem informatsiooni analüüsitava allika suhtes saab leida vene keeles. 1. Üldiselt Vene Õigusest Nagu oli juba mainitud, Vene Õigus on ajalooliselt oluline õigusnormide kogum, mida traditsiooniliselt jagatakse kolmeks redaktsiooniks. Russkaja Pravda kui õigusallikas ei üle ühtne ega terviklik. Seega näthub, et õigusallikana ta on paljude isikute tööks. Viimane ehk lühendatud redaktsioon, mida ma analüüsis käsitlen on peamiselt sarnane ulatusliku redaktsiooniga1. Igal meieni jõudnud redaktsioonil on oma teke aeg ja periood, millal see kehtis. Näiteks lühiredaktsiooni teke aeg on 11.-12. sajand, ulatusliku redaktsiooni tekkimisajaks peetakse 12. sajandi. Kõige hilisema perioodi redaktsioon on lühendatud redaktsioon, mida koostati 15. sajandil. Russkaja Pravda on ilmalik seadustik, mis on
Otsekulud (2100x150) 315000 Muutuvad kulud kokku 315000 Jääktulu 210000 Püsikulud: Tootmise üldkulud 40000 Ettevõtte üldkulud 30000 Püsikulud kokku 70000 Ärikasum 140000 5 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 7 Eelarvestatud üldkulumäära ja tellimuse üldkulu leidmine Aktsiaseltsi eelarvestatud üldkulu aastaks 2019 oli 180 000.- ja prognoositud otsesed tööjõukulud 90 000.-. Kasutatakse normkulude arvestust ja kulukäituriks on otsesed tööjõukulud. Maikuus olid tellimuse "K" tegelikud otsesed tööjõukulud 7 000.- Leida: 1. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019.a. 180 000 / 90 000 = 2 EUR/ ühe tööjõu EUR kohta
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid
Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasutab ka Honegger "Kuningas Taavetis" deklameeriva jutustaja ja koori vaheldumist. Segakoori partii, mis on jõukohane ka asjaarmastajate koorile, on oratooriumis võrdlemisi lihtne, häälteliikumine on valdavalt diatooniline ning harmoonias pole ka ebamugavaid alteratsioone. Kuna "Kuningas
eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ). 4. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad Tsiviilõiguse ja eraõiguse olemus on sama reguleerivad eraisikute vahelisi suhteid võrdsuse põhimõttel. Eraõiguses veel lisaks tsiviilõigusele (olemus on sama, aga subjektide erinevus):
12.2012 Windows 7 referaat Windows 7 on Microsofti operatsioonisüsteem mis avalikustati 22.juulil 2009. aastal.Windows 7 avalikustati 3 aastat hiljem peale tema eelkäijat Windows Vistat.Windows 7 põhieesmärgiks oli olla parem kui Windows Vista. Seega pandi põhirõhk Windows Vistal ilmenenud vigade parandamisele mitte uute funktsioonide loomisele. Peale Windows XP pidi järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb kuid selle asemel tuli redaktsioon koodnimega Longhorn ja sellest arendati Windows Vista. Blackcombi arendus jäeti pooleli, aga Longhorni ootamatut viiruste tagasilööki lükkas Microsoft selle projekti tahaplaanile.Alustati Blackcombi projekti ja see nimetati 2006. Aastal Viennaks ja sellest sai 2007. aastal Windows 7. Aastal 2008 teatati, et Windows 7 jääb selle operatsioonisüsteemi ametlikuks nimeks.
Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880- ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid "sügisesteks" ("autumnal"), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga III Andantino. Presto non assai, ma con sentimento IV Con moto teema (kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni
Uurimistöö koostamisel tugineb autor peamiselt R. Naritsa õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 1. Õigustloovast aktist 1.1. Üldinfo Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud Riigikogu poolt 07.04.2004. Välja kuulutati seadus Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli poolt 14.04.2004 otsusega nr 588. Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus 2004. aasta 1. mail. Õigustloovat akti on muudetud kahel korral, esimene redaktsioon võeti vastu 11.12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tähtajatu ning kehtib kuni pole võetud vastu täiendavat akti selle muutmiseks.1 Rahvusliku õiguskorra püramiid (vt Lisa 1) on hierarhilise ülesehitusega, koosnedes seitsmest tasandist, mille madalamad astmed on kõrgematega alluvussuhetes. Alustades madalamast
Kontserdiarvustus "Luikede järv" Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon".
Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Eepose koostamine Alustas tema sober Faehlmann, esines ÕES-is ettekandega „Muistend Kalevipojast” ÕES teeb talle üles. Koostada eepos F. sureb. ülessande võtab enda peale kreutzwald. Esialgne kavatsus kirjutada proosateos, kogub materjali juurde Otsustab kirjutada proosateose asemel luule vormis. Esimene redaktsioon 1853, „Alg-Kalevipoeg” Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav trükk Kalevipoeg Viies lugu Kalevipoeg soomes, kättemaks tuuslarile Kuues lugu mõõga ostmine, sepa vanema poja tapmine Seitsmes lugu, tagasisõit, isa haual
JOHANNES BRAHMS Koostaja: JOHANNES BRAHMSIST 1 ÜLDISELT • Oli saksa helilooja. • Sündis aastal 1833 Hamburgis, suri 1897 Viinis. • Brahms oli virtuoosne klaverimängija, kes kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. • Brahms on kirjutanud 200 originaallaulu, 20 duetti, 60 kvartetti ja umbes 100 koorilaulu. • Võrdväärne Johann Sebastain Bachi ja Ludwig van Beethoveniga. 2 HELILOOJA ELU • Pärines Põhja-Saksa paljulapselisest vaesest perekonnast. • Isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, Brahms sai isalt palju õpetussõnu. • Pere majandusliku toetamise eesmärgil teenis tulevane helilooja elatist klaverimänguga kõrtsides, tantsusaalides ja jõukate perekondade kodukontsertidel. • 19-aastaselt läks Brahms klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad,...
Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2. red. 1965 Mari ja Mihkel) · 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten"
olla püsiva või muutuva tasemega. NORMDOKUMENDID Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr.42. Vastavalt määrusele sätestatule on Tervisekaitseinspektoril kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavus porjekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. 1997. aastal anit välja Eesti rojekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu esimese redaktsioon, Ehitiste heliisolatsiooninõuded, mis on välja töötatud Eesti Projekti Akustikabüroos. HELIISOLATSOONINÕUDED EHITISE SISEPIIRETELE Õhu- ja löögimüra hindamisel juhindutakse standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetset. Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritea R'w ja L'nw, kus Rw on õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on lõõgimüra indeks, dB. Peale müraallika spekrti omaduste arvestamise võimalust uus standard hinnata
Windows 7 (varasemad koodnimed Blackcomb ja Vienna) on Microsoft Windowsi operatsioonisüsteem. See avalikustati koos oma teisikuga (Windows Server 2008 R2) 22. juulil 2009, vähem kui kolm aastat pärast eelkäijat Windows Vistat. Windows 7-ga ei keskendutud uute funktsioonide loomisele, vaid pandi rõhku Windows Vistal ilmnenud vigade parandamisele Algselt pidi Windows XP-le (koodnimega Whistler) järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb, kuid vahele tuli väiksem redaktsioon koodnimega Longhorn (millest arendati Windows Vista) ning Blackcombi arendus lükkus edasi. 2003. aasta keskpaigaks olid Longhornil teatud funktsioonid, mis algselt olid planeeritud Blackcombile. Pärast kolme viirustest tingitud ootamatut tagasilööki lükkas Microsoft projekti tahaplaanile ning arendama hakati Windows XP ja Windows Server 2003 hoolduspakette (ingl. k Service pack). Longhorni projekt võeti uuesti käsile 2004. aasta augustis. Blackcomb nimetati ümber 2006
(Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul
materile", 1853 algul ilmus sellest kordustrükk uues kirjaviisis ja koos saksakeelse tõlkega. Samal ajal, 1853 ilmusid trükist ka kaks regivärsi laadi aimavat poeemi: armastatud tütre leinas kirjutatud hell ja hingeline "Paar sammukest rändamise-teed" ning Krimmi sõja-aineline "Sõda", milles Kreutzwald nimetab end esmakordselt Viru laulikuks. 1853 lõpuks valmib Kreutzwaldil, pärast katsetusi kirjutada proosas, ka eepose "Kalevipoeg" esimene luulevormiline redaktsioon "Kalewi-poeg" ("Alg-Kalevipoeg"). Teos takerdus tsensuuris ja ilmus oluliste ümbertöötamiste järel viies vihikus ÕES-i teadusliku väljaandena "Kalewipoeg, eine Estnische Sage", eesti ja saksa keeles 18571861. Eepose rahvaväljaanne, "Kalewi poeg. Üks ennemuistene eesti jut Kaheskümnes laulus" ilmus Soomes, Kuopios 1862. Soovides kaasa aidata teose levikule avaldas Kreutzwald rahvale mõeldud raamatukese "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), milles selgitas
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omista...
..........see eeldab enda vaimset tasakaalu s.t tasakaalu väärtuste, eesmärkide ja uskumuste vahel nii iseenda sees, suhetes teiste inimestega kui ka suhtes nähtamatu ja loodusteadustega hoomamatu vahel (Watson 1998) Õe eetikakoodeks Rahvusvahelise Õdede Nõukogu (ICN) eetikakoodeks on tegevusjuhend, mis põhineb ühiskondlikel väärtustel ja vajadustel Rahvusvaheline Õdede Nõukogu kinnitas õdede rahvusvahelise eetikakoodeksi esimest korda 1953. aastal. Käesolev ehk viimane redaktsioon kinnitati 2005. aastal Eesti Õdede Liit www.ena.ee Õe eetikakoodeks 1. Õed ja elanikkond 2. Õed ja õenduspraktika 3. Õed ja kutseala 4. Õed ja kaastöötajad Õendusabi eetilised põhimõtted Õed osutavad õendusabiteenust üksikisikule, perele ja elanikkonnale ning teevad koostööd ja kooskõlastavad enda poolt pakutavad teenused sidusrühmade poolt pakutavate teenustega. Õendusabi eetilised põhimõtted Austada inimõigusi s.h
Eesti Vabariigi põhiseaduses (paragrahvides 26, 19 jt) sätestatud privaatsuse kaitse. 15.november 2000 vastuvõetud avaliku teabe seadus (AvTS) sätestab andmete avalikustamise korra ja piirangud, et tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44 sätestatud infovabadus. Mastaapsed muudatused Eesti Vabariigi andmekaitsealastes regulatsioonides jõustusid 01.01.2008, mil jõustus täna kehtiv isikaundmete kaitse seaduse redaktsioon ja andmekogude regulatsioon muutus osaks avaliku teabe seadusest. EUROOPA AKTID, MIS REGULEERIVAD INIMÕIGUSI SH ÕIGUST PRIVAATSUSE KAITSELE JA ÕIGUST INFORMATSIOONIVABADUSELE Inimõiguste Ülddeklaratsioon http://www.vm.ee/?q=node/12958 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/78154 Euroopa Liidu põhiõiguste harta http://eur-lex.europa.eu/et/treaties/dat/32007X1214/htm/C2007303ET.01000101.htm
A. Hermanni lühijutt ,,Auulane ja Ülo" (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) ,,Kratt", mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga lühike ja seega ei vastanud võistluse tingimustele. Uus redaktsioon valmis 1941, lavale jõudis teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka ,,Krati" ainus partituur. 1961. a Tubin taastas balleti säilinud orkestrihäältele tuginedes ning kirjutas juurde ka uut muusikalist materjali. Balleti ainestik tugineb eesti mütoloogiale, balleti muusikaline algmaterjal on välja kasvanud peaaaegu tervenisti rahvamuusikast.
privaatsfäärist perekonnaringis laiemale, hõlmates ka isiku sotsiaalset dimensiooni. Isiku eraelu puutumatuse põhiõiguse tagamisse tuleb suhtuda seda tõsisemalt, mida rohkem uued informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kõnealuse teabe edasist levitamist (salvestamist, kopeerimist, järgmistel veebilehtedel avaldamist jne) võimaldavad. Eestis jõustus 01.01.2008 isikuandmete kaitse seaduse (IKS) uus redaktsioon, mille § 11 lg 2 sätestab nn ajakirjanduse klausli: "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi." Kõrvutades IKS § 11 lõiget 2 Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga on ilmne, et seadusandja
põhises folkloori uurimises. Tüüp on üldistus, abstraktsioon, tüübi alla koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased variandid Variant on konkreetse laulu, teksti esitlus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on 3000, variante 205 000 48. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? Improvisatsioon (tahtlik kõrvalepõige); varieerumine (iga konkreetne rahvaluule teksti esitus võib olla natuke erinev, nt vanasõnad ja luuletused); redaktsioon (abstraktsioon, mis moodustatakse ühe folkloorinähtuse konkreetsetele piirkondadele loomulike variantide põhjal); kontaminatsioon (ehk liitumine). 49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, tulevik ja olevik? Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, aga ka kui tänapäeval loodu järjepidavust, mis toetub minevikule. Traditsioonilisuse all ei ole ainult nähtuse muutumatus, vaid selle püsivus
dokumendi saaja andmed. Seega lasub hagiavalduse esitajal kohustus esitada menetlusealuse andmed, mis võimaldaks kostjal dokumendid õigeaegselt kätte saada. Oluline on ka teada, et alates 01.01.2009 kehtib regulatsioonis muudatusena järgmine punkt. Kohtutele on menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajaliku info paremaks tagamiseks antud senisest selgem võimalus riigi ja erasektori andmebaasidest teabe saamiseks. TsMS § 306 lg 3 uus redaktsioon sätestab kohtu õiguse küsida andmeid ka menetlusosalise tööandjalt, krediidiasutustelt, kindlustusseltsidelt jmt isikutelt või asutuselt (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud isikud peavad kohtule vastama ning tehniliste võimaluste olemasolul tuleks kohtule võimaldada ligipääs andmebaasi vastavale osale7. 6 M. Ernits. Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. Juridica 2004/V, lk 322. 7 Menetlusdokumendi kättetoimetamineTsiviilkohtumenetluses Kohtupraktika analüüs Margit
Tegevuse läbipaistvust rõhutatakse ja avatust ühiskonnale. Kui ühtpidi sõltumatu riigiorgan, siis teistpidi keskpanga tegevuse avaldamine on üks tähtsamaid. Avaldamise puhul: · EP aasta aruanne kehtiva seaduse kohaselt avaldatakse Riigiteatajas · Kohustus avalikustada majanduslikud ülevaated riigi kohta · EP on kohustus perioodiliselt teavitada krooni kattevara seisust. Samuti millistest elementidest ta koosneb. EP seadus I redaktsioon jõustus 1993. aastal. Seni reguleeris EV seadus Reguleerib panga tegevust. EP seaduse puhul võib öelda, et kehtiv redaktsioon (juuli 2006) on tähtsam, mis vastu võetud EURO´le üleminekuks Enne vastu võtmist käis läbi ka Euroopa Keskpangast Üldpõhimõtted: Eesti Pank on Euroopa keskpankade süsteemi liige Seaduses reguleeritud, et EP õigusjärglane: 1. 1991. aastal õigusjärglus toodi seetõttu välja, et muidu poleks EP kulda tagasi saanud 2
Neljas sümfoonia valmis 1943. aastal, 1978. aastal tegi helilooja sellest ka veidi lühendatud variandi. Kogu sümfoonia temaatiliseks aluseks on I osa peateema, mis pärineb Tubina 1943. aastal kirjutatud soololaulust ,,Õnne ootel" ja on loodud Marie Underi sõnadele. Teose III osa on kaunis ja lüüriline. Sellise helikeelega teose ilmumine keset sõda, oli tolleaegsete kuulajate jaoks ootamatu. 1978. aastal valmis neljanda sümfoonia põhjal uus, tihendatud redaktsioon. 7 Rootsi-perioodi sümfooniad: · V sümfoonia h-moll (1946) · VI sümfoonia (1954) · VII sümfoonia (1958) · VIII sümfoonia (1966) · IX Sinfonia semplice (1969) · X sümfoonia (1973) · XI sümfoonia (lõpetamata) Viies sümfoonia sai õpetatud 1946. aastal. Sümfoonia kuulub Tubina esimeste Rootsi-perioodi teoste hulka
Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse kahte rühma, millest üldosa reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ning eriosa puudutab asjaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust ja võlaõigust ning viimase osana ka tööõigust. - Codex Iustinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis. Tänapäevases mõttes võibki õigussüsteemist kui õigusnormide korrastamise süsteemist
Esitatakse nende seaduses paiknemise järjekorras (sätteid, mida muudetakse). Kui muudetakse vähemalt 1/3 õigusakti tekstist, tuleb koostada uus eelnõu, mille puhul tuleb ette näha varasema akti kehtetuks tunnistamine (need sätted, mida pole vaja muuta, tuleb lihtsalt ümber kirjutada). Kui tahetakse muuta sätet, siis sõnastatakse täpselt millist sätet või paragrahvi muudetakse ning soovitatav on esitada vastava teksti uus redaktsioon. Kui tekstis mingi sõna muudetakse või asendatakse, siis tuuakse see sõna esimese muudatusena välja. Uue paragrahvi lisamisel märgitakse mit- menda paragrahviga seadust täiendatakse, esitatakse uue paragrahvi tekst ja märgitakse millist teksti osa täiendatakse. Kui uus paragrahv paigutatakse teiste paragrahvide vahele, siis antakse lisatavale eelmise järjekorra number, millele lisatakse araabia nr ülemise indeksina. Ei tohi kasutada juba kehtetuks tunnistatud paragrahvi numbrit 4
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast t...
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
tööandjatega on samuti tinglikult tööõiguse esemeks. Tööõiguse sfääri kuulub ka töövaidluste kohtuväline lahendamine. Olulisemad seadused, mida tööandja peaks teadma ja vastavalt lähtuma: on töölepinguseadus, palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, töö tervishoiu ja tööohutuse seadus. Arvestama peab seaduste pideva muutumisega. Ajakohane info leitav www.riigiteataja.ee . Eesti Vabariigi töölepingu seadus Jõustus 01.07.1992, viimane redaktsioon 01.01.2007 Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Palgaseadus Jõustus 01.03.1994, järgmine redaktsioon jõustub 01.02.2007
Sellised asutused täidavad küll halduse ülesandeid (osutavad näiteks avalikke teenuseid), kuid ilma avaliku võimu pädevuseta. Selline jaotus on olulise tähendusega avaliku teenistuja staatuse määratlemisel. Nimelt ATS-i järgi on avalikus teenistuses isikud ainult ametiasutustes, mitte nende hallatavates asutustes. Praegu kehtivas seaduandluses eksisteerib mõningane mõisteline erinevus, kuna asutuste õigusliku staatust käsitlevad kolm põhilist seadust - VVS, KOKS ja ATS-i uus redaktsioon, on vastu võetud suure ajavahega. Viimati uues kuues vastu võetud ATS-st tulenevalt on küll VVS-i täpsustusi sisse viidud, kuid siiski kasutatakse selles mõneti teistsuguseid termineid, kui uues ATS-s. Möönda tuleb ka seda, et VVS-i, KOKS-i ja ATS-i kohaldamisalad on siiski erinevad ning ka sellest võivad olla tingitud mõned erisused. VVS räägib riigi täidesaatva võimu asutustest, mille ta liigitab valitsuasutusteks ja valitsusasutuste hallatavateks riigiasutusteks.
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
Sibeliuse ainsaks ooperiks on "Tütarlaps vangitornis". Korduvalt on ta loonud muusikat draamateostele. 1903/04.a talv oli Sibeliusele viimaseks Helsingis. Helilooja asus koos perekonnaga alaliseks elama maale Helsingi lähedale Järvenpääle oma villasse, mille ta abikaasa auks "Ainolaks" nimetas. Metsavaikuses, kauni järve kaldal sai Sibelius end jäägitult muusikale pühendada. "Ainolas" töötas helilooja ümber 1903.a. loodud Viiulikontserdi ja 1905.a. suvel valmis selle lõplik redaktsioon. Esimestele "Ainola" - aastatele kaasnes Sibeliuse kasvav kuulsus välismaal. Tema teoseid esitati kõikjal suure menuga, sageli juhatas ta ise nende ettekannet. 1905.a. jaanuaris juhatas ta Berliinis oma II sümfooniat. Sellesama aasta märtsis esitati suure menuga Inglismaal tema I sümfooniat, "Finlandiat" ning muusikat draamale "Kuningas Christian II". Arturo Toscanini juhatusel kõlasid Itaalias II sümfoonia, "Tuonela luik" ja "Finlandia". 1905.a
Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel. Silvesteri redaktsioon kõige täielikumalt ühes Nisli-Novgorodi kroonikas 1377. 1118 redaktsioon kõige täielikumal kujul 15. sajandi Ippati kroonikas. On arvatud, et 10. sajandil erinevates kohtades kroonikaid peetud, nende kohta täpsemat infot pole. Probleem ka, et sel ajal ei pandud paljusid asju kirja aastaarvudega.
teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele. Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus
olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani. 3. Seadustekogu kolmas osa Codex Iustinianus on märksa vähema tähtsusega. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustinianus koostati juba 529.a. Koodeks sisaldab imperaatorite korraldusi constitutions. 530.a.andis Justinianus 50 korraldust, mis pidid lahendama vastuolu õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks
vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis Eesti Vabariigis on maksejõuetuse käsitlemiseks vastuvõetud mitmed seadused .Esimene pankrotiseadus tuli välja 1992 aastal ja uus redaktsioon 2003 aastal. Viimased suuremad muudatused tehti 2009 aastal. Need muudatused tõid endaga kaasa võlgniku huvide parema kaitse. Uued mõisted nagu kompromiss, tervendamine; füüsilise isiku võlgadest vabastamine on lisandunud aja jooksul. Kuigi Eestis kehtestati pankrotiseadus (edaspidi PankrS) juba 01.09.1992, ei sisaldanud see esialgu füüsilisest isikust võlgnikule võimalust võlgadest vabaneda. Ka olulised muudatused, mis pankrotiseaduses 1997
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinna...
vanemate juristide kirjutiste põhjal 530.-533.a. koostatud õiguse kogumik, mis on jaotatud viiekümneks raamatuks (liber). Digesta on esmajärguliseks ajaloolise väärtusega õigusallikaks, kuna see sisaldab infot paljude juristide tööde sisu kohta, mida mujalt ei leia.18 Kolmas osa Codex Justinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis.19 7 ____________________
Muinasjutt 350 400 2500 Vanasõnad 15 140 81 500 Tüüp (1970. aastatest): - Teksti võime hoida alal oma põhikuju - On abstraktsioon (pärimuse gravitatsioon) - Kujunev pärimuse kasutusprotsessis - Folkloristikas kasutatakse mõistet arhiivitekstide süstematiseerimisel Rahvaluule muutumist kirjeldavad mõisted: - Variant - Redaktsioon - Versioon - Improvisatsioon - Kontaminatsioon Variant iga konkreetne rahvaluule esitus Variatsioon kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstis Variatsioon variandi erinevuse esile kutsunud nähtused (1950.-60. aastate uurimustes): - Tahtlikud muutused o Kontaminatsioon o Improvistasioon o Funktsioonimuutused - Tahtmatud muutused o unustamine Rahvaluuleteaduse olulisi mõisteid ja teoreetilisi lähtekohti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö kee...
vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust), võeti see eelnõu vastu suure häälteenamusega. Rahvahääletuse tulemusel uuenenud põhiseadus muutis Eesti riigi valitsemisvormi, mis kokkuvõtvalt tähendas pööret autoritaarsuse poole. Põhiseaduse sisulised muudatused olid nii olulised, et hakati rääkima uuest, 1933. a põhiseadusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a põhiseaduse uue redaktsiooniga. Põhiseaduse uus redaktsioon jõustus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel sätestati mitmeid muutusi. Riigikogu koosseisu vähendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljani. Muutus riigivanema valimise kord ja tema õigused suurenesid. Näiteks oli riigivanemal põhiseaduse muudatuste järgi õigus riiklikel kaalutlustel välja kuulutada
rahaliste vahendite eraldamise eest karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Juriidilise isiku korral aga rahalise karistusega. Kuigi üldpõhimõttena on karistusseadustikus loobutud süüteo ettevalmistamise karistatavusest, sättes narkootikumide tarbijate ringi suurenemisega seotud ohtusid silmas pidades eraldi lõpuleviidud süüteona kriminaliseeritud paragrahvis 184 nimetatud teo ettevalmistamine.25 Seadusemuudatuse (viide) eelmine redaktsioon (viide) muutusi ette ei näe, küll aga lisati kohtu kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise vastavalt siis seadustikus sätestatule.26 23 KarS §188 24 KarS §188 lg 2 25 Kommentaarid 26 KarS §832 25 20 Alammäär 15 Ülemmäär 10
lepingu tühisuse. *40 Nimetatud sätet saab Riigikohtu seisukoha järgi kohaldada ka juhtudel, kui kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustustehing tehti enne AÕS § 119 lõike 2 vastava redaktsiooni jõustumist, kuid asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast seda. *41 Sellist vormipuuduse parandamist ei toimu aga juhul, kui asjaõigusleping sõlmiti ajal, mil AÕS § 119 lõike 2 vastav redaktsioon veel ei kehtinud. *42 Ka kinkelepingu vorminõude järgimata jätmise korral peetakse kinkelepingut kehtivaks, kui kinkija oma kinkelepingust tuleneva kohustuste täidab (VÕS § 261 lg 2). Eespool nimetatud sätete, s.t AÕS § 119 lõike 2 ning VÕS § 261 lõike 2 ja § 408 lõike 2 alusel toimub üksnes vormipuuduse, mitte aga muude tühisust kaasa toovate asjaolude (piiratud teovõime, heade kommete vastasus jne) parandamine. 7.2.2
17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533) · Digesta seu Pandectae (530533) · Codex Iustinianus 529 pKr pole säilinud · 534 pKr uus redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis · 12 raamatut (liber) · 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni. 18
koalitsioonilepingu osa "Õigusriik, õiguskord" punkt 6, mille kohaselt koalitsioon "tihendab koostööd erasektori, omavalitsuste ja riigi vahel turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse ennetamiseks, toetades kodanikuinitsiatiivi korras tegutseva naabrivalve arengut ning luues õiguslikud alused erasektori kaasamiseks õigusrikkumiste avastamisse". Eelnõu väljatöötamisel on aluseks võetud Siseministeeriumis ettevalmistatud "Eradetektiivinduse seaduse" eelnõu 20.03.1998 a redaktsioon. Eelnõu on ette valmistanud Siseministeerium. Töögruppi kuulusid Lennart Viikmaa - siseministri nõunik, Erik Salumäe - OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Norman Aas - Riigiprokuratuuri kriminaalpoliitika talituse juhataja, Koit Pikaro - Riigikogu liige, Veiko Jürisson - Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor, OÜ Infobüroo Firmus juhatuse liige, Henno Kuurmann - Kaitsepolitseiameti komissar, Kersti Jundas - Keskkriminaalpolitsei
reguleerivad koosseisud olid muudetud ja viidud kooskõlla 17. aprilli 1905. a ususallivuse manifestiga („Об 10 Soome õigusliku seisundi kohta vt lisaks Н. С. Таганцев. Русское уголовное право. Лекции. Часть общая. Том I. С.-Петербург 1902, lk 246–252. 11 Poolas asendas 1818. a Poola kriminaalkoodeksit 1847. aastal kehtestatud uus seadustik ja alles 13. septembril 1876 hakkas Poolas kehtima NS 1866. a redaktsioon mõningaste muudatustega. Vt lisaks Н. С. Таганцев (viide 10), lk 245. 12 NS art 173 ja selle lisa IV. 13 Н. С. Таганцев (viide 10), lk 244. 14 Vt nt J. Sootak. Veritasust kriminaalteraapiani. Käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost. Juura 1998, lk 209. 15 Samas. 16 Курс уголовного права. Том 1. Общая часть. Учение о преступлении. Под ред. Н. Ф. Кузнецовой, И. М. Тяжковой.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
nõusolekuta (pacta tertiis nec nocent nec prosunt printsiip) Lepingut võib muuta osapoolte kokkuleppel ning selle jaoks kasutatakse lepingu sõlmimiseks ja jõustumiseks ettenähtuid reegleid või lepingus endas konkreetselt ettenähtuid reegleid. Muutmise puhul ja ettepanekute tegemise puhul tuleb teavitada kõiki lepingu osapooli. Kui mingi riik ei ole avaldanud oma nõusolekut muudatuste suhtes, kehtib selle riigi osas varem kehtinud lepigu redaktsioon. 13 Lepingut on võimalik modifitseerida e kaks või enamat lepingu osapoolt võivad kokku leppida lepingu teistsuguseks kohandamiseks ainult nende omavahelistes suhetes. Leping on kehtiv kuni ta muutub kehtetuks või lepingu kehtivus lõppeb või peatub lähtuvalt reeglitest. Leping on kehtetu kui: 1) riigil on võimalus väita, et tema nõusolek lepingu kohustuslikkuse kohta on kehtetu, sest see oli väljendatud tema siseriikliku õigust rikkudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
