Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga.
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat
Toitumisõpetus praktikumide protokollid Koostas: Juhendaja: Kaie Martverk Tallinna Tehnikaülikool 2014 VERE ANALÜÜS VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE Määramise käik. Hemomeetri keskmisesse katseklaasi viiakse 0,1n HCl kuni jaotuseni 2 (gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g...
Toiduainekeemia protokollid Johanna Pärn KAPB16 Praktikum 2 Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine.
docstxt/14191909283717.txt
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002)...
docstxt/14191907820437.txt
docstxt/14194484330837.txt
docstxt/14191920820357.txt
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1. Töö teoreetilised alused Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ning teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Need absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on arvukas ühendite rühm, millised keemiliste ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on ionoontsüklid. Pikima ahelaga karotenoid on lükopeen, mis on tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide kaks põhigruppi on karoteenid (hapnikku mittesisaldavad, koosnevad ainult süsinikust ja hapnikust, nt lükopeen) ja ksantofüllid (hapnikku sisaldavad, nt luteiin, zeaksantiin). Lisaks valguse absorbeerimisele on karotenoididel taimedes ka kaitsev roll, neelates liigset valgusen...
Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis kajataotluse saatmise teel, samuti kas IP protokollistik on töökorras. Domeeninime sisestamisel
docstxt/135464645562.txt
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
docstxt/14191916211796.txt
Väiksema kanalite arvu korral edastatakse paralleelselt heliga ka andmeid Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 52 ATM. Teenindusklassid C ja D Ühenduseta edastus Ühendusega edastus C klassi teenused D klassi teenused Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 53 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid AAL 3/4 ja AAL 5 ülesanne on teisendada ühendusega või ühenduseta edastusega, muutuva bitikiirusega ja asünkroonse edastusega andmeid AAL 3/4 ja AAL 5 realiseerivad nii C kui ka D klassi teenuseid Kasutatakse seega valdavalt andme edastuseks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 54 AAL 3/4 ja AAL 5 protokollid Algselt olid AAL 3 ja AAL 4 kaks eraldi protokolli vastavalt C ja D klassi teenuste osutamiseks Et protokollid olid üsna sarnased
sees on optilised fiiber kiud-elektromagneetika ei mõjuta,takistus väiksem kui metallkaablil,kallis tehnoloogia,raskem parandada · Kaablita keskkonnad (õhk)-õhus levib raadiolaine-lainepikkus, sagedus,koosneb elektromagnetvälja radiatsioon-kiirgus,valgus(infrapunakiirgus,laserkiirgus) lainepikkust mõõdetakse nanomeetrites, liigub sirgjooneliselt, läbi objektide ei levi PROTOKOLLID · Voog kommunikatsioon-ühtlane ühesuunaline pidev liikumine, informatsiooni saadetakse ühe jadana, saatjat ei huvita, kas vastuvõtja sai informatsiooni kätte või ei · Pakett kommunikatsioon-informatsioon lammutatakse väiksemateks juppideks, kontrollitakse, kas vastuvõtja sai selle paketi kätte · OSI mudel(Open system interconnection).kirjeldab, kuidas andmed jõuavad punktist A punkti B, koosneb seitsmest kihist, igal kihil omad ülesanded, 7
porditavus üle kõigi seadmete). Tulemas on ka ülemaailmne uitühendus. Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal NTT DoCoMo eksperimentaalne 4G võrk kasutab allalingi jaoks VSF-OFCDM (Variable Spreading Factor Orthogonal Frequency and Code Division Multiplexing) tehnoloogiat ja üleslingi jaoks VSF-CDMA (Variable Spreading Factor Code Division Multiple Access) tehnoloogiat. Võrgukihi protokollid Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. Ipv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. Kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. IPv6 IP-protokolli versioon 6. Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks Vaja on vastata 1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine 1. Esimene termodünaamika põhiseadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:U = Q - A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühes...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatu...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka...
ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali . Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli juhtimiskihiks (LLC - Logical Link Control) ja alumist meediapöörduse juhtimiskihiks (MAC - Media Access Control). Lülikihi protokollid on näiteks PPP, SLIP, HDLC, ABP, Go Back N, SRP Füüsiline kiht (Physical layer) Füüsiline kiht OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM
järgnes gümnaasium. Osa seniseid gümnaasiume kujundati ainult reaalkoolideks või progümnaasiumideks. Nimetused eriaegadel 1919-1920 Haapsalu Gümnaasium 1920-1923 Läänemaa I Eesti Segagümnaasium 1923-1938 Läänemaa ühisgümnaasium 1934-1936 Läänemaa Keskkool 1937-1940 Haapsalu Gümnaasium ja Progümnaasium 1940-1941 Haapsalu Keskkool 1941-1943 Haapsalu Gümnaasium Rahvusarhiivi fondiloend 1. Lõpueksamite protokollid ja eksamitööd 1924 2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4. Õppekavad. Lõpueksamite protokollid 1927 5. Määrused ja juhendid riigikaitseõppuste korraldamise kohta. Õppekava 1927-1940 6. Riigikaitse ettevalmistuse programmid 1934-1936 7. Kirjavahetus eksamikomisjonide moodustamise kohta. Eksamiülesanded ja aruanded 1937 8. Juhendid, aruanded ja protokollid vastuvõtueksamite korraldamise kohta. Eksamilehed
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest
Dokumentide loetelu Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1.1-2 Nõukogu koosolekute alatine Juhiabi DHS protokollid ja otsused 1.1-3 Kirjavahetus 5 aastat Juhiabi DHS üldküsimustes 1.1-4 Nõukogu koosolekute alatine AK DHS protokollid (asutusesi seseks kasutamis
Sisukord 1. Sisukord lk.1 2. Ehitustööde päevik lk.2 3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3 4.Kaetud tööde aktid lk.4 5. Ehitustööde päviku sisu lk.5 6. Kasutatud allikad lk .6 1. Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia).
Füüsiline kiht on OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. See ühendab seadme meediumiga ehk edastab andmed üle võrgumeediumi sihtarvutisse bitijadana. See arvestab võrgu füüsilist topoloogiat, elektrilisi ja füüsilisi ülekandemeediumi parameetreid ja saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. Tänu füüsilisele kihile ei pea ülemised kihid otselest tegelema füüsiliste probleemidega. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. 4 Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht on OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse
1.Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - , . , .. 1. , .. 1. . : . :, . 2. Mälu hierarhia arvutis 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne.
2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine. Õppetööga seotud dokumendid säilitatakse enamasti 5 või 10 aastat ning olulisemad (protokollid, isikutoimikud) alatiselt või 50 aastat.
marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse. Router 3 Router suudab filtreerida ebakorrektseid (adresseerimata) andmeid ja levisõnumeid. Filtreerimine vähendab võrgukoormust ja tagab andmete korrektse edastuse. Router on aeglasem kui sild, sest ta peab palju põhjalikumalt töötlema andmepakette ja neid siis edastama teisele routerile. Router 4 Routerist on kasu siis kui protokollid on marsruuditavad. Marsruuditavad on: DECnet, IP, IPX, OSI, XNS, DDS (AppleTalk). Pidevalt võrku jälgides valib router optimaalse ühendustee, jättes kõrvale ülekoormatud segmendid. Silla ja marsruuteri erinevus Sild "näeb" ja kasutab ainult sõlmede aadresse, kuid mitte võrguaadresse. Sild võib tuvastada ainult ühe ühendustee võrkude vahel. Marsruuter leiab mitme võimaliku teeraja hulgast antud hetkel parima. Sild ei tõkesta levipakettide levikut. Seda teeb
Kõvaketas Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on liidesestandard andmete kandmiseks siini kaudu ühest seadmest teise. SCSI standardis on määratud võimalikud käsud, protokollid ning elektri- ja optikaliidesed. ...
Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõpetus. Teadmisi ja oskusi hinnati algul neljapallisüsteemis, 1934. aastal muudeti hindamissüsteem viiepalliliseks. Kooliaasta a l g a s alles oktoobrikuu alguspäevadel, varem ei saanud sügiseste põllutööde tõttu alustada. Lõpp oli maikuus, vanematel klassidel ka juuni esimestel päevadel. Koolipäev algas hommikul kell 8.00, talvisel ajal kell 9.00.9 8 Sassi algkooli õppenõukogu koosolekute protokollid. [Valjala Põhikooli arhiivis]. 9 Albert Seppel 1969. Saaremaa koolid ja õpetajad 1918 1940. II osa. Lk 36. Sassi 6-klassilise algkooli esimeseks juhatajaks valiti 1928. aastal Aleksander Rauts, kuid tema aeg jäi juhataja ametis lühikeseks: ta suri 1931. aastal. Esimesteks õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik, kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander
Dokumentide liikumine asutuses nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise- ni või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Kirja lahendamine: *vastuskir- jaga; *operatiivselt. Dokumentide registreerimise kohustus on sätestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes. Registreerimisele kuuluvad: *asutuses koostatud ja allkirjastatud õi- gusaktid; * protokollid; *aktid; *lepingud; *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avalduse- d, märgukirjad, teabenõuded; *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; *orga- nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Regis- treerimisega: *haaratakse dok. süsteemi; *luuakse dok
Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga: AS Rõivas /pitsati jäljend/ Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine aktsiaseltsile. Andis üle (allkiri) Võttis vastu (allkiri) Juures viibis: personalijuht Siret Tamm ..............................
09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1 Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine aktsiaseltsile. Andis üle(allkiri) Võttis vastu(allkiri) Juures viibis: personalijuht Siret Tamm(allkiri)
2 lk. Õpimapp on vormistatud vastavalt kooli kirjalike tööde koostamise juhendile (juhend kooli kodulehel). Õpimapi võib esitada nii paberkandjal kui ka salvestatuna koolis - My Computer Vastused KM179 oma perekonnanimelisse kausta. Tähtaeg hiljemalt arvestuseks ettenähtud tund. Alati peab kaustadel olema täiend juures. Kirjavahetused peavad olema koos vastustega. KAUSTADE SÜSTEEMI NÄIDE: 1. Juhtimine 1.1 Põhikiri 1.2 Koosoleku protokollid 2. Raamatupidamine 2.1 Arved 2.2 ... 2.3 ... 3. Põhitegevus 3.1 Kirjavahetus 3.2 ...... 3.3 ..... 4. Personal 4.1 Töölepingud 4.2 Puhkuseavaldused 4.3 ....
kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid:
kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid: kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused reklaamtrükised, prospektid
4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? eth:ethertype:arp C. Millisele aadressile saadetakse ARP päring? 80:ea:96:e6:50:7b D
UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv
Hästi korraldatud asjaajamise süsteem kaitseb dokumente lubamatu muutmise eest ning säilitab kõik andmed selle kohta, kes ja millal on dokumente täiendanud. See on ülioluline just siis, kui tekib mõni probleem, sest sellisel juhul saab hinnata, kes vastutab ning vajadusel lisainformatsiooni küsida. Kasutegurina näen ka seda, et kui organisatsioon tagab kiire ja asjakohase ligipääsu organisatsiooni puudutavale avalikule teabele (nt tegevuskavad, protokollid, memod, info ametnike palgaandmete kohta jms.), siis suureneb läbipaistvus ning usaldusväärsus. Korralikult sisse töötatud dokumentide haldamise süsteem lihtsustab organisatsiooni otsustusprotsesse. Samuti annab see organisatsioonidele võimaluse võrrelda asjaajamist, tegevusi ning tööülesandeid erinevate aastate lõikes ning analüüsida organisatsiooni efektiivsust.
Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 7. Transpordi protokollid (NetBEUI, NetBios, TCP/IP, IPX/SPX). Port Protokoll 167-169 NETBIOS TCP/IP (Transmission-Control Protocol/Internet Protocol - Ülekande kontrollimise protokoll/Interneti protokoll) loodi, et ühendada erinevad arvutivõrgud ühte üleüldisesse võrku. Oli vaja midagi, mis ARPAneti seoks ülejäänud tolle aja arvutivõrkudega. Midagi, mis ühtlustaks kogu süsteemi, midagi, mis looks ühtse standardi. Loodigi protokoll, kus info liigub juppidena
dokumenteerimises. Õigus seisata ehitustööd, kui on leitud vigu, ei ole täidetud ohutusnõudeid jne. 15. Ehituse alustav nõupidamine, kuidas ja milles kokku lepitakse, kuidas asju fikseeritakse. 16. Lepitakse kokku, milliseid materjale kasutatakse, PJ ja OJ esitavad nägemuse projekti läbi viimisest töökorraldus, suhtlus. Tuuakse välja ehituse etapid ning tähtsamad sündmused. Tuuakse välja kriitilisel teel olevatele tegevustele. Nõupidamiste kohta koostatakse protokollid. Korralduse mõistmise kontroll joonisepanga kontroll, materjali sertide kontroll, tehnoloogiakaardite kontroll, tööliste kvalifikatsiooni kontroll. Kontrollitakse esmakontrollina, jooksvalt, akteerimis eelne kontroll, dokumenteerimine (KTA ja Ehitustööde päevik), kontrollmõõtmised. 17. Millised on ehituse lõpetamisel esitatavad dokumendid. Milleks on dokumente vaja? Kuidas paketti nimetatakse? 18
• Keila Kool • GLOBE programmiga liitunud koolidele on tagatud juurdepääs mahukatele GLOBE programmi keskkonnaharidust, uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE veeressurside uurimise projekt • Radarsatelliitide kasutamine üleujutuste
● algatuskiri Dokumentide allkirjastamise õigus tuleb digitaalallkirja seadusest. Digitaalallkiri on seotud isikuga. Tempel organisatsiooniga. Alati peab olema tuvastatav allkirjastaja isik. Dokumentide registreerimine on asutuses kohustulik ülesannete täitmisel ja saadud dokumentidel. Registreerimisele kuuluvateks dokumentideks on: ● asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; ● asutuses koostatud protokollid ja aktid; ● lepingud; ● saabunud ja väljasaadetavad dokumendid ● suulised teabenõuded ● asutusele tema valitsemisalas ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid ● muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.
nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud; 3) tasuda riigilõiv. Ehitamise dokumenteerimine Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. (2) Ehitamise tehnilised dokumendid on: 1) ehitusprojekt ja selle muudatused; 2) ehitustööde päevik; 3) kaetud tööde aktid; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.
• Kvantmehaanilise superpositsiooni printsiibi järgi võib spinn olla footonil (reaalajas) mõlemapidine, aga kui teostada mõõtmine, siis ta võtab ühe kindla oleku ning samas annab teisele põimitud footonile teada, mis olekus ta on. Teine footon võtab siis automaatselt vastupidise oleku. • Põimitus teeb võimalikuks sellised asjad nagu kvantarvutid ja kvantteleportatsioon. Samuti kasutavad seda ka osad kvantkrüptoloogia protokollid. KVANTARVUTID • ‘’To find prime factors of a 2048-bit number, it would take a classical computer millions of years but a quantum computer could do it in just minutes’’. • Sellist hüpet kalkulatsioonikiiruses võimaldab asjaolu, et kvantarvuti kasutab kvantbitte, mis omakorda kasutavad ära superpositsiooni printsiipi, et vähendada tehteid, mida arvuti tegema peab. • 2014.a. Seisuga on kvantarvutustehnikat katsetatud üksikute kvantbittidega. Praktilised ja
muutmiseks või täpsustamiseks s.h Lepingu tasu arvestamise määramiseks. Poolte õiguseid, kohustusi või vastutust puudutavad dokumendid on kehtivad Poole suhtes, kes on selle dokumendi allkirjastanud. Lepingu dokumentideks loevad Pooled teistsuguse kokkuleppe puudumisel vähemalt järgmisi dokumente: - Leping; - Teenuse osutamise maksegraafik; - Teenuse või lepinguläbirääkimiste kirjalikud protokollid; - Projektdokumentatsioon Lepingu sõlmimise hetkel; - OKÜ; - Omanikujärelevalve poolt esitatud pakkumine teenuse osutamiseks. Tehnilised dokumendid 2 October 20, 2009 Tehnilisteks dokumentideks loevad Pooled teistsuguse kokkuleppe puudumisel
füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Osi mudeli kihid 1. Füüsiline kiht - OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrguselektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Signaali kuju, sagedus, amplituud jms. Otsikute standardid. Traatide arv, tüüp, funktsioon max pikkus. Kodeerimismeetodid 2. Andmelülikiht/Kanalikiht - OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist
sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla. 2) Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esile-kerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõu- teooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide maailmavallutamise plaane. Põhjused Kriisiaegadel otsitakse alati "patuoinaid" võõrast hulgast. Juudid tapsid väidetavalt jeesuse. Kultuurilised erinevused (Näiteks ka keskajal leiti, et mustas surmas on süüdi juudid, kes mürgitavad kaevusid.) Olles sajandeid olnud rõhutud ja diskrimineeritud, olid juudid välja arendanud võime kiiresti kohaneda ja orienteeruda muutuvas maailmas.
annaabi.ee 
