Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha) Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga
• Nt valitsuse otsused maksustamisega. Eesmärgiks majanduse juhtimine soovitud suunas ehk majanduse üldine kasv. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele: Hinnastabiilsuse kasulikkus: - Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - Väldib tarbetut riskide maandamist Avaturuoperatsiooni eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turu osalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha osakaalu majanduses, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. Kohustuslik reserv on keskpanga poolt määratud ponentsiaalne osa krediidiasutuse kohustest, mis tuleb hoida reservina keskpangas. Euroopa Liidu liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest
IA: Majanduskeskkonna tugevnemine. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. IIA: Integratsioon. Eesti hakkas end Euroopa Liiduga siduma kohe pärast 1991. aastal toimunud taasiseseisvumist. Peale seda ongi Eesti eesmärgiks olnud enda võimalikult suur sidumine Euroopaga. Eurotsooniga liitumine seoks meid Euroopaga täielikult.
(L2) saame: Md / P = L1(Q) + L2 (r) (9) Lisaks ülalmainitutele on veel üheks raha nõudmise allikaks finantsmotiivid (firmade hooned ja seadmed). Selle tulemusena on raha nõudlus väljendamine muutunud veel keerukamaks, kuna lisanduvad veel oodatavad kasumid. 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tasakaalu rahaturul saab määratakse Tasakaal rahaturul nii algebraliselt kui ka graafiliselt. Algebraliselt lahendades peame võrdsustama raha nõudluse raha pakkumisega: Ms / P = Md / P. Kui asendame nüüd slaidil 4 toodud võrrandi (1) slaidil 14 toodud võrrandisse (9) saame: M0 / P = L1(Q) +L2(r), ( ) (10) Antud võrrandil on ainult üks tasakaalupunkt.
ka väljaspool seda. Järelturg on väga tähtis, sest see muudab väärtpaberites hoitava rikkuse pidevalt kättesaadavaks ehk likviidseks. Kui esmasel turul tuleb oodata pikaajaliselt, et kätte saada ettevõtte võlakirjas ettenähtud summa. Järelturg võimaldab neil muuta väärtpaberi sularahaks igal ajahetkel kui neil tekib vajadus sularaha järele. Väärtpaberiturud liigitatakse kokkuleppeliselt maksetähtaegadest sõltuvalt kahte gruppi: rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse võlakirjadega, mille maksetähtaeg on alla aasta. Kapitaliturul kaubeldakse võlairjade ja aktsiatega, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Rahaturul toimub väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitega kauplemine. Kõige levinum on riigikassa võlatähed, mida annab välja valitsus, et finantseerida oma lühiajalisi väljaminekuid. Neid võlatähti peetakse väga väikese riskiga võlakirjadeks, kuna neil on riigi garantii, s.t. riik
tähendab tootlus erinevaid asju · Mida sagedamini toimuvad intressimaksed, seda suurem on efektiivne tootlus © Robert Kitt Rahaturu instrumendid · Rahaturg - lühikesed (emiteerimisel alla aasta) võlainstrumendid · Treasury bills · REPO-tehingud · Libor, Euribor · Deposiit · Kommertspaberid © Robert Kitt Rahaturu instrumendid intressiarvutus · Rahaturul lähtutakse lihtintressi põhimõttest · Kuna tegemist on alla-aastaste instrumentidega on oluline kuidas arvestatakse proportsiooni aastast · Maailmapraktikas on kasutusel erinevad päevade arvutamise konventsioonid (day count conventions) © Robert Kitt Rahaturg - Konventsioonid · Actual/360 tegelik päevade arv / 360 · EURO-tsoon, USA, Jaapan, Sveits · Eesti · Actual/365 · Suurbritannia · Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa
Raha sündis vajadusest hõlbustada kaup kauba vastu toimunud majanduslikku vahetustegevust. Kujunemine: Valuutakurss on hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus teistes vääringutes maksma. Kurss võib olla fikseeritud või vaba. Fikseeritud kursi puhul on raha väärtus valitsuse otsusel kindlaks määratud suhtega mõnda teise vääringusse või väärismetalli kogusesse. Vaba kursi puhul kujuneb raha väärtus nõudluse ja pakkumise tulemusel rahaturul, valitsus ei sekku või teeb seda vähesel määral. Inflatsioon ja deflatsiooni mõisted, nende tekkemehhanismid , positiivsed ja negatiivsed küljed. Inflatsioon: raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. + raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on arukas investeerida ettevõtlusesse või tarbida. -kulud ületavad tulusid, liigne sularaha käibele laskmine, maksud suurenevad
ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost intressimäära ja raha koguse vahel, mida inimesed soovivad hoida. Joonise järgi on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. D on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on suurem. Vastupidi mida madalam on intressimäär, seda rohkem soovivad inimesed raha hoida ning raha hoidmise alternatiivkulu on väiksem. Sm kõver on positiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha
36. Millest tuleneb panga intressirisk? Panga intressirisk tuleneb: Panga varade ja kohustuste erinevatest tähtaegadest Intressimäärade korrigeerimisest erinevate ajavahemike vahel Seetõttu võivad varadelt saadud intressitulud ja kohustusega seotud intressikulud muutuda erineval määral, mis toob kaasa kasumi suurenemise või vähenemise 37. Selgita intressiriski ja likviidsusriski omavahelist seost. Seega likviidsusrisk muutub rahaturul panga jaoks intressiriskiks Intressirisk omakorda on otseselt seotud krediidiriskiga Intressiriski vähendamiseks võib pank laenu anda hästi kõrge intressimääraga Pank kannab intressiriski üle laenuvõtjale, kuid selle arvel suureneb krediidirisk, sest ülikõrge intressimäär võib laenuvõtjale üle jõu käia ja teha ta maksevõimetuks. 2 38. Mis on tagatisfondi eesmärk?
ostma ehk investoritele laenu tagastama käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta käskveksel - kirjalik leping, millega võlaandja kohustab võlgnikku tasuma võla kolmandale isikule tähtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal tähtpäeval laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär; rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent
töö, kes näiteks ostab või müüb oma kaupu välisriikidesse. Euro kasutuselevõtt on Eestis oluline rahandus- ja majanduspoliitiline, strateegiline küsimus, mis puudutab meid kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid ja riiki tervikuna. Rahamaailmas on kaks kõige olulisemat asja: usaldusväärsus ja stabiilsus. Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet. [1] Eurorahale üleminekust on räägitud aastaid ja alati seostuvad sellega mitmed hirmud, kuidas elu keeratakse pea peale. Mis muutub aga tegelikult, kui Eesti peaks järgmise aasta 1.
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2
D IT Kolledz 7. Mida näitab LM kõver ? r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000) M/P 1000 2000 Q Joonis 2. Määratlus: LM kõver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud pakkumise korral,, sisuliselt on tegemist p g intressimäära ((r)) jja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga. Tähistus LM on tuletatud sõnadest liquidity preference likviidsuseelistus e. raha nõudlus ja money, mis oleks siis raha pakkumine. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Firma võttis aastase laenu intressiga 10%
protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine
inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik. Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud. 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - (hoiustamine, laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis.
c. 136000 € FV = PV * (1+r)5 = 100000 * 1,36 d. 156000 € Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. jah b. ei c. kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: a. tõuseb b. langeb c. ei mõjuta üldse intressimäära LM kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul IS kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul Reaalne intressimäär: a. ei arvesta inflatsiooni mõju ja moonutab laenu tegelikku hinda b. kirjutatakse tavaliselt laenulepingusse c. võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c
majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. 3 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3) Avaturuoperatsioonid eesmärk kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Laenu ja hoiuse püsivõimalused eesmärk juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks (üleöölaen, üleööhoius)
vähendamiseks ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Intress (%) e. kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest Nominaalintress (i)– rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind Reaalintress (r) – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel r i REAALINTRESS = NOMINAALINTRESS – INFLATSIOONI MÄÄR Kapitali hinda mõjutavad: tootmisvõimalused, tarbimise/säästmise eelistamine, risk,
vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset majanduskeskkonda. IMF teostab järelvalvet riikide majanduspoliitika, eriti raha ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel abi majandusprobleemide lahendamisel. Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: · Rahaturgudeks Rahaturul kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. · Väärtpaberiturgudeks Kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Peamine erinevus võlakirja ja aktsia vahel! Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Seega annab võlakirja ostja tegelikult ettevõttele laenu. Aktisa ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel
vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi
Seaduse kohaselt peavad pangad hoidma osa summadest reservina, ülejäänud võivad välja laenata. Kui raha on välja laenatud, siis see ka kulutatakse ning muutub tavaliselt deposiidiks pangas, mida on võimalik jälle kasutada laenu andmiseks. Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida. Nõudlus sõltub tulude tasemest ja Hinnatasemest. Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks. Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimääraga. Kui intressimäär alaneb, siis raha hoidmise alternatiivkulu väheneb
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. laenu ja hoiuse püsivõimalused eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga. pankade kohustuslikud reservid keskpangas - summa, mida pangad peavad hoidma
К3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on К3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: • Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus • Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad: Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul (1)Klassikaline teooria Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine–säästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. (2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti:
3 = M0 /Rahamass (M1 või M2). Mida väiksem on 3, seda paremini on väljaarenenudraharinglus. Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: · Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus · Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 23. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad: Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul (1)Klassikaline teooria Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkuminesäästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. (2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti:
probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga. Finantsturg on paik, kus toimub finantseerimise eesmärkidel kasutatava rahaliste vahendite liikumine. Finantsturud jagunevad kaheks: 1. rahaturuks 2. kapitalituruks Peamiselt eristab raha- ja kapitaliturgu teineteisest neil müüdavate väärtpaberite tähtaeg. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille emiteeria on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta. Vahendajat, kelle abi ettevõte finantsturul tegutsedes kasutab, nimetatakse finantsvahendajaks. 1.2. Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded ja eesmärgid Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanneteks on: 1
c. majandusliku aktiivsuse ja raha pakkumise muutuste vahelisi seoseid d. raha kasutamisest loobumist ning ülemineku võimalusi plastrahale 22. Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. välisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja välisinvesteeringute juurdetuleku vähenemine c. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite sisenemine turule d. ekspordi suurenemine 23. Rahaturul on võimalik raha pakkumist reguleerida: a. kaotades kõik piirangud majanduse b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimisega c. kommertspankade reservimäära normatiivi muutmisega d. valitsuse kontrolliga ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 24. Raha kolm funktsiooni oleksid järgmised: a. võrdlus-, väärtus- ja hindamisfunktsioon; b. väärtus-, akumulatsiooni- ja konverteerimisfunktsioon c. väärtus-, maksevahendi- ja akumulatsioonifunktsioon d
Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu. · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset
Finantsvahendus- ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemaid summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks inimene soovib hoiustada 5 000 EEK, teine inimene soovib laenu 50 000 EEK) ning ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused. Finantsturud jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Erinevus on tehingute kestvuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 9. Finantsvahendajate liigitus Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. · Pangad emissioonipank - reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpank. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvusliku valuuta emissiooni
Majandustsüklite mõju tehtavatest investeeringutest loodetava kasumi suurusele väljendub selles, et: Tõusva majandustsükli jooksul ilmselt loodetav kasum suureneb ja kahaneva äritsükli puhul loodetav kasum väheneb. Mida näitab kapitali marginaalprodukt? näitab kui palju saadakse suhtelist kasumit e. uutest masinatest saadud täiendava kasumi ja masinate maksumuse suhet. Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: rahapakkumine rahaturul väheneb Klassikalised majandusteadlased väidavad tavaliselt, et raha peidab tootmissfääri: hindade "loori taha" Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata Krediitraha on raha mida keskpank kulla vastu ei vaheta Mida kujutab endast raha baas? raha baasi moodustavad ringluses olev raha ja kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv
Teearu ,,Ärirahandus") Finantsvarade moodustumine ja liikumine toimubki finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad kapitali puudujäägiga ja kapitali ülejäägiga ettevõtted ning kus neil on võimalik saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus")) Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks. 1.2. Rahaturg 4 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest. Nende finantsinstrumentide likviidsuse tase on tavaline.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 1.3. Kapitaliturg
ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks
a) tugevast sesoonsest elemendist b) ehituses hi on k keskmisest k i rohkem hk pankrotte, k k kuna paljud lj d ettevõtjad õ j d on ebaefektiivsed ja kehvalt rahastatud c)) muutused rahaturul on mõjutanud j elamuehituse turgu g teistest sektoritest rohkem 41 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kokkuvõte 1. Põhiline järeldus on see, et investeeringud on ebastabiilsused. 2. Elamuehitus on heitlikum investeeringute osa, suuremalt jaolt seetõttu, et
või ressurss. Üksik ettevõte määrab ka hinna. 14, päikesepatareide elektrienergiaks muundatud 25 päikese otsekiirgus. 79 m ugavuslipp - mõned riigid maksustavad laeva rahaturg - finantsturu osa, kus kaubeldakse lühi firmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on ajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. alla ühe aasta. Rahaturul aktsiatega ei kaubel Kõrgete maksudega või arenenud tööseadus da, tavaliselt toimub kauplemine telefoni või andlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad arvuti vahendusel. 126 rahvastiku arengu traditsiooniline e ta p p -rah v as segatalu - agraarreformi järgne mõisasõltuvusest tiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge vabanenud talu, kus mõnda kultuuri hakatakse
Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Klassikaline teooria Rahanõudlus ettevõtjate (laenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine säästude pakkumine majapidamiste (laenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võtta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär Keyeneslik teooria: Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: o Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) o Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks) o Spekulatiivne nõudlus (raha hoitakse väärtuse kogumiseks juhuks, kui
tervishoiustandardid vms WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon Eesmärk on väliskaubanduse liberaliseerimine, saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, võrdsus ja selgus kaubanduses WTO’sse kuulub üle poole maailma riikide, isegi veidi enam Rahvusvahelised finantsturud => kaupade liikumise kõrval on oluline ka kapitali liikumine Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- BÖRSIDEL Börsi eesmärk on viia kokku rahavajajad ja rahapakkujad Rahaturul kaubeldakse valuutadega Väärtpaberiturul kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega (aktsiad ja võlakirjad). Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõte tegevuse kujundamisel. IMF- Rahvusvaheline Valuutafond – peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust,
Kohalikel pankadevahelistel rahaturgudel domineerivad üleöölaenud, mis on antud üheks päevaks. Rahvusvahelistel rahaturgudel on enam levinud kuni kuuekuulised laenud. Kolmas pankadevahelise laenu iseärasus on see, et laenuvõtja usaldusväärsuse uurimisele pühendatakse väga vähe aega, sest pangad tunnevad üksteist üsna hästi. Tundmatule või halva kuulsusega pangale ei anta tavaliselt üldse laenu. Paljud pangad on leidnud, et pankadevahelisel rahaturul on mõistlik osaleda ka siis, kui selleks puudub otsene vajadus - kui panga nimi on teistel pidevalt kõrvus olnud, kiirendab see laenusaamist ka juhul, kui laenu tõesti vaja on. Paljud suured pangad on spetsialiseerunud rahaturutehingutele. Tuntus võimaldab neil saada suuri laene teistest veidi odavvamalt ja neid siis vaheltkasuga edasi laenata. Rahaturu tehingute kasumimäär ei ole küll kõrge, kuid suurte summade puhul võib nendega märkimisväärselt teenida.
toetuseks, suureneb risk kaubadefitsiidi kontrolli alla saamiseks 4.Finantsvahenduse olemus ja roll majanduses. Finantsvahendajate liigitus. Finantsvahendus võimaldab koondada väiksemad summasid ning investeerida need suurematesse projektidesse (nt üks tahab hoiustada 5 000EUR, teine tahab laenu 50 000EUR) ja ühildada erineva ajalise eelistusega investorite ja laenuvajajate vajadused Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2
väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg: 1) annab ettevõtete käibekapitalivajaduste katmiseks lühiajalisi laene; 2) finantseerib kaubandust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, kasutades peamiselt instrumente, mida nimetatakse veksliteks; 3) pakub kasumlikke investeeringuid (enamasti kommertspankadele); 4) aitab kommertspankasid nende likviidsuse juhtimisel; 5) näitab keskpangale raha- ja pangandustingimuste muutusi; Rahaturul on võrgustruktuur ja see koosneb eraldiseisvate finantsinstrumentide mitmest allturust. Erinevalt enamikust teistest turgudest on rahaturg hulgiturg, kus tehingud on suured. Kapitaliturg - Finantsturg, kus kaubeldakse väärtpaberitega, mille tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt üks aasta; institutsioon, mille kaudu majanduses kogutud säästud antakse edasi 7. Panga bilansi komponendid. Aktiva: raha ja reservid, rahaturu väärtpaberid, antud laenud, finantsinvesteeringud
järjestikuse tööpäeva vältel). Ettenähtud tähtpäevaks peab pank reservi taastama, kui ta ei suuda likviidsusprobleemi lahendada, lõpetab keskpanga arveldusvalitsus väljamaksete tegevuse pangakontolt kuni olukorra normaliseerimiseni. Vaba turu tehingud Finantssektori areng on kaasa toonud rahapoliitika elluviimisel vaba turu tehingud, mis on üheks keskseks rahajuhtimise vahendiks. Vaba turu tehinguteks nim selliseid, kus keskpank ostab või müüb rahaturul riigi lühiajalisi võlapabereid. Tavaliselt toimuvad tehingud tagasiostutehingu vormis, neid nim repotehinguteks, mis tähendab väärtpaberite müüki tingimisel, et müüja need kokkulepitud ajal ja hinnaga tagasi ostab, sisuliselt on tegemist laenuga väärtpabertagatisel. Reeglina on sellised tehingud lühiajalised, piirdudes mõnikord vaid 2 päevaga, kui tehingu pikkuseks on1 päev, nim seda üleöötehinguteks. Kui on tähtaeg pikem, nim seda tähtajaliseks tagasiostulepinguks
Täieõiguslikke EMU liikmeid nimetatakse euroalaks. Täieõiguslikud liikmed on need riigid, mis on ühinenud EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. 10. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 11. Nimetage ja selgitage, millised on rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 12. Eesti Panga funktsioonid
intressimäära turu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena · netoinvesteerimispositsioon riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning kohustuste vahe · netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. · nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind · nominaalkurss keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes · nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades · nõudjad kõik, kes turult midagi osta soovivad · nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal. Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid: subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline vähenemine. Investeeringud Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne. Investeeringute peamised allikad olid ettevõtete omavahendid, millele järgnesid riigi- ja kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud. Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992
neoklassikaline makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb kapitaliturgu ja intressimäära turu üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena netoinvesteerimispositsioon – riigi kõigi majandussektorite välisfinantsnõuete ning -kohustuste vahe netopalk – palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. nominaalintress – rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades nõudjad – kõik, kes turult midagi osta soovivad nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) – näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress - Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju - Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse
7. nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid! (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)? 1. Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. 2. Püsivõimalused - nende eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid (laenamine ja hoiustamine). 3. Kohustuslik reserv - eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida
on võrdne raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr on graafiliselt kujutatav raha nõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga Monetaar ehk rahapoliitika
Määratakse RK 51 poolthäälega. Panganõukogu teeb presidendile ettepaneku määrata pangapresidendi isiku. Nõuab riigikogu koosseisulist häälteenamust nõuab pangaseaduse muutmine. KESKPANGA VÕIMALUSED RAHARINGLUSE MÕJUTAMISEKS 1. raha interventsioon saavad kasutada ainult suurriikide keskpangad. Eesti ei saa, sest meil pole nii palju vahendeid. Seisneb selles, et keskpank paiskab raha turule kindlat valuutat eesmärgil muuta rahaturul valuutakursse endale soovitud suunas. Jaapani Keskpank paiskab turule dollareid ja ostab nende eest kokku rahvusvaluutat jeeni. EESTI RAHAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED Töötati välja aastal 1992. 19-21 juuni rahareformatsioon.1948 Saksamaal mark. Üks parimaid rahareforme maailmas. · Eesti kroon on ainuke seaduslik maksevahend Eesti territooriumil. Peab võtma vastu kroone Eesti territooriumil, kui ei võeta siis on tegu seaduse rikkumisega.
34. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud aktsia, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. 35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. 36. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBIT. Või:
D IT Kolledz 7. Mida näitab LM kõver ? r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000) M/P 1000 2000 Q Joonis 2. Määratlus: LM kõver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud pakkumise korral,, sisuliselt on tegemist p g intressimäära ((r)) jja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga. Tähistus LM on tuletatud sõnadest liquidity preference likviidsuseelistus e. raha nõudlus ja money, mis oleks siis raha pakkumine. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Firma võttis aastase laenu intressiga 10%
annaabi.ee 
