Meie elukeskkond on pidevas muutumises. Osa sellest on põhjustatud looduse poolt, üha enam suureneb aga inimtegevuse osakaal. Ehitatakse uusi hooneid ning lammutatakse vanu, raiutakse metsi ja haritakse põlde. Tehased huugavad ja toodavad päevast päeva meie eluks vajalikke või seda lihtsustavaid hüvesid. Ent need hüved tulevad alati millegi arvelt ja kõik ei ole nii roosiline, kui paistab. Kuni 19. sajandini ei olnud inimkond võimeline oma elupaiga ümberkujundamisega suurt kahju tegema. Rahvaarv ning selle kasv oli veel väike ja loodus suutis enamiku kahjust ise korvata. Põhiliseks küttematerjaliks oli puit, teiste energiaallikate omadusi hakati alles katsetama. Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena. Kõige selle kõrval on aga vähe tähelepanu pööratud oma tegevuse tagajärge...
Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin) vahel on osaks saanud terav vastuolulisus, mille kutsuvad esile nende erinevad maailmakäsitlused. Tavaelus saab seda vaid filosoofiliselt oletada, missugune oleks meie elu anarhismi vaimus.
inimeste tegevus, karistused ja reeglid ning kodu ja kasvatus. Interneti küsitlusest selgub, et 41% õpilastest on nõus aktiivselt protestima vägivalla vastu: korraldama koosolekuid või kampaaniaid, protestima plakatite, loosungite või siltide levitamisega või tegema vägivallavastaseid telesaateid, reklaame või näidendeid. Veel toodi välja tauniv suhtumine vägivalda. Seega, võti vägivalla ärahoidmiseks, ja veelgi enam, vägivallaga hakkamasaamiseks, peitub meis endis ja meie võimes näha ja olla teiste vastu hea ja sõbralik ning aktiivses protestis vägivalla vastu. Vana-Kreeka filosoof Aristoteles on öelnud : "Inimesed on head ühtemoodi ja halvad mitut moodi." Kõige selle ülesotsimise- ja leidmisega, mis meis ja teistes on head, saame me aidata kaasa vägivalla ära hoidmisele ja sellega hakkamasaamisele, sest efektiivsete lahenduste võti peitub meis endis. Tänan tähelepanu eest.
maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole pere eest hoolitsemise tõttu piisavalt aega
Katre Pohlak Vene muusika 20.sajandil 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Klaverit hakkas Prokofjev õppima 5-aastaselt ema juhendamisel. Selles vanuses lõi ka ta oma esimesed lühiteo...
of the Opera", ,,Aspects of Love" jpt. Veel on ta kirjutanud muusika filmidele ,,Gumshoe" ja ,,The Odessa File". Lloyd on pälvinud 7 Tonyt, 3 Grammyt, 6 Laurence Olivier auhinda, Kuldgloobuse, Oscari, Emmy, Praemium Imperiale'i ja Richard Rodgersi auhinna silmapaistvate tulemuste eest muusikaliteatris. Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade mängitumaid muusikale, mille esilinastused toimusid Londonis West Endis 11. mail 1981 ja New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas Stearns Elioti 1939. aastal ilmunud luulekogu lastele ,,Old Possum's Books of Practical Cats", mis on olnud Webberi lapsepõlve lemmikraamat. Üheks selle teose eripäraks on see, et kasse iseloomustavas muusikalis puudub igasugune läbiv süzee. Selle muusikaliga väljendatakse kasside meeleolusid ja tundeid muusika, laulu ja tantsu abil. Näitlejatest mängisid muusikalis
tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga. Hiljem hakkasime aga luuletuse tegelikku lugu uurima. Ausalt öeldes oli see päris põnev protsess, üha rohkem hakkasin mõistma autori mõtteid ja seda, miks ta selle kirjutanud oli. Kuid nagu pole halba ilma heata, pole ka head ilma halvata pidin ka veidikene pettuma. Ei olnud loo lahendus sugugi selline nagu ma olin arvanud, minu arvamus oleks justkui vale olnud
Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem. Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on. Paljudel kipub olema arusaam, et õnn ei ole midagi tavalist. Vastupidi, selleks et olla õnnelik pead sa olema või omama midagi teistsugust, kui mitte öelda et erilist. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm
publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Operett Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline
Teemade kategooria: inimene · Universumis on üks punkt, mille parandamise vajaduses võid kindel olla -- sina ise. ("Aforismide raudvara", 2007) · Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus. · Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast. · Kui me poleks endast nõnda meeletult huvitatud, oleks elu nii ebahuvitav, et keegi ei suudaks seda taluda. · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. · Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. · Tavalised inimesed on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest.
päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad vägivalda ja kurjust seiklusliku jahi tõttu. Õeluse ja tsivilisatsiooni mõjud teravdavad poiste hirmu müstilisel saarel. Poisid hakkavad mõtlema, et saarel elab koletis ja see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endis, nende metsikus mõttemaailmas. Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin end seda lugema. ’’Kärbeste Jumal’’ ei ole kindlasti selline raamat, millest saab aru lihtsalt silmadega üle ridade minnes ja natuke kaasa mõeldes. Seda raamatut lugedes peab olema tähelepanelik ja kaasa mõtlema, kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal. Kuna tegemist on romaaniga, siis on selles raamatus seletusi ja kirjeldusi väga
Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest ...
Arutlus ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) Iga meie tegu jätab jälje. See jälg võib puudutada meie lähedasi või mõjuda kogu maailmale, nii et sellest räägitakse igavesti. Kuid viimast juhtub vaid vähestega ning tavaliselt nõuab millegi suure saavutamine elupikkust vaeva. Kuid vahel võib mõni pealtnäha tühine asi jätta jälje, mis mõjutab meid aastasadu. Tavaliselt jäävad inimesed meelde millegi positiivsega, mis maailmale midagi juurde annab, kuid on ka erandeid, kus jäädakse meelde millegagi, mis on kõigile kannatusi põhjustanud. Mõned saavad oma au ja tuntuse alles peale oma eluteed, mis ei pruukinud olla nende jaoks kõige kergem. Vahel ei leia inimese teod tema eluajal mõistmist ning on ka olukordi, mille puhul ei teatagi kõiki tagamaid. Näiteks võin tuua Mozarti, kes elas kõigest 35 aastat. Tema loomingut on aga esitatud juba aastasadu ning esitatakse ka edasipidi kui ...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma?
(Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Platonilt võttis Aristoteles üle ainult keelefilosoofilised ja loogilised eeldused ning arusaama, et mitte ainult inimeste tegusid ei määratlse nende eesmärk, vaid ka loodusnähtused on läbinisti sihipärased (teoloogia). Ideedeõpetuse lükkas ta otsustavalt tagasi kui tühjad sõnad ja luulelised metafoorid. Meelteüöeste iddede kohale seadis ta maailma põhiprintsiipidena asjades endis seesmiselt toimivad vormid. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Veel üheks tähendusrikkaks erinevuseks võrreldes Platoniga on Aristotelesevankumatu huvi looduse uurimise vastu. Eelkõige aga huvitab teda muutumise ja saamise problee, mille analüüsi ja seletamise kontekstis töötas ta välja kuulsad ja ajalooliselt olulised eristused mateeria ja vormi nind potentsiaalse (võimaliku) ja aktuaalse (tegeliku) vahel
CATS Muusikali ´´CATS´´ on komposeerinud A.L.Webber 1981. aastal. Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta
Vägivald. Vägivald on hoolimatuim, laastavaim, jõhkraim ja labaseim enesekehtestamisviis, mille inimesed on omaks võtnud. Vägivald on tõhus nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mõlemal juhul jätab ta ohvrisse sügavad ja paranematud haavad! Miks käitutakse nii? Vägivald on nõrkuse märk. Vägivaldne inimene on loom ja tal puudub süda või on see tal lihtsalt väga vale koha peal. Mõneti võib arvata, et vägivald on inimese loomuses. Oleme me ju arenenud loomast, (mõne teooria järgi) ning loomariigis kehtivad teatud põhimõtted. Näiteks, et kõik paeb püsima muutumatuna ning igast liigist jäävad ellu selle liigi kõige ideaalsemad, ebahuvitavamad, sarnasemad, massi sulavaimad isendid. Kõik kes on vähegi teistmoodi, hävitatakse. Miks ei sallita endast erinevaid ja nende kallal noritakse? Vägivalda peetakse ühiskonda kui tervikut iseloomustava nähtusena. Tänapäeva ühiskonnas on see täiesti normaalne käitu...
343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Millegi seletamiseks ehk küsimusele Miks? vastamiseks on Aristotelese arvates neli võimalust. Seletada saab: 1
James Park, Green Park, Hyde Park, Green Park Regent's Park jm Hyde Park Trafalgar Square · Kujunesid nn. rahvuslinnaosad 1. Whitechape juudi kvartal. 2. Limehouse hiina linnaosa jne. ·. Linnaosadesse rajati enamik suuri spordiehitisi Epsome Wimbledoni Vana Wembley hipodroom staadion staadion · Soliidsed inimesed elasid West Endis · Finantsmaailma peakorterid paiknesid City`s · valitsusasutused Westminster´is · kurikuulus ööelu keskus oli Sohos. · Ebenezer Howardi aedlinnad · Väikelinnad suurlinnast eemal · Aedlinn ca 24 m² territooriumi keskele · Elanikkonna suuruseks kuni 30 000 inimest · 1903.a. rajati esimene aedlinn Letchworth · Hiljem veel teinegi Welwyn. · Aedlinnade teket soodustas ka metroo Welwyn Letchworth
omanäoline ning välja kujunenud erinevates tingimustes ja ajal. Kuna on väga raske paralleele tõmmata teise rahvusega, siis hakkab meid huvitama teiste riikide kultuuriline taust.Leiame mõningaid sarnaseid jooni, kuid vaimustume nendest, mis meile võõrad tunduvad. Meid köidab Vahemereline ja Ladina-Ameerika kultuur, sest seal tunudvad inimesed täis vabadust ja elunaudingut. Soov on saada sellest osa ning seega tutvume teiste riikide tavadega ning kasvatame endis tolerantsust. Kultuur ühendab erinevaid rahvaid, kuid eriti on ta tugev ühise ajalooga inimkonna puhul. Siin kohal ei leia passlikumat näidet, kui meie oma riik, Eesti. Meie kirev ajalugu, täis tõuse ja mõõnasid, on kasvatanud eestlastes võitlushinge ja kokkuhoidlikkust. Ühised vastuastumised võõrvõimudele, vabaduse kaitsmine ja väljakuulutamine elavad iga eestlase südames. Tänapäeva Eesti on küll kujundanud meie vanavanemad, kuid eestlust kantakse edasi põlvest põlve
Samuti soovitakse ka oma lapsi samas kultuuriruumis kasvatada, kust ise pärit ollakse. Seetõttu ongi nõus inimesed tegema kompromisse hea töö ja võimaluste arvelt, mida välismaa pakub ning naasema oma kodumaale. Ei soovita sulanduda teise rahvuse sisse. Eestlane on uhke olla. Kuid välismaal eestlaseks jäämine ei ole lihtne. Eestlane on siiski parim olla Eestis. Kaheldav on, et ükski kampaania kedagi naasema paneb. Inimesed peavad motivatsiooni tagasi tulla leidma endis ning Eestil on võimalus ainult nende naasemist võimalikult lihtsaks teha, et Eestis elamine ei tuleks oma tööala ja isiklike huvide arvelt. Tänan tähelepanu eest!
Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele truuks oleme jäänud, annavad mõista, et Jumal ei ole kuskil mujal kui meis endis. Kellegina, kes meid elus edasi juhatab ja vahel aukartust äratab. Kuigi mõne inimese usulised veendumused võivad meis tekitada eelarvamusi, peame meeles pidama, et meie kõigi kombed on pärit samadest allikatest. Ei ole veel märgatud, et usk või uskmatus annaks kellelegi erivõimeid või muudaks teda teistest paremaks. Lõppude lõpuks, me oleme kõik lihast ja luust inimesed, olenemata meie tõekspidamistest.
Inimestel, kes elavad maal puuduvad sellised võimalused, kuna maapiirkondades puudub taoline laialdane ja uudne taristu, nagu seda on linnas. Kuid maal on kaunis loodus, eraldatus, puhas õhk ja vesi, need on väärtused mis tihti unustatakse. Võrded võimalused on meil kõigil siis, kui oskame hinnata oma võimaluste väärtust, mitte kõrvutada neid teiste piirkondade võimalustega. Ühesõnaga, kõigile on antud enamvähem võrdne stardiplatvorm, edasine seisneb meis endis. Ei ole kellegil ju keelatud eneseväljendus, pole piiratud sõnavabadust. Leian, et suures plaanis on meil tõesti võrdsete võimaluste Eesti, aga see kui võrdselt me oskame oma võimalusi kasutada, on juba igaühe enda teha. Eliis Jürise 12. klass
Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et Vali üks: a. teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus b. teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. c. teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Tekkimine on Aristotelese seisukohalt Vali üks: a. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Õige vastus! b. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele c. üleminek mitteolemiselt olemisele. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst
on ka neid, kes loovad kujutisi vaid reaalsest maailmast. Fantaasiakunstnikud kujutavad tihti reaalsetele objektidele või maastikele juurde ka midagi, mis on nende endi silme taga. See on osa nende mõttemaailma ja reaalse maailma väljendusest. Lõpptulemuseks võivad olla äärmiselt huvitava väljendused (maalid, pildikesed) neilt endilt, ning kõik erinevad. Peale selle lisavad nad vürtsi ka tavaliste inimeste maailmale, ning arendavad loovust neis endis. Üks minu jaoks huvitavamaid fantaasiakunstnikke on Jean-Baptiste Monge, kel tihtilugu kombeks liita omavahel päriselt eksisteerivad loomad ning folkloorilistest juttudest pärinevad haldjad. Nõndaviisi loob Monge huvitavaid pildikesi sellest, kuidas tema liidab midagi reaalselt mitte eksisteerivat reaalse maailmaga. Nõndaviisi väljendab ka kunstnik seda, kuidas näeb tema midagi, mida keegi teine näeb vaid pelgalt maastiku, linnu või loomana.
Kas see üldse on olemas? Lapsed ju on meie tulevik. Noored on meie tulevik. Meie homne viib meid edasi, aga küsime: "Kuhu?". Kas see on see edukas riik, kus nooruk haarab relva ja tapab koolis oma kalli klassikaaslase, õpetaja ja parima sõbra? Kas see on noorsand, kes koolis WC-s peksab endast nooremat poissi. Noormees, kes noortepeol vägistab kooliõde? Narkar, kes süstib end otse tänaval? Ja veel vähemalt 110 küsimust. Kus on vastused või kas neid üldse on? Vastused on meis endis. Kas sellised ongi meie tuleviku inimesed? Ehitame sellistega tuleviku, mis meile kõigile meeldib. Me jätame kõrvale tunded, kaunid kunstid, loomingulise. Me lihtsalt ei näe seda. See on meie jaoks nagu viirastus. Me kõik oleme kuulnud ütlemisi, et vaata kui palju saaks seda, teist ja kolmandat, aga sina kulutad selle raha raamatutele, teatrile. Tegelikuses on elu näidend, milles me kõik osaleme. Me oleme näitlejad ja stsenaariumist selgub, kas etendus on hea või halb
KAS EESTI KEELEL ON INFOÜHISKONNAS TULEVIKKU? Kadi Esken Info: Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme Inimkeeled on mitmes mõttes sarnased, aga ka mitmes mõttes erinevad. Seega saab nende töötlemisel kasutada mingis osas keelest sõltumatuid algoritme ja programme, mingis osas aga on programm konkreetsest keelest sõltuv. Praegune seis: Maailmas on praegu umbes 6000 keelt. Kõnelejate arvu poolest on eesti keel esimese veerandtuhande piirimail, kuid kasutuse ulatuselt tunduvalt eespool. Eesti keelel on maailma ca 200 riigikeele hulgas ka riigikeele staatus. Me peame ennast haritud rahvaks ja seda õigustatult. Kõrgharidust saab maailmas umbes 100 keeles, sh Euroopas ligi 30 keeles ja meie keel on üks nendest. Toimiv kõnesüntees on olemas umbes 50 keele jaoks, Eestis on tekst-kõne süntees vabavarana...
Mis on Tõde? Tõde on igal pool meie ümber ja meis endis, aga eks igaüks ise teab, kui palju seda on ja kas seda rääkida. Millal on õige jätta tõde rääkimata või hoopiski selle väänamine? Kes on selle otsustaja? Kas Sina? Ma usun, et igal inimesel on kas olnud või tuleb selline olukord, kus ta on sunnitud valima Tõde või sõprus/suhted või mis iganes. Loomulikult on mõnikord hoopiski vastupidi, et tõde võrdub sõprus. Kas on antud olukorras õige hoida sõpra või rääkida tingimata tõtt
Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav pike krgknni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal,
Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise
(makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest suurim elektriangerjas (oma saaki rünnates 600V), väikesed pinged tekivad ka meis endis närvirakkude kiududes on väliskeskonna suhtes negatiivsed laengud. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed , kuid nad on meile väga vajalikud (Selle abil teeme vahet soojal ja külmal)
Elu ei peaks võtma küll päris ükskõiksena, aga ei tohiks ka ülepingutada. Tuleb läbi mõelda mis on minu jaoks elu eesmärk. Kas mina tahan sujuvalt voolata läbi elu nii nagu Camus seda kirjeldab? Ilma et ma jääksin teistele inimestele jalgu ja teised kodanikud jääksid mulle teele ette. Või ma tahan saavutada midagi, millest lisaks minule saab ka keegi teine kasu? Kas ma tahan elada tähendusrikast elu, või mulle piisab selles, kui lähen vooluga kaasa? Vastus on meis endis. Presidendiks või olümpiavõitjaks ilma eesmärgita ei saa. Olgu selleks algselt riigikokku pääsemise soov või mõne võistluse medal. Et teha suuri tegusi, peab ka suurelt unistama. Kristina Smigun-Vähi ja Jaan Martinson on oma raamatus ,,Kristina" kirjutanud, kuidas Kristina sihikindlalt püüdles oma eesmärgi, olümpiamedali poole. Süües kasvab isu. Kui algselt on soov medal, siis hiljem rahuldab sind juba vaid kirkaim värv. Kuid kas see annab elule tähenduse? Ühele
6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine. 9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt. Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas. 11
tingimus ne tingimus Diastoolne algsest e suurus 1. Katse 66 1. Katse 106 67 alguses - alguses - istumisas istumisas endis endis 2. Katse 75 9 2. Katse 98 54 alguses - alguses - seismisel seismisel 3. Pärast 69 3 3. Pärast 108 62 tennisepa tennisepa lli lli surumist surumist
Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et seda kirja ei osata lugeda. Seetõttu ei teata ühtki Kreeta valitsejat, seadusi ega midagi sealsest kirjandusest. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossides endis oli palju erinevaid ruume: luksuslikud vannitoad ja basseinid kanalisatsiooniga, elu- ja kultuseruumid, avarad viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise siseõue. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab
kiriklikult mõtteviisilt ilmalikule mõtteviisile Koolkonnad ja universaalide probleem Universaalid- abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280)
peal katsetatud, kes seda kasutada tahaksid. Väga tihti on inimesed arvamusel, et ,,Kui see dieet mõjus mu sõbrale, mõjub see ka mulle," kuid kui järele proovitakse ning see ei toimi, hakatakse mõtlema, et mida tehti valesti ning hakatakse proovima uut dieeti, mida reklaamiti kuskil ajakirja esikaanel või lemmikseriaali reklaamipauside ajal. Mina ütleksin neile inimestele, kes nii teevad, et ühte kindlat dieeti, mis absoluutselt kõigile mõjub, ei ole olemas. Tõde leidub neis endis. Inimesed peaksid ise vaatama, et mida vähem süüa või juua ja mida rohkem, mitte otsima vastuseid kellegi teise eludest. Teema juurde tagasi tulles tahaksin avaldada arvamust, et vaid seetõttu siin planeedil nii hea elada ongi, et inimesed on erinevad. Kui mitte keegi ei oleks erinev, oleksid kõik järelikult ühesugused ning seetõttu polekski siin midagi huvitavat ning kõik oleks teada ja tuntud. Inimeste erinevused on need, mis teevadki neid huvitavaks
Kui olla nõrk, siis kannatused ja kurbus on kohe järgnemas ükskõik kuhu lähed. Õnne ei leita kunagi, kui ei olda vastamisi oma nõrkustega ega muudeta end sisemiselt. On olemas suhteline ja täielik õnn. Suhteline õnn tuleneb asjadest, mis on meie ümber: maja suurus või perekonna igakuine sissetulek seda tunneme siis, kui meie soov või tahe on täidetud ning on kaduv, kuna välised tingimused on samuti muutlikud. Seevastu täielik õnn on miski, mis leidub meis endis. See tähendab elu loomist, kus meid ei kohuta enam katsumused ning kus tunneme pelgalt elus olemisest kasvõi hingamisest puhast rõõmu. Õnn peitub lihtsates asjades, kuna kunagi ei saa tekkida olukorda, kus kõik on õnnelikud. Alati leidub kedagi, kes on ühel või teisel põhjusel õnnetu ning selle vastu ei saa midagi teha. Ei maksa end teistega võrrelda. Pigem peaks end võrdlema eilse minaga ning kuidas lähed vastu homsele
saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED Eristas kahte olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Tekkimine onüleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks? vastamiseks oli tema arvates neli võimalust: Mateeria iseärasusega, olemusest lähtudes, välise toimega, seatud eesmärgiga. Õnneliku elu eeldusteks nimetas Aristotelese loomutäiusi. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäisused on tarkus ja arukus
ja vaikne rohi sosistas: ei tohi. Me kuulsime, kuis puude süda lõi. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost, et sellest laanest tagasi ei tulda. Me läksime ja oksad läksid koos ning värskes õhus lõhnas sooja mulda. Kas tõesti kord saab tõde muinasloost? Ehk küll me ümber kivist linn on taas, me kõnnime, kui kõnniks me legendis. Neist õitest algas imeline aas, nüüd kõik need õied õitsevad meis endis ehk küll me ümber kivist linn on taas. Eitede tarkus (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: "Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab
2) Aristoteles rajas oma kooli nimega Lykeion. (Allikas nr. 3) Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog). Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju : Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise (taimi ei saa valmistada). Näiteks kasvab tammetõrust (teatud tingimustel) iseeneslikult tamm. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Näiteks saaks teatud puitmaterjalist valmistada laua, tooli või riiuli.
esinenud enam rahva ees. Lõpuks pidi Eva ka loobuma plaanist saada ase-presidendiks, sest oli liiga nõrk, et isegi iseseisvalt püsti seista. Eva Perón suri 26. juulil 1952. Muusikali peaosades olid: Evelin Võigemast – Evita Vaiko Eplik – Che Guevara Kalle Sepp – Juan Perón „Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. 1996. aastal valmis filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid. Seekordse lavastuse osatäitjad sobisid kõik osadesse väga hästi. Minule oli eriti meeldiv näha Vaiko Eplikut muusikalis mängimas. Sama emotsiooni tekitas ka Evelin Võigemasti nägemine,
Muutused minus viimase paari kuu jooksul Kristiin Koppel 10A Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Muutused toimuvad meis endis kogu aeg, isegi kui me neid tähele ei pane. Olgu need siis kas sisemised või välised, head või halvad. Arvan, et elu teeb oma kannapöörde just siis, kui seda kõige vähem ootan, olgu see siis kas hea või halb. Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb enamustel meil kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole
Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse, päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse, peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja. Bolsevism on lahkunud Eestimaalt vaid mõned kümned aastad tagasi ja küntud vaod on veel liiga värsked ning sügavad. Kuid peamine süü on meis endis me oleme takerdunud aegunud printsiipidesse, suutmata neist lahkuda, vagusid meie suhtumises siledaks tasandada. Kogu heaolu meie ühiskonnas saab olema vaid siis, kui me seda tõesti kogu hingest tahame. Tuleb unustada see, mis oli, ja sammuda headuse poole, et kogu ühiskond muutuks meeldivamaks. Üks takistav tegur, mis segab meid pääsemast järgmisele levelile, on lollus. Mulle on jäänud mulje, et inimesed, kes pole nii haritud, intelligentsed, maailmateadlikud, on enamasti
kumbagi neist poleks, lõppeks inimkonna areng. Tähendab, et on vaja rohkem inimesi, aga samas kui mõni neist sureb, siis saaks elu jätkuda.Bioloogliselt pole iga inimelu vajalik Surm võib tabada inimest igal hetkel, pole olemas igavese elu eliksiiri, et surma vältida.Lahkudes siit ilmast teeme me haiget oma lähedastele, kes meist hoolivad ja meid armastavad.Surm mõjutab nende isiksusi, nagu iga sündmus elu jooksul.Samas surres jätame kõigile neile, kellega kohtunud oleme mälestuse endis, samamoodi elab ka edasi meie looming ja saavutused. Inimesed soovivad enda elu jooksul jätta endast jälg maailma.Ilmselt on see eneseteostus, mis tekitab soovi jagada oma mõtteid maailmaga.Seepärast kirjanikud, kunstnikud, luuletajad on kirjapannud oma loomingut.Kui A.H.Tammsaare ei oleks kirjutanud oma romaani"Tõde ja Õigus", siis poleks meil millestki lähtuda, mis on maailmas tõde ja mis õigus.Seega inimkonna areng sõltub teiste inimeste teadmistest.
laohoidja, telefonimontöör, müürsepp, laborant, filmioperaator jne 2. Intellektuaalne isiksustüüp Analüütiline, teadmishimuline, kritiseeriv, tunnetuslik, võimekas, mõtisklev, keskendumisvõimeline, sõltumatu, vähenõudlik. Tegeleb meelsasti materiaalse, sotsiaalse ja vaimse maailma tunnetuslike küsimuste ja probleemidega. On loomupäraselt uudishimulik, teadmishimuline. Tal on tarve mõista, seletada, prognoosida kõike seda, mis toimub meie ümber ja meis endis. On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas). Seejuures on ise distsiplineeritud, mõtetes ja tegudes täpsust nõudev. Väldib ajuvabadust.
[2, lk18] Keskonnaeetika Ökoloogilise eetika probleemistik on tihedalt seotud globaalprobleemidega. Kui esimene väärtustab inimese ja looduse suhtlemise printsibid ja normid, siis teine vaatleb konkreetseid maailma valupunkte ja vastuolusid, mille ületamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed
Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatus...
Meedias ja ka online meedias toimub tänapäeval suurem debatt isegi kui riigikogu istungisaalis. Meedias kajastatus saab rohkem kõlapinda rahva seas ning suunab enam poliitikuid oma kavasid vasatavalt sellele ümber tegema. Vanasti parlamendist tulev kriitika pani valitsust muutma oma tegevusi, siis tänapäeval tuleb see kriitika meediast. Seega Riigikogu kui arutelude koht on oma kõlapinda minetanud. Nimelt Foorumi saates toimub sisutihedam arutelu Euroopa võlakriisi osas kui Riigikogus endis. Meedia on võtnud arutelude ja debatiide rolli Eestis üha enam üle ning sellega vähendanud parlamendi rolli. Eestis parlamendi roll on vähenenud nii õigusloome osas kui arutelude kohana. Siiski Riigikogu tähtsus ei ole kadunud ja jätkuvalt on Riigikogu vajalik, et tasakaalustada valitsuse tegevust. Lisaks sellele Riigikogu on valitud rahva poolt ning on rahva esindajad poliitilistes küsimustes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
