Anioonide kindlakstegemine Referaat Koostaja: Sisukord Anioonide kindlakstegemine....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Koostaja: ............................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................
Keemia aluste praktikum Kuue lahuse kindlakstegemine Juhendaja: Erika Nimi: Reijo Loik Kuupäev:13.11.2013 Jüriado Koostan tabeli reaktsioonide kohta, mis lahuste kokkuvalamisel toimuvad. NaOH H2SO4 Na2CO3 NaCl BaCl2 Al2(SO4)3 NaOH X Tekib - - NaOH + NaOH +
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ ...
SPEKTRAALANALÜÜS Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kasutatakse joonspektril. Spektraalaparaat optikariist, millega lahutatakse valgus spektriks ja uuritakse seda (nt spektroskoop ja monokromaator). Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. Eelised: · Tundlik meetod · Ta ei muuda aine keem. koostist
määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk neeldumisjooned samades kohtades kui kiirgussptk kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. kiirgusjooned. Esineb igasuguste võnkumiste ja lainete puhul. Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle Eriti külm gaas. Spektraalanalüüs-ainete kindlakstegemine selle kiirgus või neeldumisspektrijärgi kiirgus või neeldumisspektrijärgi Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk
Töö käik . Mulle analüüsiks antud lahus (nr. 5) oli helerohekat tooni ja sellepärast oletasin lahuses olevat Ni2+-ioonid. Lahus oli ehk ka pisut kollakas, mis viitas võimalusele, et lahuses võivad olla Fe3+- ioonid. Samuti võis lahus sisaldada värvusetuid ioone. Välistasin kroomioonide esinemise, kuna sellisel juhul oleks antud lahus olnud kindlasti tumedamat tooni. Ni2+- ioonide esinemise kindlakstegemine (alglahusest) Ni2+- ioonide tõestusreaktsioon: 4 tilgale alglahusele lisasin 6M NH3·H2O lahust kuni nõrgalt aluselise keskkonna tekkeni. Lisasin 2 tilka CH3(CNOH)2CH3 (1%-line) ehk dimetüülglüoksiimi lahust (ehk DMG). Sain klombilise roosakaspunase sademe, mis tõestaski Ni2+- ioonide leidumist. Reaktsioonivõrrand: Ni(NO3)2 + 2HDMG Ni(DMG)2 + 2HNO3 Fe3+-ioonide esinemise kindlakstegemine (alglahusest) Fe3+-ioonide tõestusreaktsioon:
Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Väär Õige: Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele. Taustainfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. Õige Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele. Õige 1.6 Õpilased otsustasid uurida kohaliku jõe seisundit. Mis järjekorras tuleks neil uuringut läbi viies tegutseda, et vajaduse korral jõe seisundit parandada? Kirjutage järjestust märkivad numbrid tabelisse. Puhta vee indikaatorliikide kindlakstegemine jõevees. 4 Jõest proovide võtmine 3 Reostuse tugevuse hindamine ja reostusallikate 5 kindlakstegemine. Tutvumine eelnevatel aastatel jões seisundi kohta tehtud 2 uuringutega. Ettepanekute tegemine reostuse kõrvaldamiseks 6 Probleemi püstitamine 1 1.7 Uuriti fotosünteesi intensiivsust mõjutavaid tegureid. Järgmistele
Parandus: Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele. tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. tõene/ väär Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele. 6. Õpilased otsustasid uurida kohaliku jõe seisundit.mis järjekorras tuleks neil uuringut läbi viies tegutseda, et vajaduse korral jõe seisundit parandada? Kirjutage järjestust märkivad numbrid tabelisse. Puhta vee indikaatorliikide kindlakstegemine jõevees - number 4 Jõest proovide võtmine - number 3 Reostuse tugevuse hindamine ja reostusallikate kindlakstegemine - number 5 Tutvumine eelnevatel aastatel jõe seisundi kohta tehtud uuringutega - number 1 Ettepanekute tegemine reostuse kõrvaldamiseks - number 6 Probleemi püstitamine - number 2 7. Uuriti fotosünteesi intensiivsust mõjutavaid tegureid. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage graafikul olevat infot.
ÕIGE I4 1.6. Opilased otsustasid uurida kohaliku jde seisundit. Mis jflrjekorras tuleks neil uuringut liibi viies tegutseda, et vajaduse korral jde seisundit parandada? Kirjutage jiirjestust mtirkivad numbrid tabelisse. 3 punkti Puhta vee indikaatorliikide kindlakstegemine jdevees. 4 J6est proovide vdtmine. 3 Reostuse tugevuse hindamine ja reostusallikate kindlakstegemine. 5 Tutvumine eelnevatel aastatel j6e seisundi kohta tehtud uuringutega. 2
Diskreditsioon on iseloomulik ka haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon. Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega
*Töökeskkonna riskianalüüsis tuleb arvestada riske, mis on seotud ametikohaga, seadmega ja keskkonnaga. *Tegevusanalüüsis analüüsitakse iga ametikoha esindajale tema igapäevastes töötegevustes esinevaid riske. *Seadme puhul analüüsitakse seadmete ehituslikust või kasutuspõhiselt esinevaid riske ning keskkonnas vaadatakse erinevate keskkonnatingimuste mõju töötaja tervisele. Riskianalüüsi etapid (6): 1. Teabe kogumine 2. Ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine 3. Ohuteguritega seotud riski hindamine 4. Tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks 5. Riskianalüüsi dokumenteerimine. Teabe kogumine *Teabe kogumine on tootmisprotsessi, töökeskkonda, töötajate turvalisust ja heaolu puudutava informatsiooni kogumine. *Teavet saab tööjuhenditest, eeskirjadest, töökeskkonda jälgides, töökohas leiduvate kahjulike või ohtlike ja pingutust nõudvate tegurite mõõtmiste tulemustest ja sarnastest allikatest.
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste ...
Klientide rahulolu määramise vahendite hindamine ja kogutava informatsiooni kvaliteedi parandamine' II Protsessi formuleerimine kliendiinfo summeerimiseks erinevatelt kuulamispostidelt Protsesside loomine kohest tähelepanu vajava info levitamiseks õigetele üksustele või indiviididele Protsesside loomine summeeritud info analüüsimiseks Protsesside loomine selle info levitamiseks vastavatele üksustele või indiviididele III Seoste kindlakstegemine kliendile rahulolu pakkuvate asjaolude ja vastavate sisemiste protsesside ja näitajate vahel Nende võtmeprotsessidele- ja näitajatele orienteerumine kvaliteedijuhtimise juurutamise faasis TQM organisatsiooni mudel Nõudmised KLIENT Rahulolu juhtimine informatsioon planeerimine tulemused inimesed
II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil,
Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (ABS). Excelisse sisestatud tabel: Glükoosi Optiline sisaldus tihedus (mg/ml) (ABS) 0 0 0,062 0,034 0,125 0,076 0,25 0,153 Saadud graafik: Sirge läbib põhimõtteliselt kõiki nelja punkti lineaarselt. GLÜKOOSI KONTSENTRATSIOONI KINDLAKSTEGEMINE: Leian glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele : Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse
HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape )
keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida ) Täielik õigusnorm - on olemas hüpotees, dispositsioon või sanktsioon. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?) 2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?) 3)Asjakohase õigusnormi valik ehk kohaldatava õiguse kindlakstegemine *Seaduse sätte tõlgendamine *seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem madalamast üle, erinorm on üle üldnormist) *määratlemata õigusmõiste rakendamine 4)Subsumeerimine - tegeliku olukorra ja faktilise koosseisu võrdlemine (Analüüs) 5)Õigusliku tagajärje kindlakstegemine ja kohaldamine Määratlemata õigusmõiste -Liiga laialdane , jätab valiku seaduserakendaja teha Diskretsioon
(visuaalne ja matemaatiline ) 3. Suusasaabaste erinevus klassikalise ja vabastiili sõiduviisi puhul. 4. Suuskade määrimise vajalikkus. Erinevad määrdetüübid libisemiseks; pidamiseks. 5. Miks peab suusk pidama? 6. Miks peab suusk libisema? 7. Millised ilmastikutegurid on suuskade määrimisel olulised (vähemalt kolm põhilist) 8. Pidamisala kindlakstegemine kodusel viisil. 9. Riietusele esitatavad nõuded, riietuse valik erinevateks suusatamisharrastusteks. (hingav, sooja-ja tuultpidav) 10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist)
liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või 2 korda aastas + Osaline päikesevarjutus
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga · hea elektri- ja soojusjuhtivusega Keemilised omadused · Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu neid looduses lihtainena (ehedana), vaid ainult ühendite koostises. Näiteks
Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Kandidaatide registreerimine Hääletamine Häältelugemine valimisjaoskonnas valimistulemuste kindlakstegemine valimisringkondades Kompensatsioonimandaatide jaotamine Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.
H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2. Hapniku kindlakstegemine Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. 3. Hapniku omadused 3.1. Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2. Füüsikalised omadused Lõhnatu Värvuseta Maitseta
Taevakoordinaadid. Horisondilised ja ekvatoriaalsed koordinaadid. Taevakoordinaatide süsteemid Taeva uurimisel on üks põhilisi elemente kindlakstegemine, kus siis taevakehad asuvad. Kasutatakse taevasfäärile projitseeritavat koordinaatide võrgustikku, mis sarnaneb maapinna puhul kasutatava geograafilise koordinaatide süsteemiga. Geograafiline ("Maad kaardistav") koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. Taevasfäär on kujuteldav hiiglasliku raadiusega sfäär, mille keskmeks on Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Ekvaatorilised Fourth level taevakoordinaadid Fifth level vaadatuna 60. põhjalaiuskraadi kohalt. Ekvatoriaalsed koordinaadid...
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimep...
Ühiskonna kontrolltööks kordamine Erakonnad Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valilmistel. Programm paneb paika erakonna põhisuuna, tegevusplaani oma eesmärkide täitmiseks. On lühi-ja pikaajalised programmid. Põhikiri paneb paika partei struktuuri ehk ehituse. Erakondi saab jaotada tüüpide alusel: Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale...
Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis? 9. klass on põhikooli lõpuklass, see on viimane kohustuslik kooliaasta. Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud ...
Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektromeeter Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1
Müügiprognoosimine müügikäibe ja mahu ennustamine, mille aluseks on eelnenud perioodide müügiandmed ning mis kohaldatakse majanduskeskkonna ja ettevõttesiseste tingimustega. Müüja füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb, pakub kaupa või teenust tarbijale. Müük protsess, milles realiseeritakse turunduse poolt kavandatu müügimeeskonna ja jaotuskanalite võrgu abil. Müümine kliendi probleemide ja vajaduste kindlakstegemine ja nende rahuldamiseks sobivaima lahenduste pakkumine. Seega on müümine suhtlemisprotsess, mis algab ostja probleemi väljaselgitamisest ja lõpeb selle lahendamisega. Nõustav müük selgelt eesmärgistatud, kliendi vajadustest lähtuv, aktiivne, kahepoolselt kasule keskenduv ja pikaajalist kliendisuhet taotlev müük. Personaalne (isiklik) müük vahetu suhtlemise põhjal tehtav müük. Pressingmüük müügi vorm, millele on iseloomulik pakutava toote eeliste liialdatud
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui k...
21. Mis on neeldumisspekter? neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine (keskkond) neelab. 22. Kuidas liigitatakse neeldumisspektreid? Neeldumisspekter võib olla nii joon- kui pidevspekter. 23. Mis on Fraunhoferi jooned? fraunhoferi joonteks nim. päikesespektri taustal olevaid tumedaid jooni. 24. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. 25. Kuidas nim. teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga? Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga nim. spektroskoopiaks. 26. Miks on oluline ainete koostise määramine? Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia, metallurgia, kriminalistika, keemia jt. Selleks, et vältida ohtlikke olukordi. 27. Millised eelised on spektraalanalüüsil võrreldes keemiliseanalüüsiga?
Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. 8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib? Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise ainete madalal rõhul 9. Milline spekter on neeldumisspekter ja millistel tingimustel ta tekib? 10. Mis on spektraalanlüüs ja milleks teda kasutatakse? Spektrianalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Selle abil saadi teada päikese ja tähtede keemilised koostised. 11. Iseloomustada infrapunast kiirgust. Kus ja milleks kasutatakse? Infrapunakiirgus on magnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Kasutatakse soojendamisel, kuivatamisel, tänu sellele on võimalik pildistada ja filmida. 12. Iseloomustada ultraviolettkiirgust. Kus ja milleks kasutatakse?
Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1974. a sõlmisid USA ja NSVL maa-aluste tuumarelvakatsetuste piiramise lepingu. Radioaktiivne lagunemine: · Arheoloogias - kasutatakse arheoloogiliste objektide vanuse määramiseks radioaktiivse süsiniku meetodil · Meditsiinis kasutatakse 24Na, 32P , 198Au ja 131 I, diagnoositakse südame-ja veresoonkonna haigusi, kilpnäärne haigusi, neerude talitluse uurimine, pahaloomuliste kasvajate kindlakstegemine mitmesugustes organites. Ravitakse: võitlus mürgituse vastu, kiiritusravi (nt pahaloomuliste kasvajate kiiritamine), kilpnäärmeravi · Kriminalistika aitavad kindlaks teha erinevad aineid, aitavad määrata inimesele kuuluvaid juuksekarvu ja sõrmejälgi Aatompomm ja vesinikpomm - mõlemad on tuumapommid. Aatompomm põhineb raskete tuumade lõhustamisel, vesinikpomm kergete tuumade sünteesil vabaneval energial -radioaktiivsus ZAX* ZAX +
(NB! Elutunnuste puudumisel alusta kannatanu elustamist). (Kutsar:1998) Stabiilne küliliasend. Pidev monitooring (võimalusel EKG). Intravenoosne juurdepääs juhul, kui edasist jahtumist kindlasti enam ei toimu ning kui kanüüli saab paigaldada kiiresti (3-5 minutit). Kui venitee rajamine ei õnnestu, kasutada luunõela. Reanimatsioonivalmidus! (Adlas:2014) Alajahtunud patsiendi reanimatsiooni eripärad Karootise pulsi otsimine/hingamise kindlakstegemine üle 30-40 sekundi. Tsentraalne temperatuur: rektaalne või sisekõrvast mõõtmine. Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, siis vatsakeste virvenduse korral ainult üks defibrillatsiooniseeria (3 sokki). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, ei pruugi mingisugusele ravimite manustamisele tulemust järgneda. Mitu korda järjest ei tohi ravimit manustada. Kui kehasisene temperatuur on üle 30 C, tuleb ravimeid manustada
6. Valguse dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 7. Valguse spektri mõiste 8. Spektrite liigid: pidev-, joon-, riba- ja neeldumisspektrid 9. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1.ei mõjuta aine keemilist koostist; 2.piisab väikestest ainekogustest; 3.ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 10. Fotoefekt Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt on elektronide emissioon metalli (või ka muu koostisega keha) pinnalt elektromagnetkiirguse (sealhulgas nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse) toimel. 11
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL-I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Järjest on kasvanud biomotooringu vajadus. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Priit ja Kaspar
3. Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. 4. Planeerimise paindlikkus Planeerimise põhimõtted 5. Planeerimise tasakaalustatus 6. Planeerimise ökonoomsus 7. Ressursside ökonoomne kasutamine 8. Planeerimise täpsus 9. Planeerimise pidevus Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske Planeerimise põhietapid. 1. Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine. 2. Eesmärkide teostamise tingimuste kindlakstegemine ja analüüs. 3. Võimalike alternatiivsete tegevusvariantide otsing ja kindlaksmääramine. 4. Tegevusvariantide hindamine. 5. Parima variandi valik. 6. Abiplaanide koostamine. 7. Plaani vormistamine ja ellu viimine. Planeerimise vahendid Spetsiaalne instrumentaarium, mille abil plaanide väljatöötamine tagatakse ja mille abil plaanide sisu on võimalik põhjendada. Planeerimine sisaldab kolme elementi: -poliitikad -protseduurid -reeglid Lisaks:
mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel) - Lähteülesande koostamine 1. Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused) 2. Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod) 3. Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused) 4. Kulukäiturite leidmine 5. Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt. B. Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse
2) raamatupidamisregister - raamat, lahtine leht või kaart, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses. 3) raamatupidamise meetod - raamatupidamisliku lähteinformatsiooni kogumise, läbitöötamise ja üldistamise võtete ühtne süsteemi, mille elementideks on: a) dokumenteerimine - majandustehingute sisu registreerimine algdokumentidel. b) inventeerimine - väärtuste allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine c) hindamine - varade ja kapitali üldistatud rahalise mõõtmise võte, kusjuures naturaalnäitajate rahalisteks üleviimisel kasutatakse vastavaid hindu. d) kalkulatsioon - iga kululiigi suuruse ja konkreetse arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine.
(absorptsiooni sõltuvus uuritava lahust läbiva laine pikkusest.) · Kui aine sisaldab ka klorofilli, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkusel 470 ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil. · Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs
c) Mida püütakse teha oma tarbija jaoks? 13. Motiveerimise eesmärk on: a) Saavutada töötajate vähene vahelesegamine juhtimisse b) Suunata inimeste pingutused ettevõtte eesmärkide paremaks täitmiseks c) Töötajate hindamissüsteemi väljatöötamine 14. Kontrollimine organisatsiooni ja juhtimise teoorias on: a) Saavutatu võrdlemine eesmärgi või plaanituga b) Varguste vältimine ja ärahoidmine c) Lojaalsuse kindlakstegemine 15. Tavaliselt delegeerimisega kaasneb: a) Delegeeritavale vabaduse andmine töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamisel b) Delegeeritavale juhendamise ja vajalike vahendite pakkumine c) Delegeeritava töötulemuste õigeaegne kontrollimine d) Allüksuse töö ebaefektiivsuse kasv 16. Organisatsioon on: a) Sotsiaalne nähtus, objekt b) Objekti struktuur, objekti teatud omadus c) Inimene, kellel on ettevõtja omadused 17. Personali värbamisena mõistetakse:
laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. · Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel · Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul on poolvedel tuum · Tuuma raadiuseks loetaks ligi 100400 km. · Tema koostisosaks loetakse rauda Kuufaasid ·Need on Kuu näivad kujud, mis on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa. ·Nad korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. ·Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb · Sünoodilise kuu pikkus on 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. · Faasid: Kuu loomine (kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu . Päritolu teooriad 1) kaksikplanetaarne hüpotees
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; • vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajadusel kohandama abinõud muutunud olukorrale. Töökeskkonna sisekontrolli korralduse ettevõttes võib jagada viide etappi: 1. strateegia kavandamine; 2. personali organiseerimine strateegia elluviimiseks; 3. ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüsi läbiviimine; 4. detailse töötervishoiu- ja tööohutusalase tegevuskava koostamine; 5. järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle. 1.Strateegia kavandamine Algatus tegeleda töökeskkonna probleemidega peab tulema tööandjalt. Sisekontroll peab olema kaasatud töökorraldusse ning lähtuma töökeskkonna tervikhinnangust. Tööandja peab kaasama sisekontrolli läbiviimisse ka töötajad.
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
* Kui töötaja peab tegema sellist tööd või tegevust, mis ei kuulu tema töölepinguga määratud tööde hulka. Sisekontroll * Tagada töötervishoiu ja tööohutuse reguleerivate õigusaktide täitmine ettevõttes. * Käitsta materjaalseid väärtusi ja inimressursse. * Sisekontrolliplaan. Sisekontrolli plaani 5 etappi * Strateegia kavandamine ( territooriumil ka alltöövõtjad) * Töötajate organiseerimine ühise eesmärgi nimel. * Ohtude kindlakstegemine. * Tegevuskava koostamine. * Järelvalve ja kontroll. Ohtude kindlakstegemine ja riskianalüüs. * Mis on oht? ( Oht on kahju/vigastuste põhjustaja) * Mis on risk? ( Risk on ohu realiseerimise tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorrast). * Riskianalüüsi jaoks võetakse arvesse, milline on ohu suurus, kui tõsised on oletatavad tagajärjed ja millise tõenäosusega sündmus ise juhtub. Riskianalüüsi viis sammu 1
Toitumisprobleemid Anoreksia Anoreksia on psüühhikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Lühitutvustus Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Statistika Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad....
2 1 ml uuritavat lahust 3 1 ml uuritavat lahust 4 1 ml glükoosilahust (0,25 mg/ml) 5 1 ml glükoosilahust (0,125 mg/ml) 6 1 ml glükoosilahust (0,062 mg/ml) Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Pärast tööreaktivi lisamiseks väärvus muutus kollakaks igas kasteklaasis. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Pärast reaktsiooni läbiviimist koostan kaliibrimisgraafiku ja selle abil leian glükoosisisaldust sidruimahlas. Kolv Optiline tihedus (ABS) Opt. tihedus 0 proov 0 proov 0,047 Sidrunimahl 0,083 0,036 KeskmineD väärtus? Sidrunimahl 0,091 0,044 Glükoosilahus 0,25 0,203 0,156
Iga riba kujutab endast suure arvu üksteisele väga lähedal asuvate joonte kogumit.Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. Saab gaaslahendusega. Neeldumisspekter- Näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine(keskkond) neeldab. (tekib,sest külm gaas neelab kõige intensiivsemalt just selliste sagedustega valgust,mida ta tugevasti kuumutatud olekus kiirgab) Spektrianalüüs- aine keemilise koostise kindlakstegemine selle aine poolt tekitatud spektrite põhjal. Fotoefekt- seisneb elektronide väljalöömisel metalli pinnalt valguse toimel. Esimest korda demonstreeris seda 1887. aastal Heinrich Herz. Kvant ehk footon- Max Planck pakkus 1900. aastal välja hüpoteesi, et valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantidena. Vaakumis liigub alati valguse kiirusega( C= 3*10 astmel 8 m/s). 1905. aastal nimetas A. Einstein kvandi footoniks. (Valguskvant- jagamatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
