Riiklik tasand suudab suunata tsentraliseeritud jõupingutusi. Argumendid tsentraliseerimise vastu. Esiteks: piirkonna geograafiline erinevus (de)tsentraliseeritud juhtimine aitab paremini arvestada keskkonna kvaliteeti, kohalikku teadlikkust kuidas toota mingit toodet. Teiseks: eksperimenteerimine (de)tsentraliseeritud otsustamine võimaldab erinevatel haldusüksustel katsetada erinevaid protsetuure, tegevusi ja tegutseda4. Kolmandaks: võistlus - (de)tsentraliseerimine toob esile võimu kehtestamise erinevate alluvusalade vahel5. Ja neljandaks: (de)tsentraliseerimine võimaldab enese- määratlemise. Argumendid tsentraliseerimise poolt e. ratsionaalse valiku põhimõtted. Esiteks: väljapoole suunatus6 tekivad ühes haldusalas, aga tekitavad kahju hoopis teises haldusalas. See on ka argument, miks liikuda sub-riiklikult tasandilt riiklikule tasandile, riiklikult tasandilt regionaalsele tasandile jne
koostööga suunatud tundmisele, hoiakutele ja meetmetele, mille kaudu meeskonna liikmed teisendavad liige sisendid meeskonna väljundeid. Meeskonnatöö käitumist vastavad meeskonna liikmete selged meetmed, et hõlbustada ühise ülesanne saavutuse. Juhtimise tõhusus sõltub sellest, mil määral liikmed tajuvad, et leeder on ektomorfse iseloomustusega grupp (meeskond), mida nad ühiselt määravad. Hüpoteesid Hüpotees 1: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on söödalisandi mõju meeskonnatöö käitumisele. Hüpotees 2: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on koostoime mõju meeskonnatöö käitumisele. On selline, et tiheduse ja meeskonnatöö käitumine suhe on tugevam kui tsentraliseerimine on madal. Hüpotees 3: Meeskonnatöö käitumine on positiivselt seotud voolu kogemusega. Hüpotees 4: Meeskonnatöö käitumine vahendab suhteid voolu kogemuse ja
andmelaadimiste valideerimine. Samuti oli segadus lõppkasutaja tarkvaratoodete valikul. Kuna kasutajatele otsustati valiku lihtsustamiseks üles seada kahe erinevad rakenduse demonstratsioonkeskkonnad, vähenes koolitusvajadus projekti juurutamisetapis. 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs 1.1.3 Projekti eesmärkide saavutatus Projekti algatamisel seati kolm eesmärki ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine, andmemudeli ning andmelaadimiste loomine ning lõppkasutajatööriista juurutamine. Kaks viimast eesmärki võib lugeda täidetuks. Nõuete tsentraliseerimisel selgus, et mitmed ettevõttesisesed probleemid/ebakõlad on palju laiemad kui müügiaruandluse nõuete analüüs käsitleda suudaks, seda eelkõige ärimõistete sisu ja aruandluse detailsuse osas. Seetõttu tehti käesoleva projekti nõuete analüüsil teatavaid kompromisse (s.t
talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid
Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima. Linnad hakkasid õõnestama rüütlite autoriteeti. Linnaelanike ning rüütlite vahel tekkisid vastuolud.Linnlased naeruvääristasid rüütlite kultuuri ning arusaamisi, tekkis suur pinge. Kirjutati rebaseromaane, mille läbi mõnitati neid. Tegelasteks olid loomad, et kogu see naeruvääristamine veelgi julmem tunduks. Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma. Kuna aga linnlased sellega nõus polnud, siis läksid nad kuningale kaebama. Kuningas andis neile privileegid ning pani feodaali endale kuuletuma. Järelikult hakkasid kõik maadeomanikud siiski sõltuma kuningast. Linnad mõjutaisd kogu riigi elu. Tänu nedele saavutati rahamajandus, ehitati palju kultuuriväärtusi ning levitati ka jõudsalt väärtuslikku usku. Feodaaltsivilisatsioonis olid linnad
NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal. On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Näiteks asutasid koole, mida peeti hariduse põhjalikkuse poolest sel ajal parimateks õppeasutusteks. 8. 1555a. Augsburgi usurahu- tunnistati luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1546- 1563. Trento kirikukogu- kiriku tsentraliseerimine, kinnitati paavsti eksimatust, Piibli tõlgendamine jäi kirikule. 1598. Nantes'i edikt- Katolik usk Prantsusmaal valitsevaks, lubati kuulutada kalvinismi väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna- Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks.
See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui Põhja- ja Lääne-Eesti rannikuala kaudu kulgevad mereteed. Püüti leida kõie mugavamaid kaubavahetudteid ning seda tehti siiski oma kasuks. Ta tänapäeval püüavad enamus inimesi leida kindla ja ratsionaalse elutee, mida möödudes ei oleks kaotus ja raskus nii suur. Teiseks põhjuseks võis olla Eesti naabermaade hõivatus hädalikude poliitiliste küsimustega -- Taanis ja Rootsis toimus maa tsentraliseerimine kuningavõimu ümber, saksa idakolonisatsiooni käigus oli aga esmalt vaja murda lääneslaavi hõimude vastupanu. Kõik suurriigid olid nii omades probleemides kinni püütud, et ei leitud edukama kaubanduse planeerimiseks aega. Alles hiljem, ristiusustamise ajal leiti kasulikkuts ka põhjapoolsetel Eesti aladel. Oluliseks ajalooliseks rakurssiks oli ka 1202-1237 aastatel eksisteerinud Mõõgavendade ordu. Eesmärgiks oli allistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi
15) Millised on SWOT-analüüsi eesmärgid? SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16) Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17) Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18) Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19) Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks
välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel. Mis on uusaeg ja millal see algas. Majandusliku arengu erijooned uusajal, uus vaimumaailm, riik ja valitsemine, uusaja lõpp. Uusaega iseloomustab uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. Majandusliku arengu erijooned
PAINDLIK inimsuhete teooria mudel avatud süsteemi mudel VÄLJA VAATAV SISSE VAATAV KONTROLL mehhaanilise bürokraatia mudel ratsionaalsete eesmärkide mudel TSENTRALISEERIMINE ORGANISATSIOONI SISEEHITUS Organisatsiooni siseehitusega tutvudes on 3 tähtsat lähtepunkti: · organistasiooni formaliseerimine · organisatsiooni pädevustasandite määratlemine · organisatsiooni kuuluvuse dimensiooni (organisatsiooni struktuuride alajaotuse) määratlemine 1) Organisatsiooni formaliseerimine See on töö standardiseerimine. Inimsese töökoha määratlemine, tööpassi andmine. Loob standartseid, universaalseid tegevusprotseduure
Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kerkib esile; manufaktuuride rajamine pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kasitöölised kogutakse kokku; postiteenuse areng, ajakirjanduse teke pole palju organiseeritud abielusid; keskklass info
+ tippintelligentsi areng (teadlased) + teaduse areng (Tartu Ülikool) + haridussüsteemis ühtlustus koolipõhimõte + kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa + kirjandus: Siuru, Arbujad, + kujutav kunst(kubism) + muusika + teatrid + sport Tsensuur Loomevabaduse piiramine Mõõdetundetu süsteemi kiitmine Intelligents tõmbus tagasi Kõrghariduse ülepopulatsioon Liigne tsentraliseerimine EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920.a - Esimene katse saada Rahvaste Liitu. Vastu olid ameeriklased, Venemaa pooldajad. Poolt olid Itaalia, Uruguay, Paraguay. 1921.a Võeti meid Rahvaste Liitu. Leiti, et tuleb luua Venemaa ette buffertsoon. Eesti hakkas sõpru/liitlasi otsima. Suurim soov oli luua Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome). Kukkus läbi: Poola ja Leedu vahelised suhted olid halvad. Poola käes oli Leedu praegune pealinn Vilnius
MaxWeber (21.04.1864-14.06.1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk: 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametil 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Juhtimisteooriate areng 3 Administratiivne juhtimine Henry Fayol (29.07.1841-19.11.1925) 14 puntist koosnevad juhtimispõhimõtted: Tööjaotus, võim, distsipliin, kaskude ühtsus, suundade ühtsus, forma huvide ülimlikus, õiglane hüvitus, tsentraliseerimine, ahel, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ülesannet Juhtimis alused - Tlü Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 - INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad - Hawthorne'i eksperimendid - Elton Mayo, Mary Parker Folett - Tulemuse määrab inimestesse suhtumine - Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine
o Töötas välja juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes o Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama o Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise
veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms 13) Rumm ja kodarad süsteemid. Hubide peamised eelised? Lk 257-258 (joonis) Veosõlm (hub), tuleneb transpordikorralduse põhimõttest ,,rumm ja kodarad", mis tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Süsteemi ühenduste korraldus meenutab jalgratta ratast, kus kogu liiklus toimub mööda kodaraid, mis on ühendatud keskel asuva rummuga. Võimaldab koondada kaubavooge
vastuolu põhjused? Rivi seisukohalt Staabi seisukohalt Staap haarab võimu Rivi hakkab vastu oma Staapi seisukohad on eesmärkidele teoreetilised Rivi ei suuda kasutad staapi Staa on kitsalt kinni oma efektiivselt valdkondades Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – kõrgelt tsentraliseeritud organisatsioonides teevad kõik otsused tippjuhid ning madalamad juhid järgivad nende direktiive. Detsentraliseerituse määr iseloomustab töötajate õigust võtta vastu otsuseid ja vastutada.
Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. 10. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine: tippjuht langetab ise otsuseid, madalama astmete juhtidele pole seda võimalust antud. Mida suurem tsentraliseeritus, seda vähem on madalama astme juhte ning nende õigusi otsuseid vastu võtta. Detsentraliseerimine: madalate astmete juhid langetavad ise tähtsaid otsuseid, on iseseisvad, tippjuhid kontrollivad otse või kaudselt nende otsuseid. Mida suurem
2. Projekti saavutatavad eesmärgid Projekti lõppeesmärgiks on kasutamisvalmis müügiaruandluse süsteem üle kõigi ettevõtte peamiste üksuste (laenud, liisingud, väärtpaberitehingud, kaarditehingud). Oluliseks aspektiks on müügiaruandluse nõuete kogumine üle terve ettevõtte ning nõuete konsolideerimine (kesksete ärimõõdikute ning ärimõistete kokkuleppimine üle ettevõtte). Projekti eesmärkideks on: · ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine · andmemudeli ning andmelaadimiste loomine · lõppkasutajatööriista juurutamine 3. Oodatavad tulemused Projekti oodatavateks tulemusteks on: · Müügiaruandluse nõuete (ärimõisted, ärimõõdikud) kirjeldus 3 · Andmeallikate analüüs · Andmemudeli spetsifikatsioon ja realisatsioon · Andmelaadimiste realisatsioon
SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.
Riviorganisatsiooni seisukohalt: o Staap haarab võimu. o Staabi seisukohad on teoreetilised. o Staap on kitsalt kinni oma valdkonnas. Staabiorganisatsiooni seisukohalt: o Rivi hakkab eesmärkidele vastu. o Rivi ei suuda kasutada staabi efektiivsust. o Staabil ei ole piisavalt õigust hoida rivi oma raamides. 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Juhtimise tsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid tippjuhid ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Juhtimise detsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem kaasatakse otsustamisse madalama astme juhte seda detsentraliseeritum on.
Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult) *laveerimine kahe suurriigi vahel (Nõukogude Liit, Saksamaa) Muudatused vaikival ajastul Tasalülitamine *Riiklik propaganda talitus *Ajakirjanduse sõnavabaduse muutmine *Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938 *Veeb Riigivolikogu valimised -Rahvarinne (kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud) (Saada oli sinna raske, kuna ranged tingimused) *Apr valis valimiskogu presidendiks K.Pätsi
4. Inimeste usu langemine bankades ja föderaalreservis Demokraatlik ja diktatuurne ühiskond Demokraatia on määratletud kui inimeste valitsused. Selline valitsus on moodustatud valimiste kaudu, kus maakonna täiskasvanud kodanikud hääletavad oma esindajate valimiseks. Seega mõnes mõttes valitseb valitsust riigi kodanikud. Diktatuur on valitsemisvorm, kus üksikisik või üksikisikute rühm omab võimu ja võtab vastu kõik riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt. Seega, valitsuse diktatuuri vormis ei ole inimestel midagi öelda selle kohta, kuidas riik toimib või kuidas nad oma elu juhivad. Valitsuse stabiilsus Võrreldes demokraatiat ja diktatuur, demokraatia võidab selle poole pealt millise vabaduse see inimestele annab. Kuna diktatuurses riigis ei ole mingit alternatiivi valitsusele ja inimestel täielik
Selgelt määratletud hindamissüsteem Iga pot tarnijat Valiku otsus pärast konkureerivate pot tarnijate kaalutud hindamist Regulaarne hindamine tarnelepingu täitmise kindlus (vastavus spets, aeg, info) 20. Logistika väljast tellimise 7 põhjust 1. keskendumine põhitegevusele 2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3. kulude vähendamine 4. parem ülevaade tegevuskuludest 5.tõhusam organisatsioon 6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid nõudluse langemine, laovarude vananemine Unikaalsed teenused tarneahela läbipaistvus 3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel
→ piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus
konkreetne. Bürokraatlik juhtimine- Selge tööjaotus, hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. 15. Millised on Teie arvates tänapäeval enim kasutatavad juhtimisteooriad? Tooge näide. Teaduslik juhtimine, sest eduka ettevõtte jaoks on vaja häid töötajaid ja neid on vaja pidevalt arendada. Samuti on väga oluline koostöö. 16. Nimetage Mintzbergi juhi rollid. Iseloomustege neid.
27. Ketserlus ja inkvisitsioon. Ketserlus oli kõrvalekaldumine ristiusu ametlikust sisust. Inkvisitsioon oli kiriku kohtu vorm 28. Mis olid ristisõjad? Millal said alguse? Millise ristisõja käigus ristiusustati Eesti? Mis olid ristisõdade eesmärgid? Ristisõjad olid võitlused püha maa pärast. Toimus 1096- 1099. aastatel. Liivimaa ristisõda. Ristisõdade eesmärgid olid vabastada Iisraeli türklastelt, vabastada Edessa, vallutada Konstantinoopol. 29. Tsentraliseerimine- kui rahvusriikide eellugu sama või sarnast keelt kasutavat rahvastikku hakati koguma ühe valitseja võimu alla. Euroopa oli endiselt poliitiliselt killustunud - miks? Ei suudetud realiseerida ideid ja puudusid selgepiirilised kuningriigid. 30. Must surm- millal ja kust sai alguse. Mõju Euroopale? Must surm oli 1347- 1348. aastatel. Sai alguse Lõuna- Hiinas. Euroopas tekitas suuri rahva kaotusi. 31. Saja aastane sõda- millal, miks, kelle vahel ja tulemus.
• Nurgakiviks on tööjaotuse printsiip • Positiivne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee • Puudused – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks 5.Admin.koolkond(printsiip): Tööjaotus Võim ja vastutus Distsipliin Kord Käsuliini ühtsus Tegevussuuna ühtsus Tsentraliseerimine Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 6.Bürokraat.koolkond: Bürokraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks Selge tööjaotus Kompetentne personal Selge ametihierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass
Puudused paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele. 12) Põhiveod ja jaotusveod Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust: Sügavjaotus Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata. Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine. Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane tootmine hooajaline tarbimine) toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse minemist) konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse) distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt) kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad)
15. Juhtimise mõiste Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum Administratiivne juhtimine: juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. Bürokraatlik juhtimine: organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Tasakaalustatud mõõtmismudel: BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate
TEEMA: Juhtimise teooriad 1) Nimeta Henry Fayoli juhtimispõhimõtteid. (10) 1. tööjaotus; 2. võimupõhimõte (võim ja vastutus) - jagada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik. Õigused ja vastutus olgu vastavuses; 3. distsipliin; 4. käsuliini ühtsus (ainult üks ülemus); 5. tegevussuuna ühtsus; 6. õiglane hüvitamine - personali õige töötasustamine; 7. tsentraliseerimine - Isiklike huvide allutamine firma omadele 8. alluvusahel; 9. kord organisatsiooni ülesehituses - Õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; 10. õiglus alluvatega suhtlemisel – juhid kohtlevad kõiki õiglaselt; 11. personali stabiilsus – tuleb vältida tööjõu voolavust, anda aega kohaneda; 12. initsiatiiv - alluvad võivad algatust näidata.; 13. meeskonnatöö vaim, kooskõlastus - koostöö ja meeskonnatöö soodustamine
Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks natside poliitika -Kolmas Reich riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi -Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle
Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Erinevad tehnikad ja meetodid (plussid ja miinused) INIMESEST lähtuv juhtimine Tulemuse määrab inimestesse suhtumine Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine ADMIN. Juhtimine 20. sajandi algupoolel 1. Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, BÜROKRAATLIK juhtimine Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk 20. sajandi algupoolel 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametikohal 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Teadusliku juhtimise alused: 20. saj alguses 1) Leida teaduslikult parim meetod 2) Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3) Treening ja koostöö 4) Innustamine, osalus ja vastutus
• võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; • distsipliin (reeglite järgmine); • käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; • suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; • isiklike huvide allutatus firma huvidele; • õiglane hüvitamine; • tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; • ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; • kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; • õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; • stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda;
* Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud
Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine. Kasvab nõudlus intregeeritud logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes. 2. Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnerlussuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas. 3. Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub laonduse tsentraliseerimine Balti religiooni pluss Soome, Rootsi ja Poola tasandile. Koos tsentraliseerumisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade, kvaliteetesete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute ajakohaste ladude ehitamine, laoprotsesside automatiseerimine, eesmärgiga vähendada kulusid. 4. Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks
5) tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivse juhtimise koolkond: 1) tööjaotusprintsiip (всем одинаковую работу). 2) võimuprintsiip (конкретные права). 3) distsipliin. 4) käskuda ühtsus (один начальник). 5) suundade ühtsus (один вид работ - один начальник). 6) isiklike huvide allutatus firma huvidele. 7) õiglane hüvitamine. 8) tsentraliseerimine (высокая организакия на сколько это возможно). 9) ahela printsiip - firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. 10) kord (организация всего). 11) õiglus. 12) stabiilsus. 13) initsiatiiv. 14) kooskõlastatus. Inimsuhete koolikond: 1) kõige oluline: inimene ja tema vajadus. Süsteemi koolkond: 1) entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu,
o Bürokraatia koolkond Max Weber, organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk (selge tööjaotus, hierarhia, reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, tulemuste hindamise alusel edutamissüsteem) o Administratiivse juhtimise koolkond Henry Fayol - 14 juhtimispõhimõtet + juhi 5 peamist ülesannet (Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus) o Inimsuhete koolkond Elton Mayo, ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrollivõimalus. Erinevad katsed valgusega, konveieritöölisega o X ja Y teooria x laisad, tuleb suunata, töötavad vaid karistuse hirmus, ambitsioonitus, loomingulisuse puudus. Y töö on looomulik, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni , loomingulisus
Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi keskpaigas muutus ühiskondade käitumine ja mõtlemislaad, mille tulemuseks oli tööstusrevolutsioon. Tekkis industriaalühiskond, mille põhilisteks tunnusteks olid tootmise spetsialiseerumine, kontsentreerumine, maksimeerimine, tsentraliseerimine, standardiseerimine ja sünkroniseerimine. Eelmainitud tunnused eeldasid suurtööstuse väljaarendamist ja inimeste plahvatuslikku siirdumist suurematesse keskustesse (linnadesse). Töökohtade ja töövõtete spetsialiseerumise tulemusel kujunes välja konveiertootmine, kus iga inimene tegi töötamisel vaid mõnda üksikut lihtoperatsiooni. Töö hakkas toimuma sünkroonselt konveieri rütmiga. Järgmise sammuna toimus toodangu ja töövahendite standardiseerimine
............................................................................. 20 LOODUSKAITSE EESTIS:...................................................................................................................... 20 POLIITIKATE KUJUNDAMINE KESKKONNAPOLIITIKAS:............................................................................... 20 PROBLEEMID ETAPPIDE KAUPA:............................................................................................................ 21 TSENTRALISEERIMINE KUI LAHENDUS:.................................................................................................. 21 DUNOFF 2007:................................................................................................................................... 21 KESKKONNAPOLIITIKA PÕHI PRINTSIIBID:............................................................................................... 21 KESKKONNAPOLIITIKA VAHENDID:................................................................
kuid juhti ülesanneteks jäävad siiski otsuste vastu võtmine ja kohviku reeglite kehtestamine. Juht võik järgida: Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Meeskonnatöö vaim Järgides neid põhimõtteid oleks kohvikus toimuv kõigile meeltmööda, kasvaks kohviku külastatavus ja inimeste suhtumine sellesse organisatsiooni. 6. Kokkuvõte Organisatsiooni juhil tuleks kokku kutsuda kõik selles organisatsioonis töötavad töötajad ning
struktuur ja informaalne käitumine. Ülesanded on enamasti komplekssed ja nõuavad õppimist. Innovatiivse organisatsiooni juhid vajavad kõrgetasemelist pädevust, et suuta osaleda kompleksses töös ja saada oma organisatsioonis hinnatuks – pelgalt juhtimisoskusest ei pruugi piisata. 2. Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused? Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju? Tsentraliseerimine e kontroll juhtimise üle keskpunktis. Teatud situatsioonides on vaja organisatsiooni tsenraliseerida ja teatud olukordades detsentraliseerida. Võimu tsentraliseerimise eelised : funktsioonide koondamine ehk juhtimiskulude vähenemine; poliitiline vastutus langeb tippadministratsioonile; väldib seaduste, normide erosiooni, tagab kontrolli aktuaalsete probleemide valdkondades; välistab ebaühtlase arengu allorganisatsioonides.
Active Directory Aktiivne kataloog Uus võimalus korraldada Windows võrgu valdkondade või rühmade ressursse, mida nimetatakse Active Directoryks, on kasutusel Windows 2000s, et asendada Windows NT varasema domeeni mudel. Active Directory's hierarhilise iseloomuga lubada administraatorid sisseehitatud võimalus hallata kasutaja ja arvuti poliitika ja kasutajakontode ja automaatselt kasutusele programmid ja uuendused suurema mastaapsuse ja tsentraliseerimine, kui on sätestatud eelmistes Windowsi versioonides. See on üks peamisi põhjusi, miks paljud ettevõtted üleminekuni Windows 2000. [volituses vaja] Kasutaja salvestatud teave Active Directory ka ette mugav telefoniraamat-like funktsioon lõppkasutajatele. Active Directory domeenid võivad muutuda väikeste käitiste paarisaja esemeid, suurte käitiste miljoneid. Active Directory saab organiseerida ja link gruppide domeene külgnevas domeeninime ruumi vormi puid
Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja uudistootmine linnades, rutiinne maal; elukvaliteedi hüpotees: ettevõtjad kolivad maale. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis. ENSVs: madal tootlikkus; ebaökonoomne majandustegevus; Eesti roll NSVL tööjaotuses; industrialiseerumine; moderniseerumine; kontsentreerumine ja tsentraliseerimine; sotsialistlik Fordism; rahvastiku vähenemine; teenindussektori teisejärguline roll. EVs: seniste turgude kadumine; majandustegevuse muutumine efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused; HALDUSJAOTUS (L11) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda- vallad ja maakonnad; lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad;
1) Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe 2) Tootmishinna hüpotees: maal odavam toota 3) Tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees 4) Elukvaliteedi hüpotees. 6. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis: PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Madal tootlikkus • Industrialiseerumine • Moderniseerumine TÖÖSTUSSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Rahvastiku vähenemine; • Teenindussektori teisejärguline roll PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused: • Seniste turgude kadumine • Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks TÖÖSTUSE MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused: Taaskasutuselevõetud ressursid; Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused. TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused:
planeerida aega ja resursse. Administratiivne koolkond Heri Fayol töötas välja juhtimise põhifunktsioonid. Eristas kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts, finants, turvalisuse, arvestuse ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine ühistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik koolkond Max Webber, pööras tähelepanu organisatsiooni tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult. Range distsipliin ja reeglid ei lähtu isikutest vaid organisatsiooni vajadustest. Hierarhiline süsteem ja töötajate ranged õigused ning kohustused. 12
võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; distsipliin (reeglite järgmine); käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; isiklike huvide allutatus firma huvidele; õiglane hüvitamine; tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas. 2) Kirjelda Elton Mayo eksperimente valgustuse, konveieritööliste ning intervjuudega. Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest?
Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925). Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist. Fayoli juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik juhtimine Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864-1920). Weber oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Weber
14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: 1. tööjaotuspõhimõte kõrge spetsialiseerumine 2. võimupõhimõte jaotada õigused inimest vahel nii täpselt kui võimalik 3. reeglite jälgimise kohustus 4. käskude ühtsus igal alluval ainult üks ülemus 5. valdkonnaühtsus sarnased tegevused tuleb koondada ühe ülemuse alla 6. isiklikud huvid allutada firma huvidele 7. õiglane hüvitamine 8. võimu maksimaalne tsentraliseerimine 9. võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi 10. kord õige inimene ja õige ressurss peab olema õigel ajal õiges kohas 11. juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtama 12. stabiilsus vältida voolavust, töötajal tuleb anda aega kohanemiseks 13. initsiatiiv altpoolt 14. kooskõlastatus ja meeskonnatöö soodustamine Inimsuhete koolkond (tekkis 1935 USA-s, Wagner akt, Elton Mayo 1880-1949, Mary Paker Folett 1868-1933, Douglas McGregor 1906-1964)
võimatuks. Hiina 1945 püsis Hiinas kodusõja olukord, milles võis täheldada kaht leeri: Guomindang (Chang) ja kommunistid (Mao). Mõlemad reziimid olid ebademokraatlikud, toetuti armeele ja ametnikkonnale. Kommunistid Guomindang 1) Ideoloogiline ühtsus, tsentraliseerimine 1) killustatus; kindralite ja ametnike rivaalitsemine 2) laialdane toetus NSVL'lt 2) näilised liberaalsed ja demokraatlikud ümberkorraldused, et 3) peamine toetajaskond asus maapiirkondades; maa võrdsustav tagada lääneriikide toetus ümberjagamine, muu võrdne jaotus 3) mõju suurlinnades
probleemide lahendamisel valdavaks. Järgneva paari aastal jooksul lõhuti kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses Stalinliku majanduspoliitika algus · lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti
annaabi.ee 
