Kristiina Vahi 105493HAJB Euroopa Liidu sobivus keskkonnapoliitikaga tegelemiseks Uurimustöö pealmiseks küsimuseks on, et kas Euroopa Liit on õige tasand keskkonnapoliitikaga tegelemiseks? Milline on Euroopa Liidu pädevus antud valdkonnas ja millised on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise probleemid ning keskkonnapoliitika (de)tsentraliseemise positiivsed ja negatiivsed küljed. Viimase 30 aasta sees on ELi keskkonnapoliitka kasvanud vähestest väga kitsastest tehnilistest meetmetest üheks tuntumaks tegevusvaldkonnaks, mis hõlmab peaagu kogu keskkonnaproblemaatika. ELi keskkonnapoliitika tugineb veendumusele, et ranged keskkonnastandardid stimuleerivad innovatiivsust ja loovad uusi ettevõtlusvõimalusi. Warleigh'i1 sõnul on keskkonnapoliiti...
koostööga suunatud tundmisele, hoiakutele ja meetmetele, mille kaudu meeskonna liikmed teisendavad liige sisendid meeskonna väljundeid. Meeskonnatöö käitumist vastavad meeskonna liikmete selged meetmed, et hõlbustada ühise ülesanne saavutuse. Juhtimise tõhusus sõltub sellest, mil määral liikmed tajuvad, et leeder on ektomorfse iseloomustusega grupp (meeskond), mida nad ühiselt määravad. Hüpoteesid Hüpotees 1: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on söödalisandi mõju meeskonnatöö käitumisele. Hüpotees 2: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on koostoime mõju meeskonnatöö käitumisele. On selline, et tiheduse ja meeskonnatöö käitumine suhe on tugevam kui tsentraliseerimine on madal. Hüpotees 3: Meeskonnatöö käitumine on positiivselt seotud voolu kogemusega. Hüpotees 4: Meeskonnatöö käitumine vahendab suhteid voolu kogemuse ja
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani lõpuaruanne 3. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks...............................................3 2. Projekti eesmärkide ja tulemuste võrdlus, kõrvalekallete analüüs.................................. 3 1.1.3 Projekti eesmärkide saavuta...
talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid
Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima. Linnad hakkasid õõnestama rüütlite autoriteeti. Linnaelanike ning rüütlite vahel tekkisid vastuolud.Linnlased naeruvääristasid rüütlite kultuuri ning arusaamisi, tekkis suur pinge. Kirjutati rebaseromaane, mille läbi mõnitati neid. Tegelasteks olid loomad, et kogu see naeruvääristamine veelgi julmem tunduks. Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma. Kuna aga linnlased sellega nõus polnud, siis läksid nad kuningale kaebama. Kuningas andis neile privileegid ning pani feodaali endale kuuletuma. Järelikult hakkasid kõik maadeomanikud siiski sõltuma kuningast. Linnad mõjutaisd kogu riigi elu. Tänu nedele saavutati rahamajandus, ehitati palju kultuuriväärtusi ning levitati ka jõudsalt väärtuslikku usku. Feodaaltsivilisatsioonis olid linnad
NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal. On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Näiteks asutasid koole, mida peeti hariduse põhjalikkuse poolest sel ajal parimateks õppeasutusteks. 8. 1555a. Augsburgi usurahu- tunnistati luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1546- 1563. Trento kirikukogu- kiriku tsentraliseerimine, kinnitati paavsti eksimatust, Piibli tõlgendamine jäi kirikule. 1598. Nantes'i edikt- Katolik usk Prantsusmaal valitsevaks, lubati kuulutada kalvinismi väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna- Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks.
See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui Põhja- ja Lääne-Eesti rannikuala kaudu kulgevad mereteed. Püüti leida kõie mugavamaid kaubavahetudteid ning seda tehti siiski oma kasuks. Ta tänapäeval püüavad enamus inimesi leida kindla ja ratsionaalse elutee, mida möödudes ei oleks kaotus ja raskus nii suur. Teiseks põhjuseks võis olla Eesti naabermaade hõivatus hädalikude poliitiliste küsimustega -- Taanis ja Rootsis toimus maa tsentraliseerimine kuningavõimu ümber, saksa idakolonisatsiooni käigus oli aga esmalt vaja murda lääneslaavi hõimude vastupanu. Kõik suurriigid olid nii omades probleemides kinni püütud, et ei leitud edukama kaubanduse planeerimiseks aega. Alles hiljem, ristiusustamise ajal leiti kasulikkuts ka põhjapoolsetel Eesti aladel. Oluliseks ajalooliseks rakurssiks oli ka 1202-1237 aastatel eksisteerinud Mõõgavendade ordu. Eesmärgiks oli allistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi
15) Millised on SWOT-analüüsi eesmärgid? SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16) Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17) Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18) Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19) Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks
välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel. Mis on uusaeg ja millal see algas. Majandusliku arengu erijooned uusajal, uus vaimumaailm, riik ja valitsemine, uusaja lõpp. Uusaega iseloomustab uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. Majandusliku arengu erijooned
PAINDLIK inimsuhete teooria mudel avatud süsteemi mudel VÄLJA VAATAV SISSE VAATAV KONTROLL mehhaanilise bürokraatia mudel ratsionaalsete eesmärkide mudel TSENTRALISEERIMINE ORGANISATSIOONI SISEEHITUS Organisatsiooni siseehitusega tutvudes on 3 tähtsat lähtepunkti: · organistasiooni formaliseerimine · organisatsiooni pädevustasandite määratlemine · organisatsiooni kuuluvuse dimensiooni (organisatsiooni struktuuride alajaotuse) määratlemine 1) Organisatsiooni formaliseerimine See on töö standardiseerimine. Inimsese töökoha määratlemine, tööpassi andmine. Loob standartseid, universaalseid tegevusprotseduure
Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kerkib esile; manufaktuuride rajamine pole palju organiseeritud abielusid; keskklass kasitöölised kogutakse kokku; postiteenuse areng, ajakirjanduse teke pole palju organiseeritud abielusid; keskklass info
+ tippintelligentsi areng (teadlased) + teaduse areng (Tartu Ülikool) + haridussüsteemis ühtlustus koolipõhimõte + kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa + kirjandus: Siuru, Arbujad, + kujutav kunst(kubism) + muusika + teatrid + sport Tsensuur Loomevabaduse piiramine Mõõdetundetu süsteemi kiitmine Intelligents tõmbus tagasi Kõrghariduse ülepopulatsioon Liigne tsentraliseerimine EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920.a - Esimene katse saada Rahvaste Liitu. Vastu olid ameeriklased, Venemaa pooldajad. Poolt olid Itaalia, Uruguay, Paraguay. 1921.a Võeti meid Rahvaste Liitu. Leiti, et tuleb luua Venemaa ette buffertsoon. Eesti hakkas sõpru/liitlasi otsima. Suurim soov oli luua Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome). Kukkus läbi: Poola ja Leedu vahelised suhted olid halvad. Poola käes oli Leedu praegune pealinn Vilnius
MaxWeber (21.04.1864-14.06.1920) Organisatsioon, nagu õlitatud masinavärk: 1) Selge tööjaotus 2) Selge hierarhia 3) Formaalsed reeglid ja protseduurid 4) Reeglite sõltumatus isikust ametil 5) Tulemuste hindamine ja edutamine Juhtimisteooriate areng 3 Administratiivne juhtimine Henry Fayol (29.07.1841-19.11.1925) 14 puntist koosnevad juhtimispõhimõtted: Tööjaotus, võim, distsipliin, kaskude ühtsus, suundade ühtsus, forma huvide ülimlikus, õiglane hüvitus, tsentraliseerimine, ahel, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus + juhi 5 peamist ülesannet Juhtimis alused - Tlü Juhi 5 peamist ülesannet 1) Planeerimine 2) Organiseerimine 3) Valitsemine 4) Koordineerimine 5) Kontrollimine Juhtimisteooriate areng 4 - INIMSUHETE KOOLKOND 1920-30ndad - Hawthorne'i eksperimendid - Elton Mayo, Mary Parker Folett - Tulemuse määrab inimestesse suhtumine - Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine
o Töötas välja juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes o Tööandjad hakkasid aina enam töötajate vajadustega arvestama o Inimsuhete teoreetikute + on see, et nad on aidanud arendada tootmise
veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine Kompleksteenus- lisaks ka kasutusjuhendid jms 13) Rumm ja kodarad süsteemid. Hubide peamised eelised? Lk 257-258 (joonis) Veosõlm (hub), tuleneb transpordikorralduse põhimõttest ,,rumm ja kodarad", mis tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Süsteemi ühenduste korraldus meenutab jalgratta ratast, kus kogu liiklus toimub mööda kodaraid, mis on ühendatud keskel asuva rummuga. Võimaldab koondada kaubavooge
vastuolu põhjused? Rivi seisukohalt Staabi seisukohalt Staap haarab võimu Rivi hakkab vastu oma Staapi seisukohad on eesmärkidele teoreetilised Rivi ei suuda kasutad staapi Staa on kitsalt kinni oma efektiivselt valdkondades Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine – kõrgelt tsentraliseeritud organisatsioonides teevad kõik otsused tippjuhid ning madalamad juhid järgivad nende direktiive. Detsentraliseerituse määr iseloomustab töötajate õigust võtta vastu otsuseid ja vastutada.
Delegeerimine laiemas tähenduses on juhtimisprotsessi osa ehk töö vertikaalse jaotamise protsess. Delegeerimise aluseks on tööjaotus. Seega volituste delegeerimine on ka juhtimise detsentraliseerimisprotsessi põhikomponent. Juhi seisukohalt vaadates tähendab delegeerimine, et usaldate oma volitused või kohustused kellelegi teisele, värvates teda täitma neid ülesandeid, millega te muidu oleksite tegelenud ise. 10. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine: tippjuht langetab ise otsuseid, madalama astmete juhtidele pole seda võimalust antud. Mida suurem tsentraliseeritus, seda vähem on madalama astme juhte ning nende õigusi otsuseid vastu võtta. Detsentraliseerimine: madalate astmete juhid langetavad ise tähtsaid otsuseid, on iseseisvad, tippjuhid kontrollivad otse või kaudselt nende otsuseid. Mida suurem
2. Projekti saavutatavad eesmärgid Projekti lõppeesmärgiks on kasutamisvalmis müügiaruandluse süsteem üle kõigi ettevõtte peamiste üksuste (laenud, liisingud, väärtpaberitehingud, kaarditehingud). Oluliseks aspektiks on müügiaruandluse nõuete kogumine üle terve ettevõtte ning nõuete konsolideerimine (kesksete ärimõõdikute ning ärimõistete kokkuleppimine üle ettevõtte). Projekti eesmärkideks on: · ettevõtte müügiaruandluse nõuete tsentraliseerimine · andmemudeli ning andmelaadimiste loomine · lõppkasutajatööriista juurutamine 3. Oodatavad tulemused Projekti oodatavateks tulemusteks on: · Müügiaruandluse nõuete (ärimõisted, ärimõõdikud) kirjeldus 3 · Andmeallikate analüüs · Andmemudeli spetsifikatsioon ja realisatsioon · Andmelaadimiste realisatsioon
Millised on SWOT-analüüsi eesmärgid? SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi. 16. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. 17. Mis on delegeerimine? Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist. 18. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Tsentraliseerimine võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli. Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase. 19. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.
Riviorganisatsiooni seisukohalt: o Staap haarab võimu. o Staabi seisukohad on teoreetilised. o Staap on kitsalt kinni oma valdkonnas. Staabiorganisatsiooni seisukohalt: o Rivi hakkab eesmärkidele vastu. o Rivi ei suuda kasutada staabi efektiivsust. o Staabil ei ole piisavalt õigust hoida rivi oma raamides. 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Juhtimise tsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid tippjuhid ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Juhtimise detsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem kaasatakse otsustamisse madalama astme juhte seda detsentraliseeritum on.
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
4. Inimeste usu langemine bankades ja föderaalreservis Demokraatlik ja diktatuurne ühiskond Demokraatia on määratletud kui inimeste valitsused. Selline valitsus on moodustatud valimiste kaudu, kus maakonna täiskasvanud kodanikud hääletavad oma esindajate valimiseks. Seega mõnes mõttes valitseb valitsust riigi kodanikud. Diktatuur on valitsemisvorm, kus üksikisik või üksikisikute rühm omab võimu ja võtab vastu kõik riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt. Seega, valitsuse diktatuuri vormis ei ole inimestel midagi öelda selle kohta, kuidas riik toimib või kuidas nad oma elu juhivad. Valitsuse stabiilsus Võrreldes demokraatiat ja diktatuur, demokraatia võidab selle poole pealt millise vabaduse see inimestele annab. Kuna diktatuurses riigis ei ole mingit alternatiivi valitsusele ja inimestel täielik
Selgelt määratletud hindamissüsteem Iga pot tarnijat Valiku otsus pärast konkureerivate pot tarnijate kaalutud hindamist Regulaarne hindamine tarnelepingu täitmise kindlus (vastavus spets, aeg, info) 20. Logistika väljast tellimise 7 põhjust 1. keskendumine põhitegevusele 2. püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3. kulude vähendamine 4. parem ülevaade tegevuskuludest 5.tõhusam organisatsioon 6. kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7. jaotussüsteemide tsentraliseerimine Motiivid Kulude kokkuhoid tööjõu ja üldkulu Teenusepakkuja suurem kompetents parem veokorraldus 1. ASTE Varade vähendamine müümise ja rentimise programmid Mastaap - ühiselt kasutatav võrgustik teiste klientidega 2. ASTE Äririskid nõudluse langemine, laovarude vananemine Unikaalsed teenused tarneahela läbipaistvus 3. ASTE 21. Tarneahelate juhtimise 7 põhimõtet + näide 1. Segmenteeri kliente võttes aluseks selgete sihtgruppide nõudlused ja kohanda tarneahel
→ piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus
konkreetne. Bürokraatlik juhtimine- Selge tööjaotus, hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. 15. Millised on Teie arvates tänapäeval enim kasutatavad juhtimisteooriad? Tooge näide. Teaduslik juhtimine, sest eduka ettevõtte jaoks on vaja häid töötajaid ja neid on vaja pidevalt arendada. Samuti on väga oluline koostöö. 16. Nimetage Mintzbergi juhi rollid. Iseloomustege neid.
AJALUGU KESKAEG KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1.Dateeri keskaeg Dateeri keskaeg 5-15 sajand Miks just seda sündmust seostatakse keskaja lõppemisega, milles seisnes sündmuse pöördeline tähtsus? Ameerika avastamine ja reformatsioon, milles muudeti maailma pilti tehes uue välimuse ja elu. 2.Islam- millal tekkis, kus, kellega seostatakse usundi teket, mida tähendab mõistena. Islam- 7 sajand, Mekas, Muhamed ehk jumala tahetele allumine. 3.Islami 5 tugisammast Usutunnistamine Paastud Palverännakud Palvetamine Almuste jagamine Kuidas nimetatakse püha raamatut ja palvepaika? Püharaamat ehk Koraan, palvepaik ehk Meka 4.Muhamedi seos Meka ja Mediinaga. Muhamed elas Mekas ja oli sealt pärit, kuid teda visati linnast välja kuna ta polnud sealset usku. Seega Mekasse jõudes hakkas ta uut usku levitama ja inimesi kaasa meelitama ning hiljem sai Mekas samuti au. 5.Mille poolest erineb islami kunst kristlikust kunstist? Islamis ei tohi ega ei kujutata...
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,aval...
Puudused paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele. 12) Põhiveod ja jaotusveod Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust: Sügavjaotus Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata. Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine. Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane tootmine hooajaline tarbimine) toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse minemist) konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse) distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt) kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad)
15. Juhtimise mõiste Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum Administratiivne juhtimine: juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. Bürokraatlik juhtimine: organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Tasakaalustatud mõõtmismudel: BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate
TEEMA: Juhtimise teooriad 1) Nimeta Henry Fayoli juhtimispõhimõtteid. (10) 1. tööjaotus; 2. võimupõhimõte (võim ja vastutus) - jagada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik. Õigused ja vastutus olgu vastavuses; 3. distsipliin; 4. käsuliini ühtsus (ainult üks ülemus); 5. tegevussuuna ühtsus; 6. õiglane hüvitamine - personali õige töötasustamine; 7. tsentraliseerimine - Isiklike huvide allutamine firma omadele 8. alluvusahel; 9. kord organisatsiooni ülesehituses - Õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; 10. õiglus alluvatega suhtlemisel – juhid kohtlevad kõiki õiglaselt; 11. personali stabiilsus – tuleb vältida tööjõu voolavust, anda aega kohaneda; 12. initsiatiiv - alluvad võivad algatust näidata.; 13. meeskonnatöö vaim, kooskõlastus - koostöö ja meeskonnatöö soodustamine
Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks 1933. aasta sündmused Jaanuaris 1933- Hitler sai kantsleriks Veebruar 1933-riigipäeva hoone põleng Märts 1933-erakorralised valimised, mille võitis Hitler Aprill 1934-Hitler kuulutab end füüreriks natside poliitika -Kolmas Reich riigi nimi tähistamaks saksamaa hiigluse taassündi -Täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
• võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; • distsipliin (reeglite järgmine); • käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; • suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; • isiklike huvide allutatus firma huvidele; • õiglane hüvitamine; • tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; • ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; • kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas; • õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema; • stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda;
* Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud * Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing- luuletajad * Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) * Nikolai Triik, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud
Logistika, eriti transporditeenuste laialdane väljasttellimine. Kasvab nõudlus intregeeritud logistikateenuste pakettide ja klientidele kohandatud, väärtust lisavate teenuste järele. Samas suureneb pidevalt klientide nõudlikkus logistikateenuste kvaliteedi ja paindlikkuse suhtes. 2. Ettevõttevaheliste partnerlussuhete areng. Tihenev kooperatsioon, protsesside integreerumine ja partnerlussuheted, eriti tellimuste täitmise valdkonnas. 3. Kasvav tähelepanu laondusele. Toimub laonduse tsentraliseerimine Balti religiooni pluss Soome, Rootsi ja Poola tasandile. Koos tsentraliseerumisega muutuvad üha tähtsamaks jaotuskeskuste asukohad. Kasvab nõudlus heade, kvaliteetesete laopindade järele, millel on piisavalt laadimissildu ja parkimisruumi, samuti hea ligipääsetavus transpordivahenditele. Uute ajakohaste ladude ehitamine, laoprotsesside automatiseerimine, eesmärgiga vähendada kulusid. 4. Logistikat nähakse abinõuna (tööjõu)kulude vähendamiseks
5) tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Administratiivse juhtimise koolkond: 1) tööjaotusprintsiip (всем одинаковую работу). 2) võimuprintsiip (конкретные права). 3) distsipliin. 4) käskuda ühtsus (один начальник). 5) suundade ühtsus (один вид работ - один начальник). 6) isiklike huvide allutatus firma huvidele. 7) õiglane hüvitamine. 8) tsentraliseerimine (высокая организакия на сколько это возможно). 9) ahela printsiip - firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. 10) kord (организация всего). 11) õiglus. 12) stabiilsus. 13) initsiatiiv. 14) kooskõlastatus. Inimsuhete koolikond: 1) kõige oluline: inimene ja tema vajadus. Süsteemi koolkond: 1) entroopia, sünergia ja allsüsteemide olemasolu,
o Bürokraatia koolkond Max Weber, organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk (selge tööjaotus, hierarhia, reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus isikust, tulemuste hindamise alusel edutamissüsteem) o Administratiivse juhtimise koolkond Henry Fayol - 14 juhtimispõhimõtet + juhi 5 peamist ülesannet (Tööjaotus, Võim, Distsipliin, Käskude ühtsus, Suundade ühtsus, Firma huvide ülimlikus, Õiglane hüvitus, Tsentraliseerimine, Ahel, Kord, Õiglus, Stabiilsus, Initsiatiiv, Kooskõlastatus) o Inimsuhete koolkond Elton Mayo, ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrollivõimalus. Erinevad katsed valgusega, konveieritöölisega o X ja Y teooria x laisad, tuleb suunata, töötavad vaid karistuse hirmus, ambitsioonitus, loomingulisuse puudus. Y töö on looomulik, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni , loomingulisus
Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi keskpaigas muutus ühiskondade käitumine ja mõtlemislaad, mille tulemuseks oli tööstusrevolutsioon. Tekkis industriaalühiskond, mille põhilisteks tunnusteks olid tootmise spetsialiseerumine, kontsentreerumine, maksimeerimine, tsentraliseerimine, standardiseerimine ja sünkroniseerimine. Eelmainitud tunnused eeldasid suurtööstuse väljaarendamist ja inimeste plahvatuslikku siirdumist suurematesse keskustesse (linnadesse). Töökohtade ja töövõtete spetsialiseerumise tulemusel kujunes välja konveiertootmine, kus iga inimene tegi töötamisel vaid mõnda üksikut lihtoperatsiooni. Töö hakkas toimuma sünkroonselt konveieri rütmiga. Järgmise sammuna toimus toodangu ja töövahendite standardiseerimine
.............................................................................. 20 LOODUSKAITSE EESTIS:...................................................................................................................... 20 POLIITIKATE KUJUNDAMINE KESKKONNAPOLIITIKAS:............................................................................... 20 PROBLEEMID ETAPPIDE KAUPA:............................................................................................................ 21 TSENTRALISEERIMINE KUI LAHENDUS:.................................................................................................. 21 DUNOFF 2007:................................................................................................................................... 21 KESKKONNAPOLIITIKA PÕHI PRINTSIIBID:............................................................................................... 21 KESKKONNAPOLIITIKA VAHENDID:.................................................................
kuid juhti ülesanneteks jäävad siiski otsuste vastu võtmine ja kohviku reeglite kehtestamine. Juht võik järgida: Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Meeskonnatöö vaim Järgides neid põhimõtteid oleks kohvikus toimuv kõigile meeltmööda, kasvaks kohviku külastatavus ja inimeste suhtumine sellesse organisatsiooni. 6. Kokkuvõte Organisatsiooni juhil tuleks kokku kutsuda kõik selles organisatsioonis töötavad töötajad ning
Kuna otsustussüsteem põhineb rohkem hierarhial ning madalamal tasemel toimub vähem otsustamist, on vähem ruumi omaalgatuslikuks otsustamiseks ja innovatsiooniks. Kuna otsussüsteem on vastutuse ja ühtule huvides jäik, on tsentraliseeritud mudelis vähene adaptsioonivõime. Kuna otsusüsteem on jäik ja otsused võetakse vastu kõrgemal tasemel, on otsustamine tsentraliseeritud otsustussüsteemis ajamahukam. Eelnevast tulenevalt on tsentraliseerimine mõttekas eelkõige olukordades, kus otsused puudutavad suuremat hulka subjekte, tähtis on ühtse praktika järgimine otsustes ning vajalik on efektiivne kontroll probleemide üle. Näiteks on tsentraliseerimine enemasti õigustatud sisejulgeoleku küsimustes, kuid pigem mitte lasteaasutuste küsimustes. 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? Liidrirollid jagunevad kaheks egalitaarsed- ehk juhil on alluvatega sarnased
Active Directory Aktiivne kataloog Uus võimalus korraldada Windows võrgu valdkondade või rühmade ressursse, mida nimetatakse Active Directoryks, on kasutusel Windows 2000s, et asendada Windows NT varasema domeeni mudel. Active Directory's hierarhilise iseloomuga lubada administraatorid sisseehitatud võimalus hallata kasutaja ja arvuti poliitika ja kasutajakontode ja automaatselt kasutusele programmid ja uuendused suurema mastaapsuse ja tsentraliseerimine, kui on sätestatud eelmistes Windowsi versioonides. See on üks peamisi põhjusi, miks paljud ettevõtted üleminekuni Windows 2000. [volituses vaja] Kasutaja salvestatud teave Active Directory ka ette mugav telefoniraamat-like funktsioon lõppkasutajatele. Active Directory domeenid võivad muutuda väikeste käitiste paarisaja esemeid, suurte käitiste miljoneid. Active Directory saab organiseerida ja link gruppide domeene külgnevas domeeninime ruumi vormi puid
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
1) Ruumipiirangute hüpotees: linnas maad vähe 2) Tootmishinna hüpotees: maal odavam toota 3) Tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees 4) Elukvaliteedi hüpotees. 6. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis: PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Madal tootlikkus • Industrialiseerumine • Moderniseerumine TÖÖSTUSSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s: Põhjused: • Rahvastiku vähenemine; • Teenindussektori teisejärguline roll PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused: • Seniste turgude kadumine • Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks TÖÖSTUSE MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused: Taaskasutuselevõetud ressursid; Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused. TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel: Põhjused:
planeerida aega ja resursse. Administratiivne koolkond Heri Fayol töötas välja juhtimise põhifunktsioonid. Eristas kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts, finants, turvalisuse, arvestuse ja juhtimisalased tegevused. Fayoli 14 juhtimispõhimõtet otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine ühistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik koolkond Max Webber, pööras tähelepanu organisatsiooni tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult. Range distsipliin ja reeglid ei lähtu isikutest vaid organisatsiooni vajadustest. Hierarhiline süsteem ja töötajate ranged õigused ning kohustused. 12
võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses; distsipliin (reeglite järgmine); käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus; suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla; isiklike huvide allutatus firma huvidele; õiglane hüvitamine; tsentraliseerimine: võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik; ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi; kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine, õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas. 2) Kirjelda Elton Mayo eksperimente valgustuse, konveieritööliste ning intervjuudega. Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest?
Nimetatud koolkond lõi aluse hilisema organisatsiooniteooria arenguks. Administratiivse koolkonna rajajaks loetakse prantsuse söetöösturit ja juhtimisteoreetikut Henry Fayol'i (1841-1925). Henry Fayoli suurimaks panuseks loetakse juhtimise põhifunktsioonide ja juhtimispõhimõtete väljatöötamist. Fayoli juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel, personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim Bürokraatlik juhtimine Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864-1920). Weber oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Weber
14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: 1. tööjaotuspõhimõte kõrge spetsialiseerumine 2. võimupõhimõte jaotada õigused inimest vahel nii täpselt kui võimalik 3. reeglite jälgimise kohustus 4. käskude ühtsus igal alluval ainult üks ülemus 5. valdkonnaühtsus sarnased tegevused tuleb koondada ühe ülemuse alla 6. isiklikud huvid allutada firma huvidele 7. õiglane hüvitamine 8. võimu maksimaalne tsentraliseerimine 9. võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi 10. kord õige inimene ja õige ressurss peab olema õigel ajal õiges kohas 11. juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtama 12. stabiilsus vältida voolavust, töötajal tuleb anda aega kohanemiseks 13. initsiatiiv altpoolt 14. kooskõlastatus ja meeskonnatöö soodustamine Inimsuhete koolkond (tekkis 1935 USA-s, Wagner akt, Elton Mayo 1880-1949, Mary Paker Folett 1868-1933, Douglas McGregor 1906-1964)
võimatuks. Hiina 1945 püsis Hiinas kodusõja olukord, milles võis täheldada kaht leeri: Guomindang (Chang) ja kommunistid (Mao). Mõlemad reziimid olid ebademokraatlikud, toetuti armeele ja ametnikkonnale. Kommunistid Guomindang 1) Ideoloogiline ühtsus, tsentraliseerimine 1) killustatus; kindralite ja ametnike rivaalitsemine 2) laialdane toetus NSVL'lt 2) näilised liberaalsed ja demokraatlikud ümberkorraldused, et 3) peamine toetajaskond asus maapiirkondades; maa võrdsustav tagada lääneriikide toetus ümberjagamine, muu võrdne jaotus 3) mõju suurlinnades
probleemide lahendamisel valdavaks. Järgneva paari aastal jooksul lõhuti kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile muudatused 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses Stalinliku majanduspoliitika algus · lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
