Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Küsitlus On uurimismeetod, kus katsealused vastavad mitmetele küsimustikele või lausungitele, küsimustikuna või intervjuus. Paljud inimesed seostavad küsitlusi
vahetut, otsest teavet Vaatleja on kõrvalseisja Sobib olukordadesse, kus tingimused on raskesti ennustatavad/muutuvad Eelised Osalusvaatlus Välditakse kunstlikkust Vaatlus Liigid Vaatleja osaleb rühma tegevuses Uurija on rühmas vaid vaatleja
V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? · Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas
esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia, mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinavatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval).
Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: *osalusvaatlus e etnograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale.
kes esineb teatud instrumendina, tänu millele on tal võimalik isiklikult kogeda uuritavat nähtust loomulikus keskkonnas. Kuna tegeliku pildi saamiseks ei piisa ainult oma tegevustest, argielust, kultuurist ja tõekspidamistest rääkimine, siis saavutab etnograafilises uurimuses uurija sügava mõistmise ka võõrastes kultuurides. Etnograafia kõige loogilisem ja äärmuslikum tulemus on autoetnograafia. Andmeid kogutakse välitöö käigus, kui teostatakse osalusvaatlus, mille käigus tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega
läbiviimiseks? Kas kogu organisatsioon või ainult osa? Keda kaasata? Millised meetodid valida? vähemalt 2 meetodit · Kui palju infot koguda? standardiseeritud infot on kergem töödelda. Kas siduda tööanalüüs kohe ametikohtade hindamisega või mitte? 7. Loetlege tööanalüüsi meetodeid. Kirjeldage üht neist oma valikul. Dokumentide analüüs Küsimustikud, ankeedid (Position Analyse Questionary PAQ) levinuim meetod. Vaatlus - otsene ja kaudne, osalusvaatlus; ülesannete sagedus, tegevuse sisendid ja väljundid Töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendamisel. Simulatsioon Individuaalsed ja rühmaintervjuud Eksperthinnagud standardid www.kutsekoda.ee Kriitilised intsidendid: väga hea või halva soorituse olukorrad Tööaja pilditamine: tegevused, aeg töö iseloom, seotud isikud, dokumendid, tulemused 8. Kirjeldage ametijuhendi koostamise protsessi
...................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.......................................................................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9
reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid) Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega
põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul. Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Mida tähendab paradigma? arusaam/konseptsioon/näide Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? strukturaal-funktsionaalne paradigma ja sotsiaal-konflikti paradigma Milline teooria tunnus on kõige olulisem Karl Popperi väitel? - Ümberlükatavus Nimetage kolm uurimistöö põhieesmärki ning nende uurimis küsimusi? kas, miks, mis juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline,
anonüümselt, püüdes tõsta sellega tsitaadi autoriteeti. VAATLUS JA TÖÖ KIRJALIKE ALLIKATEGA Allikalt infot saamiseks on kolm viisi: reporteri enda vaatlus, lugemine ja intervjuud. Vaatlus Vaatlus on info hankimise viis, mille puhul reporter on sündmuse pealtnägija või kuulaja ja annab info edasi selle põhjal. See on kõige väärtuslikum info, sest see tuleb esmaallikalt ja treenitud inimeselt. Neli vaatlusliiki On avalik ja varjatud välisvaatlus ning avalik ja varjatud osalusvaatlus. Välisvaatlus on see, kus reporter vaatleb sündmust kõrvalt. See võib olla avalik, et osaline nt istumine kongressil, kus osalejad teavad, mis ajakirjanikud kohal on. Võib olla varjatud, kus ajakirjanik sulandub rahva sekka. Osalusvaatlus on see, kus ollakse ise sündmuses. Nt maskeeritakse ennast prükkariks ja elatakse koos teiste prükkaritega salaja. Osalusvaatlust kasutatakse probleemsetegruppide puhul ja kuulub pigem uurivasse ajakirjandusse
Soov teisi ära kasutada, võim 10. oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides 11. sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav 12. kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis 13. millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid 14. kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus 15. mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? 16. mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus 17. millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? 18. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida 19. see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= 20. milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 21. Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem 22
Võimaldab arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. Tulemused on laiendatavad organisatsioonile tervikuna ja ajas võrreldavad. Näiteks: kui paljud töötajad on teadlikud ettevõtte eesmärkidest? Kvalitatiivsed meetodid – sisuliselt uue teadmise otsimine Eesmärgiks saada võimalikult terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid seiku. Võimaldavad laiapõhjalise informatsiooni kogumist, näiteks osalusvaatlus, vaba intervjuu, rühmavestlus, autobiograafiline analüüs jne. Tulemused ei ole arvulised vaid tekstilised. Näiteks: kuidas tõlgendavad töötajad ettevõtte põhiväärtusi? Vaatlus 6 Info kogumine toimub uuringuobjekti vaatlemise teel loomulikus keskkonnas ja tegevuses tulemuste süstemaatilise registreerimise kaudu. Selle meetodi kasutamine eeldab seda, et
11. Loetle ankeetküsitluse plussid ja miinused 28. Nimeta vaatluse eri liike. Positiivsed tunnused: Negatiivsed tunnused: - kõrvaltvaatlus - kerge läbi viia; - laekumisprobleemid; - osalusvaatlus - kerge pärast andmeid töödelda, statistika töötab; - võimaldab kasutada kõrvalist- abi; enesevaatlus (enda mõtete jälgimine - anonüümne. - ajaline raam29.
• Uuringu läbiviimine (töömahukus, eri uurijad samal viisil) • Protseduuri kirjeldus. Kontrollivõimalus. • Tulemuste analüüs ja esitamine (näit sõnasagedus) VAATLUS • Vaatlus: vanim inimeseuurimise meetod • Edward Titchener: enesevaatlusega teadvuse Mendelejevi tabelini! • Vaatluse liigid: enesevaatlus, isikuvaatlus, grupivaatlus, keskkonnavaatlus • Struktureeritud/struktureerimata vaatlus • Osalusvaatlus • Vaatluse kasutusalad: probleemi ja hüpoteesi püstitamisel, suletud gruppides, etnograafias, verbaliseerimata reaktsioonide mõõtmisel … VAATLUSE ETTEVALMISTUS • Nähtuse määratlemine, tähenduslike ja vaadeldavate muutujate defineerimine • Sihtrühm ja valik. Koht • Vaatluspäevik ja kodeerimisskeem • Vaatlejad. Instrueerimine ja treening VAATLUSE LÄBIVIIMINE • Osalusvaatlus: eesmärgi varjamine? Eetika – ei saa kahjustada uurimisaluseid
Induktsioon · Seadused ja teooriad Vaatlusega kogutud faktid Deduktsioon · Seadused ja teooriad · Seletused ja prognoosid Metodoloogiline kirjandus maalib pildi dihhotoomiast · Kvalitatiivne · kvantitatiivne · · objektiivne Subjektiivne · Deduktiivne · Induktiivne · seletamine · Mõistmine · eksperimentaalsed meetodid · Osalusvaatlus · · positivism fenomenoloogia · teadus · kunst Rühmatöö 3 · Analüüsige etteantud diplomitööd ja leidke vastused küsimustele: · 1. Kas antud töö teema valik on põhjendatud? · Kas teema on uudne, originaalne? · Kas probleem on selgelt välja toodud? · Kas eesmärk on selgelt sõnastatud?
Juhuvalim on valik potensiaalsete vastajate hulgast, keda kaasatakse uurimusse. Võimalikud vead küsimustele saadud vastuste representatiivsuses tehakse tasa võimalikult laiapõhjalise valimi moodustamisega. Et õigesti hinnata küsitlusandmeid, on tähtis tähele panna viisi, kuidas küsimused on sõnastatud. Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente. Vaatlus ja osalusvaatlus on teinekord olulised, et saada reaalset kinnitust, kas inimesed ka nii käituvad, kuidas väidavad. See on aga aeganõudev protsess, kuna vaadeldavat ei tohi segada tema loomulikus keskkonnas. Aega võib võtta ka vaatleja omaksvõtmine. Sekundaaranalüüs tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist. Ka ajalugu kasutatakse võrdlusena. Kontentanalüüs on selline, kus kasut raamatuid, ajalehti, ajakirju. Eksperiment on teaduse ideaalile kõige lähemal
tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine Osalev vaatlus/Osalusvaatlus – uurija osaleb uuritava grupi elus, teeb kaasa igapäevategevustes. Läbi osaluse toimub kogetu kirjeldamine, dokumenteerimine. (B. Malinowski pärand) Osalusvaatluse ohud: subjektiivsus, dokumenteerimine võib osutuda keeruliseks(kõikide olukordades ei saa seda teha), ei sobi „projektilaadsesse“ olukorda. Sellest meetodist on saanud rangelt soovitatav meetod. Süvaintervjuud 1. Struktureeritud – teemad on paigas 2
KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks. c) Valimi representatiivsus e. esinduslikkus - näitab, kui hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on tulemused. 2. Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) - uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. b) Mitte-osalusvaatlus - uurija üritab uuritavate jaoks nähtamatuks jääda. 3. Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat. Sotsioloogias väga eksperimenti ei kasutata. 4. Dokumentide analüüs - inimtegevuse produktide uurimine.
samad tulemused K. Charmaz (2006): Ei pea ega saa täpselt vastata traditsioonilistele teaduslikkusnõudele, kuna andmeid mõjutab uurimisprotsess, mis on kordumatu ja kordamatu.Iga järgmine uurija on mõjutatud eelnevast teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemused olla täpselt samasugused. 15 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus Vaatluse ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Ontoloogiline vaade tegelikkusele: inimeste interaktsioonid ja tõlgendused on mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav Uuritavad, vaadeldavad nähtused - Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris
5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus vaatleja saab uuritava rühma liikmeks ja suhtleb nendega ning kõrvaltvaatlus, kus vaatleja ei kuulu uuritavasse kogumisse. Vaatlused on kas avalikud või varjatud. Tegevuse jäädvustamiseks kasutatakse nii inimesi kui tehnilisi vahendeid. Vaatluse läbiviimiseks koostatakse kava, kus on kirjas vaatluskoht, vaadeldavad isikud, nähtused ja tegevused ning tulemuste fikseerimise viis ja analüüsimise meetod. Näide: Toyota turu-uuringu teostajad seisid 1970
II ÜLESANNE: TÕMMAKE RING ÜMBER ÜHELE ÕIGELE VASTUSELE 1p. Mis on patrilokaalsus ja matrilokaalsus? A.) Perekondliku võimusuhete tüübid B.) Suguluse arvestamise printsiibid C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B
müügiga seotud ei ole. Näiteks võib see suhe olla 1 staabitöötaja 25 liinitöötaja kohta. Hinnangulised meetodid Hinnangulise planeerimise puhul kasutatakse eelkõige subjektiivseid hinnanguid toimunule. 1. Juhtide hinnangud, põhinevad juhtide kogemusel ja organisatsiooni tegevuse analüüsimisel; 2. Rusikareeglid, samuti kogemusel põhinev info, näiteks asjaolu, et aastavahetusel ja muude pühade ajal suureneb haiguslehtedel olevate töötajate arv. 3. Osalusvaatlus ja mitteosalusvaatlus, mille puhul vaadeldakse töökorraldust aktiivselt selles osaledes (osalusvaatlus) või mitteosaledes ja antakse selle põhjal hinnang vajamineva tööjõu osas. Kasutatakse ka nn Mystery shopping ehk ostu- või teenindus protsessi imiteerimist, mille abil hinnatakse protsessi kvaliteeti, ülesehitust ja ajakulu. 4. Vestlus, intervjuu, mille käigus andmete koguja saab kas eelnevalt ette valmistatud küsimistiku
vähesel määral; sellisteks tunnusteks on näiteks suhu, rahvas ja vanus Operatsionaliseerimine abstraktne tõlgendamine millekski jälgitavaks Organisatsiooniline kuritegu ettevõtete ja nende ametnike seadusevastased teod, altkäemaksude andmine, valed väärtuse määramised ja maksude vältimine Organiseeritud kuritegevus organiseeritud püüe koguda rikkust seadusevastaselt. Osalusvaatlus vaatlus, mille läbiviija muutub vaatluse käigus vaatluse all olevate sotsiaalsete suhete struktuuri üheks osaks Paneel- ehk longituuduurimus jälgib vastajate gruppi pikema ajaperioodi jooksul Partikularistlik viga eeldamine, et suhe, mis eksisteerib grupi tasandil, on olemas ka indiviidide tasandil Patoloogiline mudel kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3
Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Avatud vaatlus : See on liigitus selle põhjal, kas vaatleja st. vaatlussituatsioon on vaadeldavatele sellisena äratuntav . Avatud vaatluse puudused: inimesed võivad muuta oma käitumist, kui nad teavad, et neid vaadeldakse, olukord pole enam loomulik, uurimuse valiidsus väheneb. Varjatud vaatuse puudused: Eetilised ja õiguslikud probleemid. Osalusvaatlus: Liigitus selle põhjal, kas vaatleja on uuritavates olukordades kõrvalseisja või osaleb ka ise vaadeldavates tegevustes. Eelised: Osalemise kaudu saab vaadelda olukordi, millele puudub lihtsalt pealtvaatajana juurdepääs . Uuritavat olukorda võib vahel rohkem segada see, kui keegi ainult vaatleb ja ei osale. Puudused: Vaatleja osalemine võib muuta olukorda Vaatlustulemuste kohene registreerimine võib olla raskendatud
osalejad…. Sarnased omadustelt (nt taustategurid) ja samades tingimustes (nt väsinud või mitte) – Juhuvalik – Eksperimentgrupp ja kontrollgrupp JUHTUMIUURING (Case study) • Sügavuti analüüs üksikindiviidi või väga väike valimiga, võib ka mitu korda lühema aja jooksul • Kasutatakse palju erinevaid allikaid andmete kogumiseks– – vaatlus (loomulik), – intervjuud, – dokumendid, – arhiivimaterjalid, – osalusvaatlus • Kasutatakse kliinilises uurimuses sageli • Nt Päeviku uurimused • Annavad sisendit uurida teemasid edasi suurema valimiga • + Annab palju, detailset ja rikast infot uuritava juhtumi kohta, võimaldab mõista arenguprotsesse sügavuti • - Raske üldistada, subjektiivsed Valiidsus ja reliaablus • Reliaablus: Kasutatava metoodika stabiilsus, järjekindlus, püsivus – tulemuste korratavus, sõltumatus juhuslikest mõjuritest • Näitab, kui hästi langevad kokku
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe.
vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis toimivad. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed andmekogumis- ja analüüsi meetodid Kvantitatiivsed • Eksperiment • Struktureeritud vaatlus • Küsitlus (struktueeritud intervjuu) • Tekstianalüüs: – Kvantitatviivne kontentanalüüs (sisuanalüüs) • Kvantitatiivsed võrdlevuuringud • Ametlike ja rahvusvaheliste statistiliste andmebaaside jaoks kogutud statistika (eraldi andmekogumismeetod?) Kvalitatiivsed • Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform?
Sõltumatu muutuja, s õltuv muutuja Eelised või malus doseerida, ühe muutuja m õju uuri mine Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968) ·Nõud miste iseloo m (Orne, 1962), ·Laboratoorne eksperi ment k õrge sees mine, madal väline ·valiidsus 75 % tule mustest on saadud eksperi mendi tule musena (Myers) 2. Vaatlus ·kaudne ·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus
• Analüüsiüksus tähendab vastust küsimusele: mille mõõtmisele ja analüüsimisele keskendutakse Põhimõtted, mida tuleb arvestada juhtumiuuringus andmete kogumisel: • Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes esitatud materjalid peavad olema samad, mis koguti uurimise käigus Pilootuuring enne juhtumiuuringut. Kvalitatiivsed andmekogumise tehnikad: • Vaatlus • Intervjuu • Dokumentide analüüs Vaatlus • Osalusvaatlus: uurija on osa reaalsest situatsioonist, “ läheb gruppi sisse” – Antropoloogid – Sotsiaalpsühholoogid – jõukude uuringud • Struktureeritud vaatlus – Vaatleja on väljaspool situatsiooni või registreerib etteantud skeemi alusel enda tegevusi – jälgimine ja hindamine toimub teatud etteantud kriteeriumide alusel • Vahetu vs vahendatud vaatlus – Protsessi salvestamine; salvestuse analüüs Vaatlustehnika abil saab uurida ...
hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida 1.Eelajalugu -enne sotsioloogia mõiste tekkimist juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on 2.Klassikaline sotsioloogia -19. saj. keskpaik kuni 20. saj. tulemused. esimesed kümnendid 2.Vaatlus 3.Tänapäeva sotsioloogia -~1920. -olevik a)Osalusvaatlus(participant observation) -uurija osaleb Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit: uuritavate inimeste igapäevases elus. 1.Karl Marx b)Mitte-osalusvaatlus-uurija üritab uuritavate jaoks 2.Emile Durkheim nähtamatuks jääda. 3.Max Weber 3.Eksperiment-hüpoteesi testimine tingimustes, mis on Auguste Comte (1798 -1857) täielikult uurija kontrolli all
Eksperiment on edukas, kui kõik tegurid on fikseeritud ning võtta üks muutuja ja hakata seda muutma ning vaatlema selle mõju. Nõuded: • Kõik osalejad peavad teadma eksperimendil osalemist • Kõik osalejad peavad andma oma nõusoleku • Eksperimenti ei tohi jätta omapäi • Eksperiment ei tohi kahjustada katsealuseid Vaatlus Vaatluse liigid: 1. Kõrvalt vaatlus – vaatleja asub väljaspool sündmust 2. Osalusvaatlus – uurija muutub grupi liikmeks (vaatleja mõjutab gruppi) 3. Enesevaatlus – mingis situatsioonis vaadeldakse oma mõtteid, tundeid, kehaaistinguid Usaldusväärsuse kriteeriumid: 1. Püsivus – peab vaatlema mitmeid kordi 2. Koherentsus – mitme vaatleja andmed ühel ajahetkel on sarnased 3. Usaldusväärsus – mitme vaatleja andmed on erinevatel ajahetkedel sarnased 4. Andmete kohene ülesmärkimine Küsitlus Kasutus:
uurimuse teostamiseks kasutas autor uurimismeetoditena ettevõtte sisemise informatsiooni ehk teiseste andmete ettevõtte ametlike dokumentide, materjalide ja ettevõttes seni läbi viidud uuringute analüüsi, samuti osalusvaatlust ning viis läbi personaalseid vestlusi ehk intervjuusid valitud töötajatega ja kogus valitud töötajatelt andmeid küsitluslehtede abil. Läbiviidud intervjuude küsimustik on toodud lisas 3 ja küsitluslehe näidis on toodud lisas 2. Osalusvaatlus on oluline, et teada saada uuringutulemusi mõjutavate omavaheliste suhete ja suhtlemise eripärasid, juhtide ja nende alluvate koostöövorme, erinevate osakondade omavahelisi suhteid ja juhtkonna käitumismalle erinevates situatsioonides, aga ka ettevõtte sisemist kliimat ja kujunenud hoiakuid. Osalusvaatluses oli autoril vaatleva osaleja roll ning analüüsis kasutati esmaseid, teiseseid ja ka eksperimentaalseid vaatlusandmeid. Personaalsed intervjuud ja
VAATLUS KUI ANDMEKOGUMISMEETOD Võimalikud strateegiad valikud sõltuvad eesmärgist: · Osaluse määr mil määral uurija osaleb uuritavas situatsioonis; · Varjatud või avalik kas vaadeldavad on vaatlusest teadlikud; · Loomulikus keskkonnas või eksperimentaalne; · Struktureerituse (formaliseerituse) aste kui detailselt on ette määratud vaatluse kriteeriumid · Vahetu või tehnoloogia poolt vahendatud Osalusvaatlus vaatleja on osaks uuritavast situatsioonist, organisatsioonist (tuleb hoolikalt hinnata vaatleja tegelikku mõju vaadeldavale situatsioonile) Mitteosalev (mittesekkuv) vaatlus uurija on "kõrvaltvaataja" rollis, näiteks avalikud sündmused, aga ka online andmed, tehnoloogia kasutamine (varjatud vaatluse puhul on eriti olulised eetika küsimused) Vaatluse eelised ja piirangud: · Andmete kogumine loomulikus keskkonnas, vahetult (ei ole tegemist retrospektiivsete hinnangutega)
olulisemaid arengujooni ja tendentse, lisaks on arvestatud ka konteksti, milles üks või teine allikas on esitatud. Lisaks ajaloolistele allikatele pööratakse erilist tähelepanu ka religiooni ja ühiskonna omavahelisele vahekorrale, sellele, kuidas religioon toimib ühiskonnas. Seega on kirikute lähiajalooga tegelemisel väga kaalukaks allikmaterjaliks lisaks arhiivi ja ajakirjanduse materjalidele ka religioonisotsioloogilised uurimused ja aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus. Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. (Religioonisotsioloogia, EKN koduleht) Sel juhul on peale tekstide oluliseks allikaks erinevad küsitlused ja andmestikud ning nende tulemuste omavaheline võrdlemine. Religioonisotsioloogide poolt kogutud andmed tänapäeva inimeste religioossuse ja kirikute olukorra arengutest ja muudatustest on tänuväärne materjal, mis avab uued vaatenurgad ja võimalused
Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast, õigest), mis mõjutab inimese antud hinnanguid ja tegevuse eesmärkide, vahendite ning mooduste valikut. Väärtuste ja väärtusorientatsioonide uurimine, M. Rokeach'i väärtuste skaala. 3. Tähenduste süsteem, antud inimkooslusele omaste sümbolite (märkide ja keelte) kogum. Esmased ja teisesed keeled. Semiootika Sotsioloogiline teooria: sümboliline interaktsionism. Osalusvaatlus. Etnometodoloogia. 4. Ideoloogia - väidete süsteem, mis deklareerib mingeid fakte, väärtusi, käitumismalle või ideid (näit. võrdsed võimalused, natsionalism, usulahud). Ideoloogia sotsiaalsed funktsioonid: sotsiaalse pinge vähendamine grupihuvide väljendamine sotsiaalse tegevuse mõtestamine ja põhjendamine' 5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste.
mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt platseebo) - Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud (hüpotees, protokoll, objektiivsus, hinnanguvaba) või struktureerimata (intuitiivne, skeemitu, jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või aktiivne protsessis osaleja (osalusvaatlus). - Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused, kontrollküsimused, skaalad, avatud küs., valikvastused jne. - Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud valikvariandid ja kodeerimine. Formeerimata: kindlaks seatud teema, ettevalmistatud kindlasõnalisi küsimusi pole
Juhuvalimi suurus sõltub ka selles, mida küsitakse. Georg Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer. Uuris 20. Sajandi esimesel poolele USA-s inimeste poliitilisi eelistusi, püüdis ennustada presidendivalimiste tulemusi. Küsis palju väiksema arvuga juhuvalimi. Gallup oma väiksema valimiga suutis palju paremini ette ennustada presidendi tulemusi. Vaatlus Vaatluse puhul ei ole aktiivset inimeste segamist. Kaks peamist tüüpi · Osalusvaatlus e entograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. · Mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu. Osalusvaatluse, etnograafia näide: Bronislav Malinowski osalusvaatluse meetodi rajaja. Oli I maailmasõja ajal sunnitud mitmeks aastaks jääma Trobriandi saartele Vaikses ookeanis. Hiljem
moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim – selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (tavaliselt tähistatakse tähega N) – inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) – uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia, mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinevatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus – uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval).
a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 12. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. · allikad rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus. · Suulised allikad välitööd (küsitlus, vestlus, intervjuu, osalusvaatlus jms) Eestis kaks suuliste allikate kogumisviisi: kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil ja välitööd, kus materjal kogutakse stipendiaatide abil. Välitööd teaduslike ekspeditsioonidena(kõrgaeg 1950.60.), milles teostatakse 1. frontaalset(koguti kõike), 2. pääste(ettekujutus, et midagi kaob, kui seda ei jõuta koguda), 3. temaatilist kogumist(kogutakse kindla teema kohta) 4
Juhuvalik selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Seega on see ka esinduslikum, kuna need peaksid esindama kõikvõimalikke inimtüüpe populatsioonist. Valim võiks olla ka võimalikult suur, mis tõstab selle usaldusväärsiust. Tavaliselt on valimi suusrus kuskil 1000 inimest. Ajalugu ANKEETKÜSITLUSE: George Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer, uuris poliitilisi eelistusi. Vaatlus: Osalusvaatlus uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. Ajalugu: Bronislav Malinowski. Mitte-osalusvaatlus uurija püüab vaadelda inimesi nii, et vaadeldavad ei tea, et neid vaadeldakse. Uurija üritab olla nähtamatu. Nt Laud Humphreys. Eksperiment peetakse tihti kõige täiuslikumaks. Uurija kontrollib täielikult olukorda. Uurija ise
Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda, et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud? Kes olid andmete edastajad? Milliseid esmase info allikaid kasutati? Küsitlused kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Vaatlused osalusvaatlus ja kõrvaltvaatlus Eksperiment labori ja tavatingimustes Kes informatsiooni kogus? Spetsiaalse firma teenused? Millise? Organisatsiooni enda eriosakond? Organisatsiooni töötaja? Kes? Kes ja kuidas informatsiooni töötles? Kes andmeid analüüsis ja järeldusi tegi? Kõige olulisem on turundus-uuringute allosa juures siiski see, et kogu ülejäänud turundusplaani koostamise juures oleks tuginetud õigetele andmetele ja asjakohasele informatsioonile. 2.2 Turunduskeskkond
(Võrdlus Freudi ego ja tsensor-iga piiratud). Siit üks põhiprintsiip sotsioloogias: millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad (vrd teisene deviantsus). 12. Milline on dramaturgilise sotsioloogia põhijooned Erving Goffmani järgi? Erving Goffman (1922-1982). Dramaturgiline sotsioloogia (ennast pidas rohkem sotsiaalantropoloogiks). Uurimisprobleem: sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. Inimesed püüavad kontrollida oma väljendeid/muljeid (impression) mida nad jätavad teistele. Nt. 8-aastane laps ütleb, et ta ei ole huvitatud 5-aastaste laste telesaadetest, aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage
Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus · Erinevad meetodi ja tehnikad Vaatlusmeetodid · Kirjeldav vaatlus · Hindamisskaalad · Aja ja sündmuse fikseerimine · Kontrollnimistu (checklist) Vaatluse head ja vead + · paindlik meetod · saab läbi viia loomulikus keskkonnas · sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada · annab täpsema pildi kui testitulemused ... _ · madal reliaablus/valiidsus · vaatlejate kallutatus · vaadeldava ... määratlemine ja kodeerimine... Juhtumid (case studies)
Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda, et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud? Kes olid andmete edastajad? Milliseid esmase info allikaid kasutati? Küsitlused kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Vaatlused osalusvaatlus ja kõrvaltvaatlus Eksperiment labori ja tavatingimustes Kes informatsiooni kogus? Spetsiaalse firma teenused? Millise? 5 Organisatsiooni enda eriosakond? Organisatsiooni töötaja? Kes? Kes ja kuidas informatsiooni töötles? Kes andmeid analüüsis ja järeldusi tegi? Kõige olulisem on turundus-uuringute allosa juures siiski see, et kogu ülejäänud
objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne." Empiiriline keeleteaduse haru on nt. puhtstatistiline uurimus. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvalitatiivne Kvantitatiivne Subjektiivne objektiivne induktiivne deduktiivne mõistmine seletamine teleoloogiline põhjuslikke seoseid uuriv osalusvaatlus eksperimentaalsed meetodid antropoloogia sotsioloogia hermeneutika/fenomenoloogia (loogiline) positivism * halb/mittesobiv hea/sobiv Kogemuslik ratsionalistlik Kirjeldav ennustav Ateoreetiline teoreetiline mitteteaduslik teaduslik Kvalitatiivsed meetodid
arv, kuid see-eest uuritakse põhjalikult Kvalitatiivsed meetodid riigiteadustes Andmekogumismeetodid Kvalitatiivne intervjuu: Eliidi- ja ekspertintervjuud Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu
võimalikest uurimistehnikatest (Tepp) Vaatlus Vaatlus · Osalusvaatlus: uurija on osa reaalsest · Võimalikud rakendamisvaldkonnad situatsioonist, " läheb gruppi sisse" · Nõupidamiste/koosolekute süsteemi analüüs ja Antropoloogid arendamine
annaabi.ee 
