· Alguse saanud Abrahami eestvedamisel (u 2000 a ekr) ja Moosese tagantlükkel. · Asub põhiliselt Iisraelis Nutumüür Mütsid millega Ortodoksed juudid palvustel käidakse sünagoog suunad Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism
Judaism Judaismi põhialused tingimusteta monoteism Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale Kohus peale surma Judaismi koolkonnad Ortodoksne judaism - sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism Reformistlik judaism - progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism Kes on juut? Juudi Seadus peab juudiks isikut: - kes on sündinud juudi emast - pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või
Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning ka inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndsakssaamise nimel. Õigeusk on üks kristluse kolmest põhiharust katoliikluse ning protestantismi kõrval. Ortodoksid peavad kristluse algseks kujuks just õigeusku. Õigeusu kirik vastandab end Rooma katoliku kirikule ja paavstile. Õigeusu kirik kasutab enda kohta nimetust "õigeusk" või "ortodoksne" ,viimane tähendab "õiget austamist". Mõistet "ortodoksne" kasutatakse sageli nii õigeusu kui ka katoliikluse suuna kohta. Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Moskvat nimetatakse "kolmandaks Roomaks", sest temast sai pärast Konstantinoopoli lagunemist uus õigeusu keskus. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks ehk ketserluseks.
IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see lahendati ning kristlaste ühtsustunne püsis tugevana veel umbes 400 aastat. Mitmel pool maailmas tegutsevaid ortodoksseid kirikuid ühendab ühine usk ja jumalateenistus. Ortodoksne kirik peab jumalateenistuse aluseks nii Piiblit, kui ka kiriku poolt edasi antud ja seletatud pärimust ehk fraktsiooni. 7 esimest kirikukogu tõlgendavad kõige usaldusväärsemalt ja selgemalt algkiriku usku. Kiriku õpetuse hilisemad esitlused ei omandanud kunagi sellist tähendust nagu läänekirikus. Oma jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kasutab ortodoksne kirik Nikaia Kondi usutunnistus. Selles puudub vaidlusi tekitanud väide, et püha vaim lähtub leo pojast
rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse
Seda pole siiani taastatud, kuna seal peal on mosee. Templi hävitamisega muutub usund seadususund või siis käsuusund. Oluliseks muutuks käskude järgi elamine. Kes on juut? · Ilmalikult inimese isiklik määratus · Usuline 1) inimene, kelle ema on juut 2) inimene, kes võtab omaks judaismi Juutide usuline elu Sünagoog (kr. keeles ,,kokkukogunemisepaik); juutide pühakoda; kõige tähtsam sünagoogis on rabi. Tänapäeva judaismis on olemas kolm erinevat suunda: 1. ortodoksne judaism kõige radikaalsem (püüavad elada täht-tähelt raamatu järgi); mehed ja naised on eraldi; jumalateenistused peetakse heebrea keeles 2. konservatiivne judaism 3. reformistlik judaism kõige liberaalsem Eestis on ortodoksne judaism. Juutide jumalateenistus on kõige rohkem mõjutanud kristlaste ja moslemite jumalateenistust. Juutide jaoks teine püha koht on kodu, eriti vabadel juutidel. Kodus on kõige tähtsam ema. Vabale juudile on väga tähtis, mida ta sööb
Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja Dogmaatika õige usk. Kristlastele oli oluline mõista õigesti imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas Jeesuse kuulutuste sisu, saada aru ristilöömise tähendusest, ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast. kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes Ortodoksne usutunnistus keisritele oli tähtis et alamad ühtemoodi temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad usku mõistaksid, kutsusid kokku kirikukogusid kus võeti vastu (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala otsuseid ja kujunes õige e. ortodoksne usutunnistus; sõnnastati ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle apostelliku usutunnistusena.
Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. · Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism · Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism · Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism · Rekonstruktsionistlik judaism Esseenid - Hassidism - Haskala - Saduserid - Seloot - Variserid Etnilised jagunemised: askenazi juudid ja sefaradi juudid
sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika
Mida teistsugust pakkus Bütsantsi kirik? Ida ja Lääne kirik olid ja on omänäolised paljuski erinevate aspektide poolest. Seda süvendas tugevalt 1054. aastal toimunud kirikulõhe. Ida õigeusklik kirik arvavat esindavat praeguses kristlikus maailmas kõige puhtamal kujul vanima kristluse pärandit. Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid
Praegu on käimas üle 5760. aasta. Judaismi sümboliks on kuusnurkne sinine täht, mida kutsutakse Magen David ehk Taaveti täht. Samuti ka seitmeküünlajalg, mida on kirjeldatud Tooras. Judaismi atribuutideks on sofaar, jad see on näitepulk Toora lugemiseks, Tanahi ja palveraamat, kann käte veega ülevalamiseks, tfillin, talit ja kipa ehk pigimüts. Judaismil on kaks põhisuunda : konservatiivne ortodoksijuutlus ja vabameelne liberaaljuutlus. Judaismi koolkondadeks on ortodoksne judaism, koservatiivne judaism ehk Masorti judaism, reformistlik judaism ehk liberaalne judaism, rekonstruktsionistlik judaism. Ortodoksesse judaismi kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Hassiidid on juudi religioosne liikumine, mis ei sekku poliitikasse ning samuti hoiduvad nad igasugusest avalikust tähelepanust. Etniliselt jagunevad judaismi koolkonnad : askenazi juudid ja sefaradi juudid. Juutide sisseränne Eestisse algas 19. sajandil
Kompileerima-kompilatsiooni tegema Kommerss-üliõpilaskorporatsiooni pidu Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur Memorandum-(diplomaatiline) märgukiri; kirjalik meeldetuletus äriasjas Metseenlus-metseenina tegutsemine modernne-moodne, ajakohane. Ortograafia- õigekiri Ortodoksne-õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Postulaat-põhilause, tõestuseta aktsepteeritav alusväide Paradoks-näilikult mõistusvastane väide v nähtus Pretensioonikas-paljunõudlik Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine Pompoosne-toretsev, liiga suurejooneline Referendum-rahvahääletus; rahvaküsitlus Spionaaz-salakuulamine Talent-(vaimu)anne; andekas inimene Tsempion-meister, meistrivõistluste võitja
Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism. Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism . Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism Rekonstruktsionistlik judaism. Judaismi tavad · Poisil 8. päeval pärast sündi tehakse britmila ehk ümberlõikamine. · Täiskasvanuks saab poiss 13-aastasena (bar-mitzva), tüdruk 12-aastasena (batmitzva).
enam heebrea keelt · 2.sajandil kujunes Uus Testament, mille koostisosad olid kreekakeelsed. Koos Vana Testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja- Piibli · 4.sajandil tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. Tema tõlge, nn Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Ristiusukiriku algusaastatest peale oli suur tähtsus võitlusel kiriku ühtsuse eest. Kirikukogudel kujundati õige, nn ortodoksne usutunnistus ning kõik kõrvalekalded sellest keelati. 4.- 5.sajandil levisid laialt kaks vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimusest: ariaanlased rõhutasid, et Kristusel on vaid inimlik loomus (levis germaanlaste hulgas), monofüsiidid uskusid, et Kristusel on vaid jumalik loomus (levis Süürias ja Egiptuses)
Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele
Tais, Sri Lankal, Pakistanis. Pühad Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis Hinduismi pühakirjadveedad raamatud jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus, Brahma raamatud õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim Upanisaadid (kirjad eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata Peavoolud 1. Ortodoksne judaism: 1. Visnuism Peasuunad 2. Konservatiivne judaism ehk 2. Sivaism Masorti judaism 3. Reformistlik judaism ehk 3. Saktism progressiivne judaism ehk liberaalne judaism 4. Rekonstruktsionistlik judaism Rajaja Mooses puudub
"jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus
Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest. Judaismi koolkonnad Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism. · Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism · Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism · Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism · Rekonstruktsionistlik judaism Esseenid Hassidism Haskala Saduserid Seloot Variserid Etnilised jagunemised: askenazi juudid ja sefaradi juudid Juutide rass Juudi rass on europiidse suurrassi alarass.
Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke:
"jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus
Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud Sinod kirikukogu, mida korraldati aeg-ajalt Diötsees piiskopile alluv piirkond Dogmaatika õige uskumine, millele pööras tähelepanu ristiusk Ortodoksne usutunnistus õige usu tunnistus Ariaanlus laialt levinud õpetus, millele pani aluse piiskop Arius, väideti , et Kristus ei saa olla igavene Kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi jumal kehastab end kolme isikuna Seitse vaba kunsti grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetira, astronoomia, muusika Pärispatt inimesele kaasasündinud rikutus Corpus juris civilis Rooma õiguse kogu, õigusteaduslik suurteos ISIKUD
lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus.
Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja peene maitse maailma, mis andis väljendusvabaduse, mida nad ei leidnud igapäevases maailmas. Bunjini alusepanija: Gion Nankai(1677-1751)ja oli ka kanshi poeet. 15)kanshi- õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. 16)Katagimono- illusrtatsioonidega naljakas vormis juturaamat, kus kujutati inimesi vastavalt nende soole, ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki. 17)Yomihon- algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid. Tunnusjoonteks-Hiina eeskujude kasutamine, klassikalise stiili põhjendamine. Jaguneb-¤kamigata yomihon(1750-1800,mõjutatud Heiani
Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra,
Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra,
18. Millised väärtpaberid võtsid juudid esimestena kasutusele? Tseki, veksli 19. Kes kasutas sõna "sionism" esmakordselt? Kuidas seda sionismi kutsuti? N.Birnbaum, kultuuriline sionism 20. Kes juhatas esimest sionistlikku kongressi ? Kuidas kutsutakse temast alguse saanud sionismi? Theodor Herzl, poliitiline sionism 21. Milline on Tõotatud maa nimetus heebrea keeles? Erets Israel 22. Millise sõnaga tähistati juutide sisserändamist Palestiinasse? Alia 23. Loetle judaismi kolm voolu. Ortodoksne judaism, reformistlik judaism, konservatiivne judaism 24. Kuidas kutsutakse juutide mustikat? Kabala 25. Kuidas nimetatakse juutide usutunnistust ja kuidas see kõlab? Sma "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova , on ainus! Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma sudamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!" 26. Kuidas juudid kutsuvad "käsu poega"? Bar mitsva 27. Kuidas juudid kutsuvad "käsu tutart"?
Religioon ja demograafia Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam, protestantlus ja judaism) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne. Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni asemel pannud oma enrgia püüdlustesse kommunistide heaoluseisundit taas elustada. Naistel ja meestel on Venemaa ühiskonnas traditsiooniliselt olnud erinevad rollid ning ka
klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid.
26) leegion väeosa, 27) limes Romanum riigipiiri kaitsesüsteem, 28) magistraat - 29) messias Kristus, 30) metseen - riigiametnik, salvitu, kultuurisponsor, 31) nobiliteet kitsas perekondade ring, kes 32) ortodoksne usulisest teguviisist juhtis riiki, kinnipidamine. 33) Patroon isand, kes rentis oma maad kliendile 34) pontifeks Maximus kõrgeim usuasju korraldav ametnik, 35) Patriits rikas Rooma kodanik, 36) Plebei - vaesem Rooma kodanik, 37) preetor - õigusemõistja, 38) rahvatribuun 10 tk, kaitsesid lihtrahva
riigi funktsioone,kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust.Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. Hereesiad ja dogmaatika:Ristiusk pööras suurt tähelepanu õigele uskumisele e dogmaatikale.Pühakirjas Jeesusele omistatud sõnu võis mitmeti tõlgendada.Et pääs taevariiki on tagatud vaid neile,kes järgivad Kristuse tõelist õpetust,kutsuti kokku üleriiklikke kirikukogusid.Seal vastu võetud otsuste põhjal kujunes välja õige e ortodoksne usutunnistus.See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena.Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks e hereesiateks.Ristiusu õpetuse kohaselt oli jumal üks ja ainuke,kuid ilmnes kolmel moel:Isana,Pojana ja Püha Vaimuna.Ariaanlased väitsid,et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud,siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Kloostrite tekke:Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja surematu,keha aga ajutine ja surelik
Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju Res publica- vabariiklik korraldus Dogmaatika- usutõdede kogum Nobiliteet- riiki juhtiv, kitsas perekondade ring Ortodoksne- kiriku poolt ametlikult õigeks tunnistatud usk Munitsiipium- säilis omavalitsus ja kodanikud Hereesia- kiriku poolt väärõpetuseks tunnistatud said, kas täielikud või piiratud Rooma kodaniku seisukohad õigused Pax Romana- Rooma rahu Ariaanlus- hereetiline kristlik õpetus Princeps- esimene (isik, ese vms) Askees- usklike rõhutatult kasin ja karm eluviis
10) Vana testament on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündi. 11) Uus testament on kristliku piibli teine osa, mis on kirjutatud pärast Jeesuse sündi. 12) Piibel: Vana testament ja uus testament koos kristliku pühakirjana. 13) Milano edikt – kehtestas usu sallituks. 14) Hieronymus – Kristlik õpetlane. Ladinakeelne piibel – Vulgata. 15) Augustinus – kristlik õpetlane. 16) Ortodoksne usutunnistus – õige uskumine. Kirikukogudel asetleidnud vaidluste vähemusse jäänud seisukohad keelati kui väärõpetused. 17) Askees – lihasuretamine (harjutus) 18) Eremiit – erak või munk. I kuningate aeg 753 – 510 eKr (753 rooma riigi algus) II vabariik 509 – 30 eKr III keisririik 30ekr – 476pKr (476pkr Vana-aja lõpp)
Mainimata jäi veel üks ida ristisõdade motiiv. Siinsed alad ja eriti Tallinn paiknesid tänapäeva Venemaa vürstiriikide vahetus läheduses. Siia kaubanduslike eelpostide rajamine oleks olnud tulutoov ettevõtmine, sest keskajal teeniti suurimat kasumit kaubandusest, eriti pikamaa sõitudel. Pääsu Neeva jõele piiras Novgorodi vürstiriik, kuid Emajõelt oli ligipääs idas asuvatesse linnadesse Pihkvasse ja Novgorodi. Muidugi võitlesid ortodoksne ja katoliiklik kirik oma mõjuala suurendamise eest. Teada on, et olid Pihkva ja mitmete teiste suurvürstide sõjakäigud Ugandisse, Sakalasse ja Tarbatusse (Tartusse). Tallinna kujunemine (autonoomseks) linnaks: Varasema uurimistöö alusel paiknes enne taanlaste vallutusretke 1219. aastal Toompea mäel Lindanise linnus ning mere ääres sadam. Arutletud on isegi võimaluse üle, et tänapäeva Tallinna all-linnas võis paikneda venelaste ja/või põhjala rahvaste kaupmeeste kaubahoov,
piinadesse põrgusse. Judaismis ja islamis sõltub inimese pääsemine ühele või teisele poole tema eluajal sooritatud tegudest. Kristlus seevastu rõhutab pääsemist jumala armu kaudu, mis tähendab seda, et pääsemine sõltub ainult sellest, kas inimene võtab jumala vastu või mitte. Ehkki traditsiooniline judaism usub kindlalt, et surm ei ole inimeksistentsi lõpp, ei käsitleta seda teemat põhjalikumalt. Selle olulise dogma puudumine jätab üsna suure ruumi isiklikule arvamusele. Ortodoksne juut võib rahumeeli uskuda, et õigete hinged suunduvad kristliku taeva sarnasesse paika, sünnivad mitu korda uuesti või lihtsalt ootavad Messiat. Judaism usub, et kui Messias saabub, taastatakse õiglus maa peal. Õiglased pääsevad paradiisi ja uskmatud satuvad põrgusse. Jumal, kes inimese lõi, on see, kes otsustab inimese igavese elu üle. Kuigi oleks vale väita, et Vana Testamendi judaismis surmajärgset elu üldse ei tuntud,
hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta. Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi. Õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. Neil tekkis ka huvi bunjin'i vast. 6)Millised olid bunjini ideaalid? Kes neid esindasid? Bunjinid püüdsid luua elegantsi ja peene maitse maailma, milles nad olid võimelised end vabalt väljendama. Intellektuaalidel tekkis huvi bunjini ideaali vastu. Nad pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud. Mõned kirjanikud suunasid oma pingutused mineviku elegantsi poole (kirjutamses)
vt. JHWH vanemate õpetus; vanim budismi koolkond shinto pühamu värav, mis koosneb kahest püstisest postist, mis toetavad kaht horisontaalset palki, millest ülemise otsad on taeva suunas kaardu toit, mis ei vasta kasrutile kolmikvorm; hindu jumaluste kolmik: Brahma, Visnu, Siva korv Kolmikaare, Kolm kalliskivi; Koosneb: Buddha e. õpetaja/virgunu, Dharma e. õpetus/seadmus ja Sangha e. kogukond/kogudus koolmerajaja; vt. dzina õiglane; ortodoksne juut, kellele omistatakse pühakustaatust nagu vaimne isa või rebbe (661-750) Islami dünastia, mis pärines Mekast Umaija perekonnast. sellele. õpitee algus reaalsust täitva tõelisuse kontseptsiooni. Hing, aatman, on samastatud püha väe, brahmaniga. Samuti leidu seal arutlusi kontemplatsioonitehnika üle, mille abil on võimalik jõuda mõistmiseni, et aatman on brahmani üks.
saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo.
Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole: · Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu). 10) võitlesid karmide abinõudega igasuguste kõrvalekaldumiste vastu (N: nõiaprotsessid viidi läbi just ortodoksete luterlaste poolt). · Pietism:
Algselt levitasid kristlust apologeedid - kirjamehed, kaitsesid usku. Hiljem haritumad liikmed. Paganlik kultuur sai kristluse osaks. Vajati midagi lisaks Vanale Testamendile - evangeeliumid (Jeesuse elu, õpetust käsitleb kirjutis) + lood apostlitest + Johannese ilmutusraamat. Vana Testament 3. saj kreeka keelde, Uus kohe kr.k. 4. saj lõpul Hieronymus tõlk. piibli ladina k. Palju tähelepanu õigele uskumisele - dogmaatikale. Piibli järgi raske mõista. Kuj. välja õige, ortodoksne usk. Ägedad vaidlused Kristuse olemuse pihta - ariaanlus(Kristus pole igavene ega jumalik) - keelati, monofüsiitlus (Kristusel ainult jumalik loomus) - samuti keelati; loomused üh. Pidi hülgama kõik maise - lihasuretamine e askees. Tagakiusamise ajal põgeneti kõrbetesse - eremiidid (erakud), mungad. Meeldis teistele - tekkisid kloostrid - muut. popiks ka rikaste hulgas. Haridus-, kultuurikeskused. Augustinus - haritud, pärispatuõpetus - inimene patune, sõltub Jumala armust osalt.
Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke
võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima. Et venelasi eemal hoida kinnitati, et ei astuta välja Varssavi paktist, Augustis 1968 otsustas NL sekkuda Prahasse viidi Varssavi pakti väed (600 tuhat meest). Dubcek tagandati, alustati puhastusi riigi- ja parteiaparatuuris. Uueks partei- ja valitsusjuhiks sai Husak (kuni 1987). Taastati ortodoksne kommunism. Pärast Tsehhoslovakkia kriisi mahasurumist tuli NL välja avaldusega, mida nimetati Breznevi doktriiniks NL võib sekkuda iga sotsialismileeri riigi siseasjadesse juhul, kui sotsialism on hädaohus. 16. Mis on mitteühinemisliikumine? Enamus tekkivatest Aasia riikidest ei olnud huvitatud end blokkidega sidumisest. India-Egiptuse- Jugoslaavia eestvedamisel alustati liikumist uute riikide neutraalsuse säilitamiseks. 1955. toimus Bandungi
- hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid • Majandusühendus (EL, ASEAN, SRÜ) • Kaubandusühendus (NAFTA, EFTA) • Tolliliit (EL ja Türgi) • Vabakaubandustsoon (Hiina eri tsoonid) • Riikidevaheline regionaalne koostöö (Põhjamaade Nõukogu, Benelux, Balti koostöö) • Riigisiseste mahajäänud regioonide toetamine 3.4. Harupoliitikad • Kaubanduspoliitikad
saj). Uppsala piiskop Henrik 1155. Turu toomkiriku nimipühak. Esimene ristiretk kuningas Eerik Teine ristiretk Birger jarli juhitud 1517. algas usupuhastus. 1522 jõudis Soome luteri usk 1922. usuvabadusseadus. Soome luteri kirikut juhib al 1998st 53. Turu piiskop ja 13. Soome peapiiskop Jukka Paarma. Maa on jagatud 8ks piiskopkonnaks. Kirik kuulub haridusministeeriumi alla. Soome põhikoolis on kohustusliku ainena usuõpetus. Soomes on praegu riigikirikuks ka ortodoksne kirik. Ortodoksse kiriku mõju algas 11. saj lõpus. Õigeusu levikut teotasid kloostrid. Valamo klooster rajati juba 12. saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo.
Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj. pani piiskop Arius aluse ariaanlusele ja väitis, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla Isaga samaväärne ja igavene. Ta oli loomult inimlik
Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj. pani piiskop Arius aluse ariaanlusele ja väitis, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla Isaga samaväärne ja igavene. Ta oli loomult inimlik
kristlasi, muslimeid ja buda munki. Poliitilise reziimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit), laias laastus ligi neljandik-viiendik kogu elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl. 12 Punaste khmeeride ideoloogia muutus aja jooksul. Algselt oli see ortodoksne kommunistlik partei ja Vietnami kommunistide juhtimise all. Partei muutus stalinistlikumaks ja antiintellektuaalseks pärast seda, kui Kambodzasse naasis rühm Prantsusmaal õppinud noori, nende hulgas ka tulevane parteijuht Pol Pot. Pärast 1960. aastat arendasid punased khmeerid oma unikaalseid poliitilisi ideid. Erinevalt enamikest marksistidest leidsid punased khmeerid, et talunik on proletariaat ja töölisklassi õige esindaja. 1970-ndatel tulid
praktiseeriti juutide poolt juba enne Moosest , kes tegutses umbes 1550-1200 eKr. Veelgi varem oli ümberlõikamine (circumcisio) kasutusel vanade egiptlaste juures. On säilinud V dünastia (2562-2423 eKr) vaarao kujuke eeskujulikult teostatud ümberlõikamisega. 8. Oodatakse Messiast kui võimsat juutide kuningat, kes taastab Iisraeli riigi, rajab Jumala rahuriigi ja kelle valitsus on igavene. 9. Vanas Testamendis on kirjakohti, millised viitavad globaalsele judaismile. 10. Ortodoksne judaism tunnistab Moses Maimonidese antud judaismi 13 põhilauset ja 613 käsku. 11. On lubatud (kosser) ja keelatud (treife) toidud, näiteks sealiha.
sotsialiseerumis protsessiks, kus inimene saab mingi ühiskonna subjektiks kõige sinna juurde kuuluvaga. Me näeme, et endine Marx on juba kõvasti sugeda saanud, kuid et tema dekonstruktsiooniga lõpuni minna, peame pöörduma teise teoreetilise väljundi poole, mida Marxistliku teooria probleemid pakkusid. Hegemooniateooria Liikumine hegemoonia teooria suunas sai alguse niinimetatud "marksismi kriisi" (1898-1914) perioodil, mille lõpuks kattis kinni ortodoksne marxism-leninismi so. Kolmanda Internatsionaali teoreetilis-poliitiline horisont, mis niiöelda monopoliseeris lõpuks marxismi tõlgenduskaanoni. Üldjoontes võib eristada kolme lahendust marxismi kriisile, mida iseloomustas eelkõige proletaarse liikumise lõppsihi ja sotsialistlike praktikate vaheline lõhe (nt, kas teha koostööd või mitte teiste parteidega, töölisklassi monoliitsuse purunemine I maailmasõja valguses, siit edasi-kuidas üldse tekitada klassiühtsust jne).
Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks
Taoism: Lunastusõpetus inimese dao peab olema kooskõlas taeva daoga Kogudus on kloostrid; saab olla munk Iseloomulikud tunnused oluline on inimese müstika; inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus; allumine wuwei põhimõttele, ehk aktiivsele passiivsusele või toimimata toimimisele; eitatakse vägivalda; elatakse loodusega harmoonias; oli lühikest aega riigiusk Peasuunad ortodoksne, konservatiivne, reformistlik Pühakiri Daodejjing ehk kulgemise väe raamat Rajaja Lao Zi; 6. sajand eKr Pühad paigad puuduvad Iseloomulikud riitused meditatsioon; hingamisharjutused Judaism: Lunastusõpetus tuleb elada Tanachile vastavalt ning Jumalale meelepäraselt Kogudus umbes 18,2 miljonit inimest; sünagoogid; kogudust juhib rabi ehk eespalvetaja; meestel peab pea kaetud olema; pühapildid ja pühakujud puuduvad, sest jumalat ei tohi kujutada; sünagoogides on
annaabi.ee 
