millest iga osa algas vaimuliku lauluga ja sellele järgnesid ilmalikud laulud. Teisel päeval pidid esinema üksikkoorid, kuid võistulaulmine jäi hoopiski ära. Kõige lõpuks oli määratud kolme ,,rahvalaulu" esitamine ühendatud kooride poolt ja vana eesti kombe järgi jaanitule süütamine. Nõnda kujunes pidu ainult kahepäevaliseks; eelpäev oli määratud kooride vastuvõtuks ja peaprooviks. Laulupeo ametlikuks nimetuseks fikseeriti ,,Eesti tänu- laulupidu". 2. Toimkond alustab tegevust Toimkond pidas oma esimese koosoleku 26. oktoobril. Selle koosseisus oli ka Tallinna koolmeister H.Stein, kes kuulus Jakobsoni pooldajate hulka ja esitas koosoleku teistsuguseid seisukohti. H.Stein soovis, et kutsutaks kokku koorijuhid ja valitaks repertuaari. Steini arvates polevat vaja priisata, vaid pidu lihtsalt korraldada. Seda ettepanekut vastu ei võetud. Toimkond tegi siiski mitmed otsused: ringkirja kaudu paluda laulupeost osa võtma kõik eesti koorid ja 3
sõnastik: eesti, inglise, saksa ja vene keeles, Aimu Reintam, Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003] Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; [toimetuskolleegium: A. Kask... jt.] 1971 Põllumajanduslikud oskussõnad. I, Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond , [1923] Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/ Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond, [1924] KA S O L E T E N E I D S Õ N A S T I K K E VA R E M KA S U TA N U D ? Ei, ma pole seni õppetöös kuigi palju sõnastikke pidanud kasutama ja olen vajadusel enamuse termineid internetist leidnud KA S S Õ N A S T I KU D O N TÄ N A PÄ E VA S E D V Õ I VA N A N E N U D ?
korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300
valimine mere ääres. Lõkkeõhtu, laagri missi ja Öörahu misteri valimine. Öörahu iku laagri programm 9-12 aastastele Kord laagris: - Laagris kehtivad seadused, mida tuleb täita. Seaduste eiramise eest on ette nähtud karistused: hoiatus, häbiring, toimkond, laagrist jäädavalt lahkumine. - Laagrist tuleb lahkuda, kui tarvitatakse keelatud aineid nagu TUBAKAS, ALKOHOL, NARKOOTIKUMID. Karistused: - Hoiatus tähendab seda, et oled sattunud laagri korraldajate erilise tähelepanu alla. See tähendab seda, et oled teinud midagi halba, mis teistele ei meeldi. - Häbiring on see, kui hoiatus on tehtud, kui pole allutud, siis satud häbiringi. - Toimkond tähendab seda, et sind pannakse tegema laagri jaoks vajalikku tööd.
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu p...
·Majandusaasta pikkus on 12 kuud. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. ·Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest Raamatupidamise toimkond ·Vabariigi Valitsus moodustab Raamatupidamise Toimkonna, mille ülesandeks on välja anda seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. ·Toimkonna nimetab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest. ·Toimkonna juhendid lähtuvad rahvusvahelistest standarditest, kuid
ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna. Peale Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Iluuisutamisföderatsioonina
võeti vastu 06. juulil 1990. 08.06.1994 võeti vastu EV Raamatupidamise seadus, mis jõustus 01.01.1995. Kehtiv Raamatupidamise seadus võeti vastu 20. novembril 2002. aastal ja jõustus 01. jaanuaril 2003. FINANTSARVESTUSE SEOTUD NORMDOKUMENDID JA REGULEERIMINE EESTIS Raamatupidamise seadus (jõustunud 01.01.2003) RTJ (tuginevad IFRS forSME-le) IFRS (IFRSja IAS) Raamatupidamisalast tööd suunab Raamatupidamise Toimkond Muud seadused(Äriseadustik, Võlaõigusseadus, maksuseadused jne) RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND Raamatupidamise Toimkond(www.easb.ee) on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www
Kui võ on ostja ja on ostnud o,mandires-ga, halduril on õigus lep-st taganemine, kuid erisus on selles, et tal on rohkem aega. Tuleb lugeda- erisused võrreldes §-ga 46 üles leida. Massvu, p vu. Massvu suhtes kohustused täidetakse enne kui p vu-tele. Haldur peab olema ettevaatlik masskohustuste tekitamisel. Kas selle kaudu suurendad vara või mitte. Massvu-tega tehingute tegemine peab andma pos efekti vara suhtes. II Pankrotimenetluse organid Need, kes viivad p men läbi. -p haldur -p toimkond -võlausaldajate üldkoosolek -kohus 2.1 P haldur 2.1.1 P haldurile esitatavad nõuded võiks saada kahel viisil. 1. staatusekohaselt- võivad olla vandeadv ja vandeadv vanemabi. Saavad olla automaatselt olla p haldurid. 2. nimetuse saamise kaudu- need isikud, kes on teiunud p halduri eksami ja kellele on antud p halduri nimetus, just min poolt nimetatuna. Iga füüsiline isik, kes on p halduri eksami ära teinud, ja kes on just min poolt nimetatud.
Konstantin Ramul 30. Mai 1879- 11 Veebruar 1975 Konstantin Ramul oli: · Eesti psühholoog · Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja,õppejõud ning proffessor · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja · Tartu Ülikooli psühholoogia laboratooriumi organiseerija · Üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi · Korporatsioon Sakala vilistlane · Mitme raamatu autor Elulugu Sündis 30. mail 1879 Kuressaares Konstantini isa oli kauaaegne Lümanda apostliku-õigeusu preester ja nõnda möödusid poisi esimesed eluaastad peamiselt maal mängides. Fakte 6. septembril 1919 valiti Konstantin Ramul Tartu ülikooli filosoofia- ja psühholoogiadotsendiks. Valdas vene, saksa, ladina, kreeka ja prantsuse keelt. Õpetas 56 aastat psühholoogiat Ramul oli rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogia ajaloo uurija Ramul oli ka filosoofiateaduskonna dekaan Didaktilis-metoodilise semi...
Tartu Kutsehariduskeskus Keskkonnaohutus Nimi PUNANE RAAMAT Referaat Juhendaja: Tartu 2013 SISSEJUHATUS Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli veitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994. aastast Maailma Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) juba 1949. aastal, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate ja haruldaste (väikeste leiukohtade arvuga) taime- ning loomaliikide kohta. 1966. aastal ilmusid esimesed rahvusvahelised Punased Raamatud (Red Data Book). Nüüdseks on lisaks rahvusvahelistele Punastele Raamatutele need olemas ka paljudes riikides ja piirkondades. Läänemere äärsetel riikidel on igaühel oma ja ka kogu regiooni kohta ühine Punane Raamat. 1. PUNANE RAAMAT Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poo...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov.
Tegelikkuses ei ole niisuguseid hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. · Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTO-ga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTO-ga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused;
arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn 2004 EV Raamatupidamise Toimkond http://www.easb.ee/?id=1255 ( 25.04.2006) http://www.easb.ee/doc.php?1459 ( 25.04.2006) Bilanss.ee http://www.bilanss.ee/web/rtj/RTJ5.htm ( 25.04.2006) 6
või kahjumit). RAHAVOOGUDE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. KONSOLIDEERIV ÜKSUS on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. TÖÖLEPINGU SEADUS: TÖÖLEPINGU alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
inimesed.Korraldatakse noortele peredele ja lastele,aastas 8-9 perejumalateenistust koos lastekirikuga. Avatud kogudus Jaani kirik on aastaringselt köetav, puhas, valge ja hubane. Ei avata pühakoja uksi vaid kord nädalas, vaid peaaegu iga päev. Koguduses tegutseb kolm koori, aastas toimub 50-60 erinevat kontserti, kaks korda aastas korraldatakse leerikooli. Suveperioodil (15.05-15.09) on kiriku uksed avatud iga päev. Teeniv kogudus Jaani koguduses tegutseb 10-liikmeline diakooniatöö toimkond, tehakse kodukülastusi, korraldatakse eakate pärastlõunaid ja jõululõunaid. Lisaks üksikute koguduseliikmete teenimisele on koguduse missiooniks kogukonna teenimine. Lisaks koguduse koduleheküljele internetis ja kiriku teadetetahvlile antakse iga kuu välja koguduse Sakala. Eesti Evangeelse Luteriku Kiriku Viljandi Jaani kogudus asub Pikk 6 Viljandi. EELK Viljandi Pauluse kogudus
Kooli sünnipäeva strateegiline plaan Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 1.Sünnipäevatortide võistlus.................................................................................. 2 1.1Misioon........................................................................................................ 2 1.2Visioon............................................................................................................ 2 1.3Sihid............................................................................................................... 2 1.4 Mõjutavad tegurid......................................................................................... 2 1.5 Sihtrühm........................................................................................................ 2 1.6 Võimal...
the Baltic Region). Selles esitatakse Läänemere äärsete maade või vastavate halduspiirkondade ohustatud soontaimede ja selgroogsete, välja arvatud kalad, nimestikud. 1994 Kinnitati uus rahvusvaheliste punaste nimestike kategooriate ja kriteeriumide süsteem, mida siiani on järjest täiendatud. Eesti taasiseseisvumise järel jätkatakse Punase Raamatu täiendamist. Moodustati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juurde Punase Raamatu toimkond. Punase Raamatu uues variandis lähtutakse taas rahvusvahelise Punase Raamatu ning Soome ja Rootsi Punaste Raamatute eeskujust. 1996 Uut punaste raamatute kategooriate ja kriteeriumide süsteemi rakendati esmakordselt rahvusvahelise loomade punase nimestiku koostamisel. 1998 Ilmus "file:///wiki/Eesti" Eesti kolmas ja praegu kehtiv punane raamat. Seegi koostati ja avaldati Looduskaitse Komisjoni väljaandena, kuid oli nagu eelminegi paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus
Üldlaulupeo direktsioon kuulutas välja ideekavandite konkursi, kuhu esitas oma variandi ka EMA dirigeerimise osakond. Töögrupis tuli Ene Üleoja mõttele, et seekordse laulupeo märksõna võiks olla Kalevipoeg. See saigi edasise töö aluseks. Idee ei tähendanud, et lauldakse ainult "Kalevipoja" tekstidele loodud laule, olulisem oli "Kalevipoja" sõnum. See ongi ju mõte, mis annab meile julgust, tuge, usku ja tahet paremaks saada. Teine moment, millest toimkond lähtus, oli laulupeo traditsiooniline, väljakujunenud kooslus. Ajaloos on olnud ka erandeid, kuid enamasti on pidu rajatud siiski koorilaulule. Et näidata mitmekülgsemalt meie heliloomingut ja esinejapotentsiaali, rakendati laulupeo esimese päeva programmis kõiki kutselisi sümfooniaorkestreid ja koore ning sõltuvalt teosest veel muidki koosseise ja soliste. Esitamisele tulid Elleri "Kodumaine viis", Lüdigi
emu.ee/bitstream/handle/10492/2023/Astrid_Altm %C3%A4e_MA2015.pdf?sequence=1 Maire Otsus, Juuli Laanemets. (2013). Raha aegväärtuse mõiste kasutamine raamatupidamises. Kasutamise kuupäev:17.05.2017. Allikas: Raamatupidaja: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2013/05/08/raha-aegvaartuse- kontseptsiooni-kasutamine-raamatupidamises Raamatupidamise Toimkonna juhend 5. Finantsinstrumendid (2011). Raamatupidamise Toimkond. Kasutamise kuupäev:17.05.2017, 7 allikas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ %203.pdf Veiko Hintsov, Anne Mobel. (2013). Riigiametnikest nõukogu liikmete finantsalaste teadmiste arendamine. kasutamise kuuoöev: 17.05.2017 Allikas: Avalik teenistus: http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/Koolitusprogrammid/K orgtaseme_koolitus_17.04.2013_ja_17.05.2013.ppt. 8
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
Dante Alighieri Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, ku...
näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime". Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." Vilde näidendid on püsinud teatrite repertuaaris tänaseni. E. Vilde enda elust on
hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema koosseisu kuulub esimees ja kuus liiget, kes on raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: Üldsätted Raamatupidamise korraldamine Majandusaasta aruanne Konsolideerumisgrupi majandusaasta aruanne Raamatupidamisalase töö suunamine Riigi raamatupidamise korraldamine Muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused Seaduse rakendamine
K I N N I T AT U D ERK nõukoja otsusega 13. mai 2003 i) RAAMATUPIDAJA ii) KUTSE-EETIKA KOODEKS b) c) Sissejuhatus Tundes vastutust raamatupidaja elukutse eest on Eesti Raamatupidajate Kogu (edaspidi ERK) koostanud Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi (edaspidi koodeks), mis on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases tegevuses. Eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud. Raamatupidaja elukutse rajaneb usaldusel ja arvestuse pidamise põhinõudel, mis eeldab olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist lähtudes heast raamatupidamistavast. Kood...
1. SÜNTAKSIST EESTI GRAMMATIKATES Esimesed grammatikad (17.18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 1...
kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV. TULUD § 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Emakeele Selts saab ainelisi vahendeid: a) maksudena oma liikmetelt;
tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat" (Halle, 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke ,,Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest" (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja toimetamine, mis
§27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused §28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne §29. Erandid §30. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne §31. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §311. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne §312. Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne 5. peatükk RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE §32. Raamatupidamise Toimkond §33. Toimkonna liikmete nimetamine ja tagasikutsumine §34. Toimkonna juhendid 6. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED §35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine §36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri §37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne §38. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne §-d 39--40. [Kehtetud - RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004] 7
Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards Board ) poolt ja on maailmas enam levinud standardid. Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel ettevõtete finantsaruandeid ning luua eeldused tõrgeteta ja tõhusalt toimiva ühisturu rajamiseks. Raamatupidamise alast tööd Eesti Vabariigis suunab Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, mis on erialaselt sõltumatu institutsioon. Toimkond annab välja Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid. Toimkond koosneb seitsmest, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud, liikmest, kes on raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud. Toimkonna tegevust juhib toimkonna esimees. Esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. Raamatupidamise korraldamine
rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036731 Sundeksemplari seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968385 Sundeksemplari seaduse rakendamine: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=12873316 Kooliraamatukogude töökorralduse alused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12997498 ERÜ kogude toimkond: http://www.eru.ee/joomla/index.php/organisatsioonist/struktuur/54
kirjandusharus tegutsesid peamiselt koolmeistrid ja vaimulikud, kes oma ameti kaudu olid seotud lastega. Neil inimestel jätkus küll head tahet, aga mitte alati piisavalt võimeid kunstiväärtusliku kirjanduse loomiseks ja nii kujuneski välja tarbekirjandus, mille põhieesmärgiks oli eeskätt käitumis- ning moraalipõhimõtete, aga ka usuliste veendumuste sisendamine. Laste- ja noorsookirjanduse väljaandmise võttis käsile Eesti Kirjanduse Selts, kus 1908. aastal asutati koolikirjanduse toimkond. Peaeesmärk oli eestikeelsete kooliraamatute kirjastamine, aga ka üldse laste- ja noorsookirjanduse avardamine. Toimkond algatas 1909. aastal „Noore- soo kirjavara“ (1909-1916) sarja väljaandmise, mille eesmärke tutvustasid nad järgmiselt: asjalik balletristika – nimelt kaunilt sõnastatud jutustused –, kirjeldused muinasajast, kodumaa ajaloost, üleüldisest ajaloost, loodusteadusest, geograafiast, tähtsate inimeste
2 kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali Kadum tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Kadumi määratlus on vastupidine tulumi määratlusele, nt kadum valuutakursside muutusest Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe (SA ja MTÜ tulem) 7. Raamatupidamise Toimkonna funktsioonid Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille ülesandeks on välja anda Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Toimkond juhindub oma tegevuses Raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Raamatupidamise Toimkonna töökorrast. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Koosneb 7-st Vabariigi valitsuse poolt nimetatud liikmest.
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi pool...
Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises. Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama ehitusi, hankima rinnamärgid, trükkima noodid ning majutama lauljad. Reisi- ja toidukulud jäid osavõtjate kanda, kortereid saadi tartlaste kodudest jm. Pileti hinnad määrati võimalikult madalad: 20- 50 kopikat, kolmandal päeval ainult 10 kopikat. Laulupeo noodikogu trükiluba saadi alles kuus nädalat enne pidu ja trükikulu jäädi algul võlgu. Laulupeo korraldamist segas ka eestlaste sisemiste vastuolude esilekerkimine. Jakobsoni
Ühiselt rakendatavad rahvusvahelised standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel ettevõtete finantsaruandeid ning luua eeldused tõrgeteta ja tõhusalt toimiva ühisturu rajamiseks. Raamatupidamise alast tööd Eesti Vabariigis suunab Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, mis on erialaselt sõltumatu institutsioon. Toimkond annab välja Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid. Toimkond koosneb seitsmest, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud, liikmest, kes on raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud. Toimkonna tegevust juhib toimkonna esimees. Esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi: Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus;
Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne Raamatupidamisalast tööd suunab ja korraldab Raamatupidamise Toimkond, mille moodustab Vabariigi Valitsus. Raamatupidamise Toimkond koosneb esimehest ja kuuest liikmest, kes peavad olema raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise Toimkond määratakse kolmeks aastaks. Toimkonna ülesandeks on välja anda raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ja suunata raamatupidamisealast tegevust. Toimkond töötab välja Raamatupidamise Toimkonna Juhendeid (RTJ). Juhendite
Objektiivsuse printsiip – infot tuleb esitada neutraalselt, ei tohi olla kellegi huvist kallutatud Sisu ülimuslikkuse printsiip – kajastamisel lähtume sisust, vormil pole vahet. Tasakaal informatsiooni kogumiseks tehtavate kulutuste ja informatsioonist saadava kasu vahel (kulukasu tasakaal) – info kajastamise peab olema tasakaalus. Kajastamise kulu ei tohi olla suurem kui tulu (kustukummi näide) www.easb.ee Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandisministeerium. Raamatupidamise toimkonna ülesanne on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid) MAJANDUSAASTA ARUANNE: Raamatupidamise aruanne 1. Bilanss 2
süüline loomine; 3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. 18. Nimetage ja iseloomustage erinevaid piirile saadetavaid teenistustoimkondi. Patrulltoimkond-autod,saanud atv-d jala suskade jne. Vaatlustoimkond-varjatud toimkond piiratud maaalal, askukohta ei reeda situatsiooni avastamisel vaid annab sellest teada häiretoimkonnale. Otsingutoimkonnad-otsivad inimesi Radarvaatlustoimkond-jälgib laevaliiklust ja teatab sellest kordonile. Teostatakse ühendhäire keskuses. Jälgitakse eesti mere ala ja sellel liikuvaid laevu eesmärgiga avastada ebaseadusliku tegevust merel. 19. Kellest koosneb piirivalvetoimkond? -Piirivalvuritest.
(s.a.). Kasutamise kuupäev. 22.09.2015, allikas http://www.accountingbase.com/IntroALE3.html Kallas, K.(2002). finatsarvestuse alused. Tallinn: Tallinna Trükikoda Leppik, E. (2005). 277 majandustehingut raamatupidamises. Tartu: Rafiko kirjastus OÜ Raamatupidamise seadus. (20.11.2002). Viimati muudetud 23.03.2014. Kasutamise kuupäev: 15.09.2015, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016?leiaKehtiv Raamatupidamise Toimkond. (2011). Raamatupidamise Toimkonna Juhend 8. Eraldised tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad. Kasutamise kuupäev: 15.09.2015, allikas http://easb.ee/index.php?id=1255 Tikk, J. (2009). finantsarvestus.(2.trükk). Tallinn: AS Pakett trükikoda. LISAD Lisa 1. Ülesande vastused 1. ÕIGE 2. VALE Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad 3. VALE Tingimuslik kohustus on kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline
- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmise...
ühendati siseministeeriumi politseipeavalitsusega. Seeläbi koondati siseministeeriumi alluvusse nii välis- ehk üldpolitsei kui ka eripolitsei - kriminaalpolitsei ja poliitiline ehk kaitsepolitsei. Politseipeavalitsuses moodustati kriminaalosakondade inspektuur, hiljem kriminaalpolitsei inspektuur. Niisugune toimimisviis võimaldas kärpida politsei juhtkonda. Vähendati ka kriminaalosakondade koosseise. Kriminaalpolitsei peavalitsuses loodud kuritegevuse statistika toimkond viidi üle riigi statistika keskbüroosse, karistusteadete toimkond allutati kohtuministeeriumile. (1: 171) 1925 viidi kriminaalpolitsei ametinimetused vastavusse politseiasutuste kujundamise määrusega. Nii nimetati kriminaalpolitsei osakonnaülemad kriminaalpolitsei komissarideks, vanemad kriminaalpolitsei ametnikud vanemassistentideks ja nooremad ametnikud assistentideks. See kehtis ka poliitilise politsei kohta. Kriminaalpolitsei agendi ja vanemagendi ametinimetus jäi samaks.
See protsess arenes oma korda mitmes suunas. ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene EKP-st sõltumatu poliitiline erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust. 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse "Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks", millele oli alla kirjutanud 14 isikut. Aprillis 1988 alustas tööd ERSP korraldav toimkond, mis valmistas ette partei põhikirja. ERSP asutamiskongress toimus 20. augustil 1988 Pilistveres (kolm aastat enne Eesti taasiseseisvumist), esimeheks valiti Lagle Parek (oli sellel positsioonil 20.08.1988 - 18.07.1993). Parek hakkas varjamatult taotlema Eesti iseseisvust. ERSP põhieesmärk oli tagada tingimused eestlaste püsimajäämiseks rahvusena oma ajaloolisel kodumaal. Selleks peeti vajalikuks taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Tolleaegset
erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat. Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTOga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik
Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoimingutes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. Võlausaldajad valivad endale pankrotitoimkonna, kes kaitseb nende huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid (PankrS § 73 lg 1). Toimkond kontrollib, et haldur 2 tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja
Kommunism punane Sotsialism punakas-kollane Fasism kollane Demokratism roheline Inimkonna Religioon helesinine Rahvusriiklus sinine Isamaalsus lilla Rahvakirjanik ise oli valmis selle eest võitlema uues Riigikogus.[8] 4. juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50. aastapäeva. Pärast pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi. 15. aprillil 1935 asutati nimede-eestistamise kesktoimkonna juurde Eesti Lipu toimkond. 21. juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni tornist Eesti Vabariigi lipp. 22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni.
1934. aasta 18. detsembrist keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning rikkuda poleemikaga kodurahu. Kehtestati järeltsensuur. 1935. aastal algatas Päts nimede eestistamise aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti äride raamatupidamised ja kirjavahetused oleksid eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigid olema peab. Koostati uus põhiseaduse eelnõu, mis 1936. aasta veebruaris läks rahvahääletusele ja mida saatis ka edu
• Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle olulisimaks panuseks eesti kultuuriloos on Vana Testamendi tõlke organiseerimine ja
Pankrotihaldur müüb vara nagu kohtutäitur, s.o täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. See tähendab, et enamasti müüakse vara enampakkumisel. Vara müüakse pankrotihalduri määratud alghinnaga, mis on kooskõlastatud pankrotitoimkonnaga. Kui alghinnaga vara müüa ei õnnestu, võib pankrotihaldur vara alghinda vähendada kuni 50% (PankrS § 136 lg 3). Vara võib müüa ka enampakkumiseta, kui müük annab sel viisil enam kasu. Pankrotitoimkonna roll - Toimkond kaitseb muuhulgas pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt. Toimkond võib tutvuda halduri toimikuga ning annab haldurile nõusoleku pankrotivara müügiks, kui haldur peab otstarbekamaks pankrotivara müüki enampakkumiseta ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole haldurile selleks nõusolekut andnud. Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
