Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
19935 299400 91000 18200 69860 14241 142100 28420 114100 88402 277626 210000 15340 7080 10974 26876 7144 11550 1470 1693818 PEARAAMAT Rea Kuu- Tehing KASSA ARVELDUSKONTO OLA KAUBAVARU HOONED Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet ...
K: Võlg töövõtjatele 26876 K: Tulumaksu võlg 7144 K: Sots.maksu võlg 11550 K: Töötuskindlustuse võlg 1470 Palgamaks LK. Kokku 1693818 1693818 PEARAAMAT Rea Kassa A/A OLA Kaubavaru Hoone Kuu-päev Kirjendi sisu Dok. Nr. Käive nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet
Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse Pearaamat Konto nimetus Pank/kassa Ostjate võlg Maj. Kirjendi Tehingu Deebet Kreedit Deebet Kreedit tehingu jrk. nr. kirjeldus kuupäev 01.15.17 1 Laekumin 250 250 e müügist 01.15.17 2 Võlg 100 100 Pearaamat
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
.................................... 16 7.1 Kronoloogilised registrid ....................................... 16 7.2 Süstemaatilised registrid .................................................. 16 7.3 Kontoraamat ........................................................ 17 7.4 Raamatupidamisregistrite vormistamine ....................... 17 8 PEARAAMAT ...................................................................... 18 9 RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE..................................................... 19 10 DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................... 20 KOKKUVÕTE ........................................................................................... 21 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................
Kõik uuendused artikli grupid, tulu-kulu +km on hinna sees ja toimuvad isekujundatud aruanded automaatselt, mis tagab programmi pideva Eeva 1991 Väiksed ja suured kaasaegsuse ja seadustele Pearaamat, dokumendid, ladu ja Standardpakett Majandustarkvara raamatupidamis-, põhivara, palk ja personal, 890 + km (Eetasoft OÜ) kaubandus-, üüriarvestus, tootmine, laoarvestus-, kassasüsteem, sõidulehed, interneti
,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded · 1 kasutaja litsents (sisaldab interneti kaugkasutuse võimalust) · 1 andmebaasitarkvara SQLBase RTC litsents · kuni 2 ettevõtte raamatupidamist (andmebaasi) · TASUTA 2-tunnine väljaõpe pakett 1 (ühele) kasutajale
New Vision AS Signe Vois Ettevõttest Loodud 1993. aastal Tegutseb: Eestis, Lätis, Leedus 170 töötajat Käive 2011. aastal 8.6mln Eurot Kontorid: Tallinnas, Riias, Vilniuses Lojaalsus, kaupluste süsteemid, iseteenindus. Koostöö partner Prisma Evolve 4G antenn Hoiab kokku hoolduskulusi Klientide mugavus Kaugühendus Majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV Peamised funktsioonid: Pearaamat Kassa Müük ja müügivõlad Ladu Ressursid Laoarvestus Mugav klienditeenindus Tootlikkuse suurendamine Kassade arv, ostjate kiire teenindamine Iseteenindus Leida uusi lahendusi klientide ostumugavuse suurendamiseks. Süsteemi hooldus Retail 24 Teenindus mitmes riigis Seadmete remont TÄNAN KUULAMAST!
OÜ KARU KOOGID AS VALMAR Teie 31.01.2013 1/20 Tootmisosakond Lai 11 Meie 19.01.2013 13/29 21000 RAKVERE Raamatupidamises vajaminevate materjalide tellimine Lugupeetud tootmisdirektor Soovime tellida juurdelisatud näidiste järgi valmistatud: käibedeklaratsioon 1000 tk kontoristid 2000 tk kassaraamat 1000 tk pearaamat 1000 tk maksudeklaratsioon 230 tk Triin Samra Juhataja Mare Taar 632 271 [email protected] Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda E-post: [email protected] SEB Registrikood 568676398763 OÜ KARU KOOGID Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905
iseloomusta nende omavahelisi seoseid. Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse, kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab
5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev;
Tulude ja kulude koondkonto 1 060 1 060 540+515+5 11 Aruande aastakasum Arvelduskonto 91 91 KOKKU 6 812 6 812 PEARAAMAT D Materiaalne põhivara K D Võlg tarniljale K D Lühiajaline pangalaen K D Arvelduskonto K D Müügitulu K 1) 540 1) 540 2) 1000 S0 200 3) 1230 4) 540 2) 1000 1230
nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved) Saatelehed (üleandmis-vastuvõtuaktid) Sularaha kviitungid, tsekid Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid Pangakonto väljavõtted Töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid (palgalehed) Avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded
2 Osteti Põhivara Põhivara arveldusarve 45000 3 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve aktsiakapital 250000 4 Tasuti Krediitoritele Arveldusarve Krediitorid 125000 5 Viidi raha kassast a/a-le Arveldusarve Kassa 8000 Pearaamat Kassakonto Kreeditorid Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 8500 195000 5) 8000 4) 125000 Käive 8000 Käive 125000 Käive 0
80. Liaison - Esindaja 81. Vendor - Müüja, tarnija 82. Procurement - Saamine, hankimine 83. Procurement agency - Varustusettevõte 84. Encompass - Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet - Laevastik 86. Merchant fleet - Kaubalaevastik 87. Monitoring - Jälgimine 88. Stock - Kaubavaru 89. Dispensed - Jaotatud 90. Pipeline - Torujuhe 91. Lead time - Ettevalmistusaeg 92. Allocation - Paigutamine 93. Requisition - Tellimus 94. Workload - Töökoorem 95. Rationing - Nomineerimine 96. Ledger - Pearaamat 97. Imbalance - Tasakaalutus 98. Assessing - Hindamine 99. Assortment of products - Tootevalik 100. Trader - Kaupmees 101. Idle - Market 102. Proximity - Ligidus 103. Ratio - Tegur, koefitsent 104. Operating unit - Tootmisühik 105. Stockpilling - Kogumine 106. Benchmarking - Võrdlev analüüs 107. Dispersal - Laialiajamine, hajumine 108. Poll - Küsitlus 109. Attribute - Omistama, täiend 110. Counter-delivery - Vastutarne 111. Correlation - Vastastikune sõltuvus 112
88. Stock Kaubavaru 89. Dispensed Jaotatud 90. Pipeline Torujuhe 91. Lead time Ettevalmistusaeg Jaotamine, eraldamine, 92. Allocation paigutamine 93. Requisition Tellimus 94. Workload Töökoorem 95. Rationing Nomineerimine 96. Ledger Pearaamat 97. Imbalance Tasakaalutus Kritiseerimine, 98. Assessing hindamine 99. Assortment of products Tootevalik 100. Trader Kaupmees 101. Idle market 102. Proximity Ligidus 103. Ratio Tegur, koefitsent 104. Operating unit Tootmisühik 105. Stockpilling Kogumine 106
lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid – andmekogud, mis sisaldavad süstematiseeritud infot kirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline kirjendamine – päevaraamatu abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust Süstemaatiline kirjendamine - toimunud majandustehingut registreeritakse kontode lõikes. Register pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. 16. Inventeerimine.
a Eestis Allikas: Lisa 4 4 ld- koosol ek Nuk ogu Juhat aja Pearaamat Risk Turund Mgi upidaja ijuht usjuht juht Raamatupidaja- andmesisestaja Tolliteenuste Ekspedeerimise- ja divisjoni juht laodivisjoni juht Tallinna Kirde Luna Edela
Tähtis oli ka kirja panna kaupade eest tasumise viis. Luca Pacioli on raamatus üles märkinud 9 makseviisi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Mulle küll ei meenu, et keegi kaup kauba vastu tehinguid teeks aga sularaha, ülekanded ning krediidid on ja jäävad igaveseks ajaks kasutusse. Tehtud tehingud märgiti esmalt väga täpselt memoriaali, kust seal olev info kirjutas raamatupidaja ümber zurnaali (kaupmehe isiklik arveraamat) ning lõpuks pearaamatusse. Pearaamat meenutab kolmest raamatust kõige enam tänapäeval kasutatavat arveraamatut. See oli zurnaalist poole mahukam, kuna iga tehing kajastati lehe mõlemal pool- deebet ja kreedit pool. Deebetpoolel tuli ära tuua lehekülje number, kus asus kreeditpoole ja vastupidi. Sel moel sai kaks kontot oma vahel seotud ja tekkis tasakaal.
Tulude ja kulude koondkonto 11 sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 236 Aruandeaasta kasum 25,170 Summa KREEDIT 1,800 1,206 5,000 3,100 320 1,200 1,200 300 444 5,300 3,100 320 1,200 444 236 25,170 PEARAAMAT D Arvelduskonto K D Materiaalne põhivara S0 6,700 S0 230,000 1 1,800 1,200 6 2 1,206 1,800 1,200 1,206 S1 7,300 S1 231,206 Materiaalse põhivara D Ostjate tasumata arved K D akumuleeritud kulum
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale
Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga. Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeritav konto ja üks krediteeritav konto,siis on tegemist: LIHTLAUSENDIGA
majandussündmuse toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada: käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. Raamatupidamisregistrite liigid Kronoloogilised registrid, näiteks päevaraamat, dokumentide kronoloogiline järjestus Süstemaatilised registrid, näiteks pearaamat, peetakse arvestust kontode lõikes Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register, näiteks zurnaal-pearaamat Kronoloogilised registrid Majandussündmused kirjendatakse kronoloogilises järjekorras Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: majandussündmuse kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, dokumendi nimetust ja numbrit, majandussündmuse lühikirjeldust, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid
16. Kahekordse kirjendamise olemus. Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17. Mis on pearaamat, millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik? Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus.Sealt saab kätte kõik vajaliku sünteetilistelt kontodelt koos koodide ja numbritega . 18. Raamatupidamise sise-eeskiri, mis see on ja kelle jaoks koostatud?
Amortisatsioonikulud 1 652 16 Tulude ja kulude koondkonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 648 Aruandeperioodi kasum 648 KOKKU 170 752 170 252 PEARAAMAT D Arvelduskonto K D Renditulu K D Osakapital K D Muud tegevuskulud K S0 7040 14 2000 2000 13 12000 S0 12 2 400 5 100 15
Seega ei sõltu tekkepõhise arvestuse puhul tulude ja kulude arvestus laekumise ajast. Kõik majandustehingud kuuluvad hetke, mil nad on toimunud, sõltumata raha laekumisest või tasumisest. RAAMATUPIDAMIS REGISTRID: Raamatud, lehed, kaardid, või elekrooniline infokandja kuhu kantakse raamatupidamis kohustlese majandustehingud kronoloogilises või süstemaatilises. Registrid peavad võimaldada teha väljavõtet kirjeldatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa(pearaamat) ALGDOKUMENT: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number 6 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid – abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne. 16. Inventeerimine. Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta.
laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7.Millised on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid? 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8
* kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Arveldusarve Ostjate tasumata arved Põhivara nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA
jaot. kasum 105,000 Dividendide TM kulu 7,000 TM võlg 7,000 Müügitulu 200,000 TKKK 200,000 TKKK 311,480 Kõik kulud 311,480 Aruandeaasta kahjum - 111,480 TKKK - 111,480 1,289,620 1,289,620 PEARAAMAT A/konto Materjal ja varuosad (laos) Tulumaksuvõlg Aktsiakapital Masinad ja seadmed Masinate akum. kulum
vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud. 2.2 Raamatupidamisregistrid Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras ja kõiki majandustehinguid dokumenteeritakse tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisprogrammis Pmen kasutatavad raamatupidamisregistrid toon välja alljärgnevalt: 6 kassa- ja panga sissetulekute ja väljaminekute register; arvelduste register (nõuded, kohustused, klientide register); põhivarade register; töötajate ja palgaarvestuse register; pearaamat. 2.3 Parandused
3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine) Raamatupidamisregistrid (RPS § 9 lg 1) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa (pearaamat) kronoloogilises järjekorras (päevaraamat). Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvas arvestuses ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Nad kujutavad endast kindla vormi järgi lahterdatud tabeleid. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kuhu majandustehingud kirjendatakse
Tegevjuht Müügimees 8000 7000 6000 00 mees Spetsialist Peaspetsia Pearaamat Finantsjuht Tegevjuht list upidaja Palgate osa kogu summast 78000 Tegevjuht Finantsjuht Pearaamatupidaja Kõrgeim
* kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 30.04.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Pank Ostjad Komandeeringu avansid Varud Varud nr. päev sisu Materjalid Abimaterjalid
saadakse arvestusperioodi jooksul kahajstatud tehingute üldsumma, mis peab võrduma kõigi kontode deebetkäivete ja kõigi kontode kreeditkäivete kokkuvõttega. Süstemaatilised registrid on kõik eri liiki analüütilise ja sünteetilise arvestuse registrid, kus registreeritakse toimunud majandustehingud kontode lõikes. Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele on süstemaatilisteks registriteks pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse zurnaal-pearaamatusse Raamatupidamisdokumentide säilitamine Raamatupidamisdokumente tuleb säilitada 7 aastat. Lepinguid, aruandeid jne., mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks hilisema revideerimise käigus, tuleb säilitada 10 aastat. Säilitusaja möödumisel kuuluvad olulised dokumendid(töö- ja töötasudokumendid) üleandmisele riigiarhiivi
otsustas oma programmi nimeks panna PMen. PMen tähendab peamenüüd ning selle abil saab avada kõiki programmi osi. 5 2. Raamatupidamisprogramm Pmen PMen on integreeritud tarkvarapakett, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud programmid. Standardkomplekti kuuluvad: kassa/pank arveldused pearaamat tegelikud kulud/tulud palgaarvestus põhivahendid materjalid maksukorraldus arved tulumaksu korrigeerimine Pakett võimaldab pidada korraga mitut raamatupidamist (pearaamatut). Kasutaja saab ise valida, mitut raamatupidamist ja milliseid programme ta igas raamatupidamises soovib kasutada. Kuna pakett on universaalne, siis peab kasutaja ise kujundama ka kogu
lähtudes olulisuse printsiibist. Sise-eeskirjas tuuakse välja kuidas on jaotatud ja liigitatud tulud e/v raamatupidamises. 16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele
kronoloogilises järjekorras. 80.Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: 1. Majandustehingu kuupäeva 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit 3. Dokumendi nimetust ja numbrit 4. Majandustehingu lühikirjeldust 5. Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt teatud tunnuste järgi ( tavaliselt kontode lõikes) Žurnaal-pearaamat – Ühendab kronoloogilise ja süstemaatilise registri. 81.Žurnaal-pearaamatu iga kirjendi koostisosaks on: 1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83
Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud.Tekkepõhine raamatupidamine-majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 16. Konto
5 2.3 RAAMATUPIDAMISREGISTER Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel .
käibemaksupettuste toimepanemine, mida maskeeritakse väheolulises osas seaduslike tehingutega, ning maksukohustuslane ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata; 3) kogutud tõendid ei ole piisavad, et tõendada kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kõiki 4. veebruari 2014. a korralduses nimetatud dokumente (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm ning pangakontode väljavõtted). Jättes korralduses nõutud dokumendid täies mahus esitamata ning kaasaaitamiskohustuse täiel määral täitmata, võttis kaebaja endale riski, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esitab KMD-sid ja kütusearuandeid, ei tähenda ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja ei ole 2014. a jaanuari KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksust 83,14%
kausta vastavalt eelpoolnimetatud liigitusele. Müügiarvete koostamisele eelneb mõningatel juhtudel müügipakkumist ning müügitellimiste dokumendid, ning suurel enamusel müügiarvetel käib kaasas ka laoväljaminekuleht. Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses § 12. Kõiki algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid ja muid äridokumente tuleb säilitada seitse aastat. Kõiki aruandeid säilitatakse paberkandja cd -pearaamat. Majandusaasta aruandeid koos tõendava dokumentatsiooni ja raamatupidamisregistrite väljatrükkidega säilitatakse aastate lõikes eraldi kaustades Raamatupidamise sise-eeskirju tuleb säilitada seitse aastat pärast nende muutmist või asendamist. Dokumente, mis kajastavad töötajate andmeid, tuleb säilitada 50 aastat. Raamatupidamisregistreid säilitatakse arvutikettal. Iga päev varukoopiad, mis edastatakse serverisse.
· Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Raamatupidamissüsteem - sisend : algdokument - informatsiooni töötlemine : päevaraamat, pearaamat - finantsaruanded : bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne Päevaraamat · tehingu kuupäev · raamatupidamiskirjendi järjekorranumber · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad · koostamise kuupäev · tehingu lühikirjeldus · algdokumendi või koonddokumendi nimetus ja number Majandusteh ingu Kuupä Tehing Deebe Kreedi Summ registreerim ev u sisu t t a ise jrk.nr 1. 2. Pearaamat - zurnaal *tehingu kuupäev
tekitades saldo ehk jäägi muutuse. Kulu- aruande perioodi väljaminekud millega kaasnevad varade vähenemised või kohustuste suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL
kronoloogilises registris registreerimise järjekorra number, märgitakse tehingu kuupäev, debiteeritavad ja krediteertitavad kontod ning summad, majandustehingu lühikirjeldus ja algdokumendi number. Igale alg- ja koonddokumendile kantakse lausendi koostalmisel dokumendi liigi ja registreerimise järjekorra number, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus
kuluarvestuses tagataks: Kuluinformatsiooni objektiivsus o Kuluinformatsiooni esituslaadi õigsus (vastava kululiigi all kajastatud kulud tulenevad neid põhjustanud majandustehingute sisust); o Kuluinformatsiooni õigsus, mis on kontrollitud / kontrollitav alates kulu tõendavast algdokumendist kuni kasumiaruandeni välja (nn kontrollkett: algdokument - päevaraamat -, tulud-kulud pearaamat kasumiaruanne); o Kuluandmete neutraalsus ehk vastavus tegelikkusele; Tulude-kulude vastavuse põhimõtte järgimine; Kuluarvestuses järjepidevalt ühtede ja samade arvestuspõhimõtete kasutamine; Olulisuse põhimõtte tagamine. Juhtimisarvestuse seisukohast on kasutatava kuluarvestussüsteemi hindamise peamiseks kriteeriumideks: Sobivus kulude kontrolliks; Kulude võimalikult täpsem jagamine muutuv- ja püsikuludeks;
12 Päevaraamat Jrk nr Kuupäev Dok. Nr Kirjendi sisu DEEBET KREEDIT SUMMA 1 2.11.2011 KSO.1 Pangast kassasse 1010 1020 500,00 2 5.11.2011 KVO.1 Kassast panka 1020 1010 300,00 3 7.11.2011 ostuarve Ostuarve tasumine pangast 2310 1020 400,00 4 5 Pearaamat D 1010 K D 1020 K D 2310 K 500 1 000 400 500 500 300 300 400 400 700 400 0
annaabi.ee 
