Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
19935 299400 91000 18200 69860 14241 142100 28420 114100 88402 277626 210000 15340 7080 10974 26876 7144 11550 1470 1693818 PEARAAMAT Rea Kuu- Tehing KASSA ARVELDUSKONTO OLA KAUBAVARU HOONED Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet ...
K: Võlg töövõtjatele 26876 K: Tulumaksu võlg 7144 K: Sots.maksu võlg 11550 K: Töötuskindlustuse võlg 1470 Palgamaks LK. Kokku 1693818 1693818 PEARAAMAT Rea Kassa A/A OLA Kaubavaru Hoone Kuu-päev Kirjendi sisu Dok. Nr. Käive nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet
Kahekordse kirjendamise puhul saab koheselt välja selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, raamatupidamiskohustuslase varasid täiendavalt üle lugemata. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Näide 1: ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse Pearaamat Konto nimetus Pank/kassa Ostjate võlg Maj. Kirjendi Tehingu Deebet Kreedit Deebet Kreedit tehingu jrk. nr. kirjeldus kuupäev 01.15.17 1 Laekumin 250 250 e müügist 01.15.17 2 Võlg 100 100 Pearaamat
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
..................................... 16 7.1 Kronoloogilised registrid ....................................... 16 7.2 Süstemaatilised registrid .................................................. 16 7.3 Kontoraamat ........................................................ 17 7.4 Raamatupidamisregistrite vormistamine ....................... 17 8 PEARAAMAT ...................................................................... 18 9 RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE..................................................... 19 10 DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................... 20 KOKKUVÕTE ........................................................................................... 21 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................
Kõik uuendused artikli grupid, tulu-kulu +km on hinna sees ja toimuvad isekujundatud aruanded automaatselt, mis tagab programmi pideva Eeva 1991 Väiksed ja suured kaasaegsuse ja seadustele Pearaamat, dokumendid, ladu ja Standardpakett Majandustarkvara raamatupidamis-, põhivara, palk ja personal, 890 + km (Eetasoft OÜ) kaubandus-, üüriarvestus, tootmine, laoarvestus-, kassasüsteem, sõidulehed, interneti
,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded · 1 kasutaja litsents (sisaldab interneti kaugkasutuse võimalust) · 1 andmebaasitarkvara SQLBase RTC litsents · kuni 2 ettevõtte raamatupidamist (andmebaasi) · TASUTA 2-tunnine väljaõpe pakett 1 (ühele) kasutajale
New Vision AS Signe Vois Ettevõttest Loodud 1993. aastal Tegutseb: Eestis, Lätis, Leedus 170 töötajat Käive 2011. aastal 8.6mln Eurot Kontorid: Tallinnas, Riias, Vilniuses Lojaalsus, kaupluste süsteemid, iseteenindus. Koostöö partner Prisma Evolve 4G antenn Hoiab kokku hoolduskulusi Klientide mugavus Kaugühendus Majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV Peamised funktsioonid: Pearaamat Kassa Müük ja müügivõlad Ladu Ressursid Laoarvestus Mugav klienditeenindus Tootlikkuse suurendamine Kassade arv, ostjate kiire teenindamine Iseteenindus Leida uusi lahendusi klientide ostumugavuse suurendamiseks. Süsteemi hooldus Retail 24 Teenindus mitmes riigis Seadmete remont TÄNAN KUULAMAST!
OÜ KARU KOOGID AS VALMAR Teie 31.01.2013 1/20 Tootmisosakond Lai 11 Meie 19.01.2013 13/29 21000 RAKVERE Raamatupidamises vajaminevate materjalide tellimine Lugupeetud tootmisdirektor Soovime tellida juurdelisatud näidiste järgi valmistatud: käibedeklaratsioon 1000 tk kontoristid 2000 tk kassaraamat 1000 tk pearaamat 1000 tk maksudeklaratsioon 230 tk Triin Samra Juhataja Mare Taar 632 271 [email protected] Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda E-post: [email protected] SEB Registrikood 568676398763 OÜ KARU KOOGID Mäe 4 Telefon 58078059 Arvelduskonto 1001014162905 44107 Kunda ...
iseloomusta nende omavahelisi seoseid. Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse, kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab
5 · Kasutatavad lühendid · Ebatõenäoliste laekumiste arvestus · Raamatupidamise dokumentide säilitamine · Aruannete koostamise kord · Andmetöötlemissüsteemide kasutamine · Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev;
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
1 Raamatupidamise sise-eeskirja sätestamise kohustus on sätestatud raamatupidamise seaduses, mille kohaselt see dokument peab kirjeldama ettevõtte raamatupidamise korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul 4 Neis tuleb kirjeldada kõike, mida peab tegema ettevõtte raamatupidaja (d). Mida ta peab tegema iga päev, iga nädal, iga kuu, missuguste dokument...
2 Osteti Põhivara Põhivara arveldusarve 45000 3 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve aktsiakapital 250000 4 Tasuti Krediitoritele Arveldusarve Krediitorid 125000 5 Viidi raha kassast a/a-le Arveldusarve Kassa 8000 Pearaamat Kassakonto Kreeditorid Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 8500 195000 5) 8000 4) 125000 Käive 8000 Käive 125000 Käive 0
80. Liaison - Esindaja 81. Vendor - Müüja, tarnija 82. Procurement - Saamine, hankimine 83. Procurement agency - Varustusettevõte 84. Encompass - Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet - Laevastik 86. Merchant fleet - Kaubalaevastik 87. Monitoring - Jälgimine 88. Stock - Kaubavaru 89. Dispensed - Jaotatud 90. Pipeline - Torujuhe 91. Lead time - Ettevalmistusaeg 92. Allocation - Paigutamine 93. Requisition - Tellimus 94. Workload - Töökoorem 95. Rationing - Nomineerimine 96. Ledger - Pearaamat 97. Imbalance - Tasakaalutus 98. Assessing - Hindamine 99. Assortment of products - Tootevalik 100. Trader - Kaupmees 101. Idle - Market 102. Proximity - Ligidus 103. Ratio - Tegur, koefitsent 104. Operating unit - Tootmisühik 105. Stockpilling - Kogumine 106. Benchmarking - Võrdlev analüüs 107. Dispersal - Laialiajamine, hajumine 108. Poll - Küsitlus 109. Attribute - Omistama, täiend 110. Counter-delivery - Vastutarne 111. Correlation - Vastastikune sõltuvus 112
88. Stock Kaubavaru 89. Dispensed Jaotatud 90. Pipeline Torujuhe 91. Lead time Ettevalmistusaeg Jaotamine, eraldamine, 92. Allocation paigutamine 93. Requisition Tellimus 94. Workload Töökoorem 95. Rationing Nomineerimine 96. Ledger Pearaamat 97. Imbalance Tasakaalutus Kritiseerimine, 98. Assessing hindamine 99. Assortment of products Tootevalik 100. Trader Kaupmees 101. Idle market 102. Proximity Ligidus 103. Ratio Tegur, koefitsent 104. Operating unit Tootmisühik 105. Stockpilling Kogumine 106
lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid – andmekogud, mis sisaldavad süstematiseeritud infot kirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline kirjendamine – päevaraamatu abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust Süstemaatiline kirjendamine - toimunud majandustehingut registreeritakse kontode lõikes. Register pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. 16. Inventeerimine.
a Eestis Allikas: Lisa 4 4 ld- koosol ek Nuk ogu Juhat aja Pearaamat Risk Turund Mgi upidaja ijuht usjuht juht Raamatupidaja- andmesisestaja Tolliteenuste Ekspedeerimise- ja divisjoni juht laodivisjoni juht Tallinna Kirde Luna Edela
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU ESSEE Juhendaja: Siiri Luts Mõdriku 2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja ...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
täitke klass. Koondkäibeandmik, Käibeandmik artiklite järgi, Klientide saldod, Kliendivõlgnevuse aruanne Kliendikaart, Bilanss, Kasumiaruanne (skeem 1), Kasumiaruanne (skeem 2), Käibedeklaratsioon, Rahavoogu, Kassaraamat, Saldoteatis Lao aruanded Saate trükkida järgmisi aruandeid: Lao jäägid, Laokäibeandmik, Sissetulek lattu hankijate järgi Sissetulek lattu tootmisest , Inventuur Pearaamat Avatakse pearaamat. Ekraanil kajastatakse pearaamatu informatsioon käesoleva momendil. Konto Nimetus konto nimetus Deebet deebeti summa Kreedit kreedeti summa Kui kontos on analüütika, siis vajuta reale, saate näha seda ekraani all. Analüütika saab koostada järgmisest osast: Konto Deebet deebeti summa Kreedit kreedeti summa Klient kliendi nimetus Arve arve number, Tab.nr töötaja, Arvedus.kuup
Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada lähtudes: Tekkepõhisuse printsiibist Kui ettevõtte vara kogusumma on 15600EUR ja kohustiste kogusumma 6200EUR, siis omakapitali kogusumma on: 9400EUR Kui raamatupidamislausendis on debiteeritav summa väiksem kui krediteeritav, siis tegemist: vigase lausendiga. Kui raamatupidamislausendis on üks debiteeritav konto ja üks krediteeritav konto,siis on tegemist: LIHTLAUSENDIGA
majandussündmuse toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada: käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. Raamatupidamisregistrite liigid Kronoloogilised registrid, näiteks päevaraamat, dokumentide kronoloogiline järjestus Süstemaatilised registrid, näiteks pearaamat, peetakse arvestust kontode lõikes Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register, näiteks zurnaal-pearaamat Kronoloogilised registrid Majandussündmused kirjendatakse kronoloogilises järjekorras Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: majandussündmuse kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, dokumendi nimetust ja numbrit, majandussündmuse lühikirjeldust, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid
16. Kahekordse kirjendamise olemus. Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17. Mis on pearaamat, millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik? Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus.Sealt saab kätte kõik vajaliku sünteetilistelt kontodelt koos koodide ja numbritega . 18. Raamatupidamise sise-eeskiri, mis see on ja kelle jaoks koostatud?
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
MÕISTED: MAJANDUSTEHING: Raamatupidamis kohustlase tehtud tehing kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise a...
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number 6 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid – abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne. 16. Inventeerimine. Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta.
laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7.Millised on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid? 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
Raamatupidamisprogrammis Pmen kasutatavad raamatupidamisregistrid toon välja alljärgnevalt: 6 kassa- ja panga sissetulekute ja väljaminekute register; arvelduste register (nõuded, kohustused, klientide register); põhivarade register; töötajate ja palgaarvestuse register; pearaamat. 2.3 Parandused Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.
PÄEVARAAMAT Jrk.nr Kuupäev Dok. Kirjendi sisu DEEBET KREEDIT SUMMA KOKKU Kahekordse kirjendamise teel rühmitatakse majandustehingud ning koondatakse igale kontole majanduslikult sisult samalaadsete tehingute summad. Seetõttu nimetatakse majanduslike tehingute kirjendamist kontodele süstemaatiliseks kirjendamiseks. Peamiseks selliseks registriks on pearaamat, mis sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani kõiki kontosid. 23 Majandustehingute registreerimisel raamatupidamises toimitakse järgmiselt: 1. perioodi algul avatakse bilansi alusel kontod, 2. kõik majandustehingud registreeritakse esmalt kronoloogilises arvestusregistris ehk päevaraamatus, 3. seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 4
Tegevjuht Müügimees 8000 7000 6000 00 mees Spetsialist Peaspetsia Pearaamat Finantsjuht Tegevjuht list upidaja Palgate osa kogu summast 78000 Tegevjuht Finantsjuht Pearaamatupidaja Kõrgeim
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR Arvutage tekkinud erisoodustuselt erisoodustusmaksud ja kandke tähtaja saabudes Maksu-ja Tolliametile 2.) 03.03. tuuakse pangast sularaha kassasse summas 520 EUR 3.) 07.03. laekub arveldusarvele 1 560 EUR ostjate tasumata arveid 4.) 09.03. kirjutatakse välja arve materjalide müügi kohta 3 tihumeetrit hinnaga a` 65 EUR Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. lae...
saadakse arvestusperioodi jooksul kahajstatud tehingute üldsumma, mis peab võrduma kõigi kontode deebetkäivete ja kõigi kontode kreeditkäivete kokkuvõttega. Süstemaatilised registrid on kõik eri liiki analüütilise ja sünteetilise arvestuse registrid, kus registreeritakse toimunud majandustehingud kontode lõikes. Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusele on süstemaatilisteks registriteks pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse zurnaal-pearaamatusse Raamatupidamisdokumentide säilitamine Raamatupidamisdokumente tuleb säilitada 7 aastat. Lepinguid, aruandeid jne., mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks hilisema revideerimise käigus, tuleb säilitada 10 aastat. Säilitusaja möödumisel kuuluvad olulised dokumendid(töö- ja töötasudokumendid) üleandmisele riigiarhiivi
otsustas oma programmi nimeks panna PMen. PMen tähendab peamenüüd ning selle abil saab avada kõiki programmi osi. 5 2. Raamatupidamisprogramm Pmen PMen on integreeritud tarkvarapakett, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud programmid. Standardkomplekti kuuluvad: kassa/pank arveldused pearaamat tegelikud kulud/tulud palgaarvestus põhivahendid materjalid maksukorraldus arved tulumaksu korrigeerimine Pakett võimaldab pidada korraga mitut raamatupidamist (pearaamatut). Kasutaja saab ise valida, mitut raamatupidamist ja milliseid programme ta igas raamatupidamises soovib kasutada. Kuna pakett on universaalne, siis peab kasutaja ise kujundama ka kogu
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
käibemaksupettuste toimepanemine, mida maskeeritakse väheolulises osas seaduslike tehingutega, ning maksukohustuslane ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata; 3) kogutud tõendid ei ole piisavad, et tõendada kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile kõiki 4. veebruari 2014. a korralduses nimetatud dokumente (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad jm ning pangakontode väljavõtted). Jättes korralduses nõutud dokumendid täies mahus esitamata ning kaasaaitamiskohustuse täiel määral täitmata, võttis kaebaja endale riski, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esitab KMD-sid ja kütusearuandeid, ei tähenda ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja ei ole 2014. a jaanuari KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksust 83,14%
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Tutvumispraktika Ettevõttepoolne juhendaja: Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 1 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ettevõtte kirjeldus.................................................................................................................... 4 2.1.Ettevõtte organisatsiooniline struktuur ............................................................................ 4 2.2.Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 5 3.Turundus .........
· Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Raamatupidamissüsteem - sisend : algdokument - informatsiooni töötlemine : päevaraamat, pearaamat - finantsaruanded : bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne Päevaraamat · tehingu kuupäev · raamatupidamiskirjendi järjekorranumber · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad · koostamise kuupäev · tehingu lühikirjeldus · algdokumendi või koonddokumendi nimetus ja number Majandusteh ingu Kuupä Tehing Deebe Kreedi Summ registreerim ev u sisu t t a ise jrk.nr 1. 2. Pearaamat - zurnaal *tehingu kuupäev
Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev; kontode nimetused ja operatsiooni sisu; debiteeritavad ja krediteeritavad summad; majandustehingu lühikirjendus; ja kirjendi aluseks oleva dokumendi nimetus ja number. – Süstemaatiline register: päevaraamat, avatakse kõik kontod kontodel on algsaldod, käibed ja lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3. kui lehekülg saab täis lehekülg summeeritakse, uus lehekülg alustatakse eelmise lehekülje algsaldodega. 4. kuulõpul võetakse kokku iga konto, arvutatakse käibed ja saldod, uuel kuul alustatakse eelmise kuu lõppsaldoga 5
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidami...
kuluarvestuses tagataks: Kuluinformatsiooni objektiivsus o Kuluinformatsiooni esituslaadi õigsus (vastava kululiigi all kajastatud kulud tulenevad neid põhjustanud majandustehingute sisust); o Kuluinformatsiooni õigsus, mis on kontrollitud / kontrollitav alates kulu tõendavast algdokumendist kuni kasumiaruandeni välja (nn kontrollkett: algdokument - päevaraamat -, tulud-kulud pearaamat kasumiaruanne); o Kuluandmete neutraalsus ehk vastavus tegelikkusele; Tulude-kulude vastavuse põhimõtte järgimine; Kuluarvestuses järjepidevalt ühtede ja samade arvestuspõhimõtete kasutamine; Olulisuse põhimõtte tagamine. Juhtimisarvestuse seisukohast on kasutatava kuluarvestussüsteemi hindamise peamiseks kriteeriumideks: Sobivus kulude kontrolliks; Kulude võimalikult täpsem jagamine muutuv- ja püsikuludeks;
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
