3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega.
Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel Kadri Piht PT1 12.03.2009 Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel. Juhtimine ja eestvedamine on mõlemad laialdaselt kasutatavad organisatsioonujuhtimise viisid, kuid sageli esineb nende kahe meetodi vahel erinevaid vastuolusid. Üks põhilisi vastuolusid on see, et eestvedamine on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate tegevust. See on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotessi suhtlemise kaudu. Juhtimine seevastu seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juhtimine juhindub eelkõige plaanide täitmisest.
operational str Avalikud suhted Turundus Strateegia tasandid Organisatsiooni üldstrateegia kasvada, püsida stabiilsena MIDA TEHA? Äriüksuse strateegia (tulemusüksus) hind, konkurents KUIDAS TEHA? Funktsionaalne strateegia toetus eelnevale tasandile KUIDAS TOETADA? Tegevusstrateegia tegevusüksuse sisene Kavanda ! ... Arendustegevus Kontrolli ! Juhtimistegevus ... Teosta ! Strateegiline kavandamine kui juhtimistegevus Strateegia kui juhtimisvahend Strateegiline juhtimine (Strategic management) ... on strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine, hindamine, millele eelneb keskkonna analüüs ...on tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks või ühe tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (Albaneese) ..
nudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes phjus-tagajrg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nhtusi. Logistika on eelkige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevtte strateegilist asendit ja tsta konkurentsivimet
Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale: logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus; logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes; logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes; logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi; logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võt...
antud olukorras toime tulla. Samuti oleks võinud Rita lahendada tööülesanded tähtsuse järjekorras, et vältida seda, et tähtsad ülesanded tahaplaanile ei jääks. Kuid Rita kaitseks võib öelda, et tal puudus otsese käsuliini eristamine, sest käskusid pidi ta täitma nii haigla ülemõe, sünnitusosakonna juhataja ning kirurgiaosakonna juhataja poolt. Lisaks muudele probleemidele tegutses kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas väljaspool oma volitusi, sest puudus juhtimistegevus, mille käigus selgitatakse välja ja määratase kindlaks alluvusvahekord ning tööjaotuse delegeerimise. M. Kotkas. Juhtimise alused, lk 98-99 Probleemi tagajärjed- Tekstis viitab probleemi tagajärjele see, et õdede ja arstide seas on suurel määral rahulolematust ning Rita Roosi lahkumise soov. Põhjuseks haldussüsteemi ebakorrapärasus ning vale korralduste kulgemise ahel, millest on ka tingitud kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinase tegutsemine väljaspool oma volitusi.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus 1.kursus Juhtimine Referaat Maarja Kobin Pärnu 2013 Sissejuhatus Juhtimine (inglise keeles management) on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja ühtseks tervikuks sulatamine, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedzer, direktor, juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt ...
· Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine 3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3. Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste
Organisatsioonis toimub kogu õppeaasta tööd kokkuvõttev koosolek, kus muu hulgas tulevad arutlusele ka uue õppeaasta planeeritavad kursused. Kõik kohalolevad töötajad, sh õpetajad, saavad sõna toimunud koolituste kohta. Igaühel on võimalus välja tuua koolituse käigus tekkinud tugevused ja murekohad. Tekib arutelu ja tehakse ettepanekuid muudatusteks, parendusteks ning neid arvestatakse juba uue õppeaasta kursuste planeerimisel. 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine- juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele.
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevus Annabel Pern Tabb11 Allan Martinson on eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor. Aastal 1999 valiti ta Estonian Business Schooli poolt aasta ärijuhiks. Martinson on lõpetanud nii Tallinna 1. keskkooli kui ka Moskva Riikliku Ülikooli. Ta oli üks uudisteagentuuri BNS asutajatest, Cherry Meedia OÜ investor ja
Need on loodud planeerimise protsessis, planeerimine peab eelnema kontrollimisele. Kontrolli tüübid Juhid peavad kontrollima enne tegevuse algust, tegevuse ajal ja pärast tegevuse teostamist. Esimene tüüp on eelkontroll, teine jooksev kontroll ja kolmas järelkontroll. Eelkontroll Kõige soovitavam kontrollitüüp - eelkontroll - väldib etteaimatavaid probleeme. Seda nimetatakse eelkontrolliks, kuna see toimub enne tegelikku tegevust. Eelkontrolli võtmeks on juhtimistegevus enne probleemi esile kerkimist. Selline kontroll nõuab õigeaegset ja täpset infot, mida on sageli raske saada. Selle tõttu tuleb juhtidel sageli loota teiste kontrollitüüpide peale. Jooksev kontroll Jooksev kontroll toimub tegevuse ajal. Tuntuim jooksva kontrolli vorm on otsene ülevaatamine. Tehnilistesse seadmetesse võib disainida jooksva kontrolli. Kui sisestatakse vale käsklus, siis programmi jooksev kontroll kõrvaldab käskluse ja võib isegi öelda, miks see on vale.
Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? (loodan, et on õige vastus) Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Töö ratsionaalne jaotamine
Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? (loodan, et on õige vastus) Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Töö ratsionaalne jaotamine
Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? (loodan, et on õige vastus) Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Töö ratsionaalne jaotamine
õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid" · Probleemi valdkond: kehvasti organiseeritud keskhaigla struktuur, ametikohtade vaheliste suhete mudel paigast ära. (Organiseerimine ja struktuur, ,,Juhtimise alused" õpik lk. 97-118) · Kuidas tuleks Taavi Tammel korraldada haldussüsteem, et olukord keskhaiglas paraneks? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Igas asutuses on oluline töö toimimiseks hea organiseeritus ehk juhtimistegevus, mille käigus asutuse juhataja selgitab välja kogu täitmisele kuuluv töömaht, jaotab selle üksikisikute vahe, moodustab ametikohad ja allüksused ning määrab kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97) Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik
Keskkond mõjutab ka inimeste hoiakuid ja töötingimusi. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil. Organisatsiooni juhtimiseks on vaja vähemalt kolme omavahel seotud elementi: juhtimissubjekt (kes juhib), juhtimisobjekt (mida juhtida) ja juhtimisvahendid (millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse). Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimise kvaliteedist sõltub organisatsiooni tulevik. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon oleks efektiivne. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia ja tegevuskavade väljatöötamist. Plaanide liigid on pikaajalised ehk strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised ehk operatiivsed plaanid.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala AÜSR1 SISEKLIENDITEENINDUSE ANALÜÜS -------------------------- EESTI NÄITEL. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2012 SISUKORD Siseklienditeeninduse analüüs .........................................................................................1 -------------------------- EESTI NÄITEL.............................................................................1 SISUKORD.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 I.sISEKLIENdi teenindus.........................................................................
logistikaeksperdid) Tarnijate lõplik hindamine ja valik (konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine) Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine, säilitamine) Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta Hankelogistika prioriteedid arenenud riikides: - Tarnijate konkurentsivõime; - Nende poolt pakutavad hinnasoodustused (pikaajaliste lepingute puhul); - Tarnete vastavus firma logistika strateegiale; - Maksimaalne kulude vähendamine;
,,kirurgiaosakonna juhataja ei tahtnud kuulda mingeid võttis nad oma osakonda vastuväiteid". appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime; ma püüdsin küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid". Analüüs Igas asutuses on töö toimimiseks vajalik hea juhtimistegevus ehk organiseeritus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv töömaht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse ametikohad, koondatakse need allüksustesse ja määratakse kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mis on vaja selgeks teha kõikidele töötajatele konfliktide ja probleemide vältimiseks. Situatsiooniülesandes olid kõik organiseerimistegevused tehtud peale alluvusvahekordade
3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega.
toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad, näiteks väikelapse unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrežiimist. Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jne. Igasugune juhtimistegevus mõjub sekundaarsetele vajadustele, mis teeb juhtimise raskeks. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Tuntuim autor, kes on püüdnud inimese primaarseid ning sekundaarseid vajadusi süstematiseerida, on Maslow. Maslow vajaduste hierarhia Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1
Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................10 8. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUS TÄIDETUD TÖÖÜLESANNETEST ....... 12 9. KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED ....................................................18 10
Lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töötulemusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? emotsionaalne intelligentsus kannatlik erapooletu toetav hea kuulaja huvitunud 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Vigade kuhjumise vätimine kohenemiseks mikro-ja makrokeskkonna muutustega omahinna minimaliseerimiseks, Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Valdkondade jargi: 1. Füüsiliste vahendite kontroll- seisnebb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja kvaliteedikontrollis. 2
55. Planeerimise edukust tagavad tegurid 56. Tegevuse struktuur ja mõju käitumisele organisatsioonis 27 57. Võimu jaotus organisatsioonis 58. Delegeerimine kui juhtimisvõte 59. Töötajate volitamine 28 60. Ametlik suhtlemine ja kahesuunaline kommunikatsioon 61. Kommunikatsiooni vormid ja nende sobivus edastatava informatsiooniga 29 62. Kontroll kui juhtimistegevus 63. Kontrolli fookus ja kontrollivormid 30 64. Tagasiside 31 65. Konflikt olemus, põhjused ja tüübid 66. Konflikti koostisosad 32 67. Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga 68. Konflikti katkestamine ja lahendamine 33 69. Liidri ja järgija suhe 70
Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik, et kohaneda mikro- ja makrokeskkonna muutustega; et vältida vigade kuhjumist; et omada kontrolli keeruka organisatsiooni üle ning et omahinda minimeerida. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise ressursiga, mida firma kasutab.
Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik, et kohaneda mikro- ja makrokeskkonna muutustega; et vältida vigade kuhjumist; et omada kontrolli keeruka organisatsiooni üle ning et omahinda minimeerida. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise ressursiga, mida firma kasutab.
ja juhtimisalaseks võimeks. 9. Organisatsioonide globaliseerumine. Globaliseerunud organisatsioonid, nende mitmepalgeline personal ja muudatuste kiirenemine eeldavad kõrgel taseme juhtimist, mille käigus tuleb tugineda juhtimise uutele käsitlustele-eestvedamine, töötajate arendamine, mõjutamine ja motiveerimine. See aitab kaasa organisatsioonide tõhustamisele. 10. Eestvedamise olemus. Eestvedamine-leadership on juhtimistegevus, mis tagab eestvedaja ehk liidri vabatahtliku järgimise töötajate poolt. Eestvedamine on liidri ja järgijate suhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas. So dünaamiline juhtimistegevus- motiveerib töötajate tegevust ning põhineb mõjutamisel veenmisprotsessi kaudu. Neli peamist komponenti: 1) Liidri ja järgijate olemasolu ning nedne tegevuse aktiivsus. 2) Erinevate eesmärkide ja huvide ühildamine. 3) Mõjutamissuhte
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
Selle käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine, tulemuseks on organisatsiooni struktuur; Mõjutamine motiveerimine; eestvedamine - töötajate motiveerimine koostöös pingutama org eesmärkide saavutamiseks; Kontrollimine arvepidamine; analüüs; kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavate ja organisat´i eesmärkidele mittevastavate tegevuste korigeerimine. 18. Plaaneerimise olemus juhtimistegevus, mis seisneb org ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Mida, millal ja kuidas tuleb teha? Planeerimine on keskkonna toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks org tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsesi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja. Kasu määrab ettevõtte arengusuunad; vähendab välis ja sisekeskkonna muutuste mõju; vähenndab kadusid
Primaarsed ehk esmavajadused: inimese füsioloogilised vajadused nagu toit, jook, õhk , magamine, norm. Temperatuur ja seksivajadus.Need vajadused on vajalikud kogu inimkonnale. Inimeseti on need erinevad nagu nt väikelastel on unevajadus. Sekundaarsed vajadused: on sotsiaalset ja psüholoogilist laadi. Need on ebamäärased, pole otseselt tunnetavad. Paljud need kujunevad välja elujooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulamisvajadus jne. Igasugune juhtimistegevus mõjub sekundaarsetele vajadustele, mis teeb juhtimise raskeks. Sekundaarsed vajadused on aga inimestel erinevad. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimesele teadvustatud. See on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus, nt soov töötada üheskoos kui üksinda. Sekundaarsed vajadused mõjutavad meie käitumist. Maslow vajaduste hierarhia: Kõik inimavajdused pole ühe tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanud sekundaarsetele vajadustele
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Kindel eesmärk Oma nišš tööturul Hea juhtkong ning tiim Pidev areng Märksõnad: loovus, uuendused ja muudatused 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine- inimeste tegevuste sihtpärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) – organisatsiooni eesmärkide saavutamise meetodite kindlaksmääramine. Organiseerimine – ametikohtade moodustamine, töömahu määramine ja selle jaotamine. Eestvedamine – võime mõjutada inimeste tegevust eesmärkide saavutamiseks. Kontrollimine – saadud tulemuste võrdlem...
Goldratt väidab, ettevõtetes, kus ühe toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vajatakse rohkem kui üht ressurssi, saab 100%-liselt kasutada ainult ühte ressurssi. Kõik ülejäänud ressursid, see on nii masinad kui nendega töötavad inimesed peavad omama varuvõimsust, mida rakendatakse juhul, kui juhtub midagi planeerimatut: masinarike, inimese töövõimetus jm. Eestvedamine Eestvedamise olemus Eestvedamine (leadership) on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille 7 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb
kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 22. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? • otsese juhi liidristiilid; • rühmanormid; • kontrolli ulatus; • Välised ohud ja surve; • organisatsioonikultuur. 23. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle • omahinna minimiseerimiseks. 24. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2
• Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? : Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui
................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam.......................................................................................................... 9 1.5.2. Kliendid...............................................................................................
................................................................................ 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam.......................................................................................................... 9 1.5.2. Kliendid...............................................................................................
• Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Valdkondade järgi: Füüsiliste vahendite kontroll Inimressursside kontroll Informatsiooni ressursi kontroll Finantsressursside kontroll Juhtimistasandite järgi:
· Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise
käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4. Organiseerimine (organizing)- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist. Organiseerimise käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine. Tulemuseks on ogranisatsiooni struktuur. Ehk organiseerimine on juhtimistegevus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv kogu töömaht, moodustatakse ametikohad, koondatakse nad allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad. 5. Eestvedamine (leading)- see on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid
Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). Teema 2. Avalik võim ja avalik haldus 5. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ülesanded ja funktsioonid Avalik halduse mõiste õpetus riigi täidesaatev võimust, on riik oma igapäevastes toimingutes, klassikaline juhtimistegevus 6 Avaliku halduse tunnused: (4) LT-UR I. Lähtutakse avalikust huvist (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusül-ide täitmisel Avaliku halduse ülesanded: (4) JATK I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusül-ide täitmiseks III
õpetussõnu. 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kulutused=eelarve, ehitised=projekt. 37. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? 1. kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2. vigade kuhjumise vältimiseks; 3. Organisatsiooni Tulemuslikkuse kontrollimiseks 4. omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja org. tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll- viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org. funktsionaalse tasandi,
Personaalne kasu Toetus/õppimine Meeskonnatöö, töösooritused Õppimise areen Elu Ülesandele keskendunud 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 37. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle; · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui
spetsialistide tegevuse suunamine. esmatasandi juhid Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Juhi eetika, eetilise juhtimise põhimõtted. a. Eetilised normid: Juhtimistegevus kohaneb eetiliste normide ja õige käitumisega ning juhtimise üldtunnustatud normidega. Eetiline eestvedamine on juhtimise tavapärane osa. b. Motiivid: Head. Juhtkond tatoleb edu kuid eetilistes raamides (ausu, seaduslikkus, kohusetunne). c. Eesmägid: Tasuvus seaduslike ja eetiliste normide piiranguid arvestades. d. Suhtumine seadustesse: Seaduste kirjatähe ja vaimu järgimine kui minimaalne eetilise käitumise tase.
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri...
Juhid peavad kontrollima enne tegevuse algust, tegevuse ajal ja pärast tegevuse teostamist. Esimene tüüp on eelkontroll, teine jooksev kontroll ja kolmas järelkontroll. Joonis. Kontrolli tüübid Eelkontroll Kõige soovitavam kontrollitüüp - eelkontroll - väldib etteaimatavaid probleeme. Seda nimetatakse eelkontrolliks, kuna see toimub enne tegelikku tegevust. Eelkontroll on näiteks tooraine ja materjalide kvaluteedikontroll enne nende kasutamist. Eelkontrolli võtmeks on juhtimistegevus enne probleemi esile kerkimist. Eelkontroll on soovitav, sest laseb juhtkonnal vältida probleeme selle asemel, et neid hiljem lahendada. Selline kontroll nõuab õigeaegset ja täpset infot, mida on sageli raske saada. Selle tõttu tuleb juhtidel sageli loota teiste kontrollitüüpide peale. Jooksev kontroll Jooksev kontroll toimub tegevuse ajal. Kui kontroll leiab aset töö alustamisel, võib juhtkond lahendada probleemid enne, kui nad muutuvad liiga kulukaks.
i) tüdimus, soov millegi uue järele j) organisatsioonis toimuvad muudatused (juhi vahetus, töö ümberkorraldamine, organisatsioonide ühendamine jne) k) grupikäitumine Sageli nimetavad töötajad lahkumispõhjustena mitu põhjust (Hippler 2009), erinevates organisatsioonides on personali voolavuse põhjused erineva osakaaluga. Mitmed allikad väidavad, et kõige rohkem mõjutab personali voolavust siiski juhtimistegevus. On isegi levinud ütlus et “Tööle tullakse tööülesannete ja töötasu pärast, aga lahkutakse töölt juhtimistegevuse tõttu”. Personali voolavust mõjutab olukord tööjõuturul. Kui tööpakkumisi on palju, julgevad inimesed rohkem vahetada töökohta, kartmata sisseelamisega kaasnevaid raskusi uuel töökohal või seda et 18 uus töökoht ei sobi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
