3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega.
Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel Kadri Piht PT1 12.03.2009 Vastuolud juhtimise ja eestvedamise vahel. Juhtimine ja eestvedamine on mõlemad laialdaselt kasutatavad organisatsioonujuhtimise viisid, kuid sageli esineb nende kahe meetodi vahel erinevaid vastuolusid. Üks põhilisi vastuolusid on see, et eestvedamine on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate tegevust. See on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotessi suhtlemise kaudu. Juhtimine seevastu seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juhtimine juhindub eelkõige plaanide täitmisest.
operational str Avalikud suhted Turundus Strateegia tasandid Organisatsiooni üldstrateegia kasvada, püsida stabiilsena MIDA TEHA? Äriüksuse strateegia (tulemusüksus) hind, konkurents KUIDAS TEHA? Funktsionaalne strateegia toetus eelnevale tasandile KUIDAS TOETADA? Tegevusstrateegia tegevusüksuse sisene Kavanda ! ... Arendustegevus Kontrolli ! Juhtimistegevus ... Teosta ! Strateegiline kavandamine kui juhtimistegevus Strateegia kui juhtimisvahend Strateegiline juhtimine (Strategic management) ... on strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine, hindamine, millele eelneb keskkonna analüüs ...on tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks või ühe tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (Albaneese) ..
nudmisi. Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes phjus-tagajrg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nhtusi. Logistika on eelkige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevtte strateegilist asendit ja tsta konkurentsivimet
Tootmisega seonduvad logistika probleemid ulatuvad alates katkematutest tootmisprotsessidest (naftatööstus, klaasitööstus jne) kuni väike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lähtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile võib tuua neli võimalikku lähenemisviisi logistikale: logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus; logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes; logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes; logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi; logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada
Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus kaubandus jne). Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase.
KLIENDITEENINDUS- SPORTLAND EESTI AS NÄITEL (Praktiline töö) Autor: Riin Arro 12.a Juhendaja: Katrin Kirk-Saarmets Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISUKORD 2 2.SISSEJUHATUS 3 3.ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID 6 5.JUHTIMISTEGEVUS 8 6.MINU PRAKTIKA 11 7.KOKKUVÕTE 12 8.KASUTATUD KIRJANDUS 14 9.TÖÖKOHA TÕEND 2 SISSEJUHATUS Otsustasin praktikat sooritada Sportlandis, kuna olen seal varem töötanud ning seekord võtsin eesmärgiks vaadata teenindajate igapäevast tööd teise pilguga. Kui võtta kliendi seisukohast,
antud olukorras toime tulla. Samuti oleks võinud Rita lahendada tööülesanded tähtsuse järjekorras, et vältida seda, et tähtsad ülesanded tahaplaanile ei jääks. Kuid Rita kaitseks võib öelda, et tal puudus otsese käsuliini eristamine, sest käskusid pidi ta täitma nii haigla ülemõe, sünnitusosakonna juhataja ning kirurgiaosakonna juhataja poolt. Lisaks muudele probleemidele tegutses kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinas väljaspool oma volitusi, sest puudus juhtimistegevus, mille käigus selgitatakse välja ja määratase kindlaks alluvusvahekord ning tööjaotuse delegeerimise. M. Kotkas. Juhtimise alused, lk 98-99 Probleemi tagajärjed- Tekstis viitab probleemi tagajärjele see, et õdede ja arstide seas on suurel määral rahulolematust ning Rita Roosi lahkumise soov. Põhjuseks haldussüsteemi ebakorrapärasus ning vale korralduste kulgemise ahel, millest on ka tingitud kirurgiaosakonna juhataja doktor Reinase tegutsemine väljaspool oma volitusi.
Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele. Juhtimisfunktsioonid : planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke oleks efektiivne. Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Efektiivsust kirjeldatakse sageli, kui "teha õigeid asju" - see tähendab neid tegevusi, mis aitavad organisatsioonil jõuda eesmärkideni. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikus on teine oluline osa juhtimisest
· Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine 3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3. Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste
Organisatsioonis toimub kogu õppeaasta tööd kokkuvõttev koosolek, kus muu hulgas tulevad arutlusele ka uue õppeaasta planeeritavad kursused. Kõik kohalolevad töötajad, sh õpetajad, saavad sõna toimunud koolituste kohta. Igaühel on võimalus välja tuua koolituse käigus tekkinud tugevused ja murekohad. Tekib arutelu ja tehakse ettepanekuid muudatusteks, parendusteks ning neid arvestatakse juba uue õppeaasta kursuste planeerimisel. 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine- juhtimisfunktsioon on töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine Juhil on õigus anda korraldusi temale allutatud töötajatele.
Viimane on omane muutunud juhtimisparadigmale -inimesekesksele juhtimisele Töötajaid juhitakse tõhusat tööd tagavate tingimuste loomise kaudu Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Tööalast käitumist saab jagada: ülesandesidus ja kontekstisidus Ülesandesidus tegevus on seotud inimese oskuste ja asjatundlikkusega tulla toime ülesannetega, mis on seotud organisatsiooni "tehnilise tuumaga". Inimese panus võib olla nii vahetu (tootmis-tegevus) või vahendatud (juhtimistegevus). Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Kontekstikeskne käitumine on seotud organisatsiooni sotsiaalse ja psühholoogilise keskkonnaga, milles toimub tootmine või teenuse osutamine. Kontekstisidus käitumine hõlmab endas nii abistavat käitumist ja usaldusväärsust kui ka initsiatiivikust, otsustavust ja valmidust teha asju paremaks. Ülesandesidus ja kontekstisidus käitumine Ülesandesidus käitumine kätkeb endas:
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevus Annabel Pern Tabb11 Allan Martinson on eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor. Aastal 1999 valiti ta Estonian Business Schooli poolt aasta ärijuhiks. Martinson on lõpetanud nii Tallinna 1. keskkooli kui ka Moskva Riikliku Ülikooli. Ta oli üks uudisteagentuuri BNS asutajatest, Cherry Meedia OÜ investor ja
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab
Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? (loodan, et on õige vastus) Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Töö ratsionaalne jaotamine
Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? (loodan, et on õige vastus) Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Töö ratsionaalne jaotamine
Act - vaata kas midagi tuleks muuta, et plaan paremaks muuta Nt prg on meil vabrikus tööl 3 inimest selle jooksva lindi asja peal (konveieri, hanna). Mõistlik oleks äkki neljas ka töötaja ka palgata, kuna siis saaks rohkem tooteid valmistada sama aja jooksul. Davai võtame neljanda venna. Davai vaatame, kas see vend meile reaalset kasu ka tõi. Davai jätame selle laheda venna, kuna saime rohkem tooteid tehtud ayyy 13. Selgitage mõistet organiseerimine kui juhtimistegevus. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon on ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. Tulemuseks: organisatsiooni struktuur. 14. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? (loodan, et on õige vastus) Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Töö ratsionaalne jaotamine
õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid" · Probleemi valdkond: kehvasti organiseeritud keskhaigla struktuur, ametikohtade vaheliste suhete mudel paigast ära. (Organiseerimine ja struktuur, ,,Juhtimise alused" õpik lk. 97-118) · Kuidas tuleks Taavi Tammel korraldada haldussüsteem, et olukord keskhaiglas paraneks? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Igas asutuses on oluline töö toimimiseks hea organiseeritus ehk juhtimistegevus, mille käigus asutuse juhataja selgitab välja kogu täitmisele kuuluv töömaht, jaotab selle üksikisikute vahe, moodustab ametikohad ja allüksused ning määrab kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97) Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik
Keskkond mõjutab ka inimeste hoiakuid ja töötingimusi. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil. Organisatsiooni juhtimiseks on vaja vähemalt kolme omavahel seotud elementi: juhtimissubjekt (kes juhib), juhtimisobjekt (mida juhtida) ja juhtimisvahendid (millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse). Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimise kvaliteedist sõltub organisatsiooni tulevik. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon oleks efektiivne. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia ja tegevuskavade väljatöötamist. Plaanide liigid on pikaajalised ehk strateegilised plaanid, taktikalised plaanid, lühiajalised ehk operatiivsed plaanid.
Välisklientidele suunatud eesmärkide saavutamine on võimalik vaid siis, kui kontaktpersonal käitub nii, et klientide ootused teenuse kvaliteedi osas kas täidetakse või ületatakse. (www.eope.ehte.ee/turundus2/2012) Siseturunduse meetmeteks on (www.eope.ehte.ee/turundus2/?Siseturundusmeetmed): · personali kohanemisprogrammid; · personali koolitamine; · motiveerivad juhtimismeetodid; · eeskujulik ja motiveeriv juhtimistegevus; · personaalsed vestlused töötajatega; · efektiivne sisemine teabelevi; · ameti ja töö väärtustamine; · töötajauuringud; · töötajate algatuste õhutamine ja esiletoomine, nende kasutamine tootearenduses, parimate ideede autasustamine (aukirjad, boonused, kiitused, vabad päevad jne); · planeerimine koos personaliga; · motiveeriv töökeskkond;
logistikaeksperdid) Tarnijate lõplik hindamine ja valik (konkreetsed kriteeriumid; kvaliteedi, usaldusväärsuse, tootmislogistika kontseptsiooni ja logistilise süsteemiga vastavuse tagamine) Vajalike materjalide kohaletoimetamine ja sellega kaasnevad teenused (lepingute sõlmimine, tellimuste juhtimine, tarnsport, materjalide käsitsemine, ladustamine, säilitamine) Tarne kontroll (järjepidev juhtimistegevus – hõlmab kohaletoimetamise aega, materjalide kogust, kvaliteedi ja sortimendi kontrollimist) Tootmiseks vajaliku tooraine, pooltoodete jm efektiivne teisaldamine lähtekohast tootmiskohta Hankelogistika prioriteedid arenenud riikides: - Tarnijate konkurentsivõime; - Nende poolt pakutavad hinnasoodustused (pikaajaliste lepingute puhul); - Tarnete vastavus firma logistika strateegiale; - Maksimaalne kulude vähendamine;
,,kirurgiaosakonna juhataja ei tahtnud kuulda mingeid võttis nad oma osakonda vastuväiteid". appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime; ma püüdsin küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid". Analüüs Igas asutuses on töö toimimiseks vajalik hea juhtimistegevus ehk organiseeritus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv töömaht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse ametikohad, koondatakse need allüksustesse ja määratakse kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mis on vaja selgeks teha kõikidele töötajatele konfliktide ja probleemide vältimiseks. Situatsiooniülesandes olid kõik organiseerimistegevused tehtud peale alluvusvahekordade
3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega.
toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad, näiteks väikelapse unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrežiimist. Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jne. Igasugune juhtimistegevus mõjub sekundaarsetele vajadustele, mis teeb juhtimise raskeks. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Tuntuim autor, kes on püüdnud inimese primaarseid ning sekundaarseid vajadusi süstematiseerida, on Maslow. Maslow vajaduste hierarhia Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset: Esmajärgulised vajadused: 1
Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................10 8. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUS TÄIDETUD TÖÖÜLESANNETEST ....... 12 9. KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED ....................................................18 10
Lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töötulemusi või on suunatud mingi kindla kompetentsi arendamiseks 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? emotsionaalne intelligentsus kannatlik erapooletu toetav hea kuulaja huvitunud 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Vigade kuhjumise vätimine kohenemiseks mikro-ja makrokeskkonna muutustega omahinna minimaliseerimiseks, Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Valdkondade jargi: 1. Füüsiliste vahendite kontroll- seisnebb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja kvaliteedikontrollis. 2
55. Planeerimise edukust tagavad tegurid 56. Tegevuse struktuur ja mõju käitumisele organisatsioonis 27 57. Võimu jaotus organisatsioonis 58. Delegeerimine kui juhtimisvõte 59. Töötajate volitamine 28 60. Ametlik suhtlemine ja kahesuunaline kommunikatsioon 61. Kommunikatsiooni vormid ja nende sobivus edastatava informatsiooniga 29 62. Kontroll kui juhtimistegevus 63. Kontrolli fookus ja kontrollivormid 30 64. Tagasiside 31 65. Konflikt olemus, põhjused ja tüübid 66. Konflikti koostisosad 32 67. Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga 68. Konflikti katkestamine ja lahendamine 33 69. Liidri ja järgija suhe 70
Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik, et kohaneda mikro- ja makrokeskkonna muutustega; et vältida vigade kuhjumist; et omada kontrolli keeruka organisatsiooni üle ning et omahinda minimeerida. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise ressursiga, mida firma kasutab.
Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik, et kohaneda mikro- ja makrokeskkonna muutustega; et vältida vigade kuhjumist; et omada kontrolli keeruka organisatsiooni üle ning et omahinda minimeerida. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise ressursiga, mida firma kasutab.
ja juhtimisalaseks võimeks. 9. Organisatsioonide globaliseerumine. Globaliseerunud organisatsioonid, nende mitmepalgeline personal ja muudatuste kiirenemine eeldavad kõrgel taseme juhtimist, mille käigus tuleb tugineda juhtimise uutele käsitlustele-eestvedamine, töötajate arendamine, mõjutamine ja motiveerimine. See aitab kaasa organisatsioonide tõhustamisele. 10. Eestvedamise olemus. Eestvedamine-leadership on juhtimistegevus, mis tagab eestvedaja ehk liidri vabatahtliku järgimise töötajate poolt. Eestvedamine on liidri ja järgijate suhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas. So dünaamiline juhtimistegevus- motiveerib töötajate tegevust ning põhineb mõjutamisel veenmisprotsessi kaudu. Neli peamist komponenti: 1) Liidri ja järgijate olemasolu ning nedne tegevuse aktiivsus. 2) Erinevate eesmärkide ja huvide ühildamine. 3) Mõjutamissuhte
selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3. Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus, kaubandus jne). 4. Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). 5. Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side,
Selle käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine, tulemuseks on organisatsiooni struktuur; Mõjutamine motiveerimine; eestvedamine - töötajate motiveerimine koostöös pingutama org eesmärkide saavutamiseks; Kontrollimine arvepidamine; analüüs; kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavate ja organisat´i eesmärkidele mittevastavate tegevuste korigeerimine. 18. Plaaneerimise olemus juhtimistegevus, mis seisneb org ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Mida, millal ja kuidas tuleb teha? Planeerimine on keskkonna toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks org tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsesi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja. Kasu määrab ettevõtte arengusuunad; vähendab välis ja sisekeskkonna muutuste mõju; vähenndab kadusid
Primaarsed ehk esmavajadused: inimese füsioloogilised vajadused nagu toit, jook, õhk , magamine, norm. Temperatuur ja seksivajadus.Need vajadused on vajalikud kogu inimkonnale. Inimeseti on need erinevad nagu nt väikelastel on unevajadus. Sekundaarsed vajadused: on sotsiaalset ja psüholoogilist laadi. Need on ebamäärased, pole otseselt tunnetavad. Paljud need kujunevad välja elujooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulamisvajadus jne. Igasugune juhtimistegevus mõjub sekundaarsetele vajadustele, mis teeb juhtimise raskeks. Sekundaarsed vajadused on aga inimestel erinevad. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimesele teadvustatud. See on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus, nt soov töötada üheskoos kui üksinda. Sekundaarsed vajadused mõjutavad meie käitumist. Maslow vajaduste hierarhia: Kõik inimavajdused pole ühe tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanud sekundaarsetele vajadustele
suurema kasumi teenimiseks. 32. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide Demingi ring- pideva parendamise tsükkel. Planeeri (Plan)- arengukava, tööplaanid Teosta (Do)- tegevused eesmärkide saavutamiseks Kontrolli (Check)- tulemuste võrdlemine eesmärkidega Korrigeeri (Act)- parendustegevuste kavandamine 33. Mida nimetatakse organiseerimiseks kui juhtimistegevuseks? Organiseerimine kui juhtimistegevus- töö korraldamise ja struktuuri loomise protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 34. Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud? Organiseerimine on vahend, millega viiakse planeeritud eesmärke ellu. 35. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Töö ratsionaalne jaotamine Iga töötaja töö selge piiritlemine Töö täitjate valik Töötajale on kohustuslik talle pandud kohustuste täitmine Juhi volituste delegeerimine
Goldratt väidab, ettevõtetes, kus ühe toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks vajatakse rohkem kui üht ressurssi, saab 100%-liselt kasutada ainult ühte ressurssi. Kõik ülejäänud ressursid, see on nii masinad kui nendega töötavad inimesed peavad omama varuvõimsust, mida rakendatakse juhul, kui juhtub midagi planeerimatut: masinarike, inimese töövõimetus jm. Eestvedamine Eestvedamise olemus Eestvedamine (leadership) on dünaamiline juhtimistegevus, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille 7 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb
kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 22. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? • otsese juhi liidristiilid; • rühmanormid; • kontrolli ulatus; • Välised ohud ja surve; • organisatsioonikultuur. 23. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle • omahinna minimiseerimiseks. 24. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2
• Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? : Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse 1. Strateegiline kontroll – viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui
............................................................................... 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam.......................................................................................................... 9 1.5.2. Kliendid..............................................................................................
............................................................................... 6 1.1.3. Kvaliteet ......................................................................................................... 7 1.2. Kasutatavad ressursid ............................................................................................... 7 1.3. Asjaajamise korraldus .............................................................................................. 7 1.4. Juhtimistegevus ettevõttes ........................................................................................ 8 1.5. Turundustegevus ...................................................................................................... 9 1.5.1. Reklaam.......................................................................................................... 9 1.5.2. Kliendid..............................................................................................
• Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? • kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; • vigade kuhjumise vältimiseks; • kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: • omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Valdkondade järgi: Füüsiliste vahendite kontroll Inimressursside kontroll Informatsiooni ressursi kontroll Finantsressursside kontroll Juhtimistasandite järgi:
· Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 22. Millised on kontrolli erinevad liigid? Kontrolli liigid valdkondade järgi kattuvad enamikus organisatsioonides nelja põhilise
käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4. Organiseerimine (organizing)- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist. Organiseerimise käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine. Tulemuseks on ogranisatsiooni struktuur. Ehk organiseerimine on juhtimistegevus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv kogu töömaht, moodustatakse ametikohad, koondatakse nad allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad. 5. Eestvedamine (leading)- see on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid
Avalik huvi on demokraatia teooria kohaselt ühiskonna ,,enamuse arvamus". Avalik huvi pole mitte erahuvide summa, vaid ühisosa, kõikide vajadusi ei saa alati rahuldada, keskendutakse olulisemale. Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). Teema 2. Avalik võim ja avalik haldus 5. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ülesanded ja funktsioonid Avalik halduse mõiste õpetus riigi täidesaatev võimust, on riik oma igapäevastes toimingutes, klassikaline juhtimistegevus 6 Avaliku halduse tunnused: (4) LT-UR I. Lähtutakse avalikust huvist (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusül-ide täitmisel Avaliku halduse ülesanded: (4) JATK I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusül-ide täitmiseks III
õpetussõnu. 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kulutused=eelarve, ehitised=projekt. 37. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? 1. kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2. vigade kuhjumise vältimiseks; 3. Organisatsiooni Tulemuslikkuse kontrollimiseks 4. omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja org. tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll- viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org. funktsionaalse tasandi,
Personaalne kasu Toetus/õppimine Meeskonnatöö, töösooritused Õppimise areen Elu Ülesandele keskendunud 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 37. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise vältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle; · omahinna minimiseerimiseks. Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. 38. Selgitage kontrolli liike lähtuvalt juhtimistasanditest. 1. Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui
spetsialistide tegevuse suunamine. esmatasandi juhid Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Juhi eetika, eetilise juhtimise põhimõtted. a. Eetilised normid: Juhtimistegevus kohaneb eetiliste normide ja õige käitumisega ning juhtimise üldtunnustatud normidega. Eetiline eestvedamine on juhtimise tavapärane osa. b. Motiivid: Head. Juhtkond tatoleb edu kuid eetilistes raamides (ausu, seaduslikkus, kohusetunne). c. Eesmägid: Tasuvus seaduslike ja eetiliste normide piiranguid arvestades. d. Suhtumine seadustesse: Seaduste kirjatähe ja vaimu järgimine kui minimaalne eetilise käitumise tase.
Aluseks võttes tehtud tööd ( hulk, tulemus jne.), perioodi ning oskuseid ( tööks vajalikud teadmised, nende rakendamine). Rakendamist leiavad järgmised palgavormid: ajapalk on kuupalk või ametipalk, mis on normeeritud tööülesannetega. Kui suurendatakse töömahtu, peab suurendama ka palka või maksma lisatasu. Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama tükipalk makstakse sel juhul , kui ettevõte on huvitatud, et tööline teeks rohkem tööd. On töötulemustest sõltuv palk, mida makstakse tehtud tööde või toodanguhulga eest. Siin peab garanteerima kindlast miinimumpalga, mida makstakse ka väiksema tegeliku tulemuse eest.
Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud, sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Ülesandesidus tegevus on seotud inimese oskuste ja asjatundlikkusega tulla toime ülesannetega, mis on seotud organisatsiooni "tehnilise tuumaga". Inimese panus võib olla nii vahetu (tootmistegevus) või vahendatud (juhtimistegevus). 45. Ootuste ja võrdsuse teooria rakendamise võimalused. Ootuste teooria. Tasude tajutud väärtus. Motivatsiooni tugevus. Seos pingutuse ja tulemuse vahel, tulemuse ja tasu vahel. Võrdsuse teooria. Võrreldakse panust tulemustega, ameti /organisatsiooni raames sisemiselt ja väljaspool. Rahvuse raamides ja väljaspool. Ühendab omavahe töö omadused ja töö tulemused motivatsioon, tööga rahulolu, töö tulemuslikkus jne. seda
Juhid peavad kontrollima enne tegevuse algust, tegevuse ajal ja pärast tegevuse teostamist. Esimene tüüp on eelkontroll, teine jooksev kontroll ja kolmas järelkontroll. Joonis. Kontrolli tüübid Eelkontroll Kõige soovitavam kontrollitüüp - eelkontroll - väldib etteaimatavaid probleeme. Seda nimetatakse eelkontrolliks, kuna see toimub enne tegelikku tegevust. Eelkontroll on näiteks tooraine ja materjalide kvaluteedikontroll enne nende kasutamist. Eelkontrolli võtmeks on juhtimistegevus enne probleemi esile kerkimist. Eelkontroll on soovitav, sest laseb juhtkonnal vältida probleeme selle asemel, et neid hiljem lahendada. Selline kontroll nõuab õigeaegset ja täpset infot, mida on sageli raske saada. Selle tõttu tuleb juhtidel sageli loota teiste kontrollitüüpide peale. Jooksev kontroll Jooksev kontroll toimub tegevuse ajal. Kui kontroll leiab aset töö alustamisel, võib juhtkond lahendada probleemid enne, kui nad muutuvad liiga kulukaks.
i) tüdimus, soov millegi uue järele j) organisatsioonis toimuvad muudatused (juhi vahetus, töö ümberkorraldamine, organisatsioonide ühendamine jne) k) grupikäitumine Sageli nimetavad töötajad lahkumispõhjustena mitu põhjust (Hippler 2009), erinevates organisatsioonides on personali voolavuse põhjused erineva osakaaluga. Mitmed allikad väidavad, et kõige rohkem mõjutab personali voolavust siiski juhtimistegevus. On isegi levinud ütlus et “Tööle tullakse tööülesannete ja töötasu pärast, aga lahkutakse töölt juhtimistegevuse tõttu”. Personali voolavust mõjutab olukord tööjõuturul. Kui tööpakkumisi on palju, julgevad inimesed rohkem vahetada töökohta, kartmata sisseelamisega kaasnevaid raskusi uuel töökohal või seda et 18 uus töökoht ei sobi
annaabi.ee 
