tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes erinevates olukordades, võib seda pidada isiksuseomaduseks. • Isiksuseomaduste või iseloomu all mõistetakse individuaalselt omapäraste psüühiliste omaduste kogumit, mis avalduvad antud isiksuse tüüpilistes tegevusviisides. • Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu
tõestetud. Arvatakse näiteks, et Suure Viisiku skaalade väärtused on konkreetsel inimesel elu jooksul küllaltki püsivad. Lühiajaliselt võivad Suure Viisiku tulemused küll veidi muutuda, näiteks sõltuvalt meeleolust. Pikaajalised uurimused näitavad aga, et isegi kümnete aastate möödumisel ei ole olulist mõju Suure Viisiku isiksusetesti tulemustele. Arvatakse, et elus toimuvad katsumused ja sündmused ei muuda isiksuseomadusi, pigem määravad isiksuseomadused viisi, kuidas inimesed nendele katsumustele ja sündmustele reageerivad ning nendega toime tulevad. Positiivne on ka see, 3 et uurimused näitavad, et Suure Viisiku skaalad ei sõltu ei keele ega ka kultuurikontekstist, samuti sotsiaalmajanduslikust keskkonnast kuna isiksuseomadusi kujundvad põhiliselt geneetilised tegurid. Siiski on Suure Viisiku meetod leidnud ka kriitikat. Eelkõige just sellepärast, et kõikides uurimustes
Skaala populaarsuse peamiseks põhjuseks näib olevat asjaolu, et skaala koosneb vaid kümnest lihtsalt sõnastatud väitest, mistõttu teda on võimalik kiiresti rakendada, skoorida ja tõlgendada erineva vanuse ning haridustasemega gruppidel. ENESEHINNANGU SEOSED TEISTE ISIKSUSEOMADUSTEGA Eneseselgus ja eneseteadvus Inimesed erinevad selle poolest, kui selge on nende kujutlus iseendast. On inimesi, kellel on väga täpne ja detailne ettekujutlus, kes nad on ja millised on tema isiksuseomadused, ja on inimesi, kelle ettekujutus endast on ähmane. Campell (1990) tuli välja ideega, et eneseselg on püsiv isiksuseomadus, mille poolest võib üks inimene teisest erineda. Uurides üldise enesehinnangu seoseid teiste minakontseptsiooni aspektidega, leidsid Pullmann ja Allik (2000) olulise seose indiviidi eneseselgusega, mis on käsitletav määrana, kuivõrd inimeste enesekohased uskumused on selgelt ja kindlalt defineeritud ning ajaliselt püsivad.
Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Alamskaalad: asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kaalutlemine. Juhile vajalikud isiksuseomadused kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht
............................................ 1.7.Nimeta positiivsed ja negatiivsed tegurid, mis mõjutasid töötulemust. ..................................................................................................................... ..................................................................................................................... 2. Tööks vajalike teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste rakendamine tööülesannete täitmisel. 2.1.Millised Sinu teadmised, oskused ja isiksuseomadused soodustasid (tugevused) ning milliste teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste vähene arendamine (nõrgad küljed) takistasid lõppeva perioodi eesmärkide saavutamist? Kuidas? Tugevused Kommentaarid Teadmised ja oskused 1.................................................................................................................... 2.................................................................................................
Curriculum vitae Isiklik informatsioon: Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: e-post: Perekonnaseis: Hariduskäik Töökogemus Täiendav informatsioon Võõrkeeleoskus: Arvutioskus: Autojuhiload: Huvialad: Isiksuseomadused: ees- ja perekonnanimi kuupäev
ARHITEKT 7.klass Õpingute pikkus: Vähemalt 4 aastat ülikoolis. Õpingute maksumus: 0-40000 eek aastas Omandatavad oskused: Matemaatika, projekteerimine, detailplaneerimine, konstrueerimine, haljastus ning joonistamine- maalimine,võõrkeeled ja arvuti programmide õpitavad oskused. Omandatav haridustase: Kõrgharidus Eelnev haridus: Gümnaasiumiharidus Vajalikud isiksuseomadused: Loomingulisus, täpsus, ruumiline kujutlusvõime, loogiline mõtlemine, hoolikus, vastutusvõime, Oskus oma aega planeerida pingetaluvus ja hea suhtlemisoskus. Eeldatav palk: max. umb 100 000 kõigub väga palju projektidest.
· Personaliandmebaaside haldamine · Väga hea tööõiguse tundmine · Dokumentide arhiivi üleandmine · Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), · Personali informeerimine ja Vene keel (vähemalt kesktase), nõustamine Inglise keel( vähemalt kesktase) · Töötajate värbamine · Töökogemused- vähemalt 2 aastat · Personali koolitamine/koolitusele · Isiksuseomadused- saadetmine Koostöövõimeline, enesekindel, · Dokumentide säilitamine arenemisvõimeline, täpne, · Personali arvestuse pidamine järjekindel, tähelepanelik, sõbralik Ettevõte pakub · Tulemustele vastavat töötasu · puhkust suvel; · arenemis-, õppimis- ja eneseteostusvõimalusi; · Aktiivset müügitreeningut · kaasaegset töökeskkonda ning töövahendeid; · Ametiautot
Seetõttu ta hoopis viivitab, unustab oma kohustused, tööta aeglaselt ja kehvasti ülesannetes, mida ta tegelikult teha ei taha. Ta ärritub, kui tal palutakse midagi teha, protesteerib, et temalt liiga palju nõutakse ja usub, et teised ei saa aru, kui palju ja head tööd ta teeb. Sageli kritiseerib alusetult ülemusi või autoriteete. ISIKSUS JA SEADMUSED Poolt ja vastu seisukohad püsivate isiksuseomaduste olemuse kohta. Inimesed on erinevad nii ka nende isiksuseomadused. Mõni on jutukam kui teine, mõni on seltskondlikum kui teine. Üks võimalik vaade on see, et kõik inimeste erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest, ehk siis keskkond määrab isiksuse, palju sõltub ka lapsevanema kasvatustest ja eelistusest. Darwini arvates ei ole omadused tekkinud koos ja ühekorraga, vaid kumuleerunud evolutsiooni käigus pisikeste muutuste kaudu. Samaajal oli Watson, kes arvas,
erilist sotsiaalset tundlikkust, õrnust, haavatust ja empaatiavõimet. · Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooladata. · Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet ei ole õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. · Tihti võib olla tegemist ka väärdiagnoosiga- näiteks kui andekusega seonduvad isiksuseomadused aetakse segamini tähelepanuhäire, hüperaktiivsuse või Aspergeri sündroomi tunnustega. · Õpiraskused ja andekus võivad üksteist maskeerida või varjata. · Olulisim roll andekate avastamisel on kindlasti hea teoreetilise pagasiga, tähelepanu-ja empaatiavõimega ning lapse arengus tõeliselt huvitatud vanemal/õpetajal. · Andekatel lastel võib nende eripäradest tulenevalt esineda selliseid
psühholoogilistest pingetest. Muusika toob inimestes esile erinevaid elamusi: füüsilised reaktsioonid, nt pisarad silmis või kananahk ihul, tunnetuse üldine iseloomu muutumine, muusika poolt tekitatud emotsioonid, uute isiksuslike ja sotsiaalsete aspektide kogemine. Muusika enese mõju kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid mis muusikaga ei tarvitse olla otseselt seotud. Tugevate elamuste tekkimise eelduste hulka kuuluvad inimese isiksuseomadused, situatsiooni mõju, inimese emotsionaalne seisund jmt. Muusika roll seisneb tihti eeskätt pigem muusikalise elamuse vallandamises kui selle loomises.
Kliente mõjutavad enim: ruumide ja töötajate välja nägemine, tehniline sisustus, sildid ja muud nähtavad materjalid. 2. Personaalne e. inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted. Klienditeeninduse moodustavad: 1. Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus. 2. Suhtlemisoskused 3. Teeninduslik hoiak teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud. Hoiakuga väljendab inimene suhtumist kellessegi või millegisse ning see tuleneb suurel määral mõttelaadist. Hoiakut saab muuta vaid inimene ise. Teenindushoiak saab aluse teenindusmõttelaadist. Kui see puudub, siis ilmselt ei saa eksisteerida ka teenindushoiakut, mis paneb omakorda aluse teenindusvalmidusele. Teenindusmõttelaadi olulised tunnused: Iga inimese kui isiksuse tunnustamine ja austamine Teenindamise pidamine oma kohustuseks Kliendikesksus
Ametikoht: Ettevõtte/asutuse nimi: Töövarju nimi: Asukoht: Küsi töötajalt järgmised küsimused ja pane vastused kirja Kuidas Sa selle ametini jõudsid? Mis on Sinu töö juures kõige meeldivam? Mis paneb Sinu silmad särama? Mis on Sinu töös kõige raskem? Milliseid väljakutseid Sinu töö pakub? Milliseid kooliteadmisi läheb Sul tänases töös vaja? Millistele õppeainetele peaksin tähelepanu pöörama? Millised isiksuseomadused on selleks tööks vajalikud? Kelleks Sina tahtsid saada, kui olid minuvanune? Mõtiskle ja arutle töövarjupäeva jooksul järgmiste küsimuste üle ning pane vastused kirja Kirjelda, milline näeb välja töökoht ja milliseid töövahendeid töötaja igapäevaselt kasutab? Kas tema tööaeg on paindlik? Saab ta teha kaugtööd? Millised on töötaja peamised tööülesanded? Milline on töötaja väljaõpe? (haridus, koolitused jms). Kus saab seda eriala õppida?
5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Arvutioskus- Väga hea Excel'i, PowerPoint'i ja Word'i kasutamise oskus, oskus töötada Windows keskkonnas 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase), Inglise keel( vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik, sõbralik ALLKIRJAD TÖÖANDJA TÖÖTAJA (Nimi, allkiri) (Nimi, allkiri)
tähendab automaatselt ka paremat arusaamist teistest kultuuridest, millega ei olda veel nii tuttav? Uuringud on seda tõestanud inimestel, kes olid palju reisinud ja mitmesuguste kultuuridega kokku puutunud, oli suurem kultuuriempaatia, paindlikumad suhtlemisoskused, avatum maailmavaade ja muud omadused, mis 3 vähendasid kultuurisokki. Samas on vaja veel kindlamaid tulemusi, enne kui väita, kas isiksuseomadused mängivad teise kultuuriruumiga kohanemisel sama suurt rolli kui nt reisides omandatud isiklikud kogemused. Kultuuridevaheline õpe Inimestele, kellel seisab ees pikem viibimine teises kultuuriruumis, korraldatakse koolitusi, mis metoodika alusel jagunevad kolme kategooriasse: üldinformeerivad, teise rahvuse mõistmisele orienteeritud ning teises kultuuriruumis tulemuslikuma suhtlemise oskuste omandamisele keskenduvad koolitused. Psühholoogiline ja sotsiaal-kultuuriline kohanemine
käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral · Kui mõni käitumine (nt aktiivsus, sõbralikkus jne) esineb sageli ja paljudes erinevates olukordades, võib seda nimetada isiksuseomaduseks Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kas on olemas üldisi dimensioone, mille abil saaks kirjeldada võimalikult palju inimesi? · Kas isiksuseomadused on lihtsalt sõnad käitumise kokkuvõtlikuks kirjeldamiseks, või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuavad? · Miks inimesed tahavad teha just seda, mida nad tahavad? · Kuidas inimesed endast mõtlevad ja kuidas see mõjutab nende käitumist?
5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 5.6 Peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Väga hea tööõiguse tundmine 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase), Inglise keel( vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik, sõbralik 6.6 Arvutioskus- Väga hea Excel'i, PowerPoint'i ja Word'i kasutamise oskus, oskus töötada Windows keskkonnas ALLKIRJAD TÖÖANDJA TÖÖTAJA (Nimi, allkiri) (Nimi, allkiri)
tõttu teatavaks saadud informatsiooni 5.4 Peab kinni pidama sisekorraeeskirjast 5.5 Peab täitma tööülesandeid õigeaegse ja kvaliteetselt 5.6 Peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid 6. NÕUETE PROFIIL 6.1 Rakenduskõrgharidus või kesk-eri haridus 6.2 Kvalifikatsioon 6.3 Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), Vene keel (vähemalt kesktase) 6.4 Töökogemused- vähemalt 2 aastat 6.5 Isiksuseomadused- Koostöövõimeline, enesekindel, arenemisvõimeline, täpne, järjekindel, tähelepanelik 6.6 Arvutioskus- oskus töötada Windows keskkonnas ALLKIRJAD TÖÖANDJA TÖÖTAJA (Nimi, allkiri) (Nimi, allkiri) Siret Järve Ä17KÕ Siret Järve Ä17KÕ
(esinemissagedus üldpopulatsioonis 21%, SHV patsiendid 18-‐53%, 4x suurem suremus, saavad uuesti infarkti). • Kel lapsena kõrgem usaldusväärsus, meelekindlus elavad kauem • Lapsepõlve kõrge optimism – pöördvõrdeliselt seotud inimese pika elueaga • Psühholoogilised isiksuseomadused pikaealisusega seotud, eriti ego tugevus. Isiksuseomadused ja stress: • Kobasa & Maddi – sitkus = seotus, kontroll ja väljakutse • Alfred & Smitg – seos neurootilisuse ja sitkuse puudumise vahel • Antonovksy – SOC sidususe tunne
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
teabepäevadel jm üritustel enesetäiendamise eesmärgil; Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. Kompetentsid: Töökogemus vähemalt 3 aastat. Ametialased lisateadmised ja oskused. Dokumendihalduse alalised teadmised. Keele oskus: Eesti keel kõrgtasemel, Inglise keel kesktasemel, Vene keel suhtlustasandil. Arvuti kasutamiseoskus : vähemalt kesktasemel. Muud oskused: Otsustusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja initsiatiivi olemasolu ja rakendamine tööülesannete täitmisel Isiksuseomadused Otsustusvõime, kohusetunne, hea suhtlemisoskus, korrektne suhtumine töökaaaslastesse ja oskus iseseisvalt töötada. Juhendi muutmine - Ametijuhendit muudetakse vastavalt töökorralduse muutumisele, kuid mitte sagedamini kui kord aastas. Andmeteks meie interneti koduleheküljel on : Kontakt : number, aadress , e-mail , asukoht. Otsing varuosa mudelile. Õpetus kuidas tellida meie esindusse endale vajalik varuosa. Reklaamiks Populaarseimad tooted. Lisa teenuste nimekiri.
Intelligentsustestide puudusi - Testid mõõdavad eelkõige abstraktse arutlemise võimet mitte selle võime mõistlikku rakendamist - Testitulemus sõltub motivatsioonist ja eelnevast kogemustest testidega Flynni efekt – kas meie esivanemad olid 100 a tagasi 1 standardhälbe võrra rumalamad? Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta? - Olulisuse vs spetsiifilisuse dilemma - Isiksuseomadused mida standardtstid ei mõõda (idiosünkraatilised, omadused mida on ise raske tähele panna, omadused mis ei mahu suure viisku alla, spetsiifilised omadused, harjumused, hoiakud jms) - Võimkused mida IQ testid ei mõõda (mõistlikkus, emotsionaalne intelligentsus, visuaal kinesteetiline intelligentsus, praktiline ja sotsiaalne intelligentsus) Valiidsused Kas test mõõdab seda mida ta peaks mõõtma? - Valiidsusmulje
Vali üks vastus. a. Vajadused ei ole seotud tunnetusprotsessidega b. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad ÕIGE c. Inimese identiteet on tähtsam kui vajadused d. Töösituatsioonis domineerib töömotivatsiooni mõjutajana personaalne minakä Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale - VALE Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt ÕIGE Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale . VALE
Probleemid Annega 1. Anne isiksuseomadused ja sobivus praegusele tööle: Anne on ekstravert, kuid siiski oma valdkonna hea spetsialist. Pigem on ta koleerilise temperamenditüübiga. Talle ei meeldi eriti teha tööd meeskonnaga, ta on pigem individualistlik. Kuigi tal on endasse usk tugev, pole ta kuigi hea organiseerija ja tal puudub juhioskus ning selle alane kogemus. Ta tunneb oma tööd hästi, tal on palju kogemusi ja ta on väga positiivne ja energiline. 2
d. Viis, kuidas inimene end hetkel määratleb, mõjutab seda, millised vajadused aktiveeruvad Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vastus: Õige Vale Punktid: 1 Motivatsiooni protsessiteooriad seletavad töötaja erinevaid motivatsioonitasemeid töötaja isiklike vajaduste rahuldatuse kaudu Vastus: Õige Vale Kuidas on Isiksuseomadused töömotivatsiooniga seotud? Milline järgmistest väidetest on õige? Vali üks vastus. a. Isiksuseomaduste mõju töömotivatsioonile on vahendatud motivatsiooniliste isiksusejoonte poolt b. Isiksuseomadusted mõjutavad töömotivatsiooni vahetult c. Meelekindluse seos töömotivatisooniga on negatiivne d. Kõrge sotsiaalsus seostub suurema motiveeritusega töökontekstis Kahe tunnuse ühiskäitumist kirjeldatakse sageli korrelatsioonikordaja r väärtuse abil.
3.3. Keeleoskus Valdab: inglise keel, suuliselt hea inglise keel, kirjalikult rahuldav vene keel, suuliselt väga hea vene keel, kirjalikult rahuldav 4.4. Arvuti kasutamise oskus Omab Word'i ja exeli kasutamise oskust hea 4.5. Isiksuseomadused On sõbralik, suhtlemis aldis, rõõmsameelne, kohusetundlik, paindlik, fantaasiarikas. 4.6. Erinõuded Töö eeldab kannatlikust ja fantaasiarikkust. 5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: Jumestaja töö põhieesmärgiks on vastavalt klienidi soovile teha meik igaks juhtumiks. Samas ka ripsmete
inimest. Sa võid üritada ja tahta, et inimene ennast muudaks või parandaks aga seda ei saa kahjuks teha kui inimene seda ise ei soovi. Meile on antud sündides kaasa meie temperament, ning ümbruskond kujundab meie iseloomu. Igal isikul on oma isikupära ja see, et ta on teistest erinev ei tähenda, et ta on erak. See on hea kui inimsed on erinevad, sest muidu kui kõik oleksid ühesugused oleks maailm ebahuvitav ja üksluine. Isiksuseomadused ei ole võrdselt avatud teistele sinu ümber ega ka sulle endale. Sellega võib öelda,et on hea kui igal inimesel on oma isiksusetüüp ja kõik erinevad natuke üksteisest. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/isiksus_ja_emotsioonid_liissandre.htm
eest 4.2.6 vastutab ametiseisundi tõttu teatavaks saanud ärisaladuste ning muu konfidentsiaalsena saadud informatsiooni hoidmise eest 5 Ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon 5.1 Haridus Keskharidus Kutseharidus 5.2 Töökogemus Töötanud logistika valdkonnas vähemalt 2 aastat 5.3 Keelteoskus Eesti keele suuline ja kirjalik valdamine kõrgtasemel Inglise keele oskus kesktasemel erialase sõnavara valdamisega 5.4 Isiksuseomadused Hea suhtlemisoskus ja koostöövõime, otsustus- ja vastutusvõime, analüüsi- ja üldistamise võime, ausus, täpsus, usaldusväärsus, kohusetunne, võime töötada iseseisvalt, hea pingetaluvus ning enesevalitsemise oskus 6 Ametijuhendi muutmine 6.1 Ametijuhend vaadatakse läbi ja vajadusel muudetakse vähemalt üks kord aastas 6.2 Ametijuhendit võib muuta töötaja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk,
Mis tahes raskused esituse jälgimisel annavad õpilastele alati ajendeid korrarikkumisteks. o Mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule. Eriti oluline on ette valmistada varuvariandid plaanitakse rakendada kõrgtehnoloogilisi vahendeid. Nt puudub internetiühendus, arvuti tõrgub vms. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Õpetaja roll sotsialiseerija ja kasvatajana, õpetaja isiksuseomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Õpetajat kui head sotsialiseerijat iseloomustab lapsevanemlik võime aktsepteerida lapsi sellisena nagu nad on; o seada rangeid, kuid paindlike piiranguid laste käitumisele- et kindlustada õpilaste normaalne sotsiaalne areng peab õpetaja seadma klassile selged käitumisreeglid, nõudma järjekindlalt nende täitmist, kuid olema reeglite
[võõrkeel], kirjalikult [nõutav tase]; [võõrkeel], suuliselt [nõutav tase]; [võõrkeel], kirjalikult [nõutav tase]; 4.4. Arvuti kasutamise oskus Töötaja omab [programmide nimetus] kasutamise oskust [nõutava taseme kirjeldus]. 4.5. Isiksuseomadused Töötaja on [nõutavate isiksuseomaduste loetelu] 4.6. Erinõuded Töö eeldab [nõutavate erioskuste loetelu]. 5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: [Ametinimetus] töö põhieesmärgiks on [töö põhieesmärkide loetelu]. 6. TÖÖÜLESANDED: 6.1. [tööülesande kirjeldus] 6.2
[võõrkeel], kirjalikult [nõutav tase]; [võõrkeel], suuliselt [nõutav tase]; [võõrkeel], kirjalikult [nõutav tase]; 4.4. Arvuti kasutamise oskus Töötaja omab [programmide nimetus] kasutamise oskust [nõutava taseme kirjeldus]. 4.5. Isiksuseomadused Töötaja on [nõutavate isiksuseomaduste loetelu] 4.6. Erinõuded Töö eeldab [nõutavate erioskuste loetelu]. 5. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK: [Ametinimetus] töö põhieesmärgiks on [töö põhieesmärkide loetelu]. 6. TÖÖÜLESANDED: 6.1. [tööülesande kirjeldus] 6.2
· tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine · muudatuste kavandamine ja realiseerimine · mõjutamissuhete olemasolu, põhineb motiveerimisel Eestvedamise tõhusus oleneb liidri veenmisjõust ja enesekehtestamisoskusest arusaamatuste, konfliktide ja probleemide lahendamisel. Eestvedamise tõhusust saab mõõta püstitatud eesmärkide realiseerimisega ja töötulemustega 31.Edukate liidrite isiksuseomadused Eneseusaldus loob tööle pühendumise õhkkonna Isiksuse terviklikkus ja ausus aitab tekitada usaldust Sisemine suund Karismaatilisus (enesekindlus, domineerimine, rollide valdamine, mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme) 32.Käitumisteooriad Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks
Toimetulekuviisid: proovivad erinevaid toimetulekuviise, nt probleemilahendus, huumor, positiivsele keskendumine, neg-selt tähelepanu eemalesuunamine jm Sotsiaalsus Hoiak ja meelestatus teiste suhtes. Omakasupüüdmatus, osavõtlikkus ja abivalmidus. Toimetulekuviisid: aktiivne toimetulek, planeerimine, pos-le keskendumine ja nõrgalt seotud ka sots toetuse otsimisega. UURIMISTULEMUSED: kõik suure viisiku dimensioonid peale sotsiaalsuse on seotud toimetulekuviisidega. Lisaks- isiksuseomadused mõjutavad hinnangute ja toimetulekuks tehtavate püüdluste vahelist seost. Seotusviisid: määravad, kui käepärane ja tõhus on abi küsimine ja saamine stressi korral. Kiindumuskogemused mõjutavad ka uurimiskäitumist (julgust uute kogemuste omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu.
võimekuse tase · Vaimne võimekus ei ole ainus edukust määrav tegur! Sissetuleku ja vaimse võimekuse seos Emotsionaalne intelligentsus · Daniel Goleman · Võime enda emotsioone ära tunda, neid hallata, ennast motiveerida, teiste emotsioone ära tunda, luua ja hoida suhteid teistega, hiljem lisandus teooriasse stressitaluvus, impulsikontroll ja iseloom ehk karakter · Suur osa Golemani emotsionaalsest intelligentsusest on tuntud isiksuseomadused · Uuringud näitavad, et tunnete äratundmiseks on vaja samu vaimseid operatsioone, mis on tarvilikud intelligentsustestis hea tulemuse saamiseks · Emotsionaalne intelligentsus = isiksuseomadused + üldine arukus Akadeemiline test · http://www.sh.ut.ee/orb.aw/class=file/actio n=preview/id=664274/Test+2009+eesti.pd f · http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action= preview/id=212993/Akadeemiline_test_ES T_2006.pdf
NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on: suu kaudu puhtalt nahale määrimiseks salvidena (nõiasalv); põlevate taimede suitsu sissehingamisel;
mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-) Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat "Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria ütleb, et kui soovitakse mõjutada inimese käitumist, siis käsust-keelust ei piisa
!!) jagatud väärtused on nn 4 soft S´i. Iga kuusnurga tipu juurest väljuvad 2 joont mis seovad selle konkreetse aspekti teistega (nt. struktuur on seotud stiili- ja oskustega; süsteemid strateegia- ja töötajatega jne) Juht kui liider e eestvedaja tegeleb kõigi 7 aspektiga ja tänu sellele tekib sünergia : tervik osutub suuremaks kui koostisosade summa. Antud teooria on laialdaselt kasutatav Jaapani kvaliteedijuhtimises. 8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; • Meeskonna- ja koostöö oskused; • Suhtlemise, sh kuulamisoskused; • Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; • Otsustus- ja vastutusvõime; • Tasakaalukus kriitilises olukorras. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, külgetõmme. 10
3. Otsustamisega seotud rollid · Ettevõtja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 31. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet Juht Strateegia (strategy) Struktuur (structure) Süsteemid (systems) hard s Liider Isikkoosseis (staff) Stiil (style) Oskused (skills) Jagatud väärtused (shared goals) soft s 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Intelligentsus · Sotsiaalne küpsus · Sisemine motivatsioon · Hoiak inimsuhetele · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused; · Suhtlemise, sh kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage
suitsetasid puid, et vaadata kas siis tuleb sealt välja mõni huvitav liik. See palavus, mis seal oli, nendele väga vaevarikas ja palavus väsitas neid ja kui oli vaja kuskilt ülesse ronida, oli väga raske. 7. Milliseid probleeme tekkis suhtlemisel kohalike elanikega? Kohalike inimestega ei olnudki probleeme. Kõik said sõbralikult läbi. Võimalik, et probleemiks võis tulla keele kasutus. Tähendused eri asjadel olid erinevad. 8. Milliseid oskused, iseloomujooned ja teised isiksuseomadused on hinnatavad reisi olukorras? Väga suur oskud on loomulikult keele kasutus. Kui sa keelt ei tea, ei saa sa ju põhimõtteliselt midagi aru. Väga tähtsaks osaks on loomade tundmine. Sa ei saa ju püüda loomi, kui sa ei tea temast mitte kui midagi. Veel üheks tähtsaks osaks on nt lihtsalt tule tegemine. Tänapäeval on muidugi väga kerge, sest nüüd on olemas tikud. Kindlasti ei tohiks inimene olla kartlik, sest kui ta läheb sellisesse kohta ja ta kardab, ei pea ta seal kaua vastu.
T arvatakse, kuidas lugeja · kinnitab tuumalõigu kehtivust asjasse suhtuma peaks) 2.) portreeritava iseloomustus: 2.) · miks kirjutatakse just sellest inimesest ·ära kaldu teemast · kuidas on tema isiksuseomadused ta elukäiku ja edu kõrvale, ega keeruta mõjutanud · väldi kuulujutte ja · millesse ta usub, millised on tema eesmärgid ja klatsi tõekspidamised · esita oma seisukohti · kes ja mis on teda mõjutanud, kuidas tema mõjutab
kahele mõõtmele: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus. Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades.
keemilisi tegureid; osata diagnoosida haiguste tekkepõhjuseid, haigustunnuseid; osata ära tunda organismis toimuvaid patoloogilisi protsesse, neid analüüsida, hinnata ning kasutada õigeid ravimeetodeid ja -võtteid. Uurimistööga tegelejatel tuleb end põhjalikumalt harida ja end pidevalt kursis hoida mujal maailmas kasutatavate ravivahendite ning hooldustehnikatega. Oluline on loomaarmastus ning sellised isiksuseomadused nagu vastutusvõime, täpsus, algatusvõime, muudatustega kohanemise võime, iseseisvus, väga hea suhtlemisoskus, psüühilise ja füüsilise pinge taluvus, hea keskendumisvõime, loogiline mõtlemine, analüüsivõime, õppimisvõime ning valmisolek teha ka ebapuhast tööd. Hea tervis on lisatingimus. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Loomaarstide täiendkoolitust korraldavad Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
informatsioonist? Nukrad tulemused: # näiteks ei saanud 42% patsientidest aru instruktsioonist võtta ravimit tühja kõhuga # 26% patsientidest ei suutnud neile antud info põhjal aru saada, millal nad peavad järgmisel korral arsti juurde minema 6 - ISIKSUSE BIOLOOGILISED ALUSED Kenn Konstabel Sisukord · Päritavus · Reduktsionism; Eysencki paradigma ja Zuckermani kilpkonnamudel · Isiksuseomadused loomadel · Ekstravertsuse psühhobioloogia · Neurootilisuse psühhobioloogia Päritavus · Mida tähendab, et mingi isiksuseomadus on "päritav" (heritable)? ·Päritavus on kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud pärilikest erinevustest indiviidide vahel. Valem : h2=Vgenetic/Vtotal=Vgenetic / (Vgenetic +Venvironmental) Päritavuskoefitsiendi tõlgendamine · Päritavus käib populatsiooni, mitte üksikindiviidi kohta!
?) Sõna ratsionaalse arutelu osana ENESEREGULATSIOON- eeldab reeglipärast mõtlemist, efektiivne viis uutest kogemustest õppimiseks. Areneb 1) käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y
eest oma ametikohustuste piires, sealhulgas Müügisallis korda hoidmise eest Klientide rahulolu eest Kassa raha eest Kupluses ja laos oleva kaupa eest 6. NÕUETE PROFIIL Haridus: vähemalt kesk- või kutseharidus Töökogemus: vähemalt kaheaastane staaz kaubanduses Oskused: vene ja inglise keele B2 kategooria, kasuks läheb kassa kasutamise oskus Võimed: teadmised parfüümide kohta, steressivastupandlikkus Isiksuseomadused: sõbralik, abivalmis, hea suhtleja, empaatiline, kohusetundlik, tähelepanelik ja täpne
Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3. 3 Isiksuseomadused (traits) – sarnaste harjumuste kogumid 4. 4 “Superfaktorid”: isiksuseomaduste kogumid (Eysenck, Zuckerman) Isiksuse baasomaduse ("superfaktori") kriteeriumid (Zuckerman) (1) Usaldusväärne tuvastamine erinevates valimites (olenemata soost, rahvusest, vanusest jm) (2) Päritavus (vähemalt mõõdukas) (3) Samalaadsete käitumisjoonte olemasolu loomadel (4) Omaduse seos bioloogiliste markeritega Struktuuri päritolu: käitumine, isikutaju jm (vt ka BE4, lk 75-76)
erinevatel elupetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3-4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu. Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5 II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva.
personalitöötajaks. Siin sõltub ka palju isikuomadustest. Ta peab olema ka hea ,,psühholoog" sest halbu inimsuhteid on raske heaks teha. NB! Inimestel on hing, aga paberitel ei ole! Samas on kindlasti juhuseid, kus kõrghariduse ja kogemuste puudumisel saadakse personalitööga edukalt hakkama. Siin peab juht nägema reservi ja andma töötajale võimaluse enda arendamiseks ja koolituseks. PERSONALITÖÖKS VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Isiksuse omaduste kaudu saab inimene anda igale situatsioonile oma tõlgenduse. Kui inimesel on olemas vajalikud omadused, siis on tal ka eeldus objektiivseks tegutsemiseks personalitöös. Personalitöötaja isiksuseomadused on: -tegelikkuse e olukorra tunnetamine ja peegeldumine meelte kaude eeldavad järgmise omadusi: - tähelepanu- ja empaatiavõime - intuitsioon ja probleemtunnetatavus - paindlikkus ja mobiilsus.
põhilist aspekti, millega iga juht igapäevaselt tegeleb. Kuusnurga ülemine osa(strateegia, struktuur, süsteemid) on hard S'id ehk 3 põhilist aspekti, millega tegeleb manager tüüpi juht. Kuusnurga alumina osa(oskused,personal, stiil) ja jagatud väärtused on soft S'id. Iga tipu juurest väljuvad jooned, mis seovad selle konkreetse aspekti teistega. 8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt mõelda, kõne- ja keeleoskus. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide Autokraatlik juhtimisstiil- käskiv ja kontrolliv. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. 11
suuremaks iluks tema juukseid. Araabiamaades on tavaks aumõrvad, mida pannakse toime just pereliikmete poolt, tavaliselt kas isa või siis naise enda poja või venna käe läbi. Valitsus ei pea seda kuriteoks ja ei võta ka midagi ette, sest au on see, mis vajab kaitsmist. Lisaks religioonist tingitud rollidele mõjutab naise positsiooni ühiskonnas levinud veendumused. Uuringute põhjal selgub, et nii naised kui mehed arvavad, et naiselikud isiksuseomadused on arglikkus, tundlikkus, naiivsus, abitus ja sõltuvus.Seda arvamust tahtis ümber pöörata naisõiguslane Emmeline Pankhurst, kes õhutas naisi tegema meeste töid, et viimased saaksid sõtta minna. Tema veendumuste kohaselt oli õrnem sugu võimeline tegema ka kõige raskemaid töid ja tahtis, et mehed seda mõistaksid. Just tema võitles välja valimisõiguse naistele, mis tekita 19. sajandil ühiskonnas palju poleemikat-
annaabi.ee 
