Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine: Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!") Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../")
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
KIRJELDUS · Esmalt paistab silma, et reklaam on mõõtmetelt üsna suur · Samuti on kasutatud palju erksaid värve · Kujundus on samuti läbi mõeldud OTSTARBEKUS · Kaubareklaam reklaamitakse Saaremaa lihatööstuse tooteid DEMAGOOGIA · Argumentum ad hominem (ladina k inimesest lähtuv argument) 1. Alahinnatakse taimetoitlasi 2. Kasutatakse sõna ,,jänt" ehk näidatakse negatiivset hoiakut taimetoitlaste suhtes · Argumentum ad populum (ladina k enamusele apelleerimine) 1. Kinnitavad kui faktina, et taimetoitlased on jändid, ent ei tooda argumente oma seisukoha kinnitamiseks. · Emotsionaalne mõjutamine 1. Mõjutatakse taimetoitlasi või vastupidisel seisukohal olevaid tarbijaid negatiivselt TÄNAN KUULAMAST!
Marta Tolli ja Getri Tomson ARGUMENTUM AD HOMINEM INIMESEST LÄHTUV ARGUMENT Enesekiitus “Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem)
pingutama eesti keele õpingutega (Samorodni, 2014).’’ ’’ Eestikeelsed küsivad, kes on need reeturid. Venekeelseid huvitab, kes on need lollid (Ivanov, 2015).’’ ’’Pärast on siis hea kritiseerida ja maha teha. Muidu oleks ju võinud olla, et paljudest inimestest oleks uue kanali käikulaskmine suisa mööda läinud. Nii, et nähkem asjas helget külge ka (Ventsel, 2015).’’ 3. Apelleerimine enamusele või üldsusele: ’’ See on meie ühine probleem, kui me tõesti oleme huvitatud Eesti riigi stabiilsest arengust (Samorodni, 2014).’’ ’’ Ja selles osas me ei saa midagi teha. Kuid me saame pakkuda Eesti venekeelsele inimestele alternatiivi – normaalset vene telekanalit, mis tegutseb rangelt ajakirjanduse eetika koodeksi raames (Samorodni, 2014).’’
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks
Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, eetos ja paatos. Logos (kr k logos sõna, mõiste, üldine seaduspärasus) õige mõtlemise seadused ja vormid. Eetos (kr k thos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) kõneleja isiklik mõju kuulajale. Paatos (kr pathos kannatus, läbielamus) mõjutamine, apelleerimine tunnetele. 18. sajandil muutus stiili tähendus: kirjaliku kõne iseloomustusest üldise tähendusega kategooria ,,väljendusvahendite ühtsus" (hakati kasutama kujutava kunsti, muusika, rõivastuse, mööbli jm kohta; tänapäeval inimtegevuse kõikvõimalikes valdkondades: spordis, käitumises, juhtimises, töös tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam kitsalt väljendusvahendite iseloomustus. 19
Kes kord on juba olnud naerualune või kahtlustatav, sellel on raskem oma väidetega välja tulla. Samuti on levinud arusaam, et kui süüdistatakse, siis midagi pidi ju olema. Läti valitsusjuht ja justiitsminister on pedofiilid! Kõlab uskumatult, aga viimase poole aasta jooksul on seda väidet maailma ajakirjanduses nii palju korratud, et meie vaestele lõunanaabritele ongi silt külge jäänud. Publikule suunatud demagoogiavõtted Argumentum ad populum apelleerimine populaarsusele ja enamusele. Inimeses on ürgne konformsusevajadus, soov olla mitte välja tõugatud rühmast, mitte teistest erineda. T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita miinimumvajaduste rahuldamine. Selle demagoogiavõtte alla kuuluvadki juba kulunud väljendid: "Kõik teevad nii...", "Ega mina üksi nii ei arva..., "Meie kõik nagu üks mees...", "On ilmeksimatult selge..." Emotsioonidega mängimine -Ähvardus peidetakse reeglina ridade vahele. Vestluses võib
auditooriumi vahel (Katz & Lazarsfeld): 1. sõnumile ligipääs, mis sõltub tehnoloogilistest, poliitilistest, majanduslikest ja vabatahtlikest faktoritest. Viimane tähendab, et inimene ei häälesta end sõnumi vastuvõtule. 2. meedia tüüp: milline on sõnumi mõju, kui see edastatakse ajalehe, raadio või televisiooni vahendusel? 3. sõnumi sisu: kõige mõjusamad psühholoogilised võtted (autoriteedile apelleerimine, kordamine), faktide ja sündmuste sagedasem mainimine võrreldes arvamuste mainimisega, reegel ,,ära vaidle", vastuolulise materjali esitamine pigem ühe poole vaates, dokumenteerimine vs kommenteerimine. 4. indiviidi hoiakud ja eelsoodumused, mis võivad muuta/hävitada esitatud sõnumi tähenduse. Nt seoses kampaaniatega. Kaheastmelise voo mudeli edasiarendus: ei saa rääkida arvamuse juhtimisest, vaid arvamuste vahetamisest liidrite ja mitteliidrite vahel. (Burkart, 2002).
Interneerima - kinni pidama ja eraldama, nt neutraalsele alale sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi Inkorporeerima - endaga liitma 12.Eesti alternatiivid M. Ilmjärve põhjal Sõjaline vastupanu, sest Läti ja Eesti leppisid kokku, et toetavad üksteist sõjalise agressori vastu, kõiki vahendeid kasutades. Neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole, apelleerimine rahvusvahelisele õigusele. Alternatiive oli küllaga, aga ikkagi otsustati lihtsalt NSV Liidul Eesti okupeerida. 13.Sõjategevus NSVL ja Saksamaa vahel 1941. aastal 22. juunil ületas Saksamaa NSVL piiri. 14.Jaapan astub sõtta Jaapan ründab 7. detsembril 1941. aastal USA mereväebaasi Pearl Harboris 15.Stalingradi sõda 19. novembril 1942. aastal alustas NSVL pealetungi Saksa vägedele, piirates ümber Saksamaa 6. armee
suhestatuse mitmetasandilistes hõlmavates struktuurides (sh kollatiivsed tunnused). Mõjustamisvõtted: 1) Tutvusefekt – usutakse rohkem tuttavat isikut või teabeallikat. 2) Subjektiivse tõe reegel – mõjustatav inimene jääb uskuma, et saadud teave on tõene või ausalt esitatud. 3) Assotsiatsiooniefekt 4) Argumentum ad hominem („mingem isiklikuks“) – kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. 5) Apelleerimine kaastundele või inimeste abivalmidusele 6) Meie-tundele ja enamusele apelleerimine – see, kes ei ühine antud seisukohaga, millega teised, asetab ennast üldsuse hulgast välja või jääb vähemusse. 7) Lihtsate liigenduste kasutamine – lihtsam on mõista vähem-liigendatud ja lihtsalt eristatavat. 8) Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile („mett moka peale tehnika“) 9) Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla – teabe edastajale ebasoodus
(Patarei) Väärtused avalikus ruumis Demokraatia avaliku ruumi roll on kaitsta kõigi kasutajagruppide õigusi (Miks? Mida see tähendab?) Avalik ruum ja tähendused · ...sügavad ja olulised seosed minu ja... ...mu lähedaste ..maailma ..väärtuste ...ajaloo ...tulevikuootuste ...maailmavaate ..unistuste jne vahel Individuaalselt tähenduslik ruum. Inimesed saavad vihaseks, kui tähenduslikele ruumidele kallale kiputakse Kui tähendustele apelleerimine ruumi tegelikku kujundajat ei mõjuta, millele siis rõhuda? · Füüsiline ja psühholoogiline tervis · Heaolu · Liikumine · Stress · Meeleolu · Tähelepanuressursi taastumine · Keskendumisvõime Examples: green areas and well- being · Nature, in comparison to urban environments, affect positively the mood (Hartig et al., 2003; Hartig, Mang, & Evans, 1991; Morita et al., 2007; Tsunetsugu et al. 2013), concentration and performance (van den
tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 17. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 18. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav
Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 18. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 19. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav
.......................................................................... 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine) ............................................ 7 2.3. Emotsionaalne mõjutamine.............................................................................................. 8 2.4. Valetamine, tegelikkuse moonutamine ............................................................................ 9 2.5. Argumentuma ad ignorantium (lad k, lihtsustamine) .................................................... 10 2.6. Subjekti vahetamine ................................................
tähendab, nagu hiljem näeme, tema koha loovuta mist lugejale). Valéry, kes oli takerdunud ,,mina"psühholoogiasse, küll mahendas Mallarmé seisukohti märgatavalt, ent tuginedes oma klassitsismihuvi ajel retoorikaõpetusele, õõnestas ja naeruvääristas pide valt Autori tähtsust, rõhutades tema tegevuse keelelist ja justkui ,,etteaimamatut" iseloomu; kõigis oma proosateostes astus Valery välja kirjanduse sõnalise põhiolemuse eest, mille kõrval igasugune apelleerimine kirjaniku siseelule näis talle puhta ebausuna. Isegi Proust, hoolimata tema nn analüüside näilisest psühholoogilisusest, seadis endale nähtavasti eesmärgiks äärmusliku subtilisatsiooni /peenestamine; targutamine/ kaudu pöördumatult segi ajada kirjaniku ja tema tegelaste vahekord: tehes jutustajast mitte selle, kes nägi või koges, isegi mitte selle, kes kirjutab, vaid selle, kes hakkab kirjutama (noormees romaanis -- aga kui vana ta on? ja kes ta on
jõud. Termin "hüpoteetiline induktsioon" Charles Sanders Peirce (1839-1914): ·Vaadeldakse üllatavat fakti C. ·Kui A oleks tõsi, oleks C loomulik. ·Järelikult on alust kahtlustada, et A on tõsi. Ei too kaasa uut teadmist, kuigi Peirce väidab seda. A sisaldub juba teises eelduses. Rakendame iga päev korduvalt. Keegi koputab uksele teatud ajal, telefon heliseb teatud ajal. Arst paneb diagnoosi teatud sümptomite alusel. 16. Levinumad apelleerimisviisid. Näited. Apelleerimine jõule/kompetentsile Autoriteedi arvamuse ületähtsustamine- Platon toetas orjapidamist, siis see ei ole halb kuulsuste kasutamine reklaamis Ekspertarvamus teadmina ja eeskuju usaldusväärsus ei võrdu tõde Emotsioonile Keskkonna teemaline org on selline (tselluloositehas, metsaraie) Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele
tegevus Tõe tahtlik moonutamine demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. Tuleneb ladina sõnadest "demos" (rahvas) ja "gogos" (juhtimine) Sofism tõena näiv vale; Paradoks valena näiv tõde; Siltide kleepimine; Paatos; Segaste ja ebamääraste, aga üllaste mõistete kasutamine (demokraatia, humanism); Vanade sümbolite kasutamine; Vahevagun; Rõhumine ühistele mälestustele; Tüssamine; Vale; Naeruvääristamine; Roosade tulevikupiltide maalimine; Apelleerimine kainele mõistusele; Faktimäng; Tautoloogia (idem per idem); Vastase mõtte pea peale pööramine; Võrreldakse võrreldamatut; Lihtrahvalikkus. 21. Temperamendi tüübid koleerik avatud ja närviline sangviinik avatud ja tasakaalukas flegmaatik suletud ja tasakaalukas melanhoolik suletud ja närviline 22. Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav
,,Kas hääletul alistumisel oli alternatiive'' 1. ALTERNATIIVID : · Eesti oleks võinud osutada koos Lätiga sõjalist vastupanu. Teoreetiliselt oleks Eesti,Läti ja Soome moodustanud märkimisväärse sõjalise jõu, kuid kaitseliit oli olemas vaid Eesti ja Läti vahel. Oleks võinud Eesti saatust muuta negatiivselt. · Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole, apelleerimine rahvusvahelisele õigusele. Oleks võinud Eesti saatust muuta positiivselt. · Rahvasteliidus oma iseseisvuse küsimuse tõstatamine. Oleks saanud kasvõi moraalset tuge, et vastupanu agressorile on õigustatud. See oleks mõjunud pigem positiivselt Eestile. 2. Eesti kaotused okupatsiooni tagajärjel oleksid olnud suuremad esimese alternatiivi kasutamisel, sest esimesel puhul oleks Eesti kasutanud sõjalist vastupanu ja seega
mõistusele / intellektile või faktimälule. Põhilisem mõjustuspsühholoogiast: 1) Tutvusefekt - usutakse või eelistatakse rohkem tuttavat isikut või teabeallikat. 2) Subjektiivse tõe reegel - kui mõjustatav inimene jääb uskuma, et saadud teave on tõene või ausalt esitatud. 3) Assotsiooniefekt - subjektiivselt tajatud põhjuslik või ühekuuluvuse seos. 4) Argumentum ad hominem - kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. 5) Apelleerimine kaastundele või inimeste abivalmidusele - osutab müjustamise iseloomule just apelleeringu asjakohasus, mitte aga apelleering kui selline. 6) Meie-tundele ja enamustele apelleerimine. 7) Lihtsate liigenduste kasutamine - inimesed väldivad psüühilist pinget, infostressi ja ebamäärasust. 8) Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile. 9) Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla. 10) Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta.
- TE QUOQUE (sina ka) alaliik: Arutlusviga esineb kui lükkame tagasi kellegi soovituse hoiduda mingist tegevusest tuginedes eeldusele, et soovitaja ise ei hoidu sellest. (soovitab suitsetamise maha jätta, aga ise suitsetab) - Korrelatsioonist põhjuslikkuse järeldamine: eeldatakse, et kui kaks asja esinevad koos, siis on üks teise põhjuseks - Apelleerimine teadmatusele: see arutlusviga esineb, kui väidetakse, et kuna p’d ple tõestatud, siis peab see olema väär. (UFO’sid ple tõestatud, siis järelikult UFOsid ple olemas) -Perfektsionistlik arutlusviga: esineb, kui lükkame tagasi mingisuguse tegevuskava põhjendusel, et see ei lahenda täielikult probleemi (taimetoitlus ei lah. loomade kannatusi)
olemasolevate erinevate enamvähem võrdsete omadustega toodete või teenuste vahel, millest inimesele tõepoolest kasu on; kujundab inimeses varem mitte olnud hoiakuid ja arvamusi, sundides teda muutma esialgseid valikuid ja ihaldama objekti/teenust, mida ta eelnevalt ei ihanud. Põhilisem mõjustamispsühholoogiast: 1. Tutvusefekt 2. Subjektiivse tõe reegel 3. Assotsiatsiooniefekt 4. Argeumentum ad fominem(mingem isiklikuks) 5. Apelleerimine kaastundele või abivalmidusele 6. Meietundele ja enamusele apelleerimine 7. Lihtsate liigenduste kasutamine 8. Apelleerimine enesearmastusele, uhkustundele ja snobismile 9. Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla 10. Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta 11. Positiivne programm 12. Hoiakute loomine sõnavaliku abil 13. Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega 14
ajaloos. Tolleaegsed teoreetikud vaidlesid selle üle, kas kirikus tuleks jutlustada "lihtsas stiilis" või "suures stiilis". Mõlemad stiilid pärinesid kreeka ja ladina klassikalistest ettekirjutustest: "suure stiili" näited olid pärit Cicerolt ning "lihtsa stiili" näited atika traditsioonist. (Aava 2003: 31) Cicerot jäljendavat stiili iseloomustas emotsionaalsus ja välised efektid, atika stiili eesmärgiks oli pigem argumenteerimine ning apelleerimine mõistusele. Barokkajastu eelistas loomulikult emotsionaalset stiili, mistõttu tolleaegne jutlus oli ülespuhutud, teatraalne, väliseid efekte taotlev. Tolle aja pateetilise jutlusega kaasnesid visuaalsed ja dramaatilised efektid. Näiteks hoidis jutlustaja käeulatuses surnupealuud, millele pani pähe erinevaid peakatteid - mütse, parukaid, kiivreid, kroone. Mõni jutlustaja pidas surnupealuuga dialoogi. Kuulajate psühholoogiliseks
1. Vastutuse eitamine: teod on isiku tahtest sõltumatud. Vastutust kannavad vanemad, halvad kaaslased, agulikeskkond, alkohol jne. 2. Kahju eitamine: teod ei tekitanud kellelegi kahju. 3. Ohvri eitamine: antud tingimustes polnud kahjutekitamine vale, vaid pigem õiglane kättemaks või karistus. 4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne. 5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised. Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) (kontrolliteooria) - Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid? Teeksime, kui julgeksime! - Hälbivalt käituvad need, kes on vabad konventsionaalse ühiskonna inimsuhetest ja institutsioonidest. - Konformsust ja sidusust tekitavad nelja tüüpi reeglid mida nõrgemad need on, seda tõenäolisem on
a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f
Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: · referente sõltuvus · infosõltuvus · autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: · soovikohasele käitumisele motiveerimine · isiksuslik meeldivus · vägivald (psüühiline, füüsiline) · demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama.
Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: referente sõltuvus infosõltuvus autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: soovikohasele käitumisele motiveerimine isiksuslik meeldivus vägivald (psüühiline, füüsiline) demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama.
kaitsmisprotseduuri lühikese lõppsõnaga. BT hindamisel arvestab komisjon: · püstitatud eesmärgi lahendamist (sh ülesehituse ja sisu vastavust püstitatud eesmärgile), · teema valdamist, · töö tulemuste vormistamist, · üliõpilase esinemist kaitsmisel (ettekanne, diskussioon). 9 Komisjon teatab töö kaitsmise tulemuse kaitsmisega samal päeval vahetult pärast protokollide vormistamist. 7. Apelleerimine Kui üliõpilane ei nõustu kaitsmisel saadud hindega või kaitsmisprotseduuriga, on tal õigus esitada instituudi direktorile kirjalik protest viie tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Direktor moodustab kolmeliikmelise komisjoni, mille koosseisu ei kuulu kaitsmiskomisjoni liikmed. Apellatsioonikomisjon vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse direktorile teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates protesti esitamisest. Direktor teatab
Vajadusel lisatakse kõige olulisemad arvandmed, joonised vms. 3.3. Sisukord Sisukord kirjeldab töö struktuuri. See sisaldab iga alaosa pealkirja ja vastavat lehekülje numbrit. 6 3.4. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1. Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2. Töö eesmärgi sõnastamine: millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mida nähakse uurimistöö lõpptulemusena. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4. Töö ülesehituse selgitamine. 5. Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. 6. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik).
4.1. Klassikalised manipuleerimisvõtted · Sildikleepimine · Sädelev umbmäärasus · Enesekindel väide · Ühine platvorm · Kaarditrikid · Hinnangu ülekandmine 4.2. Muud demagoogiavõtted · Taandamine lihtsatele skeemidele (stereotüüpidele) · Mängimine vastuvõtja tunnetel (lisaks ülaltoodule) - Mett moka peale - Süütunde ärakasutamine - Vastuvõtja kasule apelleerimine - Ähvardamine - Ootuste ärakasutamine · Vastase väidete pööramine pea peale, tõlgendamine enda kasuks, ebameeldiva ignoreerimine, kontekstist väljakiskumine · Tähelepanu kõrvalejuhtimine 12 · Teadlik loogikarikkumine, argumentatsiooni aluse vahetamine, valede järelduste tegemine · Iseenda teenete ja asjatundlikkuse rõhutamine
2)tegutsemise järk protesti struktureerimine,liikumine moodustub ja tegutseb Juht: Fanaatik teevad liikumise teoks 3)Adaptsioonijärl stabiilsuse struktureerimine,liikumine kas saavutab edu,surutakse maha või erkonnastub Juht :Teoinimesed vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest 1 Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda? 1)Autonoomia tegutseb teistest kodanikeühiskonna osadest eraldi 2)Apelleerimine püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada,neid kaasa haarata 3)Teiste kõrvaldamine otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas,püüdes neid kõrvaldada 4)liikumine läheb teistest mööda (4) Parteid ja huvirühmad 1 Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm on ükskõik missugune rühm kui ta on piisavalt terviklik,et esitada teistele nõudmisi. Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule!
tavad järeldused. Ent see, et enamik meist vajab mingi näite abi, et neist järeldusist teadlikuks saada, ei näita, et seos nende ja ak- sioomide vahel poleks puhtloogiline seos. See näitab vaid, et mis puutub ülesandesse sooritada väga abstraktseid arutlusprotsesse ilma intuitsiooni abita, ei ole meie intellektid võrdsed. Teisisõnu, see ei puuduta geomeetriliste propositsioonide loomust, vaid on lihtsalt empiiriline fakt meie eneste kohta. Veel enam, intuitsioo- nile apelleerimine, kuigi sel on üldiselt psühholoogiline väärtus, on geomeetrile ühtlasi ohu allikaks. Tal tekib kiusatus teha oletusi, mis on juhuslikult tõesed mõne konkreetse kujundi puhul, mida ta illustratsioonina kasutab, kuid mis ei tulene tema aksioomidest. Tegelikult on näidatud, et selles oli süüdi ka Eukleides ise ning et järelikult on kujundi olemasolu mõne tema tõestuse puhul ole- muslik (vrd Black 1933: 154). See näitab, et tema süsteem, nagu
3) transitiivsed, 4) reformeerivad. Suhe modernisatsiooniprotsessi: 1) moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised), 2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). Liikumine ja ühiskond Autonoomia. Ei vaja teisi kodanikeühiskonna osi ja tegutseb neist sõltumatult (kultuurilised) Apelleerimine. Püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada, neid kaasa Teiste kõrvaldamine. Otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas, kuid püüab nende struktuuri muuta ja neid kõrvale suruda (leninism- Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted Sotsiaalne liikumine: laiahaardeline, mitte vä-ga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et
Loetelu igal tasandil peab olema vahemalt kaks alapunkti. Kogu too ulatuses tuleks kasutada uhtset loetelude esitust ning valtida paljude erinevate stiilide kasutamist. 9) Sissejuhatuses ei tule välja tuua… - Uurimusküsimused Sissejuhatus. Sissejuhatusel on jargmised peamised ulesanded: - Teema valiku pohjendamine. Pohjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine voi teema valiku isiklikud motiivid. - Too eesmark ja selle piiritlemine: mida ja miks toos kasitletakse ning millele otsitakse jargnevas uurimuses vastust; miks on selline probleemipustitus vajalik ning kus uurimistoo tulemused voiksid leida kasutamist ja arendamist. - Eesmargi saavutamiseks pustitatud uurimisulesannete piiritlemine: millised
Selleks, et vastav programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16, paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja suurus 14/13, paks) olema märgistatud pealkirjadena. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. 6.3. Sissejuhatus 15 Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded: 1) Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas, et see on huvitav). 2) Töö eesmärgi sõnastamine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud. 3) Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4) Töö ülesehituse selgitamine. 5) Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. Varasemad uuringute mainimine, mis
märgistamine) } Kuriteo ajendite kõrvaldamine (eesmärgiga vähendada vägivalla- ja vandalismiakte) } Käitumisreeglite kehtestamine (firmades telefoni või sularaha kasutamiseks kehtestatud nõuded, kindlad raamatupidamise ja inventari kontrollimise nõuded) Kuriteo vabanduste kõrvaldamine } Kindlad reeglid (nt üürileping, käitumisreeglid jne) } Kindlad juhised (nt “Mitte parkida”, “Eravaldus” jne) } Apelleerimine südametunnistusele (nt kiirustabloo, sõiduvarguse sildid) } Seaduskuulekuse aitamine (nt prügikastide, WC-de paigaldamine) } Alko- ja narkotarbimise kontroll (alkomeetrid pubides, alkoholivabad üüritused jne) Kuritegevuse ümberpaiknemine } ajutine – kuritegu pannakse toime teisel ajal } taktiline – kuritegu pannakse toime teisel viisil } eesmärgiline – kuritegu pannakse toime teise objekti suhtes }
praktikas kohtame enamasti apelleerimist suhteliselt kõrgematel hierarhia tasanditel asuvatele vajadustele. Esikohal seisavad eneseteostuse, prestiizi, sotsiaalse positsiooni jms. saavutamise vajadused. Madalamatest vajadustest on olulisena reklaamiapellatsioonides säilinud seksuaalvajadus. Sageli leiab kasutamist suhtlemisvajadus. Positiivse tendentsina märkigem, et suurenenud on esteetilistele vajadustele apelleerimine. Selleks, et vajaduse mõju saaks ilmneda, on tarvis tarbija teatud subjektiivset seisundit, mis tekitab, säilitab ja suunab käitumist teatud eesmärgi saavutamise suunas. Reklaamipsühholoogia seisukohalt pakub huvi just see, et motivatsiooni tulemusena kujuneb soov(iha) omandada reklaamitav toode (tarbida reklaamitavat teenust). (Bachmann., Huik, 1998:36) 10 2
seisvad poliittehnoloogid Stanislav Belkovski ning Gleb Pavlovski, kui nimetada mõnd avaliku arvamuse mõjutajat. Läkituses Venemaa Föderatsiooninõukogule 131 2005. aastal nimetas president Vladimir Putin Nõukogude Liidu hukku (крушение) sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks. Mõned eksperdid on sellest välja lugenud avalikku soovi Nõukogude Liit sisuliselt taastada.1 Apelleerimine mineviku sümbolitele (näiteks suur võit 1945, riigihümni meloodia, punalipp armee lipuna) on poliitilise protsessi juhtimise mõjus instrument. Jegor Gaidari sõnul domineerib Venemaa avalikus arvamuses praegu nii- sugune maailmapilt: 1) 20 aastat tagasi eksisteeris stabiilne, arenev, võimas riik – Nõukogude Liit; 2) kahtlased ja veidrad inimesed (võimalik, et välismaa agendid) mõtlesid välja poliitilised ning majanduslikud reformid; 3) nende reformide taga-
teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi; oskab leida infot ühiskonna kohta; oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja ühiskonnas, kaitsta oma huve ja õigusi; kujundab välja oma seisukohad käsitletavate teemade kohta ja oskab neid kaitsta; suhtub kriitiliselt massimeedias avaldatusse. MÕISTED Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks
Lumunga pöördus sellises olukorras ÜRO poole ja palus saata sõjavähe, et ära hoida anarhia ja separatismitendentsid maha suruda. Väed on riigis kuni 1964. aastani ning on tasakaalustavaks jõuks, aga väga aktiivselt ei sekku, mis Lumungale ei meeldi – ta arreteerib enda opponendid ja pöördub Nõukogude Liidu poole abipalvega. Venelased kartsid, et Kongost võib saada NATO baas ja juba 1960. aastatel üritas NSV Liit viia sinna oma raadiotehnikat. Lumunga apelleerimine Moskvale tegi aga USA rahutuks, kuna just oli võimule tulnud Castro ja ei tahetud kommuniste Aafrika keskmesse. 14. septembril 1960. a teostab kolonel Mobutu, keda toetavad USA ja Belgia, riigipöörde. Tekkib kaksikvõim Kasavubu-Mobutu, lõpuks läheb võim ikkagi föderalistidele. Presidendika saab Joseph Kasavubu. Jaanuaris 1961. a Lumumba arreteeritakse, saadetakse Katangasse ning hukatakse, sealjuures belgia ohvitserida juuresviibimisel
seisundiga (sh tervise kahjustamine). 4. Tervisekäitumise muutmine: terviseuskumuse mudel Hoiakute muutmine ja tervisekäitumine. Hoiakute muutmise lähenemised eeldavad, et kui anname inimesele korrektset infot tema kehvade terviseharjumuste tagajärgede kohta, võib inimene olla motiveeritud neid harjumusi tervislikkuse suunas muutma. Lähenemisviisid hoiakute muutmiseks on: harimisele keskendumine, hirmule keskendumine ja terviseusukumuse mudel. Hirmule apelleerimine- see lähenemine eeldab, et kui inimesed kardavad, et mingi kindel terviseharjumus kahjustab nende tervist, muudavad nad käitumist, et oma hirmu vähendada. Terviseuskumuse mudel: The Health Belief Model (Hochbaum, Rosenstock). Kõike mõjukam hoiakute teooria selle kohta, miks inimesed praktiseerivad tervisekäitumisi. Seda, kas inimene rakendab teatud tervisekäitumist, saab mõista teades kahte tegurit: · Kas inimene tajub ohtu enda tervisele;
olnud Eesti eliidi eesmärgiks mitte vaba rahvusriigi loomine, vaid Eesti autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. 1917. aasta teisel poolel oli võrdõigusliku osariigi saavutamise mõte ülekaalus. Esmakordselt tehti pikaajalisemaid plaane Eesti tuleviku kohta peale Saksa vägede Riia vallutamist. Maanõukogu koosoleku võttis sõna Jaan Tõnisson, kes väitis, et Venemaa on surmani haige ja Eestil pole Venemaalt enam kaitset saada. Tõnissoni arvates võiks kolmas võimalus olla apelleerimine Atandi riikidele - võiks saada Atandilt moraalset toetust - mõelda tulevikus võimalusele luua lääneriikidele tuginev Balti puhverriik. Tõnissoni mõte tekitas teravaid sõnavõtte, aga enamus kõnelejaid jäi seda meelt, et tegemist on utoopiaga ja Eesti eesmärgiks peab jääma võrdõigusliku osariigi staatus Venemaa koosseisus. Karl Ast ütles oma kõnes, et parim oleks Eestile kuulutada välja iseseisev riiklus, aga see pole aga võimalik. Asti mõttest haaras kinni Tõnisson, et
Omamoodi vastandiks moonutustele kohanevaile mälestustele on mälusähvatused, mis püsivad detailseina ja täpseina väga pikka aega (võib-olla isegi kogu inimese eluea jooksul. Mälestuste püsivus, muutumatus on (oleksid) erakordselt olulised mälu omadused juriidilises kontekstis. Tunnistajate puhul oleks ideaalne, kui nende mälu sisu ei mõjutaks ei aeg ega ükski muu tegur. Tegelik elu paraku tõendab igal sammul, et tunnistajate mälu on moonduv ja ekslik ning liigne mälule apelleerimine tunnistustes võib tegelikkuses toimunu kohtule vääras valguses esitada. Hüpnoosi käsitledes oli juttu sellest, hüpnoosi üritatakse kasutada tunnistajate mälu parandava vahendina, ent see ei anna usaldusväärseid tulemusi. Meeleolust sõltuva mälu alased uurimused on küll vasturääkivate tulemustega, ent osutavad siiski olulisele probleemile positiivses meeleolus olles näib olevat lihtsam meenutada positiivseid mälestusi ja vastupidi
annaabi.ee 
