... 5 2.2.1 Rensis Likert .................................................................................................5 2.2.2 Juhtimise võrkmudel..................................................................................... 6 2.3 Situatsiooniteooriad..............................................................................................7 2.3.1 Fiedleri mudel................................................................................................7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria........................................8 2.4 Motivatsiooniteooriad ......................................................................................... 8 2.4.1 Maslow vajaduste hierarhia...........................................................................8 2.4.2 McClellandi teooria.....................................................................................10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria...........................
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase
omanud esemetelt. DNA restriktsioonanalüüs: DNA- sõrmejäljed DNA-analüüsi edasine areng · Proovitakse teha kõike veelgi efektiivsemaks, lihtsamaks ja odavamaks · Riik peaks analüüse rohkem inimestele kompenseerima · Analüüs peaks olema kättesaadavam erinevates asutustes · DNA-analüüsist ei tohiks saada vabalt leviv teenus - kindlad reeglid ja kokkulepped on hädavajalikud Ajalugu · 1952.a leiti kinnitust Hersey ja Chase poolt, et DNA on pärilikkuse kandja · 1953.a - avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. · 1983.a PCR ahelreaktsiooni leiutamine Kary Mullise poolt · 1988.a suudeti eraldada puhas termostabiilne DNA polümeraas Kasutatud materjal · http://www.ebu.ee/doc/DNA_analuus.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Desoks%C3%BCribonukleiinhape · http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/sissejuhatus.htm · http://arhiiv2.postimees
16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? 17. Struktuuri liigendamise erinevad võimalused, nende eelised ja puudused. 18. Mehhanistlik organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? 19. Orgaaniline organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? 20. Selgita erinevusi liidri ja juhi vahel. 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt. 22. Selgita Fiedleri olukorda arvestavat liidristiili valikut. 23. Selgita Hersey- Blanchard`I mudeli järgi, kuidas on omavahel seotud liidristiil ja järgijate valmisolek ülesande täitmiseks. 24. Millest sõltub motivatsioon ja töörahulolu F. Hertzbergi 2 mudeli teooria järgi? 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste (V. Vroom) kui võrdsuse (S. Adams) teooria puhul. 26. Kuidas motiveerida inimest Skinneri teooria põhjal. Käitumise muutmise võimalused. 27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleksid motiveeritud ja töötaksid efektiivsemalt? 28
tegelema konflikti lahenduse otsimisega. Meetodit rakendatakse tüüpiliselt ühiste tööülesannete määramisel, kus tulemus sõltub mõlemast osapoolest ja selle saavutamiseks ollakse sunnitud leidma lahendus, mida mõlemad aktsepteerivad. Koostöömeetodit võib pidada parimaks lahenduseks, sest toimub osapoolte areng ja erinevate vaatepunktide omandamine. Maaja Vadi (2004:194) kirjutab, et Joonis 1, Hersey ja Blanchard mudel konflikti lahendus on olukord, kus tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Hersey ja Blanchard (Vadi, 2004:194) konstrueerisid mudeli (Joonis 1), kus probleemi lahendamisel arvestatakse ülesannet ja inimestevahelisi suhteid. Mudelis on vastavad käitumisviisid paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi: Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 8
Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene- mine, mille järgi juhtimine on planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli- mine, siiani kasutusel, kuid muudetud kujul
Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene- mine, mille järgi juhtimine on planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli- mine, siiani kasutusel, kuid muudetud kujul
arusaamatuste lahendaja. 17. Iseloomustage juhtimist ja eestvedamist. Tooge näide. Eestvedaja on töötajate motiveerija, eesmärkide seadja ja aitab eesmärgid elluviia. Eestvedaja võib olla ka üks töötajatest. Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus.
Selles protsessis tuleb läbida palju etappe, mis on nii profesionaalsed kui ka isikliku arengu etapid. Allikate loetelu Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (13.10.2012) Peets E. 2006. Fazer Amica juhtide poolt rakendatavad juhtimisstiilid ja nende eripärad Hersey-Blnchardi meetodi põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond Levald H. 2010. Kvaliteedijuhtimine ja selle rakendamine avalikus juhtimises (online) http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14298&op=archive2 (13.10.2012) Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (14.10.2012)
Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 2 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist:
Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 2 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist:
alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. 5. Kirjeldage eestvedamise protsessi Eestvedamise protsess hõlmab endas ühe inimese positiivset mõju paljude käitumisele ja toimub valdavalt läbi eeskuju ja veenmise protsessi ning seetõttu on liidri ja tema järgijate vaheline mõjusuhe. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Sarnased: Mõlemad on maatriksstiilis. 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? Autoritaarne - kõik õigused ja vastutus on liidril, töötajatele antakse selgelt määratletud tööülesanded
mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. 8) Milles seisneb Fiedleri sõltuvusteooria? Fiedleri sõltuvusteooria seisneb ülesande- ja suhetekeskse juhi väljaselgitamises ning juhtimisstiilide tõhususe uurimises olenevalt olukorrast. Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 9) Vali Hersey´ ja Blanchardi eestvedamise teoorias toodud neljast eestvedamise stiilist üks ning too välja selle kolm juhtimisalast põhimõtet. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: range tegevuse koordineerimine distantsi loomine ja hoidmine alluvatega ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine
organisatsioonile pühendumine. 21. Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisatsioonis Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab 22. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria Situatiivse teooria mudel. Juht peab valima oma käitumist vastavalt sellele, milline on tema keskkond. Eelkõige peab juht keskkonnas jälgima seda, et millised on tema järgijad, alluvad või need inimesed, keda tema peab juhtima. Vastavalt sellele peab tema valima oma käitumise. Toetav käitumine Toetamine Nõustamine (S3) (S2) Delegeerimin Käskimine e (S1)
3 olukorra kriteeriumit: · liidri ja realiikme suhted- alluvate usaldus ja usk oma liidri suhtes · ülesande määrateletus- kas kõigil on teada mida nad peavad tegema · positsioonivõim- tugev või nõrk. Äris tugev, MTÜ s nõrk fiedleri uuringust selgus,et ülesandele orienteeritud juhid on efektiivsemad nii soodsas kui ebasoodas olukorras. Suhtele orienteeritud juhid on edukad mõõdukalt soodas keskkonnas 23. selgita Hersey-Blancardi mudeli järgi, kuidas on omavahel seotud liidristiil ja järgijate valmisolek ülesande täitmiseks Hersey blancardi mudel arvestab peale inim ja ülesandekesksuse ka alluvate valmisolekut ehk tegutsemisküpsust, kus alluv on: · Madal valmidus, võimetu ja ükskõikne või ebakindel- sobib sundiv, käskiv stiil. Juht annab täpsed juhised ja kontrollib täpselt nende täitmist · Võimetu, kuid innukas või enesekidel alluv- veenev, müüv stiil- juht selgitab
Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. (Mullins 1993) 2. Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi? Isikuomaduste teooria o Erilise isiksuse teooria o Liidri roll Käitumuslikud teooriad o Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks o Eestvedamis(juhtimis)stiilid Situatsiooni ehk olukorrateooriad o Fiedleri sõltuvusteooria o Hersey ja Blanchardi mudel 3. Mis on erilise isiksuse teooria? Liidriks sünnitakse, mitte saadakse Sadade isiksuseomaduste ja muude omaduste kombinatsioon määrab inimese võimaliku edu liidrina Kaks eestvedaja tüüpi: o Traditsioonilised liidrid selleks sünnitakse (troonipärijad) o Karismaatilised liidrid rahva hulgast esile tõusnud 4. Kirjeldage lühidalt Hershey-Blanchardi mudelit (pikk küsimus)
Tehiskeskkond o Tehnoloogia o Kujundatud keskkond o Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud o Kliendirahulolu on olulisim o Töötajate võimalus enesest lugu pidada on oluline o Loeb ainult tulemus Baasarusaamad e. tõekspidamised o Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. Baasarusaamad on alateadlikud ja nähtamatud. 5.5 Mis on Hersey-Blanchard maatriks? Antud maatriks kajastab 4 juhtimisstiili vasatavalt suhetele ja tegevusele orienteeritusele. See näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, et kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. 15 Juhtimise alused Madal Kõrge
Eesmärgiks probleemide lahendamine, ühisettevõtmised, toetuse väljendamine. Probleeme tekitab see, et tipus ja esmatasandil asuvate inimeste mõttelaad on erinev, ettekujutus asjade tähtsusest ja väärtusest ei ühtu. Mitteametlik suhtlemine kujuneb liikmete vajaduste kohaselt ja sõltub nende omavahelistest suhetest. Selline ametlikust hierarhiast sõltumatu kontaktiloomisvõimalus tõstab esiplaanile inimeste võrdsuse. Sageli saadakse info just mitteametlikke kanaleid pidi. 26. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria 27. Juhtimine võrkmudel Võrkmudel on ülesehituselt sarnane hierarhilisele mudelile. Mõnevõrra on avardunud omaniku ja alluva mõisted ja võimalused. Alluval võib võrkstruktuurilises andmebaasis olla mitu omanikku ja mitu alluvat. See põhjustab mõne kirje lisamisel või kõrvaldamisel baasist palju ümberkorraldusi. (Athena e ülesandele orienteeritud) 28. Juhi ja liidri erinevused
kust osta toormaterjali jne informatsioon liigub protsessis osalevate inimeste vahel protsessi tegevuste teostamise eeltingimus 11. Juhtimine Henry Fayol prognoosimine ja planeerimine, organiseerimine ja ülesannete kätteandmine, Mõisted kordamiseks 2 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava koordineerimine ja kontrollimine Paul Hersey töötamine koos ja läbi inimeste ja gruppide ning teiste ressursside (vahendid, kapital ja tehnoloogia), et täita organisatsiooni eesmärke Juhtimiseks on vaja informatsiooni kõikide tegevuste jaoks, mis on seotud otsustamisega, kuidas organisatsioonis tegutseda otsustamine erinevate tegutsemisviiside vahel valiku tegemine informatsioon vähendab juhi ebakindlust ja riski 12. Juhtimistasemed ja nende iseloomustus eristub üksteisest vastutuse ja volituste suurusega
5) meeldivuse autoriteet, toob kaasa kohustumuse. Neil tüüpidel on mitmeid ühiseid tunnuseid. Sõltuv. järgijate veendum. ja usust, mida mõjut. juhi om. ja käitum. Mõjuv. tüüpide kasut. on juhi poolt rakend. juhtimisstiili aluseks. Et tõhusalt kasut. kõiki mõjuallikaid on vaja rakend. neid ausalt, eetiliselt ja põhjend. Juht peaks arvest. oma isiks. olem. ja senise juhtimiskogem. 14 11. Fiedleri ja Hersey-Blanchard'i eestvedamise teooriad. Eestved. - in. mõjut. läbi veenmisprotsessi suhtlem. kaudu. Kasut. eri võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute iseäras. jm. asjaoludest. Situatiivse lähenemise e. olukorra teooriad (1960-1970). Algul väideti, et eri olukorrad eeld. eri isiksusi, hiljem eeldati aga juhilt universaal. võimeid ja oskusi rakend. eri juhtimisstiile olenevalt olukorrast
eesmärkide selgus, töö rutiinsus või loovus; positsioonivõim, mis võib olla tugev(äri) või nõrk(vabatahtlikus organisatsioonis) ja ametikoha autoriteet. Need kolm muutujat annavad 8 olukorda, kus juht peab ennast teostama (joonis lk 173). Ülesannetele orienteeritus = juhid toim efektiivsemalt soodsamas ja ebasoodsamas olukorras; suhetele orienteeritud olukorras edukamad mõõdukalt soodsas olukorras. 23. Selgita Hersey- Blanchard`I mudeli järgi, kuidas on omavahel seotud liidristiil ja järgijate valmisolek ülesande täitmiseks. Lisaks inim- ja ülesandekesksuseon alluvate valmisolekust ehk tegutsemisküpsusest eristades 4 olukorda: Järgija valmisolek kõrge keskmine keskmine Madal R4 R3 R2 R1
o otsese juhi liidristiilid; o rühmanormid; o kontrolli ulatus; o välisohud ja surve; o organisatsioonikultuur. 210. F.Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: o Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; o Olukorra kontrollitavusest o Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 211. Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria 212. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Käskiv 2. Selgitav 3. Osalev 4. Delegeeriv 213. 3. Selgitage McKinzey 7S teooriat. 214. 7 S-i teooria - McKinsey 215. Juht 216. Strateegia (strategy)
· Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse · Nõuküsimine · Üksteise ideede,nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine: · Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine: · Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 63. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. SARNASUSED?? 64. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) Stiil Autoritaarne Demokraatlik Passiivne
rahulolu taseme. Kuigi jooniselt 6 võib jääda mulje, et autokraatlik on halb stiil võrreldes demokraatlikuga (viimane tagab üldjuhul töötajate kõrgeima tööga rahulolu), siis see pole päris korrektne järeldus. Autokraatliku stiili tuleb kasutada vajadusel tasakaalustatult demokraatliku kõrval (eelistatuim kriitilistes, juhi kiiret reageerimist vajavates olukordades). Muud juhtimisstiilide jaotused tulenevad pigem erinevates konkreetsetest juhtimismudelitest (näiteks Hersey-Blancardi juhtimismudel). Muud jaotused: · traditsioonilised juhtimisstiilid: patriarhaalne, autokraatlik, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne, liberaalne; · dimensionaalsed: suhetele ja ülesannetele orienteeritud juhtimine; · levinumad: integreeriv, osalev, delegeeriv, karismaatiline. Tannenbaum-Schmidti kontiinum (Joonis 7) aitab selgitada juhtide/liidrite käitumise äärmusi autokraatlikkust ja demokratlikkust. Praktikas käituvad juhid siiski kuskil seal
ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine – Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine – Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge- madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 8 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus?
parandamist vajav juhtimine 9/1 – juht orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine 1/9 – juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: „küla- klubi“ juhtimine 5/5 – juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: „Kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 61. Eestvedamise situatsiooniteooriad Hersey-Blanchardi järgi on neli eestvedamisstiili, mis rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma: 62. Motivatsiooni mõiste • Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. • Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. • Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna.
ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine Selgitamine – Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine – Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge- madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 8 7. Millised on põhilised eestvedamisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus?
Kaasahaaramine Inimeste kaasamine neid mõjutatavate otsuste tegemisse, nõuküsimine, üksteise ideede, nõrkuste ja tugevuste üle arutamine. Selgitamine Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele asjaosalistele arusaamiseni. Selgete otsuste tegemine Otsus tehtud, tuleb see otsekoheselt viia kõigini, keda see puutudab. 6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge-madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal). 7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili)
Haardelt ulatuslikum Haardelt kitsam 3. Nimeta tähtsamad eestvedamisteooriate alaliigid, too vähemalt üks näide igast liigist. Isikuomaduste teooria erilise isiksuse teooria, liidri rollid Käitumuslikud teooriad Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks, eestvedamise(juhtimise) stiilid Situatsiooni ehk olukorrateooriad Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey ja Blanchardi mudel 4. Nimeta vähemalt 5 Sinu jaoks olulisemat liidri omadust. Põhjenda. Kohanemisvõime Võime ennast kehtestada Kõrge saavutusvajadus Julgus võtta vastutust Alluvate kiitmine ja tänamine 5. Mis on Ohio-Michigani ja Blake-Mountoni maatriksi põhiline idee? Püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil keskenduda inimestele või toodangule, faktoreid (inimesele ja toodangule orienteeritus) ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. 6
samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja
1/9 – juht orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: „küla-klubi“ juhtimine 5/5 – juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, aga kumbaki ei arvesta piisavalt: „kesktee“ juhtimine 9/9 – juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 141. Eestvedamise situatsiooniteooriad Eesmärgiks on leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Hersey- Blanchardi järgi on neli eestvedamisstiili, mis rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. a) Delegeeriv stiil LIIDER – delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed. JÄRGIJA – kogenud, kindel oma võimetes hästi töötada, võib olla isegi liidrist võimekam b) Käskiv ehk autokraatlik stiil
samad seaduspärasused kirjeldanud juba 35 aastat tagasi. Nüüd levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega “tekitama”). 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja
stiilid: a) direktiivne 1) tööga rahulolu b) toetav 2) liidri c) osalev aktsepteerimine d) saavutustele 3) motivatsioon orienteeritud Keskkonna iseloomustus 13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine · Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine
Joonis 8 selgitab kuidas töötajate hoiakud ja käitumine on mõjutatud juhi eestvedamisstiilist. Selle valib juht vastavalt töötajate iseloomustusele ning keskkonnale ehk teisiti sõnastades alluvate pädevuste tase ja konkreetne olukord (ülesanne, organisatsiooni tingimused töövahendid, muud ressursid jne.) mõjutavad seda, millise juhtimisstiili kasuks juht otsustab ehk need kaks on mudelis situatiivsed aspektid. 9 13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine Müümine ehk selgitamine
322. 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: ,,küla-klubi" juhtimine 323. 5/5 juht püüab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele, kuid ei arvesta kumbagi piisavalt: ,,Kesktee" 324. 9/9 juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele: meeskonna juhtimine 325. 64. Eestvedamise situatsiooniteooriad 326. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) 327. Situatiivne eestvedamisteooria (Hersey-Blanchardi järgi) 328. Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. 329. 330. 331. Delegeeriv stiil 332. Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed 333. Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam 334. Käskiv e autokraatlik stiil 335
Juhi autoriteedi moodustavad tema õiguslikud volitused, võime karistada või tasustada. Tugevama autoriteediga juht saab alluvaid kergemini mõjutada. Kui juhi töötaja suhted on head, töö on hästi liigendatud ja juhil on piisavalt autoriteeti, siis on parem kasutada ülesandele orienteeritud stiili. Kui suhted on halvad, töö ei ole liigendatud ja pole piisavalt autoriteeti, siis sobib paremini suhetele suunatud liidristiil. 28 Hersey-Blanchardi situatsioonilise juhtimise mudel rõhutab juhi võimet kohaneda muutuvate olukordadega. Juht, kes kasutab suunavat stiili (direktive style), ütleb alluvatele, mida, kus, millal ja kuidas teha. Sobib, kui töötaja on äsja tööle tulnud, ta annab selgeid ja täpseid juhtnööre. Kui asi on selge, kuid töötajad vajavad juhatamist, siis tuleks kasutada toetavat-treening stiili (coaching style), et alluva enesekindlust tõsta
· Tööga seotud hoiakud: tööga rahulolu(vs rahulolematus), tööga seotus, organisatsioonile pühendumine. 22. Positiivne enesehinnang ja enesehinnangu probleemid organisastioonis Enesehinnang- kirjeldab mina-pilti, tunne selle kohta, kes me oleme ja mida me väärt oleme. Inimese üldine suhtumine endasse. Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab. 23. Hersey ja Blanchardi eestvedamiseteooria P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest
Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja
Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel
Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel
1726 Digital Answering Machine Wilson Jones DublLock® D-Ring Binders Lock-Up Easel 'Spel-Binder' Universal Premium White Copier/Laser Paper (20Lb. and 87 Bright) Office Star - Mid Back Dual function Ergonomic High Back Chair with 2-Way Adj Logitech Access Keyboard Crate-A-Files™ Bell Sonecor JB700 Caller ID Fellowes EZ Multi-Media Keyboard Avery 51 GBC DocuBind 200 Manual Binding Machine Vinyl Sectional Post Binders Holmes 99% HEPA Air Purifier Tensor "Hersey Kiss" Styled Floor Lamp Xerox 1906 Acme® 8" Straight Scissors Staples Metal Binder Clips Imation Primaris 3.5" 2HD Unformatted Diskettes, 10/Pack Fiskars® Softgrip Scissors Xerox 224 Durable Pressboard Binders Fellowes Strictly Business® Drawer File, Letter/Legal Size Motorola SB4200 Cable Modem Acme Kleencut® Forged Steel Scissors Newell 346 Bevis Round Bullnose 29" High Table Top Tennsco Commercial Shelving Tenex Traditional Chairmats for Medium Pile Carpet, Standard Lip, 36" x 48"
- konnast ja keskkonna nõudmistest; - keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Selle koolkonna plussiks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad, miinuseks aga on liigne rõhuasetus Selle koolkonna plussiks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad, miinuseks aga on liigne rõhuasetus keskkonnale, andmata juhile ja organisatsioonile suurt võimalust sündmusi seestpoolt mõjutada Situatsioonilise eestvedamise teooriaid on mitmeid. P. Hersey ja K.Blanchardi mudeli järgi rakendub situatiivjuhtimine tulemuslikult siis, kui on tagatud: · tippjuhi valmisolek juhtimistegevuse delegeerimiseks alluvatele, mis tähendab juhtimisõiguse delegeerimist, alluvate toetamist, abistamist, õpetamist ning võimekamate edutamist, alluvatele tagasiside andmist ja töötulemuste objektiivset hindamist. 261 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 112-113 262 Kulno Türk. Personali juhtimine ja eestvedamine
annaabi.ee 
