Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused
Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. 44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48
Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et nõrgal valuutal on kõrgem intressimäär, sest on rahabaas
Struktuur: 23. Valuutaturu tasakaal 24. Intressimäärade muutuse mõju vahetuskursile 25. Rahanõudlust mõjutavad tegurid 26. Rahaturu tasakaal Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja
tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT = L1 (Y ) L1 > 0 L1 äritehingute nõudlus P Raha nüüdisväärtus FV PV = FV raha tulevikuväärtus (1 + r ) n r - intressimäär
Väljastatud tsekk suurendab ringluses olevat raha. Tsekk on rahaga samaväärne maksevahend. Selle eest võib osta kaupu ja teenuseid. Tsekk võib jääda ringlusesse. 4. Tseki lunastamine Laenu saaja võib ise panka tulla ja tseki rahaks vahetada. Ta võib selle eest osta ka kaupu ja tseki vahetab rahaks kaupmees. Aktiva Passiva Peale tseki lunastamist on panga seis sarnane 2. punktis kirjeldatuga. Rahapakkumine väheneb endisele tasemele. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja on näitaja, mis kirjeldab kuidas hoiustatud summa võib suurendada rahapakkumist. Rahakordaja arvutamiseks jagatakse arv "sada" pankade kohustusliku reservimääraga. Kuna Eestis on kohustusliku reservimäär 10%, siis See tähendab hoiustatud 1 000 kr võiks rahapakkumist suurendada 10 korda ehk 10 000 kr võrra.
Kui riik suudab selle kõigega kiiresti toime tulla, suudab välja mõelda probleemile lahendusi siis on mõju märgatavalt nõrgem. Kui riigile, kes ei tea, mida sellises olukorras ette võtta ning probleem ei leia kiiret lahendust. Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine. Lõpuks võib tekkida riigis inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus.
Mitteaktiiv cr +rr + xr Tööjõud Tööjõud ne ne rahvastik rahvastik ma raha tegelik multiplikaator e võimendi M rahapakkumine Töög Töögaa Töötu B rahabaas h õivatud hõivatud cr sularahamäär töötuse määr = rr kohustuslik reservimäär töötud töötud xr lisareservimäär 100= 100 M V =P Y (T ) tööjõud hõivatud +töötud
· Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika · Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. · Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika · Vahendid: avaturu ostud, diskonomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. · Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank
Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Mida kõrgem on intressimäär,seda rohkem soovivad inimesed hoiustada, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka
säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine valitsuse poolt vastavalt konkreetsele majandusolukorrale, Keskpank teeb otsuseid. Defitsiidiga finantseerimine Avaliku sektori kulutuste finantseerimine laenu abil, et katta vahet, mille võrra avaliku sektori kulutused ületavad maksutulusid Riigivõlg Riigieelarve akumuleerunud defitsiitide summa. Eelarve puudujääk Olukord, kus avaliku sektori kulud ületavad tulusid. Kitsas rahapakkumine (M1) Sularaha majanduses, jooksvad arved kommertspankades. Laiem rahapakkumine (M2) Lisaks M1le sisaldab see tähajalisi hoiuseid ja välisvaluutahoiuseid. Reservisuhe Kommertspankade poolt loodava raha/deposiitide hulk tuleneb reservisuhtest. Selle alandamine>pangad saavad rohkem laenata, selle suurendamine> Keskpangad on sunnitud laene tagasi saama ja nende andmist piirama. Raha loomine pankade poolt Pangad loovad raha mitmekordistades hoiuseid. Keinsistlik majanduspoliitika
c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ................ ning AD kõver nihkub:
muutusest Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust · Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku Rahapakkumine · Rahapakkumise definitsioonid: M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS)
Kasutatav tulu Id-plaanitud investeermis,-, Tarbimisfunktsioon L-tööjõud C=C0+c Yd L-laenud Tarbimise piirkalduvus LAC-pika perioodi keskmine kulu M-import Keskmine tarbimiskalduvus M-rahapakkumine Sääst MC-piirkulu MP-piirprodukt Keskmine säästmiskalduvus MPC-tarbimise piirkalduvus MPM-impordi piirkalduvus Säästmise piirkalduvus MPS-säästmise piirkalduvus Kogukulutused MR-piirtulu
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Deflatsioon muudab majanduse passiivseks, tarbimine muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei
Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb)
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi.
o Makroökonoomika põhinäitajate väärtused kujunevad erinevatel turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul : kaupade ja teenuste(hüvitiste) turg; tootmistegurite turg; rahaturg, kapitaliturg o Makromajandusteooria areng: o varasemad käsitlused: o eelkäijah(vanaaja valitsejad ja filosoofid) o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776)
• Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel
h l 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist. Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine. Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress. Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on nominaalne rahapakkumine korrigeeritud hinnaindeksiga, seega: MS = M0 / P Kuii aga eeldada, K ld d ett raha h pakkumine
Kohustuslik reservimäär Kohustuslik reserv osa hoiustest, mille kommertspangad peavad paigutama reservina keskpanka Eesmärgid: Luua varasid, mida pangakriiside puhul kasutada Kontrollida rahapakkumist ja laenukasvu Majanduspoliitiline kontroll pangandussektori likviidsete vahendite üle, mida pangad saavad klientidele välja laenata Eestis on kohustuslik reservimäär 10% Kohustusliku reservi mõju rahapakkumisele Rahapakkumine kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal ja finantsvaradega tehinguid sooritades Kohustuslik reservimäär mõjutab märkimisväärselt rahapakkumist ja osaliselt ka laenupakkumist Kohustusliku reservimäära pöördväärtust nimetatakse rahakordajaks (m=1/r) Rahapoliitika puudused Rahapoliitikat ei saa kasutada kodumaise hinnataseme stabiliseerimiseks Puudub lühiajaline võimalus rahapoliitika abil
inflatsiooni Statistikaamet, kes avaldab igakuiselt andmed tarbijahinnaindeksi ning selle osakomponentide muutuste kohta. Lühiajaline hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne. Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinant rahapakkumine. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii
3. Langusperioodid majanduses lühikesed ja mõõdukad 4. Valitsuse aktiivsus majanduse juhtimisel teeb pigem halba kui head ja parim lahendus oleks hoida oma käed majandusest eemal. 5. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Neoklassikalised majandusteadlased: 1.Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2
Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb Riigi võlakirjade müük avaturul: c) tõstab intressimäära
ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Alguses tundub deflatsioon väga meeldiv , kui hinnad on väga soodsad. See toob kaasa vähese nõudluse ning suur tarbimine avaldub hiljem tarbimise kokkuvarisemisega. Mida rohkem tarbimine väheneb, sest rohkem muutuvad hinnad madalamaks
muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon. THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5% Seega inflatsioonimäär on 13,5% 2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b
j vastupidi. ja t idi Reeglina on see signaaliks, kas keskpank kergendab või raskendab krediidi saamist. Kuna pangad saavad ka mujalt laenata (teised kommertspangad, välismaised allikad jne.) võib diskontoprotsendi muutmine omada kohest ja siduvat mõju pangandusele d l jja rahaturule h l tervikuna. ik Diskontooperatsioonid : ·Kui diskonto protsent kasvab, siis rahapakkumine väheneb ·Kui diskonto protsent kahaneb, siis rahapakkumine suureneb Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24 Keskpankade muud regulatsioonid. 1. Osadel on õigus kontrollida ostetavate rahafondide ja aktsiate koguseid piiramaks sellist spekulatsiooni, mis oli 1929 a. krahhi üheks põhjuseks. Suurt ohtu võivad endast kujutada marginaalsed aktsiaarved ning vastavad aktsiatehingud. 2
M1: Kitsasrahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
M1: Kitsasrahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
13. Milleks peavad pangad omama reserve? 14 Millest sõltub raha pakkumine? 14. a) raha pakkumise suurus sõltub pakkuja isiklikest omadustest (kade või mitte jne.); b)) raha pakkumise p suurus sõltub raha baasi suurusest;; c) c) raha pakkumise suurus sõltub rahavõimendi väärtusest; d) raha pakkumise suurus sõltub konkreetse firma majanduslikust olukorrast. 15. Mis vahe on eksogeensel ja endogeensel rahapakkumisel? Eksogeenne rahapakkumine ei ole tingitud majanduse arengust, vaid on Keskpanga poolne aktsioon majanduse elavdamiseks Endogeenne rahapakkumine on põhjustatud majanduse kiirest arengust. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 16. Osalise reserviga pangasüsteemi korral peab kohustuslik reservimäär Rr olema: a) võrdne 0-ga; b) suurem kui 0 ja väiksem kui 100%; b) c) võrdne panga lisareserviga XR; d) võrdne sularahamääraga Cr;
9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13. Arvutustehe, M / P, kus M on raha hulk jooksvas vääringus ning P hinnaindeks (deflaator) väljendab reaalraha kogust ehk teisisõnu seda, milline on raha ostuvõimet (ostujõudu) 14. Rahanõudluse funktsioon väljendab reaalraha koguse, mida inimesed soovivad enda käes hoida, mõjureid ning sätestab, et reaalraha nõutav kogus on proportsionaalne reaaltuluga 15. Krediitkaart on näide finantsvarast, mida nimetataksen asendusraha ehk surrogaatraha 16
aastane üldise hinnataseme tõus on üle 300 protsendi 13. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 14. Kõik alljärgnevad kuuluvad oodatud inflatsiooni kulude alla, välja arvatud: inflatsioon toob kaasa madalamad reaalpalgad 15. Kui valitsuse võlakirjade reaalne tulumäär on 3 protsenti ning oodatava inflatsioonimäär on 4 protsenti, siis raha hoidmise (alternatiiv)kulu on: 7 protsenti 16. Nominaalse muutuja näiteks on: rahapakkumine 17. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogustena, nimetatakse: reaalsed 18. Milline alljärgnevastest on näide relatiivsest hinnast: reaalne intressimäär 19. Inflatsioon suurendab relatiivsete hindade muutlikkust ning vähendab ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni). 20. Raha neutraalsuse kontseptsioon klassikalises mudelis sätestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär 21
Teema 3 Testid 1. Milline loetelu funktsioonidest või tegevustest ei kuulu raha funktsioonide hulka? Kaitse inflatsiooni vastu, omakapital, kliiring e tasaarveldusrehing, barter 2. Sularahamäära cr (sularaha ja deposiitraha suhte) kasvades suureneb ka raha tegelik multiplikaator VALE 3. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui vahetus vahendi funktsiooni VALE 4. Kui rahapakkumine kasvab 12%, ringluskiirus alaneb 4% ning hinnatase kasvab 5%, siis reaalse SKP muutus peab olema 3% 5. Jäejestage järgnevaid aktivad likviidsuse järgi: 1. Sularaha inimese käes, 2. nõudehoius pangas(jooksev arve), 3. säästuhoius, 4. tähtajaline pangahoius, 5. ettevõte aktsiad 6. Kui raha tuluringluskiirus suureneb siis parameeter k ...... kui inmesed soovivad enda käes hoida ..... raha. Kahaneb; vähem 7
Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c
keskpangas. Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e. range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika : Vahendid : avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika: Vahendid : avaturu ostud, diskontomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori institutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil
Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika vahendeid: diskontomäär, kohustisliku reserve nõue, avaturu operatsioonid. Kitsendav rahapoliitika. Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reserve nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika. Vahendid: avaturu ostud, diskontomäära alandamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori instutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll.
· Maksevahend- raha kui maksevahend. Selles funktsioonis võimaldab raha kaupade müüki krediiti. · Akumulatsioonivahend- raha kui akumulatsioonivahend. Et raha seda funktsiooni täia saaks, peab teda saama teatud aja jooksul hoida nii, et ta märkimisväärsekt oma väärtust ei kaotaks. Kui raha säästetakse, akumuleeritakse tegelikult tema väärtust. Raha on bartervahetuse alternatiiv. Bartertehingu korral vahetatakse kaupu ja teenuseid omavahel. RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja
või jooksvate kulutuste katteks. Kui riigivõlg on suur võib riigi valuuta kaotada oma väärtust(kui rahaturud arvavad nii) Raha ja pangandus(109-116) Raha on väga likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Tahal on mitmed funktsioonid: · Vahetusvahend · Väärtusmõõt · Maksevahend · Akumulatsioonivahend Raha on bartervahetuse alternatiiv Bartertehingu korra vahetatakse kauou ja teenuseid omavahel. Rahapakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad.Rahapakkumise ameltikukt mõõduks on rahaagregaadud. Eestis: · MI-ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni rahahoiused ehk jooksvad arved kommerstpankades. Mi vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel
42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on seadusega kohustatud hoidma sularahas või deposiitidena keskpangas 48. Automaatne rahapoliitika on teatavate ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei
d. protsendimäära, mis võetakse kasutusele siis, kui ei suudeta omavahel kokku leppida laenutingimustes Kommertspankade kohustusliku reservimäära suurendamine a. vähendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. b. suurendab raha hulka, mida pangad saavad välja laenata. c. ei mõjuta rahaturgu d. teeb röömu kommertspankadel, kuna nüüd on rahale hea rakendus leitud Kui keskpanga diskontoprotsent kasvab, siis: a. rahapakkumine rahaturul väheneb b. rahabaas suureneb c. rahabaas laguneb d. rahapakkumine rahaturul oluliselt kasvab Kui keskpank müüb väärtpabereid, siis: a. kommertspankade poolne rahapakkumine kahaneb b. kommertspankade poolne rahapakkumine suureneb c. sellel tegevusel pole mõju rahaturule d. väärtpaberite hinnad hakkavad tõusma Kui keskpank ostab väärtpabereid (bonde) rohkem, kui müüb, siis: a. see suurendab raha pakkumist b. see vähendab raha pakkumist c
Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49
Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast. Rahapakkumine Ms (rahamass): Ms = mm * MB kus MB – baasraha mm = (1+CD)/(RR+CD+XR) – rahakordaja Rahaagregaadid (EKP metoodika) Rahaagregaadid näitavad ringluses oleva sularaha ja muude likviidsete vahendite kogumahtu majanduses. M1 = sularaha ringluses + euroala residentide nõudmiseni hoiused; NB! Alates 01.01. 2011 ei sisalda Eesti Panga avaldatud rahaagregaadid majanduses ringlevat sularaha, kuna seda näitajat ei ole ühisraha tõttu võimalik riikide kaupa üheselt arvutada.
Miks Euroopa Keskpank sarnaselt Eesti riigile pole samu asju jõuliselt euroalas nõudnud, vaid on allunud poliitilisele nõudlusele tasandada sokki massiivse rahapakkumisega? Euroalas on kummalisel kombel rakendatud poliitikaid, mis on kõlblikud ujuva rahvusvaluutaga riikidele. Mõnes mõttes saan ma aru, sest see on arvatavasti poliitiliselt lihtsam ning arvatakse, et rahaga lahendatakse probleeme, kuid ei, see ei ole kohe kindlasti nii. Absoluutselt "Less is more", sest kui rahapakkumine aitaks, siis poleks Kreeka praegu sõna otses mõttes selle pasa sees (vabandust väljenduse pärast), milles ta praegu on. Kui tagasi tulla Eesti juurde, siis oli majanduslanguse ajal, täpsemalt 2009. aastal valitsus sunnitud puudujäägi piiramiseks tõstma makse ja vähendama kulutusi, mis omakorda meie eelarve puudujäägi muu Euroopa taustal väga tagasihoidlikuks tegi, üksnes 1,7% SKP-st. Eesti
raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * REAALSE SKT * DISKONTOMÄÄR • RAHAPAKKUMINE KASV * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT * STABIILSED RESERVIMÄÄR HINNAD • PANGARESERVID * OPERATSIOONID * MADAL • KURSS TÖÖPUUDUS VÄLISTURUL {KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT} KONTROLLIVAHENDID VAHETU EESMÄRK KAUGEM EESMÄRK
5) Ajadimensiooni kandja, kus raha on seotud tuleviku tehingutega( foward futur) Tehingud on seotud riskide maandamisega tulevikus. 14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha
Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase? Mv = PY M-rahapakkumine; v- ringluskiirus; PY- nominaalne SKP maht (hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) . Nad on võrdelises seoses, kui suureneb rahupakkumine, suureneb ka üdline hinnatase. 65. Millest on sõltunud rahapakkumine (M0 ja M1) Eestis krooni käibeloleku ajal? Valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss; reservvaluuta ja teiste valuutade vaheline kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust. 66
C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul). (M /V )d =k × Y rahanõudluse funktsioon k on konstant, mis näitab, kui palju raha soovivad inimesed hoida enda käes iga tuluna saadud rahaühiku kohta
h pakkumise kk i suurendamine. d i a) kommertspangad otsustavad vähendada likviidsust; b) maksebilansis on rahavoogude (jooksevkonto positiivne) ülejääk; c) avaliku sektori laenuvajaduste katmiseks müüakse võlakirju pangandussektorile; d) d) keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra; e) SKP kasvab ja rahapakkumine on endogeenne endogeenne. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz Kui soovitakse pika perioodi lõikes kontrollida raha pakkumise kasvu, siis ta peaks takistama allpool toodud põhjuseid. 48. Millised oleksid kaks peamist põhjust, mis tagavad pikaajalises perspektiivis raha pakkumise kasvu. Kaks ppeamist ppõhjust j on:
majanduskasvu taastumist ennetav indikaator. Rahaagregaatide kasvutempo ületas I poolaastal valitsenud majanduskeskkonna tingimustes prognoositu. Kuigi ka esimese poolaasta rahapoliitilises ülevaates on mainitud, et rahapakkumise kiire kasv kapitali tagasihoidliku sissevoolu ja aeglase finantssüvenemise tingimustes viitab ühtlasi majanduse elavnemisele, ei toetanud reaalsektori statistika veel eriti kindlalt seda argumenti. Võrreldes 1998. a novembriga oli laiem rahapakkumine 1999. aasta samaks ajaks kasvanud 27% (vt joonis 2.). Joonis 2. Rahaagregaatide muutus 1999. aastaks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/raha- pol/ 1999II/4.html). Valitsussektori nõrga eelarvelise seisu tõttu oli laiem rahapakkumine koos valitsuse vahenditega suurenenud 18%. Tuleb siiski arvestada, et alates oktoobrist mõjutab hoiuste kasvutempot ka asjaolu, et võrdlustase (1998. a sama aeg) oli madal. Sügiseste pangandusprobleemide tagajärjel langesid ju 1998
annaabi.ee 
