Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse. I-Haruldased ja otseses hävimisohus liigid. II-väheneva arvukusega ohustatud liigid III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta. II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud. IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID, SEADUSED. 1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti. Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine 2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis. Eesmärk:Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looma-, taime-, seeneliikide elupaik ja soodne seisund. Seadus määrab kaitstavad loodusobjektid. 3)Natura 2000-üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik.
tuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on
Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Üldised põhimõtted: täiendavad normid ja reeglid II art 38: Rahvusvahelised konventsioonid: loovad reegleid ühinenud riikidele Rahvusvaheline tava: samad nõuded, mis I üldine praksis, mis o naktsepteeritud seadusena; ei ole vabatahtlikku momenti. Kohtuotsused: pretsedendiõigust ei ole, kouhstsulikud osalejatele praktiliselt pretsendeni mõju olemas RÕ põhiallikad: tava lepped Kuidas rahvusvahelised tavad tekivad? ÜLDINE PRAKSIS 1. Mis on riigi praksis? 2. Kui palju on seda praksist vaja? Kas piisab ühest aktist? 3. Ajaline küsimus kui pikk see aeg peab olema? 4. Kui pole pretsedenti normi rikkumisele, kas võib olla eritingimusi? 5. Kui mitu riiki on vaja? 6. Kui juba norm olemas, kui mitut riiki on vaja, et normi ümberlükata? 7. Kas mõnede riikide norm peaks olema kaalukam teise omast? 8
tuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb
lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärjed: 1. Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine 2. Fotosünteesi aeglustumine 3. Kahjustab inimese immuunsüsteemi ning võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid 4. Mutatsioonide teke Lahendused: 1. Vähendada freoonide toomist ning kasutamist 2. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus 3. Riikidevahelised lepped, nt. Motreali leping osoonkihi kaitseks 1987. aastal 4. Tootjad peaksid tootma ainult "osoonisõbralikke tooteid" 5. Lastele tuleb juba noorelt õpetada keskkonnahoolivust 5. Tuleb viia vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika
..........................................................................................4 Mida peaks päevitaja teadma...............................................................................................4 Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid.....................................................................5 Osoonikihti kahandavad ained.............................................................................................6 Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped..........................................................6 Osoonikihi taastumine......................................................................................................... 7 Kokkuvõtteks.......................................................................................................................7 Kasutatud matejalid............................................................................................................. 8
polnud Austria ja Prantsusmaa suhetel erilisi pingeid. Liitlaslepingute tõttu mässiti näiteks Austria-Ungari ja Venemaa vahelistesse Balkani probleemidesse ka nendes küsimustes täiesti neutraalsed Prantsusmaa ja Saksamaa. See on üks vastustest küsimusele, miks puhkes selline sõda, milles kõik suurriigid olid osalised just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. Samuti võisid olla põhjuseks väiksemad liidud - Vene-Serbia ning Briti-Belgia omavahelised lepped. Nendes kokkulepetes lubasid suurriigid oma väikeriikidest partnereid agressiooni korral abistada. Selliste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi kui ka väikeriigi taga seisis kogu riikide blokk.
juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis? Tema valitsemisajal oli kõik seisakus, soikus, peatunud, tardunud, liikumatu. Midagi ei arenenud edasi. 4.Kas kahe üliriigi konkurents tasakaalustas või pingestas olukord maailmas? Põhjendage oma seisukohta. 5.Millised rahvusvahelise lepped näitasid pingeseisundi leevendumist maailmas? Kuivõrd oli tegemist olemasoleva olukorra fikseerimisega, kuivõrd ühe või teise poole võiduga? „NSV Liidu ja USA suhete alused“, SRP-1. Pigem oli tegemist ühe poole (NSVL) võiduga. NSVL kasutas paranenud suhteid oma positsiooni tugevdamiseks 3. maailmas ning võidurelvastumises 6.Kuidas asusid lääneriigid normaliseerima suhteid sotsialistlike riikidega? Sõlmiti rahuleppeid sotsialistlike riikidega, allkirjastati koostöölepinguid
Osoonikiht kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest (UV-B), mis ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid." (Katrin Lipp, K.L, Kuidas valida ja kasutada külmikut?, http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/newwin-print/article_id-495, 20.02.2012) ,,Kui 1970. aastal avastati osooniauk Antarktika kohal ja 1986. aastal Arktika kohal, siis moodustati rahvusvahelised lepped osoonikihi kaitseks. ,,Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll. Montreali protokolli puhul on tegu maailma kõige tulemuslikuma keskkonnalepinguga, sest sellega on ühinenud ja selles toodud abinõusid rakendavad kõik riigid." (Valentina Laius.V.L, Osoonikihi kaitsmine on maailma kõikide riikide ühine eesmärk, http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8899/Osoonikihi-kaitsmine-on-maailma-k
maa, ks maailma thtsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur. prast sda on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ssteem. 1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS
eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: (märgala ja veelinnu mõiste, Eesti alad, sh varunimekiri), Washingtoni konventsioon (CITES), Bonni konventsioon, Berni konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sh Cartagena protokoll), UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon (objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus). Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia, tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere kaitsega
***1905.a. revolutsioon:Põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadusi.Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.Vasakpoolsete illegaalsete parteide ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kihutustöö. Ajend- Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) Käik:Revolutsioon oli stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese ...
Koera tahab liita Hiina Koreade kogu riiki oma lõhestatus jääb võimu alla, püsima, kommunismi sõlmitakse levitamine, USA Pariisi lepped, poolt jälle SLV kommunismi leviku taasrelvastamine, tõkestamine Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 Ungari ülestõus
*Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler].
Kriisi ületamiseks hakati piirama sellist tööstus harude arengut mis nõudsud palju toorainet ja energiat. Kõigi nende edusammude taga on rangekord ja pingetöö. Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951a USAga sõlmitud julgeolekupakt ...selle alusel on jaapani teritooriumil ameerika sõjaväebaasid. jaapani sise ja välis pol. Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku. Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme. Kuigi 1956a lõpetati riiikida vaheline sõjaseisukord ning õlmiti diplomaatilised suhted. Jäi rahuleping alla kirjutamata. Sellest hoolimata on jaapan alatest 1950a lõpust arennud NSVL ja hiljem venemaaga majanduskoostööd.
Jawaharlal Nehru 1889 1964 Helen Kapp, 12.b Nehru olulisus esimene India peaminister üks India rahvusliku vabastusliikumise juhte üks India Rahvuskongressi radikaalse tiiva liidreid Jawaharlal Nehru nooruspõlv Nehru sündis Allahabadis 1889.a isa Motilal Nehru oli India Rahvuskongressi ühe suurema partei juhte juristidiplom Cambridge'i ülikoolist 23.a tagasi Indiasse, asus tööle Allahabadis oma isa advokaadibüroos, Rahvuskongressi aktivist Teekond välisministriks saamiseni aktiivne osalus kampaanias mitte teha koostööd koloniaalvõimudega ning Inglise kaupu boikoteerida 10 aastat vanglates 1929.aastal valiti 40aastane Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi esimeheks 1936. aastal kinnitas, et tema arvates on India jaoks üksainus lahendus - sotsialism. Mahatma Gandhi ja Jawaharlal Nehru 1947.a juulis sai Jawaharlal Nehrust (58a) esimene iseseisva India valitsus...
lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva.
spetsiifiline teema, puudub enamiku haldusasutuste töötajatel vastav koolitus, samuti suunduvad kvalifitseeritud töötajad pigem tööle erasektorisse, kus on kõrgemad palgad. Soovida jätab ka eri sektorite ja asutuste vaheline koostöö ning isegi asutustesisene koostöö, näiteks ei tee eri ministeeriumid piisavalt koostööd (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008). Seadused ja rahvusvahelised lepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on arvestatud paljude seaduste loomisel. Lisaks Kaitstavate loodusobjektide seadusele, mis on meie peamiseks looduskaitseseaduseks, puudutavad bioloogilise mitmekesisuse kaitset ka Planeerimisseadus, Ranna ja kalda kaitse seadus, Säästva arengu seadus, 9
ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. Vanemad külmutusseadmed. Õhukonditsioneerid. Aerosoolid. Ehitusmaterjalide tööstus. 2.Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine. Fotosünteesi aeglustumine. Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaigusi (hall kae). Mutatsioonide teke. 3.Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus. Riikidevahelised lepped, näiteks Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987.aastal. **PAKILISEMAD KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS** *Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. ( häiritud inimeste tervis, ökosüsteemid ja ehitised) *Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. (ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikku) *Põhjaveevarude saastamisest tingitud vee kvaliteedi langus. *Keskkonna saastamine jäätmetega.
lepete kohta: http://www.envir.ee/52217 Vali neli erinevat Sinu arvates olulisemat konventsiooni, millega Eesti on liitunud ning: 2.1. kopeeri siia konventsiooni nimi ja reguleeritav valdkond; VASTUS: Kalanduskonventsioonid- Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides. Looduskaitsekonventsioonid- Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud. Sisevete kaitset käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piiriveekogude kaitse ja kasutamise kohta. Merede kaitset ja merereostust käsitlevad konventsioonid- Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon. 2.2. põhjenda oma valikut mis pidasid oluliseks just neid nelja konventsiooni teiste hulgast esile tõsta. VASTUS: Arvan, et siseveed on ohustatud ja samuti ka mereveed. Sinna veetakse solki ja
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas
paari cm paksusest berülliumi kihist. Vesinikpomm · Vesinikpomm ehk termotuumapomm on massihävitusrelv. · Sarnaneb aatompommiga · Aatompommis toimub raskete tuumade lagunemine. · vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine. · 16. juuli 1945, mil USA-s New Mexico osariigi kõrbes katsetati esimest tuumapommi. · Eksistentsi lõpp. · Tuumarelvade vähendamise lepped. · Ohustab Maa tulevikku oma koguse tõttu. Ajalugu · Tuumarelva hakati looma Teise maailmasõja ajal USA-s, kuhu oli emigreerunud suur osa maailma tippfüüsikuid. · Plahvatuslik ahelreaktsioon-avastati alles vahetult enne sõda. · Tuumade lõhustumiseks sobivaid aatomituumi pole just palju. · Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. · Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle
aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, millele sai osa USA toetus ning propagandapoliitika, Nõukogude okupatsiooniks loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Teine maailmasõda lõi olukorra, kus 2 suur ja ideoloogiliselt erinevat riiki oleks pidanud jagama võrdset kohta maailmas. Auküsimuseks muutus asjaolu, et olla teistest parem. Sõjast järele jäänud relvastus ja väed leidsid rakendust väljaspool kummagi riiki piire. Maailmasõja lõpetanud lepped andsid mõlemale riigile piisavalt ressursse ning enesekindlust, mille tulemusena kumbki pool võis enda pidada maailma valitsejaks. Oli vältimatu, et tekkis võistlus tõelise esimese koha nimel.
juhtum üldse ICC menetlusse jõuda võib. ICC statuudi on ratifitseerinud umbes kaks kolmandikku maailma riikides. Aga välja on jäänud ka ühed oluliseimad suuriigid nagu näiteks Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. USA eriti on üritanud Kohtu olemust saboteerida ja manipuleerinud liikmeriikidega sõlmima kahepoolseid leppeid, mis takistaks ICC tegevust. Üldiselt on õigusteadlased ja juristid seisukohal, et sellised lepped ei ole määrava tähtsusega. Ning leiavad, et vastuseisuga Kohtule ja tuues välja leppe pahupooli, on USA tegelikult kujundanud olukorra, kus organisatsiooni vigu parandatakse, muutes selle veelgi autoritaarsemkas ja legitiimsemaks. Samas puudub ICC’l võimalused karistada liikmesriike selle eest, kui nad oma kohustusi ei täida. ICC saab küll võtta riigilt hääleõiguse, kui riik ei maska enda osa Kohtu kuludest, kuid see on ka kõik. Analüüs
looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Tugev rahvusvaheline surve on andnud tulemusi. Vaalajaht on enamikus riikides lõpetatud. Rahvusvaheline koostöö aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepool- sed koostõõlepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rah- vusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. Rahvusvaheline koostöö ei toimu aga kaugeltki vaid valitsuste tasemel. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanika-
*Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid /
tasakaalustatud (tasakaal on dünaamiline mitte staatiline). Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile omased tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, tööjõuvoolavus jne. Süsteemi osad töötavad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Selleks, et töötajad käituksid funktsionaalselt, on vaja selgeid ootusi ja hüvitussüsteemi + töötajate pühendumist. Psühholoogilised ja majanduslikud lepped Majanduslik leping (töötasu, töötunnid, töötingimused) + psühholoogiline seotus (koostöö ja ootused, lojaalsus, tööturvalisus, õiglane kohtlemine; töötaja ja tööandja vastastikuse kasu printsiip). Organisatsioonikultuur Sotsiaalkultuur loob laiaulatusliku konteksti, milles organisatsioon töötab. Töötajate käitumine (B) on funktsioon isikuomadustest (P) ja ümbritsevast keskkonnast (E). B=f(P;E) „Kurt Lewin“ (sotsiaalpsühholoog)
(Harold Evans) (Karel Capek) rahvatarkus) organiseeritud kuulujutt. Televisioon on Meedia elab (Ed.Eggleston) näts silmadele. skandaalist. (Ivi (Fred Allen) Eenmaa) Rahvusvahelise Rahvusvahelise Rahu on Diplomaat on Diplomaatia on d suhted: d lepped on vastastikuse aus mees, kes kunst lasta ajalugu ja tnp nagu roosid ja mõistmise, on saadetud teistel teha nii, neiud teate mitte välismaale, et nagu sina ise, kaua nad läbirääkimiste valetada oma tahtsid. (Ilmar püsivad tulemus. maa Saar) värsketena. (Araabia hüvanguks.
toimus keskaegsel Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel ehk läänimehed oma maid edasi ei läänistanud. Osa läänimeestest olid eesti päritolu, tõenäoliselt endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. 3. Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted Eesti ala vallutamise järel sõlmisid võõrvallutajad eestlastega lepingud. Lepped sõlmiti maakondade kaupa. Lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu olid eestlased vallutajatele osutanud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused võõrvallutajate / läänimeeste ees: ● kümnis (1/10 teraviljast, kariloomadest ja muust toodangust).
Liivi ordu Läänistas maid vähem Liivi ordu oli ise sõjaline organisatsioon, seetõttu vajas ka vähem läänimehi. · Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted: Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud. Lepped sõlmiti maakondade kaupa; lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused. Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid. Eestlaste kohustused: - kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang) - hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.1893.Venemaa - Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.1904.Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused.1907.Inglismaa -Venemaa leping.Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 1905. a. - Björkö salaleping. KRIISID: Esimene Marako kriis (1905 - 1906. a.)Saksamaa sõjalaevastik oli väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri-Euroopasse. Teine Maroko kriis (1911. a.) Marokos ülestõus. Prantsusmaa reageeris sellele Maroko pealinna okupeerimisega; ettekäändeks oli Prantsuse alamate kaitsmine. Balkani sõjad- 19
rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast. Senat peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja riikidevahelised lepped. Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata. Kohtuvõimu kannavad nii kohalikud kui föderatsioonikohtud ja ülemkohus. Ülemkohus jälgib, et föderatiivsed ja osariikide seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. 3 Presidet nimetab ametisse ka Ülemkohtu 9 liiget. Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitud kuberner. Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ega neegerorjadele.
* Õhukonditsioneerid * Kahjustab inimeste immuunsüsteemi. * Vulkaanipursked * Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. * Atmosfääri paisatud saasteained, * Mutatsioonide teke. peamiselt kloororgaanilised ühendid ja lämmastikoksiidid. Probleemi lahenduseks: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;riikidevahelised lepped. Kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna,liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri. Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedel ja biopuhastitest. Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid. Troposfääri osoon ja veeaur. Probleemi tagajärjed * Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda * Muutuvad liikide levialad * Aeglaselt levivaid liike võib tabada häving
· 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28.Miks peavad tasasel tundraalal liikuvad raskemad veokid sõitma pidevalt vanu radu pidi? · Sest nad lõhuvad tundra õrna taimestikku ja jälgede kinnikasvamine võtab palju aega. · 29.Milliseid meetmeid on võetud kasutusele, et kaitsta ja säilitada tundra looduskeskkonda? · Rahvusvahelised lepped, mis reguleerivad jahti, looduskaitsealad. · 30.Miks on metsavöönd selgelt eristatav ainult põhjapoolkeral? · Sest põhjapoolkeral on: *rohkem maismaad *metsavöönd on ulatuslikum *paremini väljakujunenud. · 31.kuidas metsavöönd jaguneb? · 1.Okasmetsa- ehk taigavöönd. · 2.Lehtmetsa- ehk laialeheliste metsadevöönd · 32.Kuidas jaotatakse parasvöötme metsavööndi kliimat? · 1.mereline · 2.mandriline · 33
· Leping sõlmiti Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. · ...kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. · Ehki leping sõlmiti Stalini algatusel ei kavatsenud ta lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita · "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped." NSVL välisminister Vjatseslav Molotov Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Lepingu allakirjutamine Moskvas · Saksamaa välisminister Ribbentrop maandus Moskvas 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe Kremli. Kohtumine kestis kolm tundi. · Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, millistest me midagi kusagil ei avalda. · Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin
korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu 2) erinevad lepingud, mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid a) Briand-Kellogi pakt probleemide lahendamine rahulikul teel b) Locarno lepped (Reini tagatispunkt) I. Saksamaa osalus võrdväärsena II. Saksamaa ühelt poolt ning Belgia ja Prantsusmaa teiselt poolt kohustusid säilitama riigipiiri puutumatuna III. garandid olid Inglismaa ja Itaalia 3) Saksamaalt võetavad reparatsioonid a) Dawesi plaaniga koostati maksegraafik Saksamaale ja Usa andis Saksamaale laenu 4) Olid väiksemad pinge- ja kriisikolded b) Eesti ja Läti piirid
Võimalikud lahenduses Asendada CFC-ühendid HFC-ühenditega (vesinik- fluor-süsinik), mis ei kahjusta niivõrd osoonikihti. Aerosoolides kasutada CFC- ühendite asemel suruõhku. Energeetikas toota elektrit taastuvatest energiaallika- test. Tööstuses ja transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.htm http://www.agenda21
Põhjus: Korea oli lõhestatud, Põhja-Korea tahab liita kogu riiki oma võimu alla, kommunismi levitamine, USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine Osapooled: USA ÜRO , Lõuna Korea Põhja-Korea, Hiina Tagajärg: suured inimkaotused, Koreade lõhestatus jääb püsima, pretsedent ÜRO sekkumise näol; Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4
· 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). · 1905.a.-Björkö salaleping: Nähes Inglismaa ja Prantsusmaa lähenemist (1904 entente cordinale) üritas Saksamaa omakorda vastukaaluks läheneda Venemaale, kasutades ära Inglise-Vene suhete madalseisu 1904.a
sõltuvusest oma Euroopa Liidu naaberriikidest, kuhu eksporditakse ümardatult 50% Šveitsi ekspordist, moodustades 25% Šveitsi SKP’st. 1 Eurostat (2013), http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search _database, (17.10.2014) 2 Majanduslikult ei ole Šveitsil vajadust Euroopa Liiduga liitumiseks, kuna tal on õnnestunud sõlmida Euroopa Liiduga mitmed kahepoolsed lepped, et tagada endale ligipääs Euroopa turule ja assotsiatsioonidele nagu EUROPOL. Kokku on lepitud lisaks veel inimeste vabas liikumises, õhu ja tee vabas liikluses, põllumajanduses, teaduse arendamises. Lisaks sellele kuulub Šveits Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni (EFTA) ja 2008-aastal liitus Šveits Schengeni alaga, mille puhul taaskord viidi läbi referendum. Arvestades asjaolu, et suurem osa Šveitsi ekspordist
1 I MS põhjused: a suurriikide võitlus kolooniate pärast; b alahinnati MS puhkemise ohtu; c puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks); 1879- kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit (prant, Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904- südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja
Tõmbamise põhimõte välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine. Tõmbamise meetodid: 1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) 3. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel 4. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks 5. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja asjatut tööd. Kaban põhimõte (jaapanlased) saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4. Muudatuste kiire jälgimine 5. Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad 6. Välistatud...
Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning Tsehhoslovakkia eksperimendid lõpetati jõuga ning Breznev kehtestas ruttu ka Breznevi doktriini, mis tähendas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. Prahasse sisenesid tankid. 1970te algus Pingelõdvendus (détente) lääs mõistis, et jõud ei käi NSV Liidust üle ja üritati omavahel suhteid parandada. Olulised lepped sõlmiti USA ja NSVL vahel. 1972 lõpiti kokku, et kumbki pool ei ehita raketitõrjesüsteeme. Strateegilise relvastuse piiramine SRP1 ja SRP2. 1979 oli pingelõdvendus lõppenud. 1973-75 Helsingi protsess oli pingelõdvenduse sümboliks ehk Euroopa jõugeoleku ja koostöönõupidamine. Selle allkirjastasid 33Euroopa riiki, USA ja Kanada. 1.Euroopa julgeolek, 2.majandus-, teadus-, tehnika jne, 3.inimõigused. Kuna lõpuks kaotas NSV Liit nõupidamiste vastu huvi, siis jooksid need liiva.
mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a
'lepituspäev') järgi. Sõda algas sellega, et Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel. Camp Davidi rahu - USA presidendi James Carteri, Egiptuse presidendi Anwar as- Sadti ja Iisraeli peaministri Menachem Begini kohtumisel USA presidentide suveresidentsis Camp Davidis 5.17. IX 1978 sõlmitud lepped Egiptuse-Iisraeli separaatrahu ja Lähis-Ida rahuläbirääkimiste tingimuste kohta. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis - 1960 alustas Pahlavi nn valgete revolutsiooni: naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareforme, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteem. Tulemus: lammutati senine patriarhaalne elukorraldus, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsinma, tekkisid uuendusi taunivad islamiliikumised
soojusenergiat ning samuti mootorikütuseid. Iraagi infrastruktuuriline julgeolek on väga muret tekitav kuna 2011. aastani toimus sõda Saddam Husseini valitsuse kukkutamiseks ning hetkel käib sõda ISISe vastu, kes on hõivanud ka torujuhtme osi. Kuna poliitline olukord on väga keeruline on torujuhtmed, elektrijaamad, sadamete terminalid jne väga santaseeritavad ning julgeolek madal. Nagu juba mainitud on sise-poliitika väga ebastabiilne ning ilmselt ei ole ka väga tugevad lepped tarnijate ja ostjate vahel, sest viimased ei taha liiga suuri riske võtta. Kuigi Iraak on maailma teine nafta tootja on tal potensiaali kõvasti kasvada, kuid enne peab taastuma majanduslik, julgeolekulik ja poliitiline stabiilsus, mille tagajärel paraneks nii riigi kui ka elaniku heaolu. 4 Kasutatud materjalid EIA http://www.eia.gov/energyexplained/index.cfm energiavarade kasutamise ülevaade EIA http://www.eia
· Projekti majanduslik hindamine sh tasuvuse määramine · Projekti finantseerimise lahendamine · tihti huvitab maksudejärgne rahavoog, seega vaja tihti teha kohe kasumiaruanne, · Projektile kooskõlastuste saamine et määrata tulumaks · Projekti sisendite ostmise lepped · tavaliselt ei arvestata pöördumatute kulutustega, mille suhtes ei saa enam midagi · Projekti väljundite müümise lepped ette võtta · Personali koolitus. Vajadusel firma loomine · vaadeldavad projektid peavad olema võrreldavad, tasakaalustamiseks võib lisada
probleeme, esitada ideid, aitab alluvatel kasutada ja arendada oma oskusi ja teadmisi. Inimese kognitiivne võimekus ja eluga rahulolu ja enesehinnang suurenevad. Töötajal piisavalt informatsiooni (protsesside, klientide, kvaliteedi...), vajalikud teadmised, omama võimu vastu võtta otsuseid, saama tulemuslikult tasustatud. Volitamine võib tekitada töötajate õigustatud ootusi üha suuremale võimule. Volitamine loob psühholoogilised lepped, mida on raske säilitada. 27. Organisatsioonilise õigluse vormid. Jaotusõiglus- samaväärne kohtlemine, aus tulemuste hindamine st, üheõiguslikkus. Juht on töötaja keskne ja arvestab nende vajadustega. Peegeldab organisatsiooni väärtusi. Protseduuriline- menetlusõiglus- kujundab töötajate hoiakuid, väärtusi ja käitumist, tagab reeglitest- normidest kinnipidamise , järjepidev järgimine. Normide ja reeglite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
