Harujõgi-Peajõe kesk- või alamjooksul eraldunud haru , tavaliselt suure settimisega alal. Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine ...
http://www.abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, ...
kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad? Toituvad suurel määral lumeveest- suurvesi kevadel. Suurematel laiustel suurvesi ka suvel. Millal on suurvesi? Volga • Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) • Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge Rein -Lääne-Euroopa jõgi
Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. Külmade ja soojade hoovuste mõjul esineb auramisel ümbruskonnaga võrreldes suuri erinevusi. Hoovustega soojema vee ümberpaigutamine külmemasse tõstab vee temperatuuri. Seetõttu on soojade hoovuste mõjualal ka auramine suurem. 12. Selgita mõisted: ajuvesi, paguvesi, termaalvesi, alanduslehter, veebilanss, suurvesi, tulvavesi ajuvesi- ründevesi on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus, paguvesi- mererannikul esinev ajutine veetaseme langus, termaalvesi- kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi, alanduslehter-igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala, veebilanss-veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva või äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul, suurvesi- igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis, tulvavesi-
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
Tõelisi lammimetsi on näinud vähesed, sest need on meil väga haruldased. Haruldased seepärast, et lammimetsa tekkeks ja püsimiseks vajalikud ökoloogilised tingimused on tänapäevani püsinud vähestes kohtades seal, kus jõgedel on säilinud ulatuslik valgala ning kus neid pole süvendatudõgvendatud. Selliste jõgede lammidel tekivad enamasti igal kevadel, aga mõnikord ka sügisepoole üleujutused. Taandudes jätab tulvavesi maha mulda toitainetega rikastavaid setteid. Lammimetsad on Euroopas enamasti hävitatud, sest nende alune viljakas muld sobib muukski. Lammialad, eriti uhtlammid, mis kunagi olid nende metsade pärusmaaks, on muudetud valdavalt heina ja karjamaadeks. Seega võib öelda, et tegemist on haruldase kooslusega, mis vajab ilmtingimata KAITSET
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi aasta aastalt korduv veetaseme tõus. Kõrgvesi ehk tulvavesi erandlik veetaseme tõus. Hüdrograaf diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu.
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa
- delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutuste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma inimlik ja looduslik kord käis käsikäes
Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3. Juuli ägeda vihmasaju (131 m) tagajärjel. (Arold 2005: 232) MULD- JA TAIMKATE Jääaegsetes veekogude ja nüüdisjõgede (Mustjõe, Gauja, Võhandu) orgudes kujunenud liivaste setete laialdase leviku tõttu hõlmavad nõo pindalast kõige suurema osa leede- ja leetunud mullad (29%)
Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul · hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis · madalvesi madalam veeseis · kõrgvesi ehk tulvavesi väga kiire sulamine lühikese perioodi jooksul palju sademeid · suvise madalvee põhjused: sademetehulga vähenemine kõrgema temp'ga kaasnev auramise suurenemine · talvise madalvee põhjused: maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine karmi kliima puhul võib kogu veekogu ära külmuda, esineda äravoolukatkestusi · parasvöötme kliima: segatoidulised jõed
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
vahel'') tsivilisatsioon sai alguse 8000 aastat e.Kr ning Egiptuse areng algas 3000 aastat e.Kr. Kuid kui palju erinevad need tsivilisatsioonid üksteisest? Mõlemad tsivilisatsioonid asusid jõgede kaldal. Egiptust läbis Niiluse jõgi, ning Mesopotaamiast voolasid läbi Tigris ja Eufrat. Niiluse üleujutused toimusid korrapäraselt, ning ainult tänu sellele oli võimalik Egiptuses põlluharimisega tegeleda, sest vihma ei sadanud Egiptuses peaaegu üldse. Juuni lõpul ja juulis tõi tulvavesi kaasa üleujutused, mis kestsid sügiseni. Sellest jäi maha pehme ja viljakas muld, kuhu külvati seeme ja kevadel koristati saak. Mõne aja pärast arendati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid. Mesopotaamias aga ei olnud Tigrise ja Eufrati üleujutused korrapärased. Vihma sadas ka Mesopotaamias vähe ning sedagi peamiselt mägedega piirnevatel põhjapoolsetel aladel. Lõunapool oli aga põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe
suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim 19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus. 21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus. 22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine). 23) Üleujutused - nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. 24) Üleujutuste põhjused: · Mererannikult tingitud merevee ootamatu tõus ühesuunaliste tuulte tõttu (näiteks Pärnu edalatuuled) · Mussoonvihmad, paduvihmad · Kiire lume ja liustike sulamine · Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul.
Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot · Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi Soodid Alam-Pedjal kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Lamm · Lamm on orupõhi, mille suurvesi üle ujutab Vääna jõe alamjooks Terrass · Terrass endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. · Eestis esineb
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta ...
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, j...
MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
suureneb 0,7...1,2 millimeetri võrra aastas. Alates 1935. aastast hakkas vajumine kiirenema, ulatudes kuni viie millimeetrini aastas. Pärast Teist maailmasõda moodustati juba viies uurimiskomisjon. Eks ole niisugune passiivne huvi torni kaldumise vastu põhjustatud osalt tema hämmastavast vastupidavusest: tema stabiilsust ei kahandanud 1846. aasta maavärin, ei mõjunud kaks mürsutabamust Teises maailmasõjas, ei kiirendanud kaldumist ka Arno jõe tulvavesi 1946. aastal, mis linna üle ujutades uhtus vundamenti ja allkorrust ning pesi mörti müüride vuukidest. Ometi tekitas torni seisukord asjatundjate hulgas tõsist rahutust. Ainult nemad andsid endale selget aru sellest, et nii ei saa lõpmatult jätkuda, et varsti lõpeb aeg, mil kuulsad seitse kella veel missale kutsuvad ja et torni varisemisele võiksid viimase põhjuse anda isegi autoratastest põhjustatud võnked pinnases, kui igasugune liiklus torni läheduses keelatud poleks
Ja siis läheb hüsteeriasse sattunud Margit (ei imesta, eriti kuna tegu ongi väga närvilise ja hüsteerilise tegelasega) enne lahkumist Wcsse, samas kui vanatädi nii muuseas Jaani hoiatab, et vett tõmmata ei tohi. „Jaan tundis millegipärast kohutavat hirmusööstu. Täiesti arusaamatul põhjusel oli tal korraga selline tunne, nagu oleks tema elu kaalul.“ Siis tuleb absurdne ja lahtiseks jääv lõpp – suur tulvavesi, millega Margit tualetist välja paiskub, vanatädi, kes sõidab reformvoodi seljas, Jaan, kes ei saa enam aru, kus ta on, aga see ilmselt ei ole enam sugugi vanatädi korter, vaid võibolla mõni teine ilm, lained löövad üle pea ja ongi kõik. „Ja siis ei olnud enam üldse midagi kuulda.“ Kokkuvõtlikult – pealtnäha realistlik, aga ebamaisesse ja absurdi kalduv lühike lugu, kuhu Kivirähk on kokku kallanud sama palju rusuvust, kui oma romaanidesse, nii et antud juhul on
2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust
Colorado, Doonau jõgi. Põhjavesi- vesi jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on
kilomeetrit lai. Enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks. Jõe harusid nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja kasvasid kõrkjad. Muistne Egiptus paikneski maa-alal Niiluse oru kärestikust kuni Vahemereni. Niiluse jõgi tõuseb üle kallaste iga suve lõpus ja sügise alguses. Seda põhjustab lume sulamine lõunapoolsetest mägedest, kus jõgi alguse saab. Tulvavesi ujutab üle suure osa Niiluse kitsast orust. Kui vesi langeb, on terve org kaetud rammusa mudaga. Pehmet pinda on kõpla või puuadraga kerge harida ja põld annab väga head saaki. Kuhu üleujutuste veed ei ulatu jääb maa kuivaks ja viljatuks. Egiptuses saab põldu harida tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Vanal ajal öeldu õigusega, et Egiptus on Niiluse and. Egiptlased õppisid juba ammustel aegadel üleujutusi ära kasutama ja rajasid lihtsaid,
juulil 1976. Selle tagajärjel hukkus vähemalt 255 000 inimest. Kõige rängem magnettorm. 1989. a 13. märtsi "suur geogmaatiline torm" klassifitseeriti kosmose ilmaskaalal kõige kõrgemasse järku (G5). See põhjustas häireid Põhja-Ameerika elektrivõrgus, muutis satelliidi orbiiti ja tekitas jahmatavaid virmalisi. Säärased tormid puhkevad siis, kui Maa magnetvälja sööstab tohutul hulgal Päikese aktiivsusest põhjustatud korpuskulaarosakesi. Kõige laastavam tulvavesi. Ametlike andmete kohaselt purustas Hwai ja Jangtse jõe üleujutus 1950. a augustis Hiinas 890 000 maja, röövides peavarju 10 miljonilt inimseselt. 490 inimest uppus. Vee alla jäi kokku 2 miljonit ha maad, millest 1,4 ha muutus harimiskõlbmatuks. Mõrvarlikeim tsüklon. Arvatakse, et 12. ja 13. novembril 1970 Bangladeshis Gangese delta saartel möllanud troopiline tsüklon tappis miljonit inimest. Ellu jäi vähem kui pool piirkonna rahvastikust. Suurim tsüklonikahju. 23.-26
Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egi...
nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asiv Karlovy Vary ja Eestis Värska) ja vesiravihotellid. Eestis on tähtsamad mineraalvee leiukohad Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Värskas on puurkaevu sügavus 470m, maailmakuulsas Gruusia linnas Borjomi's on puurkaevu sügavus umbes 1500m. Borjomi vesi Värska vesi Klooritud vesi Kevadine tulvavesi kannab veekogudesse lumme kogunenud sodi, väetiste ja umbrohutõrjevahendite jäänuseid. Vee puhastamine klooriga päästab inimest surmavast mikroobiohust hetkel, kuid pannes ta silmitsi keemilise ohuga, mille tagajärgi näeme tunduvalt pikemas perspektiivis. Kraanist voolav vesi kannab endas selliseid kahjulikke komponente nagu mehhaanilised saasteained, soolad, raskemetallid, orgaanilised ühendid, radionukleiidid, bakterid, kloor ja klooriühendid
Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõrast sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. Niiluse üleujutuse perioodid: Põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobri-novembrini. Lihtsate, kooguga kaevu meenutavate veetõstukite-saduffide abil toimetada vett sinnagi, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline periood 3000-2650 aastat eKr toimus Egiptuse ühtse riigi kujunemine. Vana riik 2650-2100 aastat eKr oli egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg.
laboratoorsest verepildist. Kui vees on rauda rohkem kui 1 mg/ liitri kohta, siis muutub nahk pikapeale kollasemaks, juuksed tuhmuvad ning linalakad kaotavad oma loomuliku kauni värvi. Suurema kogus rauda kui 10 mg liitri vee kohta võib juuksed tuhmiks muuta kahekolme nädalaga ning ükski kohevust ja läiget lubav sampoon ei aita. Rauasisaldusega vesi Klooritud vesi Kevadine tulvavesi kannab veekogudesse lumme kogunenud sodi, väetiste ja umbrohutõrjevahendite jäänuseid. Vee puhastamine klooriga päästab inimest surmavast mikroobiohust hetkel, kuid pannes ta silmitsi keemilise ohuga, mille tagajärgi näeme tunduvalt pikemas perspektiivis. Kraanist voolav vesi kannab endas selliseid kahjulikke komponente nagu mehhaanilised saasteained, soolad, raskemetallid, orgaanilised ühendid, radionukleiidid, bakterid, kloor ja klooriühendid
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Märgnõlv on alati kuivnõlvast lamedam Põhjapaisud ehk põhjaülevoolud Töötavad nii paisuna (kui näiteks aurumiskadu ületab juurdevoolu veehoidlasse), kui ka ülevooluna. Filtratsioonivool Vool läbi paisu ja selle alt Pinnaspaisu alumise nõlva drenaaz: 1 on depressioonijoon, 2 pöördfilter, 3 kiviprisma, 4 dreen, 5 rõhtdrenaaz, 6 äravoolutoru, 7 kraav Kivipais Liigveelaskmed ·Liigveelase (spillway, overflow structure) on vesiehitis, mille kaudu tulvavesi juhitakse üle paisu või paisust läbi või mööda. Liigveelaskme lahendus oleneb maksimumvooluhulga suurusest. Üle paisu lastakse vesi ülevooluava(de) ning paisust mööda kiirvoolu või treppveelaskme kaudu. ·Ülevool (weir, overfall) on tõke (lävi, külgkitsend) voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka. Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma.
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade ...
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu
kannatavaid maid aga niisutada. Tulvavete eest hakati põlde kaitsma tammidega. Põlluharimise viisi, mille puhul kasutatakse põldude kunstlikku niisutamist nimetatakse niisutusviljeluseks. Linnade tekkimine. Niisutatavad põllud andsid suurt saaki, toitu jätkus paljudele ning varsti olid jõgede kaldad tihedalt asustatud. Selleks, et mitte raisata väärtuslikku põllumaad, ehitasid inimesed oma elamised tihedalt üksteise kõrvale. selleks, et tulvavesi eluasemeid üle ei ujutaks, ehitati need kas looduslikele või kunstlikele küngastele. Taolistest tiheda hoonestusega asulatest tekkisid IV -III aastatuhande vahetusel e.Kr. esimesed linnad. 4 Inimeste jagunemine rikasteks ja vaesteks, orjadeks ning orjapidajateks. Niisutuskanalite, veehoidlate ja tammide ehitamine ning hooldamine oli väga
Jõgede vesi jõuab maailmamerre – enamus jõgedest, kõik Eesti jõed II Sise-äravoolualad Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Nt Volga (suubub Kaspia merre) VADID ja KRIIGID – kuivad jõesängid, mis täituvad ajutiselt veega Veerežiim Voolu hulga muutumine aasta jooksul. - Madalvesi ja suurvesi – korrapärased - Tulvavesi - korrapäratu Üleujutused Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatus tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugeevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Nt: Eestis 2005a jaanuar 2. Üleujutused 3. Kiire lume sulamine 4. Linnade kasv- vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke 5. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine- muudab veerežiimi 6
Namibi kõrb Koostaja: Krista M.R.G 8D TARTU 2004 Namibi kõrb Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres. Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1. Tabel 1. Andmed Namiibia Vabariigi kohta. Iso koodid NA / NAM Ametlik nimi Namiibia Vabariik Pealinn Windhoek Rahvaarv 1 800 000 Riigikord Vabariik Pindala (km²) 825 418 Religioon Kristlus Staatus iseseisev riik Keel inglise, saksa, afrikaani keeled Valuuta lühend NAD Rahaühik Namiibia dollar Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida ...
külade ja karjamaade paiknemist on ehitatud kanaleid vee juhtimiseks jõgedesse. Katastroofilist mõju avaldavad aga mussoonvihmad koos äikesetormidega, mis toovad endaga kaasa maalihkeid mägedes. Maalihete tagajärjel murduvad järvede tammid ning seetõttu alla küladele langevad vood tekitavad suurt majanduslikku ja ökoloogilist kahju. Khalti järve valgala pinnas sisaldab peamiselt kiviseid saviliivu, mistõttu sõltub mulla viljakus niisutussüsteemist, samas aga uhub tulvavesi pinnase kergesti minema. Ökoloogiliselt jaguneb piirkond kolmeks kuivas parasvöötmes kasvavad põõsad ja kõrrelised. Puud on enamasti inimkätega istutatud. Põllumajanduses kasvatatakse nisu, maisi, otra, virsiku, aprikoosi ja mandlipuid. Sub-Alpi vöötmes kasvavad puud näiteks kased ja kõrrelised. Selles piirkonnas on levinud peamiselt karjatamine mistõttu metsad on suures osas hävitatud. Alpivöötmes kasvatatakse peamiselt lambaid ja kitsi vabapidamisel.
väljapressimised, ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel. 8. Muud vara kaotusega seotud riskid - tulekahjud 9. Poliitiline risk - võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses. Poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuse vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine. Suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega. 10. Force majeure - mitmesugused erakordsed juhtumid, loodusõnnetused, tulvavesi, tormid. 11. Tööõnnetused 12. Ühiskondliku vastutusega seotud riskid - oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
Põhjavesi- vesi jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. · Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. · Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. · Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. · Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaaln- aastaläbi veerohke. · Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja
Erinevalt avarast ja muiste ka soisest deltast on Niiluse org Ülem-Egiptuses kaunis kitsas (keskmiselt 20 km laiune), kulgedes kahel pool kõrguvate järskude kaljuseinte vahel. Nii idast kui ka läänest piiravad Egiptust viljatud pookõrbe- ja kõrbealad. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobrist-novembrini ja seejärel jättis alanev vesi endast maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Sellist maad polnud vaja künda: täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mudasse sõtkuksid. Talvel ja kevadel vili kasvas ja küpses ning syve hakul võis asuda saaki koristama. Südasuveks oli maa päikesest kõrbenud ja viljatu, kuni uus üleujutus kogu ringi taas sisse juhatas.
kuiv. Taimed peavad olema kohanenud sellega ning ka viljatu pinnasega. Osariigi keskmaast 4/5 on põua alane või lausa kõrb ning on hajusalt asustatud, mille põhjuseks on kaevandamine. Keskmine sademete hulk on 200-250mm, mis tuleb peamiselt suvekuudel tsüklonite pärast. Erand siin on põhja osa, mis asu troopilises vööndis. Kimberley-s on ekstreemselt kuum mussoone kliima, kus sademete hulk varieerub 500-1500mm, kuid aprillist novembrini on sademete vaene periood. 85% osariigi tulvavesi toimub Kimberley- s, kuid see toimub peamiselt peale rasket üleujutusi. Kõrgeim temperatuur, mis on mõõdetud, on 50,5C Mardie, Pilbara-s 19.veebruaril 1998 ning madalaim -7,2C Eyre Bird observatooriumis 17. augustil 2008. KLIIMA EKSTREEMSUSED PÕUAD Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt:...
Põhja- ja küljeerosioon võrdsed LAMMORG - laia ja tasase lammiga jõeorg, selles voolava jõe lang on suhteliselt väike ja looklevus suur Põhiliselt küljeerosioon Orutüüpide arengurida sõltub konkreetsetest neid kujundavatest tingimustest (kliima, reljeef, geoloogia), aga üldiselt kehtib orgude arengu(küpsuse) rida: sälkorg (kanjon) mold lammorg JÕGEDE TOITUMIS- JA VEEREZIIM SUURVESI - igal aastal kindlal aastaajal toimuv perioodiline veetaseme tõus KÕRGVESI e. TULVAVESI - erandlik veetaseme tõus, nt. paduvihmade puhul JAOTUS: Tunda ära a)Parasvöötmejõed - suurvesi kevadel ja sügisel, toituvad vihma- ja lumesulamisveest ning sademetest b) Mussoonkliima jõed - suurvee äravool suve lõpus, sügisel Nt. Hindustani poolsaarel ja Ida-Aasia raanikul olevad jõed: Ganges c) Ekvatoriaalse kliima jõed - väga veerohked aastaäbi rohkete sademete tõttu: Kongo d) Vahemeretüüpi jõed - veevaesed, suurvesi talve lõpus, kevadel (talvised sademed)
kuid puistu hõreduse tõttu ei saa neist paljusid liigitada klassikaliste puisniitude hulka (Luhamaa jt., 2001). Lammimuldade kujunemise põhiliseks tingimuseks on jõe veetaseme kõikumistest tingitud perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi (liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille kujunemine on seotud alluviaalse sette hulga ja üleujutuse ulatuse erinevustega: 1) sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad; 2) keskluht, kus kujunevad väga viljakad
Seda mööda peeti sidet ka lõunapoolse Nuubiaga. Aasiasse pääses mööda Vahemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Niimoodi kõrbetest piiratuna oli Egiptus kogu vana-aja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niilusele ja tema korrapärastele üleujutustele. Neid põhjustavad regulaarsed vihmaperioodid ja lume sulamine Niiluse ülemjooksu alal. Sealt alguse saav tulvavesi jõuab Egiptusess iga aasta juulis ja augustis. Nii algas (tänapäeval hoiab 1970 a. valminud Assuani hüdroelektrijaama tamm Egiptuses üleujutused ära) igal südasuvel üleujutus, mis kestis oktoobrini, jättis endast maha mudakihi, kuhu kohe külvata sai. Talvel vili küpses ja kevadel saak koristati. Suve hakul oli maa päikesest kõrbenud ja viljatu, kuni uus üleujutus kogu ringi taas sisse juhatas. Korrapärased üleujutused hõlbustasid niisutussüsteemide rajamist
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, mere...
Kuigi vesi võib olla sõna ja lammimetsades kuni 175 km² suurune veepeegel. otseses mõttes ahjus, osatakse siin elust rõõmu tunda: Soomaa üleujutused on ainulaadsed kogu Põhja- lõppude lõpuks taandub tulvavesi varem või hiljem. Euroopas. Soomaalt võib leida järjest harvemaks muutuvat
Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis- augustis, kestab oktoobri-novembrini, vesi jättis maha viljaka mudakihi. Saduff kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud Ajaloo põhietapid: · Varadünastiline 3000-2650 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes liitis Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks, rajas uue pealinna Memphis; kujunes välja hieroglüüfkiri; sai alguse ulatuslikum vase kasutamine, kuid kasutati ka kivist tööriistu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
